3.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/1

(1)

On vaja sätestada standardid, mis käsitlevad hindamist, mille käigus pädevad asutused hindavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemeetodeid omavahendite nõuete arvutamiseks, ja kehtestada üksikasjalikud eeskirjad selliste pädevate asutuste vahel kõnealuste hinnangute jagamise korra kohta, kellel on õigus jälgida riskiga kaalutud varasid või omavahendite nõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kellel on lubatud kasutada kõnealuste varade või nõuete arvutamisel sisemeetodeid.

(2)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute täiustatud meetodite kvaliteedi hindamine võimaldab võrrelda sisemeetodeid liidu tasandil; sealjuures aitab EBA pädevatel asutuste hinnata omavahendite nõuete võimalikku alahindamist. Eeskirjad hinnangute jagamise korra kohta peaksid sisaldama asjakohaseid sätteid asjaomaste pädevate asutuste ja EBAga hinnangute jagamise aja kohta.

(3)

Konsolideeritud järelevalvega hõlmatud gruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest vastutavatel pädevatel asutustel on kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasutatavate sisemeetodite kvaliteedi vastu õigustatud huvi, kuna nad osalevad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artiklile 20 panuse ühisotsuses sisemeetodite heakskiitmise kohta. Eeskirjades direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 kohaste hinnangute jagamise korra kohta tuleks täpsustada ka seda, kuidas kohaldatakse üldiseid koostöö- ja teabe jagamise kohustusi kolleegiumides konkreetses võrdlemise kontekstis.

(4)

Selleks et tagada, et direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 kohaseid hinnanguid jagatakse tõhusalt ja otstarbekalt, peaksid pädevad asutused tegema teatavaks oma hinnangud või arvamused krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasutatavatest sisemeetoditest tingitud omavahendite nõuete võimaliku alahindamise taseme kohta ning selle, mille alusel jõuti hindamise järeldusteni. Peale selle on pädevate asutuste kõnealuse direktiivi artikli 78 lõike 4 kohased tegelikud või kavandatud parandusmeetmed olulised ka kõigi muude pädevate asutuste jaoks, kes vastutavad konsolideeritud järelevalvega hõlmatud gruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eest, kuna neil on õigustatud huvi kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasutatava sisemeetodi jätkuva kvaliteedi vastu. Lisaks tuleks pädevate asutuste tegelikud või kavandatud parandusmeetmed teha kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 107 lõikega 1 EBA-le teatavaks, sest seda on EBA-l vaja ülesannete täitmiseks.

(5)

EBA aruanne, mis koostatakse eesmärgiga aidata pädevatel asutustel hinnata sisemeetodite kvaliteeti, on võrdlemise nurgakivi, kuna aruanne sisaldab asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning nendele vastavate liidu tasandi asutuste võrdluse tulemusi. Seepärast peaks EBA aruandes sisalduv teave moodustama aluse, mille põhjal pädevad asutused otsustavad, milliseid ühinguid ja portfelle tuleks hinnata eriti tähelepanelikult, nagu on nõutud direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimeses lõigus.

(6)

Sisemeetodite kvaliteedi hindamise tulemused sõltuvad ka andmete kvaliteedist, mida asjaomased krediidiasutused ja investeerimisühingud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/2070 (3) alusel esitavad ja mis peavad samuti olema kooskõlalised ja võrreldavad. Seetõttu peaksid pädevad asutused olema kohustatud kinnitama, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad kõnealust rakendusmäärust nõuetekohaselt, eelkõige seoses sellega, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad valikuvõimalust jätta teatavate individuaalsete portfellide kohta aruanded esitamata.

(7)

Kui pädevad asutused arvutavad võrdlusalused standardmeetodi alusel, tuleks ettevaatlikkuse eesmärgil kohandada krediidiriski omavahendite nõudeid, mis tulenevad standardmeetodi kohaldamisest. Kohandus peaks toimuma tasemel, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 500 kohase üleminekulise Basel I alampiiri arvutamiseks.

