Kohtuasi C‑29/04

Euroopa Ühenduste Komisjon

versus

Austria Vabariik

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Direktiivi 92/50/EMÜ artikkel 8, artikli 11 lõige 1 ja artikli 15 lõige 2 – Teenuste riigihanke menetlus – Jäätmete kõrvaldamise leping – Pakkumismenetluse puudumine

Kohtuotsuse kokkuvõte

Õigusaktide ühtlustamine – Teenuste riigihanke menetlus – Direktiiv 92/50 – Kohaldamisala – Tellija, kes omab temast õiguslikult eraldiseisvas äriühingus osalust koos ühe või mitme eraõigusliku ettevõtjaga – Leping, mille tellija sõlmis selle äriühinguga, kuulub direktiivi kohaldamisalasse – Konkreetne juhtum – Kohustuste rikkumine

(Nõukogu direktiivi 92/50 artikkel 8, artikli 11 lõige 1 ja artikli 15 lõige 2)

Liikmesriik, kes lubab omavalitsusüksusel sõlmida jäätmete kõrvaldamise teenuste riigihankelepingu sellest üksusest õiguslikult eraldiseisva äriühinguga, milles ühel eraõiguslikul ettevõtjal on 49% osalus, järgimata sealjuures direktiivi 92/50 artiklis 8, artikli 11 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 2 ette nähtud menetlus- ja teavitamiseeskirju, on rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivist 92/50, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord.

Juhul kui tellija kavatseb direktiivi 92/50 materiaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste kohta sõlmida rahaliste huvidega seotud lepingu temast õiguslikult eraldiseisva äriühinguga, kelle kapitalis ta osaleb koos ühe või mitme eraettevõtjaga, tuleb alati kohaldada nimetatud direktiivis ette nähtud riigihankelepingute sõlmimise menetlusi.

(vt punktid 31, 46, 49–50 ja resolutiivosa)

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

10. november 2005(*)

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Direktiivi 92/50/EMÜ artikkel 8, artikli 11 lõige 1 ja artikli 15 lõige 2 – Teenuste riigihanke menetlus – Jäätmete kõrvaldamise leping – Pakkumismenetluse puudumine

Kohtuasjas C‑29/04,

mille esemeks on EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel 28. jaanuaril 2004 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: K. Wiedner, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

hageja,

versus

Austria Vabariik, esindaja: M. Fruhmann,

kostja,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud K. Schiemann (ettekandja), J. N. Cunha Rodrigues, K. Lenaerts ja M. Ilešič,

kohtujurist: L. A. Geelhoed,

kohtusekretär: R. Grass,

arvestades kirjalikku menetlust,

olles 21. aprilli 2005. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Euroopa Ühenduste Komisjon palub oma hagiavaldusega tuvastada, et kuna Mödlingi linna jäätmete kõrvaldamise leping sõlmiti nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322), artiklis 8, artikli 11 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud menetlus- ja teavitamiseeskirju eirates, siis on Austria Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

 Õiguslik raamistik

2        Direktiivi 92/50/EMÜ artikkel 1 sätestab:

„a)      riiklikud teenuslepingud [mõiste „riiklik teenusleping” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „teenuse riigihankeleping”] – teenuseosutaja ja tellija vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, […]

         […]

b)      tellija – riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest organist või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.

         […]

c)      teenuseosutaja – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik isik, kes osutab teenuseid. […]

d)      avatud menetlus – siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus kõik huvitatud teenuseosutajad saavad esitada pakkumise;

e)      piiratud menetlus – siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus pakkumise saavad esitada üksnes tellija kutsutud teenuseosutajad;

f)      läbirääkimistega menetlus – siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus tellija konsulteerib enda valitud teenuseosutajatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes;

         […]”.

3        Sama direktiivi artikkel 8 sätestab:

„Lepingud, mille objektiks on I A lisas loetletud teenused, sõlmitakse kooskõlas III–VI jaotise sätetega.”

4        Sama direktiivi artikli 11 lõige 1 näeb ette:

„Teenuste riigihankelepingute sõlmimisel kasutavad tellijad artikli 1 lõigetes d, e ja f määratletud menetlusi, mida kohandatakse käesoleva direktiivi eesmärkidele.”

