28.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 157/56

1.1

Euroopa Komisjon esitas 25.05.2004 ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb siseveetranspordi ühtlustatud infoteenuseid (RIS) ühenduse siseveeteedel. Nii püüab Euroopa Komisjon toetada siseveetranspordi arengut tulevikus, integreerides ja ühtlustades liikmesriikide olemasolevad telemaatikateenused, mida on mitmetes liikmesriikides viimaste aastate jooksul juurutatud või mida praegu juurutatakse.

1.2

Direktiivi ettepaneku poliitiliseks taustaks on teiste transpordiliikide toetamine alternatiivina maanteeliiklusele, et lahendada möödunud aastate ebajärjekindla transpordipoliitika probleemid, mida peetakse Euroopa transpordisüsteemi praeguste suurte probleemide põhjuseks.

Siseveetranspordil võimsused on niihästi infrastruktuuri kui laevatehnika osas piisavad, et võtta maanteetranspordilt üle oluliselt suurem osa kogu kaubavedude mahust Euroopas. Tänu piiriülestele veeteedele ja arvukatele sisemaistele veeteedele suudab siseveetransport Euroopas teenindada suurt osa Euroopa territooriumi liiklusest. Siseveetranspordi sektorit iseloomustab innovatsioon erinevates valdkondades. Tänu suuremale tuntusele maanteetranspordi alternatiivina on siseveetranspordil juba õnnestunud vallutada uusi turge.

1.3

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on rõhutanud siseveetranspordi positsiooni tähtsust ühenduse turul juba mitmetes (oma-algatuslikes) arvamustes, konsultatsioonides ja komiteede lõppjäreldustes (1) Erilist tähelepanu väärib niihästi riiklike kui ka rahvusvaheliste infrastruktuuri kitsaskohtade kõrvaldamine, kusjuures Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on liidu liikmesriike korduvalt üleskutsunud eriti veeteede korrashoiuks vajalike meetmete läbiviimiseks. Komitee loeb veeteede nõuetekohast korrashoidu põhiliseks eelduseks, ilma milleta on kaasaegsete siseveetranspordi infoteenuste kasutuselevõtmist vaevalt võimalik mõttekaks lugeda. Selle põhieelduse mittetäitmine toob juba täna kaasa kitsaskohti, mis võivad tulevikus seada ohtu siseveetranspordi positsiooni arengu (2)

1.4

Komisjon kohustub valge raamatu strateegia raames toetama sektorit ka edaspidi kohanemisel turu uute nõuetega. Seejuures nõuab ta kaasaegsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (ICT) kasutuselevõttu, seda eelkõige liiklus- ja transpordikorralduse parandamiseks siseveeteedel.

1.5

Euroopa Komisjon esindab seisukohta, et RIS-kontseptsiooni kasutuselevõtt toob kaasa ühilduvuse ja koostalitlusvõime praeguste ja uute RIS-süsteemide vahel Euroopa tasandil. Seeläbi püütakse Euroopa varustusetootjaid julgustada tootma RIS-riistvara ja –tarkvara mõistlike ja õigustatud kulutustega.

1.6

Rahvusvahelised jõekomisjonid, Reinilaevanduse keskkomisjon ning Doonaukomisjon, toetavad RISi väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Reinilaevanduse keskkomisjon võttis sel otstarbel Reini jõe osas juba vastu direktiivis ettenähtud tehnilised suunised ja spetsifikatsioonid, mille töötas välja Rahvusvaheline laevandusliit (PIANC).

2.1

Vastavalt direktiivi ettepanekule on siseveetranspordi infoteenuste kontseptsioon kõige sügavam muutus selles sektoris mitme aastakümne jooksul. Kontseptsiooni eesmärgiks on seada sisse infoteenused, mis toetavad liikluse ja transpordiprotsesside planeerimist ja juhtimist. Selleks tuleb liikmesriikide tasandil iseseisvalt väljatöötatud telemaatikarakendused integreerida koostalitluslikuks kontseptsiooniks.

2.2

RISi kasutuselevõtust peaks ettepaneku kohaselt olema kasu kogu Euroopa siseveetranspordi sektorile, kusjuures siseveetranspordi taaselustamine seoses RISi kasutuselevõtuga pakub huvi eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide Euroopa Liitu vastuvõtmist silmas pidades.

Ühtlasi peab RIS muutma pädevate ametkondade jaoks lihtsamaks eriti ohtlike kaupade liikluskorralduse ja seirega seotud ülesannete täitmise. Turvalisust ja keskkonda tuleb parandada, kuna osalejaid on paremini informeeritud ning reageerimisajad avariide korral lühenevad.