(8)

Praegu ei peeta asjakohaseks arvutada tururiski puhul standardmeetodil põhinevaid võrdlusaluseid, sest need võivad põhjustada moonutusi. Kuna omavahendite nõuete arvutamisel standardmeetodi ja sisemeetodi kohaselt on suuri metoodilisi erinevusi, mis tulenevad peamiselt suurtest erinevustest üksikute positsioonide koondamisel või hajutamisel, ei näitaks kahe parameetri võrdlemine väikeste portfellide tururiski puhul usaldusväärselt omavahendite nõuete võimalikku alahindamist. Kui krediidiriski mudelite hindamisel võetakse arvesse standardmeetodikohaseid arvutusi, peaks neid hindamisel kasutama ainult võrdlusalustena, mitte alampiiridena.

(9)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemeetodite üldise kvaliteedi ja variatsiooni taseme hindamisel ei peaks pädevad asutused keskenduma ainult tulemustele, vaid püüdma leida variatsiooni peamised põhjused ja teha järeldusi eri modelleerimismeetodite puhul. Seepärast peaksid pädevad asutused olema kohustatud võtma arvesse alternatiivseid kasumi ja kahjumi aegridadel põhinevaid VaRi (riskiväärtus) ja stressiolukorra VaRi arvutusi.

(10)

Arvestades, et pädevate asutuste roll sisemeetodite kvaliteedi uurimisel ja kinnitamisel on väga oluline, peaksid pädevad asutused kasutama oma määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid volitusi sisemeetodite heakskiitmisel ja läbivaatamisel proaktiivselt, otsides lisateavet, mis on sisemeetodite kvaliteedi jooksval hindamisel neile kasulik, seda lisaks rakendusmääruse (EL) 2016/2070 kohaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatavale teabele.

(11)

Kogu portfelli päevalõpupositsioonide puhul on tururiski hindamisel juba nõutud nii portfelli väärtuse hüpoteetilistel kui ka tegelikel muutustel põhineva järeltestimise igapäevane korraldamine, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 366 lõikes 3. Ületamiste arv tuleb teatada pädevatele asutustele ja seda kasutatakse korrapäraselt mudeli toimimise hindamiseks ning VaRi ja sVaRi õigusnormidekohaste kordajate lisategurite kindlaksmääramiseks. Tururiski sisemeetoditega seotud portfellide puhul ei tuleks täiendavat järeltestimist kohaldada või hinnata.

(12)

Kui üksiku portfelli puhul on võrdlemise tulemuseks ekstreemväärtus või kui EBA aruandes on märgitud, et pädevad asutused peavad tulemuse läbi vaatama, ei peaks see ilmtingimata tähendama, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatud mudel on ebakorrektne või vale. Sellega seoses tuleks pädevate asutuste tehtud hindamisi kasutada vahendina, mille abil saadakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute mudelite ja modelleerimisel kasutatud eelduste kohta põhjalikumat teavet. Lisaks peaksid pädevad asutused kasutama rakendusmääruse (EL) 2016/2070 alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud krediidiriski omavahendite nõuete ja varem täheldatud riskiparameetrite (varasemad tulemused) kasutamisest tulenevate krediidiriski omavahendite nõuete võimalike erinevuste analüüsi omavahendite nõuete olulise ja süstemaatilise alahindamise peamise näitajana, kuid see analüüs ei tohiks kunagi asendada sisemeetodite asjakohast valideerimist.

(13)