5        Direktiivi 92/50 artikli 15 lõike 2 kohaselt:

„Tellijad, kes soovivad sõlmida teenuste riigihankelepingu, kasutades avatud, piiratud või vastavalt artiklis 11 sätestatud tingimustele läbirääkimistega menetlust, teatavad sellest asjakohase teatega.”

 Asjaolud ja kohtueelne menetlus

6        Mödlingi linn otsustas 21. mai 1999. aasta linnavolikogu istungil 1992. aasta Alam-Austria liidumaa jäätmekäitlusseadusest (Niederösterreichisches Abfallwirtschaftsgesetz, LGBl. 8240) tulenevate kohustuste täitmiseks, eriti keskkonnahoidliku jäätmekäitluse valdkonnas teenuste pakkumiseks ja jäätmete kõrvaldamisel sellega seotud äritehingute sooritamiseks, asutada juriidiliselt iseseisva isiku.

7        Selle tulemusena koostati 16. juunil 1999 äriühingu Stadtgemeinde Mödling AbfallwirtschaftsgmbH (edaspidi „äriühing Abfall”), mille kogu osakapital kuulus Möldlingi linnale, asutamisotsus. 25. juunil 1999 otsustas Mödlingi linnavolikogu anda äriühingule Abfall oma territooriumil jäätmekäitluse ainuõiguse.

8        15. septembril 1999 andis Mödlingi linn tagasiulatuvalt 1. juulil 1999. jõustunud tähtajatu lepinguga äriühingule Abfall oma jäätmete kogumise ja töötlemise ainuõiguse. Leping sätestas, et linn peab äriühingule Abfall tasu maksma kindlaksmääratud summana prügikasti või konteineri kohta.

9        1. oktoobri 1999. aasta koosolekul otsustas Mödlingi linnavolikogu võõrandada 49% suuruse osaluse äriühingus Abfall äriühingule Saubermacher Dienstleistungs-Aktiengesellschaft (edaspidi „äriühing Saubermacher”). Koosoleku protokollist selgub, et peale 25. juuni 1999. aasta otsust toimus mitu kohtumist äriühingu Abfall tegevusalas koostööd arendada soovivate äriühingute, eeskätt äriühingu Saubermacher esindajatega.

10      6. oktoobril 1999 muudeti äriühingu Abfall asutamisotsust, et võimaldada üldkoosolekul suurema osa otsuste vastuvõtmine 51% lihthäälteenamusega ja kehtestada kvoorumiks 51% osakapitalist. Lisaks otsustati, et äriühingut esindavad ühingu siseselt ja suhetes kolmandate isikutega vähemalt kaks osanikku, kellel on ühine allkirjaõigus, mille tõttu nimetati ka kaks juhatajat.

11      Eespool mainitud osaluse loovutamine leidis aset 13. oktoobril 1999. Äriühing Abfall ei alustanud siiski tegevust enne 1. detsembrit, seega enne kuupäeva, millal äriühing Saubermacher omas juba osalust selles äriühingus.

12      1. detsembrist 1999 kuni 31. märtsini 2000 tegutses äriühing Abfall üksnes Mödlingi linna nimel. Peale jäätmekäitluskeskuse rajamist osutas ta teenuseid ka kolmandatele isikutele, kes olid peamiselt piirkonna teised omavalitsused.

13      Komisjon, olles eelnevalt andnud Austria Vabariigile võimaluse esitada oma seisukohad, esitas 2. aprillil 2003 põhjendatud arvamuse, milles ta viitas direktiivi 92/50 sätete rikkumisele, kuna Mödlingi linn ei viinud jäätmete kõrvaldamise lepingu sõlmimiseks läbi pakkumismenetlust, samas kui seda lepingut tuleb direktiivi mõttes pidada teenuste riigihankelepinguks.

14      Austria Vabariik vastas põhjendatud arvamusele, et nimetatud lepingu sõlmimine ei kuulu riigihankelepinguid reguleerivate direktiivide kohaldamisalasse, kuna selle näol on tegemist Mödlingi omavalitsusüksuse ja äriühingu Abfall vahelise sisetehinguga.