2.3

Ühtlustatud siseveetranspordi infoteenuste kasutuselevõtu eelised peavad olema seotud niihästi liiklus- kui transporditeenustega. See tähendab, et direktiivi eelistest peab olema kasu niihästi liikmesriikide ametkondadel kui ka siseveetranspordil. Seega järgib direktiiv niihästi avalik-õiguslikke kui eraõiguslikke eesmärke.

2.4

Erinevad sihiasetused ja lähtepunktid süsteemi kasutamiseks avalik- ja eraõiguslikuks otstarbeks nõuavad info ja teenuste erilist kontrollimist ning ebaõige kasutamise vältimist. Privaatsuse kaitse peab kindlasti säilima, kui andmeid kasutatakse elektroonilise kommunikatsiooni käigus avalik-õiguslikul otstarbel.

3.1

Siseveetranspordi infoteenuseid käsitletakse direktiivi ettepaneku kohaselt faktorina, mis toetab transportide potentsiaalset ümberpaigutamist laevadele ning siseveetranspordi tugevamat kaasamist ühendvedude kontseptsiooni, mis annab ühiskondlikku kasu. Ettepaneku kohaselt loodetakse RISi kasutamisest strateegilist kasu mitmes suhtes, nimelt

3.2

Esimese aspekti osas soovib EMSK eriti rõhutada, et suurem konkurentsivõime peab parandama kogu sektori positsiooni teiste transpordiliikide suhtes. Kavatsetud teenused ei tohi põhjustada siseveetranspordi konkurentsivõime jätkuvat halvenemist uutes ja tulevastes liikmesriikides; see on niigi juba nende riikide majanduslikust olukorrast tingituna nõrgenenud. Teenuste elluviimiseks vahendeid eraldades tuleb eelkõige sellele aspektile tähtsust omistada. (3)

3.3

Ettepaneku kohaselt loodetakse reiside efektiivsemast planeerimisest ooteaegade vähenemist ning kasumlikkuse suurenemist kohandatud kiirustest tingituna. Lisaks sellele toetab RIS infoliideste kaudu kõigi varustusahelas osalejatega siseveetranspordi kui transpordiliigi kaasamist ühendvedude liiklusahelatesse.

3.4

Jätkuvalt tõstetakse esile siseveetranspordi teadaolevaid eeliseid nagu näiteks turvalisus, ohtude vältimine ja keskkonnakaitse ning konkurentsivõime edendamine teiste transpordiliikidega võrreldes. Siseveetransporti loetakse juba praegu kõige turvalisemaks transpordiliigiks (4).

3.5

Keskkonnakaitse valdkonnas suudab siseveetransport juba tänases olukorras säilitada oma senise edumaa teiste transpordiliikidega võrreldes. Hiljuti avaldatud uuringu põhjal siseveetranspordi keskkonnasõbralikkuse kohta (5) võib teha järelduse, et siseveetransport saab anda oma panuse transpordiahela keskkonnasõbralikkuse parandamiseks. See omakorda võib aidata kaasa Kyoto-eesmärkide saavutamisele heitgaaside vähendamise osas.

3.6

ELi keskkonnaministrite 28. juuli 2004. aasta otsus määrata siseveelaevade kütuse väävlisisalduseks aastal 2010 0,1 % vastab samuti siseveetranspordi keskkonnateadlikkusele. Suur väävli osakaal kütuses seab ohtu inimeste tervise ja võib tekitada pinnase ja veekogude happelisust. Siseveetransport annab oma panuse nende riskiteguritega võitlemiseks, et säilitada maine kõige keskkonnasõbralikuma transpordiliigina. Euroopa siseveelaevad kasutavad juba praegu põhiliselt kütuseid, mille väävlisisaldus on alla 0,2 %.

Lisaks mootorite paigaldamisele, mis eraldavad vähe heitgaase, jääb siseveetranspordi keskkonnabilanss võrreldes teiste transpordiliikidega positiivseks ka keskkonnasõbraliku kütuse kasutamise tõttu.

Pidades silmas selget kasu, mis kaasneb siseveetranspordi infoteenuste kasutuselevõtuga ning millega käib kaasas siseveetranspordi energiatarbimise edasine vähenemine, võib toetada siseveetranspordi püüdlust oma keskkonnaalaste sihiasetuste realiseerimiseks.