Võrdluse tulemuste kasutamisel peaksid pädevad asutused arvestama andmete võimaliku piiratusega ja kajastama seda asjakohaselt oma hinnangus. EBA peaks kogutud teabe põhjal arvutama täiendavad varasematel tulemustel põhinevad parameetrid, millega toetatakse analüüsi veelgi. Kuna tururiski mudelitega arvutatud omavahendite nõuded sõltuvad portfellist ja muudel tasanditel kui koondtasand tehtud järeldusi ei saa kriitikata krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavatele tegelikele portfellidele ekstrapoleerida, tuleks selliseid esialgseid järeldusi, mis põhinevad üksnes koondportfellidest tuletatud kapitali kogutasemetel, arvestada asjakohase ettevaatlikkusega. Saadud tulemuste hindamisel peaksid pädevad asutused arvestama, et isegi koondportfellid, mis sisaldavad kõige rohkem instrumente, on siiski tegelikest portfellidest suuruse ja struktuuri poolest väga erinevad. Kuna enamik krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ei saa kõiki mittekoondportfelle modelleerida, ei pruugi tulemused olla alati võrreldavad. Tuleb pidada meeles, et andmed ei kajasta kõiki omavahenditega seotud meetmeid, näiteks hajutamisest saadava kasu piirangud või lisaomavahendid, mis kehtestati teada olevate modelleerimispuuduste või puuduvate riskitegurite käsitlemiseks.

(14)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(15)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

hinnangu järeldused ja põhjendused lähtuvalt artiklites 3–11 osutatud hindamisstandardite kohaldamisest;

b)

seisukohad krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasutatavatest sisemeetoditest tingitud omavahendite nõuete võimaliku alahindamise taseme kohta.

a)

nad käsitlevad modelleerimisest tulenevaid väärtusi, mida peetakse EBA aruande kohaselt ekstreemseteks, kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimese lõiguga märgina omavahendite nõuete olulistest erinevustest;

b)

nad käsitlevad modelleerimisest tulenevaid väärtusi ja nende väärtuste standardhälvet EBA aruandes esitatud samas võrdlusportfellis või sarnastes võrdlusportfellides olevate riskipositsioonide puhul kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimese lõiguga esialgse märgina olulistest erinevustest ning omavahendite nõuete väikesest või suurest erinevusest, nagu on asjakohane;

c)

nad käsitlevad käesoleva määruse artikli 4 kohaselt arvutatud võimalikke erinevusi kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimese lõiguga esialgse märgina omavahendite nõuete olulisest ja süstemaatilisest alahindamisest;

d)

nad käsitlevad võimalikke erinevusi rakendusmääruse (EL) 2016/2070 alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud hinnanguliste riskiparameetrite ja nimetatud rakendusmääruse alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud varasemate täheldatud riskiparameetrite (varasemad tulemused) vahel kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimese lõiguga esialgse märgina omavahendite nõuete olulistest erinevustest;

e)

nad käsitlevad võimalikke erinevusi rakendusmääruse (EL) 2016/2070 alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud krediidiriski omavahendite nõuete ja krediidiasutuste ja investeerimisühingute varasemate tulemuste kasutamisest kooskõlas nimetatud rakendusmäärusega tingitud või EBA poolt direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud aruandes arvutatud krediidiriski omavahendite nõuete vahel kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 esimese lõiguga esialgse märgina omavahendite nõuete olulisest ja süstemaatilisest alahindamisest. EBA esitatud aruande kasutamisel võivad pädevad asutused arvestada andmete võimaliku piiratusega ja kajastada seda asjakohaselt oma hinnangus.

a)

madala makseviivituse riskiga portfellide puhul portfelli tasandil, jättes välja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõikes 4 osutatud liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevad omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuded;

b)

kõrge makseviivituse riskiga portfellide puhul portfelli tasandil.

a)

krediidiriski meetoditega seotud hindamiste puhul kohaldatakse artiklites 7 ja 8 osutatud standardeid;

b)

tururiski meetoditega seotud hindamiste puhul kohaldatakse artiklites 9–11 osutatud standardeid.

a)

direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud EBA aruanne;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu korrapärased valideerimisaruanded;

c)

mudeli dokumentatsioon, sh käsiraamatud, mudeli arendamist ja kalibreerimist käsitlev dokumentatsioon ja sisemeetodi aluseks olev metoodika;

d)

kohapealseid külastusi käsitlevad aruanded.