15      Kuna vastus komisjoni ei rahuldanud, otsustas ta esitada käesoleva hagi.

 Hagi

 Poolte argumendid

16      Komisjon väidab, et kuna direktiivi 92/50 kohaldamise tingimused on täidetud, siis on selle artikli 11 lõikes 1 sätestatud menetlusreeglid ja artikli 15 lõikes 2 sisalduvad teavitamiseeskirjad täielikult kohalduvad.

17      Komisjoni arvates ei ole, vastupidiselt Austria valitsuse kohtueelses menetluses väljendatud seisukohale, ühtegi asjaolu, mis kinnitaks sisemiste suhete olemasolu Mödlingi omavalitsusüksuse ja äriühingu Abfall vahel. Selle kinnituseks viitab komisjon 18. novembri 1999. aasta otsusele kohtuasjas C‑107/98: Teckal (EKL 1999, lk I‑8121, punkt 50), milles Euroopa Kohus otsustas, et hanketeate avaldamine ei ole kohustuslik, kui tellijaks oleval ametiasutusel on kõnealuse eraldiseisva üksuse üle samasugune kontroll nagu oma üksuste üle ja selle üksuse tegevus on suunatud peamiselt temas osalust omavale ametiasutusele või ametiasutustele.

18      Komisjon väidab, et vaatamata sellele, et nimetatud otsus tehti nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/36/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, lk 1; ELT eriväljaanne 06/02, lk 110), artikli 1 punkti a kohta, on Euroopa Kohtu poolt selles võetud seisukoht laiendatav kõikidele riigihankelepinguid puudutavatele ühenduse direktiividele. Komisjon toetub eespool viidatud kohtuotsusele Teckal selleks, et kinnitada oma argumentatsiooni, mille kohaselt riigihankelepinguid puudutavad direktiivid ei ole kohalduvad ainult siis, kui tellija teostab pakkuja üle piiramatut kontrolli. Kui eraõiguslik ettevõtja on pakkujas osanik, siis tuleb komisjoni arvamuse järgi eeldada, et tellijal ei ole võimalik selle äriühingu üle teostada „samasugust kontrolli nagu oma üksuste üle” viidatud kohtuotsuse mõttes. Eraõigusliku ettevõtja vähemusosalus on seega piisav, et välistada sisetehingu olemasolu.

19      Komisjon juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et äriühingu Saubermacher vähemusosalus tähendab seda, et tema huvides on tal vetoõigus ja õigus nimetada üks kahest ühesuguste volitustega juhatajast, mis välistab Mödlingi linna võimaluse teostada äriühingu Abfall üle samasugust kontrolli nagu oma üksuste üle.

20      Austria valitsus vaidlustab kaitseks kõigepealt komisjoni hagi vastuvõetavuse.

21      Ta väidab, et äriühingu Abfall asutamine, jäätmete kõrvaldamise lepingu sõlmimine ja osaluse loovutamine on kolm eraldiseisvat tehingut, mida ei tulnud analüüsida mitte direktiivi 92/50, vaid vahetult EÜ asutamislepingu sätteid silmas pidades. Mainitud direktiivi rikkumine on seega mõeldav üksnes juhul, kui kõnelaused tehingud oleks sooritatud eesmärgiga vältida direktiivi 92/50 kohaldamist või juhul, kui osaluse loovutamine oleks tähendanud riigihankelepingute sõlmimist reguleerivate sätete seisukohast asjassepuutuvat tehingut.

22      Komisjon ei ole aga liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses esitanud nende oletuste kohta ühtegi seisukohta. Komisjon ei ole kohtueelses menetluses ega hagiavalduses piiritlenud vaidluse eset, ja veelgi enam, ta pole ka tõestanud, et kõnealune leping on sõlmitud direktiivi 92/50 rikkudes ega esitanud põhjendusi, miks ta peab käesolevas kohtuasjas oluliseks sisetehingu olemasolu.

23      Teiseks heidab Austria valitsus põhiküsimuses komisjonile ette, et ta on jätnud tähelepanuta, et äriühinguga Abfall jäätmete kõrvaldamise lepingu sõlmimise ajal kuulus Mödlingi linnale 100% osalusest selles äriühingus. Järelikult ei olnud pakkumismenetlus nõutav, kuna tegemist oli sisetehinguga.

