23.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/1

(1)

Ülimalt vajalik on kehtestada üksikasjalikud reeglid elementidele, mida ettevõtte reorganiseerimise kava selle heakskiitmiseks vähemalt hõlmama peaks, ja direktiivi 2014/59/EL kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja ettevõtjate reorganiseerimise korral koostatavate aruannete miinimumsisule.

(2)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 kohased suunised ja teatised, mille komisjon on vastu võtnud seoses vastavuse hindamisega raskustes olevate finantssektori äriühingute ümberkorraldamist käsitleva liidu riigiabi raamistikule, võivad olla ettevõtte reorganiseerimise kava väljatöötamisel väga kasulikud isegi sel juhul, kui riigiabi pole saadud, kuna neil on sama eesmärk nagu ettevõtte reorganiseerimise kaval – taastada krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate pikaajaline jätkusuutlikkus.

(3)

Ettevõtte reorganiseerimise kavades peaks olema võimalik kasutada finantsseisundi taastamise kava ja kriisilahenduse kava andmeid sel määral, mil nimetatud andmed on jätkuvalt asjakohased krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise jätkusuutlikkuse taastamiseks ja võttes arvesse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamist.

(4)

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja ja tema tegevusalade restruktureerimisel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamise järgselt tuleks tegeleda tema maksejõuetuse põhjustega. Reorganiseerimise strateegia lähtepunktiks peaksid seega olema tegurid, mis tingisid krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise. Samuti võidakse nimetatud strateegia juures arvesse võtta kriisiennetus- ja kriisiohjemeetmeid, mille on võtnud ja rakendanud vastavalt pädev asutus või kriisilahendusasutus. Sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja raskuste põhjust ja ulatust võib näitlikustada, esitades teabe asjakohaste õigus- ja usaldatavusnõuete täitmise kohta enne kriisilahendust.

(5)

Ehkki krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja maksejõuetus võis tuleneda teatud konkreetsetest põhjustest, on võimalik, et nimetatud krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja tegevuses oli muid vajakajäämisi, mis otseselt maksejõuetust ei tinginud, aga võisid õõnestada tema pikaajalist jätkusuutlikkust. Ümberkorraldamine peaks mis tahes vajakajäämised kõrvaldama. Eduka reorganiseerimise strateegia lähtepunktiks peaks olema täielik analüüs, mis käsitleb nii reorganiseeritavat krediidiasutust või investeerimisühingut või ettevõtjat ning tema tugevaid ja nõrku külgi, kui ka asjakohaseid turgusid, kus kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja tegutseb, ning neile turgudele omaseid riske ja võimalusi. Et kriisilahendusasutus ja pädev asutus loeksid ettevõtte reorganiseerimise kava usutavaks, peaks see mõistlikele eeldustele toetudes taastama krediidiasutuse või investeerimisühingu pikaajalise elujõulisuse.

(6)

Krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastamine kriisilahenduse järgselt tähendab, et hiljemalt reorganiseerimisperioodi lõpuks on krediidiasutus, investeerimisühing või ettevõtja võimeline läbi viima sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise, täidab tulevikku suunatult kõiki asjakohased usaldatavus- ja muud regulatiivsed nõudeid ja omab elujõulist ärimudelit, mis on pikas perspektiivis jätkusuutlik.

(7)

Kriisilahendusasutusele ja pädevale asutusele tuleks anda piisavalt üksikasjalik teave ettevõtte reorganiseerimise kava hindamiseks ja selle rakendamise jälgimiseks. Niisuguse teabe esitamise nõude juures tuleks arvesse võtta selle asjakohasust krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja organisatsioonilise struktuuri ja reorganiseerimise seisukohast ning selle usaldusväärsust, eriti süsteemse kriisi korral.

(8)

Kõikumised on majandustsükli lahutamatu osa. Kõigi äriplaanide korral tuleks seega analüüsida alternatiivseid stsenaariume, muutes peamisi aluseks võetavaid eeldusi kohasel viisil. Ehkki pikaajaline elujõulisus tuleks taastada mis tahes stsenaariumi korral, tähendaks täismahus alternatiivsete reorganiseerimise strateegiate väljatöötamine krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja jaoks ebaproportsionaalselt suuri kulusid, samas kui alternatiivsete stsenaariumide realiseerumise võimalus peaks olema väiksem kui põhistsenaariumi oma.

(9)

Ettevõtte reorganiseerimise kava peaks võimaldama kriisilahendusasutusel ja pädeval asutusel hinnata selle mõju kriisilahenduse eesmärkide saavutamisele, ennekõike aga tagada kriitiliste funktsioonide järjepidevuse ja vältida tuntavat ebasoodsat mõju finantssüsteemile.