a)

kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid kooskõlas määruse 575/2013 nr (EL) artikliga 143;

b)

mudeli kohaldamisala ja võrdlusportfellide representatiivsus;

c)

mudelite peamised omadused, näiteks tsentraliseeritud grupi tasandil (globaalne) välja töötatud ja kalibreeritud mudelite ning ainult vastuvõtva riigi tasandil (kohalik) välja töötatud ja kalibreeritud mudelite, müüja ja krediidiasutuse või investeerimisühingu mudelite, siseandmeid kasutades välja töötatud ja kalibreeritud mudelite ning välisandmeid kasutades välja töötatud ja kalibreeritud mudelite vahel vahe tegemine;

d)

mudeli heakskiitmise kuupäev ja mudeli väljatöötamise kuupäev;

e)

asjakohase ajavahemiku prognoositud ja tegelike makseviivituse määrade võrdlus;

f)

majanduslanguse perioodi prognoositud ja tegelike makseviivitusest tingitud kahjumäärade võrdlus;

g)

prognoositud ja tegelike makseviivituses olevate riskipositsioonide võrdlus;

h)

kasutatud aegrea pikkus, ja kui see on asjakohane, stressiaastate või majanduslanguse tingimuste kajastamiseks tehtud kohanduste laadi ja olulisuse hõlmamine ja konservatiivsuse lisamine mudelite kalibratsiooni;

i)

krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise portfelli koosseisu hiljutised muutused, mille suhtes sisemeetodit kohaldatakse;

j)

krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli mikro- ja makromajanduslik olukord, riski- ja äristrateegia ning siseprotsess, näiteks ebatõenäoliselt laekuvate varade sissenõudmise menetlus (nn realiseerimismenetlus);

k)

praegune positsioon tsüklis, reitingute põhimõtted (kindlal ajahetkel põhineva reitingu süsteem või tsüklipõhine reitingusüsteem) ja täheldatud tsüklilisus mudelis;

l)

reitinguklasside arv ja mõõtmed, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad makseviivituse tõenäosuse, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite mudelite puhul;

m)

makseviivituse määra ja ebatõenäoliselt laekuvate varade taastamise määra määratlused, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab;

n)

avatud realiseerimismenetluste kajastamine või mittekajastamine aegridades, mida kasutataks makseviivitusest tingitud kahjumäära mudelite kalibreerimisel, kui see on asjakohane.

a)

madala makseviivituse riskiga portfellide valimitesse kuuluvate vastaspoolte nõudeõiguste järkude erinevus või igasse klassi määratud makseviivituse tõenäosuse tasemete erinevus;

b)

spetsiifilised tehinguliigid, tagatisinstrumendid või vastaspoolte asukoht;

c)

makseviivituse tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäärade, lõpptähtaegade või ümberhindlustegurite heterogeensus;

d)

kollateraliseerimise tavad;

e)

välisreitingutest sõltumatuse tase ja sisereitingute ajakohastamise sagedus.

a)

direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud EBA aruanne;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu valideerimisaruanded, mille koostasid sõltumatud kvalifitseeritud osapooled sisemudeli algse väljatöötamise ja sellesse oluliste muudatuste tegemise korral. Kõnealune teave sisaldab teste näitamaks, et sisemeetoditega seoses tehtud eeldused on asjakohased ja et nende kohaselt ei ala- või ülehinnata riski; spetsiifilist järeltestimist, mis on töötatud välja seoses portfellide riskide ja koosseisuga, ning hüpoteetiliste portfellide kasutamist tagamaks, et sisemeetodites saab võtta arvesse tekkida võivaid erilisi struktuurseid tegureid, näiteks olulised alusriskid ja kontsentratsioonirisk;

c)

teated igapäevase järeltestimise käigus eelmisel aastal täheldatud ületamiste arvu ja põhjenduste kohta, lähtudes portfelli väärtuse hüpoteetiliste ja tegelike muutuste järeltestimisest;

d)

mudeli dokumentatsioon, sh käsiraamatud, mudeli arendamist ja kalibreerimist käsitlev dokumentatsioon ning sisemeetoditega seotud metoodika;

e)

kohapealseid külastusi käsitlevad aruanded.

a)

valitud VaRi metoodika, mida krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab;

b)

mudeli kohaldamisala ja võrdlusportfellide representatiivsus;

c)