24      Peale selle on Austria valitsus arvamusel, et „samasugune kontroll nagu oma üksuste üle” eespool viidatud kohtuotsuse Teckal mõttes ei tähenda mitte täiesti samasugust, vaid võrreldavat kontrolli. Mödlingi linn oleks sellise kontrolli säilitanud ka peale äriühingus Abflall 49% suuruse osaluse loovutamist.

 Euroopa Kohtu hinnang

–       Vastuvõetavus

25      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk anda asjaomasele liikmesriigile esiteks võimalus viia oma tegevus kooskõlla ühenduse õigusest tulenevate kohustustega ning teiseks võimalus end tõhusalt kaitsta komisjoni esitatud väidete vastu (vt eelkõige 10. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑152/98: komisjon v. Madalmaad, EKL 2001, lk I‑3463, punkt 23, ja 15. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑439/99: komisjon v. Itaalia, EKL 2002, lk I‑305, punkt 10).

26      Esiteks järeldub sellest, et EÜ artikli 226 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi ese on piiratud eelnimetatud sättes viidatud kohtueelse menetlusega, mistõttu peab hagi tuginema samadele põhjendustele ja hagi aluseks olevatele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on juba märgitud põhjendatud arvamuses. Kui väide ei sisaldunud põhjendatud arvamuses, siis on see Euroopa Kohtu menetluses vastuvõetamatu (vt eelkõige eespool viidatud otsus kohtuasjas komisjon v. Itaalia, punkt 11).

27      Teiseks peab põhjendatud arvamus sisaldama asjakohast ning üksikasjalist ülevaadet põhjustest, millele toetudes komisjon leiab, et asjaomane riik on rikkunud EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi (vt eelkõige 4. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑207/96: komisjon v. Itaalia, EKL 1997, lk I‑6869, punkt 18, ja eespool viidatud 15. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas komisjon v. Itaalia, punkt 12).

28      Antud asjas on komisjon põhjendatud arvamuse punktis 16 ja märgukirja punktis 13 osutanud, et sündmuste kronoloogia alates Mödlingi linnavolikogu otsusest anda selle omavalitsuse jäätmete kõrvaldamise ainuõigus äriühingule Abfall kuni selles äriühingus 49% suuruse osaluse loovutamiseni äriühingule Saubermacher tõestab, et ajavahemik, millal Mödlingi linnale kuulus äriühingus Abfall 100% suurune osalus oli tegelikult vaid vaheaste teel eraõigusliku ettevõtja osaluseni selles äriühingus. Komisjon on niisiis kohtueelses menetluses Mödlingi linna väite kolme eraldiseisva tehingu kohta otsesõnu ümber lükanud.

29      Komisjon on seega andnud asjakohase ning üksikasjalise ülevaate põhjustest, miks direktiivi 92/50 sätete kohaldudes ei ole Mödlingi linna jäätmete kogumise ja töötlemise ainuõigust andvat lepingut võimalik lugeda sisetehinguks ja miks selle sõlmimiseks oleks tulnud läbi viia avalik pakkumismenetlus.

30      Neil asjaoludel tuleb sedastada, et hagi ese on selgelt piiritletud ja Austria valitsuse tõstatatud vastuvõetamatuse vastuväide tuleb tagasi lükata.

–       Põhiküsimus

31      Komisjon heidab käesolevas hagis Austria ametiasutustele sisuliselt ette, et viimased lubasid ühel omavalitsusel sõlmida direktiivis 92/50 ette nähtud avalikku pakkumismenetlust korraldamata teenuste riigihankelepingu temast õiguslikult eraldiseisva äriühinguga, milles eraõiguslikul ettevõtjal on 49% suurune osalus.

32      Esialgu tuleb tõdeda, et direktiivi kohaldamise tingimused olid antud asjas täidetud. Mödlingi linn on omavalitsusüksusena direktiivi 92/50 artikli 1 punkti b tähenduses „tellija”, kes on sõlminud rahaliste huvidega seotud lepingu äriühinguga Abfall, kes on sama direktiivi artikli 1 punkti c tähenduses „teenuseosutaja”. Jäätmete kogumise ja töötlemise teenused on selle direktiivi artikli 8 ja I A lisa mõistes teenused. Peale selle on komisjoni tõdemuse kohaselt, mida Austria valitsus ei ole vaidlustanud, käesoleval juhul ületatud ka direktiivi 92/50 artikli 7 lõikes 1 (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta direktiiviga 97/52/EÜ (EÜT L 328, lk 1; ELT eriväljaanne 06/03, lk 3)) kehtestatud minimaalne maksumus.