4.1

Direktiivi eesmärgiks on kohustada liikmesriike lihtsustama eeldusi ühtlustatud siseveetranspordi infoteenuste (RIS) evitamiseks ja kasutamiseks ning tagada regulatiivne raamistik nende kindlaksmääramiseks ja edasiarendamiseks. Lähtepunktiks on juba olemasolevate tehnoloogiate integreerimine (artikkel 1).

4.2

Kasutusala piiramine IV ja sellest kõrgema klassi veeteedega on EMSKi arvates kohane. Tuleb tervitada asjaolu, et osundades veeteede klassifikatsioonile vastavalt Euroopa määratlusele, valiti dünaamiline osundamine.

4.3

Direktiivis määratakse kindlaks liikmesriikide erikohustused reisi läbiviimiseks vajalike andmete, elektrooniliste veeteede kaartide ja laevatranspordiettevõtetele ning ametkondadele mõeldud uudiste esitamise suhtes.

Riikide kohustus pakkuda navigeerimiskõlblikke elektroonilisi veeteede kaarte ainult nende veeteede kohta, mis vastavalt Euroopa siseveeteede klassifikatsioonile kuuluvad klassi Va või sellest kõrgemasse klassi, tekitab EMSKis kahtlusi, kui pidada silmas Saksamaa, Belgia, Tšehhi ja Poola veeteede võrku (artikkel 4).

4.4

Põhimõtteliselt ei kohusta direktiiv erakasutajaid, st laevatranspordiettevõtteid, RISis osalemiseks vajalikke seadmeid paigaldama. Kuid liikmesriikidelt nõutakse sobivate meetmete rakendamist, toimimaks selles suunas, et kasutajad ja laevad vastaksid direktiivis ettenähtud varustusalastele nõuetele. Selle nõude täitmiseks ning teenuste kasutamise stimuleerimiseks laevatranspordiettevõtete poolt on komitee arvates vaja, et liikmesriigid rakendaksid lisaks vajalike andmete esitamisele ka stiimuleid vastava varustuse paigaldamiseks laevadele.

Läbipaistvuse nimel ning vabatahtlikkuse põhimõttest tulenevalt tuleb vältida teenuste kasutamise kohustuse rakendamist. Kuid meetodid ja stiimulid süsteemi laialdaseks kasutamiseks laevatranspordiettevõtete poolt direktiiviga kavandatud sihiasetuste realiseerimiseks peavad kuuluma liikmesriikide RISi rakendamise meetmete hulka.

4.5

Teenuste kavandamise, evitamise ja kasutamise tehnilised spetsifikatsioonid määratakse kindlaks tehniliste suunistega (RISi suunised). Ühtsete süsteemide säilitamiseks peavad need komitee arvates olema kooskõlas vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide juba olemasolevate suuniste ja spetsifikatsioonidega.

4.6

Andmete kasutamisel siseveetranspordi infoteenuste raames avalikuks ja äriotstarbeks tuleb laevatranspordiettevõtja privaatsust eriti kaitsta. Komitee arvates väärib andmete turvalisus mitmesuguseid sensitiivseid andmeid silmas pidades erilist tähelepanu ning vajab kaitset edastamise eest ametiasutustele.

4.7

Vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele formaalsuste kindlaksmääramise kohta komisjonile ülesandeks tehtud rakendusmääruste teostamiseks (1999/468EÜ) nimetab komisjon soovitatud direktiivi läbiviimiseks ja evitamiseks ametisse komitee. Et tagada direktiivi realiseerimine vastavalt sihiasetustele ning siseveetranspordi kavatsetud toetamine, peab komitee, kes koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide esindajatest EMSKi arvates konsulteerima tööde juures ka ametiliitudega (artikkel 11).

6.1

Euroopa Liidu suurimaks majanduslikuks väljakutseks on tema kasvupotentsiaali realiseerimine. Selleks tuleb välja töötada püsiva kasvu kontseptsioonid ja neid toetada. Kaubavedu mängib ühenduse turul tähtsat rolli. Kuid sidusa liiklus- ja transpordipoliitika puudumise tõttu seisab Euroopa Liit silmitsi suurte raskustega, mis on tingitud eriti ummikutest maanteeliikluses, koostöö puudumisest raudteefirmade vahel ning vaba juurdepääsu puudumisest turule.