(10)

Ettevõtte reorganiseerimise kava rakendamise kontrollimise sagedus ja üksikasjad peaksid võimaldama mis tahes kõrvalekaldumiste või muude raskuste võimalikult varast tuvastamist. Kvartaliaruanded andmete ja tulemuste kohta on finantssektori tavapärane metoodika ja võimaldavad selliseid operatiivseid tähelepanekuid teha. Samuti peaks ettevõtte reorganiseerimise kava võimaldama sellesse algselt sisse kirjutatud vahe-eesmärke või meetmeid kohandada, kui asjaolud seda õigustavad.

(11)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas komisjonile.

(12)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult (2),

a)

üldine ja finantsspetsiifiline ülevaade teguritest, mis aitasid kaasa krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja raskustesse sattumisele, sealhulgas asjakohased tulemusnäitajad, mis krediidilahendusele eelnenud perioodil halvenesid, ja nende halvenemise põhjus;

b)

lühikirjeldus kriisiennetus- ja kriisiohjemeetmetest, kui pädev asutus, kriisilahendusasutus või krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja enne ettevõtte reorganiseerimise kava esitamist on neid meetmeid rakendanud;

c)

kirjeldus ettevõtte reorganiseerimise strateegia ning meetmete kohta, mida kavatsetakse võtta krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastamiseks reorganiseerimisperioodi jooksul, sealhulgas kirjeldus kõigi järgmiste punktide kohta:

a)

asjaomane ettevõtja või äriliin ja likvideerimise või müügi meetod, sealhulgas seejuures aluseks võetavad eeldused ja igasugune võimalik prognoositav kahju;

b)

eeldatav ajakava;

c)

igasugune rahastus või teenused, mida allesjäänud krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja andis või osutas või mida talle anti või osutati.

a)

reorganiseerimise kulud ja selle mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja kasumiaruandele ja bilansile;

b)

kirjeldus rahastamise nõuete kohta reorganiseerimisperioodil ja võimalikud rahastamise allikad;

c)

mil viisil krediidiasutus või investeerimisühing või ettevõtja suudab tegutseda, kattes kõik oma kulud, sealhulgas amortisatsiooni- ja finantskulud, ja teenida reorganisatsiooniperioodi lõpuks vastuvõetavat finantstulu;

d)

kriisilahendusjärgne bilanss, mis kajastab uut võla- ja kapitalistruktuuri, ja vara allahindamine, mis põhineb direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 1 kohaselt läbi viidud hindamisel või nimetatud määruse artikli 36 lõikes 10 osutatud lõplikul järelhindamisel;

e)

prognoos peamiste finantsnäitajate kohta konsolideerimisgrupi, ettevõtja ja äriliini tasemel, eelkõige seoses likviidsuse, laenunäitajate, rahastamisprofiili, kasumlikkuse ja tõhususega.

a)

oletused põhistsenaariumi raames eeldatavate makromajanduslike ja turuarengute kohta ja nende võrdlus sektori asjakohaste näitajatega;

b)

alternatiivsete reorganiseerimise strateegiate või meetmete kogumite lühitutvustus ja põhjendus selle kohta, miks krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastamiseks valiti ettevõtte reorganiseerimise kavas sisalduvad meetmed, pidades seejuures kinni kriisilahenduse eesmärkidest ja põhimõtetest.

a)

stsenaariumide aluseks olevad eeldused, näiteks peamised makromajanduslikud muutujad;

b)

kasumiaruande ja bilansi prognoos;

c)

peamised finantsnäitajad konsolideerimisgrupi, ettevõtja ja äriliini tasemel.

a)

saavutatud vahe-eesmärgid, elluviidud meetmed ning võrdlus nende tegeliku mõju ja nende ettevõtte reorganiseerimise kavas kavandatud mõju vahel;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja tulemused ja nende võrdlus ettevõtte reorganiseerimise kavas esitatud prognooside ja varasemate vahearuannete andmetega;

c)

põhjused, miks mis tahes vahe-eesmärke või tulemusnäitajaid ei ole saavutatud, ja ettepanekud viivituste või puudujääkide kõrvaldamiseks;

d)

mis tahes muud ettevõtte reorganiseerimise kava elluviimisel tekkinud tõrked, mis võivad takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastamist;

e)

järgmised meetmed ja vahe-eesmärgid ning hinnang sellele, kui tõenäoline on nende realiseerimine;

f)

kaasajastatud majandustulemuste prognoosid;

g)

kui see on vajalik ja põhjendatud, ettepanekud üksikute meetmete, vahe-eesmärkide või tulemusnäitajate kohandamiseks vastavalt artikli 5 lõikele 2.