33      Järelikult võis kõnealuste teenuste riigihankelepingut direktiivi 92/50 artiklist 8 lähtuvalt sõlmida üksnes vastavalt selle direktiivi III–VI jaotises, eriti selle artiklis 11 ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud eeskirjadele. Seega pidi tellija viimasest sättest tulenevalt avaldama hanketeate.

34      Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole hanketeate avaldamine siiski isegi siis kohustuslik, kui lepingupartner on tellijast õiguslikult eraldiseisev üksus, juhul kui tellijaks oleval ametiasutusel on kõnealuse eraldiseisva üksuse üle samasugune kontroll nagu oma üksuste üle ja selle üksuse tegevus on suunatud peamiselt temas osalust omavale ametiasutusele või ametiasutustele (eespool viidatud kohtuotsus Teckal, punkt 50, ja 11. jaanuari 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑26/03: Stadt Halle ja RPL Lochau, EKL 2005, lk I‑1, punkt 49).

35      Austria valitsus väidab, et antud juhtumis olid asjaolud sellised, et direktiivis 92/50 ette nähtud teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetlust kohaldada ei tulnud.

36      Mainitud valitsus viitab esiteks sellele, et jäätmete kõrvaldamise leping, mis sõlmiti äriühinguga Abfall siis, kui kogu osalus temas kuulus veel Mödlingi linnale, ei olnud suunatud suhete loomisele juriidiliselt iseseisvate isikute vahel, kusjuures sellel omavalitsusüksusel oli äriühingu Abfall üle võimalik teostada samasugust kontrolli nagu oma üksuste üle. Järelikult ei kuulu see leping direktiivi 92/50 kohaldamisalasse ja Mödlingi linnal ei lasu seega mingit avaliku pakkumismenetluse läbiviimise kohustust.

37      Selle argumendiga ei saa nõustuda.

38      Ilma et oleks vaja otsustada, kas kogu äriühingu Abfall osakapitali kuulumine Mödlingi linnale teenuste riigihankelepingu sõlmimise kuupäeval oli piisav, et otsustada, kas see omavalitsusüksus teostas äriühingu Abfall üle samasugust kontrolli nagu oma üksuste üle, tuleb rõhutada, et riigihankelepingu sõlmimise tegelik kuupäev ei ole antud asjas direktiivi 92/50 sätete kohaldatavuse hindamisel asjakohane kuupäev. Kuigi on tõsi, et üldjuhul tuleb õiguskindluse huvides hinnata tellijate võimalikku kohustust korraldada avalik pakkumismenetlus lähtuvalt konkreetse riigihankelepingu sõlmimise kuupäeval valitsenud tingimustest, siis antud juhtumi asjaolude eripära tõttu tuleb arvesse võtta ka hiljem aset leidnud sündmusi.

39      Siinkohal tuleb meenutada, et 49% suuruse osaluse loovutamine äriühingus Abfall leidis aset veidi pärast sellele äriühingule tähtajatu Mödlingi linna jäätmete kogumise ja töötlemise ainuõiguse andmist. Lisaks alustas see äriühing tegevust alles siis, kui äriühing Saubermacher oli saanud tema osanikuks.

40      Niisiis on kindel, et tehisliku, mitmest eraldiseisvast etapist – äriühingu Abfall asutamine, temaga jäätmete kõrvaldamise lepingu sõlmimine ja selles äriühingus 49% suuruse osaluse loovutamine äriühingule Saubermacher – koosneva konstruktsiooni kaudu sõlmiti teenuste riigihankeleping segaosalusega ettevõtjaga, kelles eraõiguslikul ettevõtjal oli 49% suurune osalus.

41      Selle riigihankelepingu sõlmimist tuleb seega uurida arvestades tervikuna neid etappe ja nende eesmärki, mitte üksnes rangelt nende ajalist järgnevust, nagu seda soovitab Austria valitsus.