6.2

Euroopa tulevik on muuhulgas vee peal. Vesi ja veeteed mängivad meie ühiskonnas tähtsat rolli. Euroopa Liidu siseselt elab 50 % rahvastikust ranniku või mõne Euroopa 15 suurima jõe kalda lähedal. Koos Euroopa Liidu laienemisega mängib siseveetransport (SVT) siseturul veelgi suuremat rolli. Mitmetel uutel liikmesriikidel on laevatatavaid veeteid, mida kasutatakse kaubavedudeks. Euroopa Komisjoni poolt väljakuulutatud poliitika raames võib SVT kui selline, samuti nagu ka ühendvedude ahel, mängida uute liikmesriikide integreerimises ja nende majandusliku kasvupotentsiaali realiseerimises olulist rolli.

6.3

Kaubavedude toimimine sõltub eelkõige laitmatust infrastruktuurist. Intermodaalsete kaubaveokontseptsioonide ning siseveetranspordi stimuleerimise põhieelduseks on olemasoleva veeteede infrastruktuuri mõistlik hooldamine ja ülalpidamine ning kitsaskohtade kõrvaldamine. Komitee arvates on veeteede nõuetekohane korrashoid põhiliseks eelduseks, ilma milleta on kaasaegsete siseveetranspordi infoteenuste kasutuselevõttu vaevalt võimalik mõttekaks lugeda. Selle põhieelduse mittetäitmine toob juba täna kaasa kitsaskohti, mis võivad tulevikus seada ohtu siseveetranspordi positsiooni arengu. Seetõttu nõuab komitee liikmesriikidelt vajalike abinõude rakendamist ning vahendite eraldamist.

7.1

Õigusliku raamistiku rakendamist ühtlustatud siseveetranspordi infoteenuste jaoks ühenduse siseveeteedel tuleb ülaltoodud kontekstis tervitada.

Ühtlustatud infoteenused siseveeteedel võivad laiaulatusliku heakskiidu korral aidata kaasa propageeritud sihi realiseerimisele, milleks on modaalne nihe siseveetranspordi kui alternatiivse transpordiliigi suunas, millel on kasvupotentsiaali ning eeliseid turvalisuse ja keskkonnakaitse valdkonnas.

Euroopa Liidu ees seisvaks peamiseks majanduslikuks väljakutseks on tema kasvupotentsiaali realiseerimine. Seega on vajalik toetada jätkusuutlikku majanduskasvu. Kaubavedu mängib siseturul tähtsat rolli. Kuid see seisab kogu Euroopas silmitsi suurte probleemidega, kus Euroopa Liidu majandusarengut ähvardab eriti maanteede ummistumine. Lahendus peitub modaalses nihkes ja jätkusuutlikus arengus, lihtsustades intelligentsete transpordilahenduste kasutamist.

Seega sõltub majanduslik areng Euroopas tugevast ja tasakaalustatud transpordipoliitikast, mida Euroopa otsustajad peavad täiel määral mõistma. Selleks tuleb luua sobiv raamistik ning tagada, et siseveetranspordi areng oleks poliitiliseks prioriteediks.

Viidates edusammudele liikluse ümberpaiknemisel lähisõidu laevandusse võib sihipäraste meetmete rakendamise ning poliitilise toetuse olemasolu korral ka siseveetranspordi valdkonnas saavutada võrreldavat edu.

7.2

Maanteede koormuse vähenemisest, siseveetranspordi integreerimisest ühendvedude ahelatesse ning laevaruumi parema ärakasutamise teel loodusressursside säästmisest saadav rahvamajanduslik kasu räägib telemaatika edendamise kasuks Euroopa siseveetranspordis ning siseveetransporditeenuste ühtlustamise kasuks. Direktiivi ettepanekus ettenähtud meetmete tõhusat kasutuselevõttu silmas pidades annab EMSK järgmisi soovitusi, mida tuleb siseveetranspordi infoteenuste evitamisel vajalikuks lugeda:

8.1

Vajalikud on kaasnevad meetmed direktiivi elluviimiseks siseveelaevade pardal.

Siseveetranspordil ei ole veel piisaval määral võimalusi RISi kasutamiseks, samal ajal kui siseveetranspordi infoteenuste efektiivsus sõltub nende võimalikult suurest kasutamisest laevatranspordiettevõtete poolt. Väljatöötatavate generaalplaanide raames tuleb nende nõudmistega arvestada, kasutades selleks sihipäraseid meetmeid. Need on seotud:

8.2

EMSK soovitab neid abinõusid kasutada, pidades silmas direktiivi ettepaneku efektiivset elluviimist.