õigustused ja põhjendused, kui riskitegur on lisatud krediidiasutuse või investeerimisühingu riskihinnastamismudelisse, kuid mitte riskimõõtmismudelisse;

d)

hõlmatud riskitegurite kogum, mis vastab kõikide nende valuutade intressimääradele, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on intressimääratundlikke bilansisiseseid või -väliseid positsioone;

e)

selliste tähtajasegmentide arv, millesse iga intressikõver on jagatud;

f)

metoodika eri intressikõverate muutuste mittetäielikust korrelatsioonist tuleneva riski hõlmamiseks;

g)

modelleeritud riskitegurite kogum, mis on seotud kullaga ja erinevate välisvaluutadega, milles krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioonid on nomineeritud;

h)

aktsiariski hõlmamiseks kasutatud riskitegurite arv;

i)

realistlike turustsenaariumide raames vähelikviidsetest positsioonidest ja piiratud hinnaläbipaistvusega positsioonidest tuleneva riski hindamisel kasutatav metoodika;

j)

mudelis kasutatavate lähenditega seotud andmed, hinnang nende mõju kohta riski parameetritele;

k)

VaRi puhul kasutatud aegrea pikkus;

l)

metoodika, mida kohaldatakse sVaRi puhul stressiperioodi kindlakstegemiseks, võrdlusportfellide jaoks valitud stressiperioodi asjakohasus;

m)

metoodika, mida kohaldatakse, et hõlmata riskimõõtmismudelis mittelineaarsust optsioonide puhul, eelkõige juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab täieliku ümberhindamise asemel Taylor-lähendust, ja muude toodete puhul, et hõlmata korrelatsiooni- ja alusriski;

n)

metoodika, mida kohaldatakse, et hõlmata spetsiifilise vastaspoole alusriski ja seda, kas need on tundlikud sarnaste, kuid mitte identsete positsioonide vaheliste oluliste idiosünkraatiliste erinevuste suhtes;

o)

metoodika, mida kohaldatakse, et hõlmata sündmustega seotud riski;

p)

täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski (IRC) sisemudeli puhul metoodika, mida kohaldatakse positsioonide kaupa likviidsusperioodide kindlakstegemiseks, samuti makseviivituse tõenäosus, makseviivitusest tingitud kahjumäärad ja krediidikvaliteedi hinnangute muutmise maatriksid, mida kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 374 osutatud simulatsioonis;

q)

korrelatsioonikauplemise sisemeetodi puhul metoodika, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 377 lõikes 3 osutatud riskide hõlmamiseks, samuti asjaomaste modelleeritud riskitegurite korrelatsiooni eeldused.

a)

alternatiivsed homogeniseeritud VaRi arvutused, mille EBA võib direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud aruandes esitada, kasutades kättesaadavaid andmeid kasumi ja kahjumi kohta;

b)

rakendusmääruse (EL) 2016/2070 alusel krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatud VaRis täheldatud dispersioon.

a)

hõlmatud positsioonide või riskiteguritega seotud arusaamatused;

b)

mudeli mittetäielik rakendamine;

c)

puuduvad riskitegurid;

d)

erinevused kalibratsioonis või andmeridades, mida mudeli simulatsioonis kasutatakse;

e)

mudelisse lisatud täiendavad riskitegurid;

f)

kohaldatavad alternatiivsed modelleerimise eeldused;

g)

krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatavast metoodikast tulenevad erinevused.

a)

omavahendite tase mittekoondportfellide kaupa;

b)

mõju, mida avaldab koondportfellidele iga krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatud hajutamisest saadav kasu, võrreldes käesoleva lõike punktis a osutatud mittekoondportfellide omavahendite summat koondportfellide jaoks ette nähtud omavahendite tasemega, nagu on nähtud ette direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 3 teises lõigus osutatud EBA aruandes.

a)

järelevalveliste lisandite mõju;

b)

EBA kogutud andmetes kajastamata järelevalvemeetmete mõju.