42      Kõnealuse riigihankelepingu analüüsimine Austria valitsuse soovitatud viisil lähtuvalt üksnes selle sõlmimise kuupäevast, võtmata arvesse 49% suuruse osaluse loovutamist äriühingus Abfall väga lühikese aja möödudes, seaks ohtu direktiivi 92/50 kasuliku mõju. Direktiivis taotletava eesmärgi ehk teenuste vaba liikumise ja kõikides liikmesriikides vaba konkurentsi saavutamine oleks ohus, kui tellijatel oleks võimalik kasutada protseduure, mille eesmärk on varjata riigihankelepingute sõlmimist segaosalusega ettevõtjatega.

43      Austria valitsus väidab teiseks, et Mödlingi linn säilitas äriühingus Abfall isegi pärast 49% suuruse osaluse loovutamist äriühingule Saubermacher täpselt samasuguse kontrolli, nagu ta omas enda üksuste üle. See asjaolu vabastas ta eespool viidatud kohtuotsuse Teckal valguses pakkumismenetluse läbiviimise kohustusest, kuna jäätmete kõrvaldamise lepingu sõlmimine oli sisetehing.

44      Selle kohta tuleb meenutada, et antud juhul sõlmis tellija kõnealuse, direktiivi 92/50 materiaalsesse kohaldamisalasse kuuluva, rahaliste huvidega seotud teenuste osutamise lepingu temast õiguslikult eraldiseisva eraõigusliku äriühinguga, kelle osakapitalis oli tellijal enamusosalus.

45      Küsimust, kas sellistel asjaoludel on tellijal kohustus kohaldada direktiivis 92/50 ette nähtud avalikku pakkumismenetlust pelgalt seetõttu, et eraõiguslikul ettevõtjal on osalus, ka vähemusosalus, lepinguosalises äriühingus, on Euroopa Kohus juba analüüsinud eespool viidatud kohtuotsuses Stadt Halle ja RPL Lochau.

46      Euroopa Kohus otsustas, et eraõigusliku ettevõtja kasvõi vähemusosalus äriühingu kapitalis, milles osaleb ka asjaomane tellija, välistab igal juhul, et sellisel tellijal saaks kõnealuse äriühingu üle olla samasugune kontroll nagu oma osakondade üle (eespool viidatud kohtuotsus Stadt Halle ja RPL Lochau, punkt 49).

47      Tellijaks oleva ametiasutuse ja tema osakondade vahelisi suhteid reguleerivad avaliku huvi eesmärkidest lähtuvad kaalutlused ja nõuded. Seevastu erakapitali paigutamisel ettevõttesse lähtutakse erahuvidest ja järgitakse teistsuguseid eesmärke (eespool viidatud kohtuotsus Stadt Halle ja RPL Lochau, punkt 50).

48      Teiseks, riigihankelepingu sõlmimine segaosalusega ettevõtjaga hanketeadet avaldamata kahjustab direktiiviga 92/50 ette nähtud vaba ja ausa konkurentsi eesmärki ning huvitatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna eelkõige annab selline menetlus kõnealuse ettevõtja kapitalis osalevale eraettevõtjale eelise tema konkurentide ees (eespool viidatud kohtuotsus Stadt Halle ja RPL Lochau, punkt 51).

49      Euroopa Kohus on leidnud, et juhul kui tellija kavatseb direktiivi 92/50 materiaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste kohta sõlmida rahaliste huvidega seotud lepingu temast õiguslikult eraldiseisva äriühinguga, kelle kapitalis ta osaleb koos ühe või mitme eraettevõtjaga, tuleb alati kohaldada nimetatud direktiivis ette nähtud riigihankelepingute sõlmimise menetlusi (eespool viidatud kohtuotsus Stadt Halle ja RPL Lochau, punkt 52).

50      Eelnevat arvesse võttes tuleb seega sedastada, et kuna Mödlingi linna jäätmete kõrvaldamise leping sõlmiti direktiivi 92/50 artiklis 8, artikli 11 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud menetlus- ja teavitamiseeskirju eirates, siis on Austria Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

 Kohtukulud

51      Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Austria Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista Austria Vabariigilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

1.      Kuna Mödlingi linna jäätmete kõrvaldamise leping sõlmiti nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, artiklis 8, artikli 11 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud menetlus- ja teavitamiseeskirju eirates, siis on Austria Vabariik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi.

2.      Mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: saksa.