30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/1

(1)

Nõukogu määrust (EMÜ) nr 2930/86 (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealust määrust on vaja täiendavalt muuta, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Ühise kalanduspoliitika raames viidatakse kalalaevade sellistele omadustele nagu laeva pikkus, laius, mahutavus, kasutuselevõtu kuupäev ja masina võimsus.

(3)

Kalastustingimuste ühtlustamiseks liidus on oluline, et kalalaevade omaduste määratlemisel kasutataks ühesuguseid reegleid. Kõnealused reeglid peaksid olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika standarditega.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud määratlused peaksid põhinema rahvusvaheliste organisatsioonide asjatundjate varasematel algatustel.

(5)

Seetõttu tuleks arvesse võtta Genfis 29. aprillil 1958 allkirjastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni avamere kalapüügi ja elusressursside kaitse kohta, Londonis 23. juunil 1969 allkirjastatud rahvusvahelist laevade mõõtmise konventsiooni (edaspidi „1969. aasta konventsioon“) ja Torremolinoses 2. aprillil 1977 allkirjastatud kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelist konventsiooni.

(6)

Vähem kui 15-meetrise kogupikkusega kalalaevade suhtes ei ole 1969. aasta konventsiooni I lisas sätestatud metoodikat teatud juhtudel võimalik kohaldada. Seetõttu on soovitav nende laevade puhul kasutada lihtsamat kogumahutavuse määratlust.

(7)

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on koostanud sisepõlemismootorite standardid, mida liikmesriikides laialdaselt kasutatakse.

(8)

Selleks et kohandada tehnika arengut arvestades viiteid asjaomastele ISO rahvusvahelistele standarditele, millega kehtestatakse nõuded masina võimsuse määramisele pideval töörežiimil, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte vajalike muudatuste vastuvõtmise kohta seoses viidetega asjaomasele ISO rahvusvahelisele standardile. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist,

a)

kuuluvad vööri koosseisu laevakere veekindel osa, pakk, vöörtääv ja eesmine umbreeling (kui see on paigaldatud), kuid vööri koosseisu ei kuulu pukspriidid ja varbreelingud;

b)

kuuluvad ahtri koosseisu laevakere veekindel osa, ahtripeegel, pupp, slipp ja umbreeling, kuid ahtri koosseisu ei kuulu varbreelingud, väikepoomid, peajõuseade, roolid ja rooliseade ning tuukritrepid ja tuukriplatvormid.

a)

ametlikku ohutustunnistust pole välja antud või

b)

kalalaev võeti kasutusele enne 1. detsembrit 1986.

30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/8

(1)

Rahaturufond pakub lühiajalist rahastamist finantseerimisasutustele, äriühingutele ja valitsustele. Nende rahastamisega toetab rahaturufond liidu majanduse rahastamist. Finantseerimisasutused, äriühingud ja valitsused kasutavad rahaturufondi investeerimist selleks, et oma krediidiriski ja riskipositsioone tõhusalt hajutada ja mitte panustada üksnes pangahoiustele.

(2)

Nõudluse poolel on rahaturufond lühiajaline rahavoogude juhtimise vahend, mis tagab kõrge likviidsuse, hajutatuse ning investeeringu põhiosa stabiilse väärtuse koos turupõhise tootlusega. Rahaturufonde kasutavad peamiselt äriühingud, kes soovivad üleliigset raha lühiajaliselt investeerida. Seega on rahaturufond otsustava tähtsusega lüliks lühiajalise rahavajaduse ja selle täitmise vahel.

(3)

Finantskriisi ajal toimunud sündmused tõid esile mitmed rahaturufondi tunnusjooned, mis muudavad rahaturufondid kaitsetuks, kui finantsturgudel tekib probleeme, mistõttu võib juhtuda, et rahaturufondid levitavad ja võimendavad finantssüsteemi kaudu riske. Kui nende varade väärtus, millesse rahaturufond on investeerinud, hakkab eelkõige halvenenud turutingimustes langema, ei saa rahaturufond alati pidada kinni investoritele antud lubadusest osakud või aktsiad kohe tagasi võtta ning säilitada nende põhiväärtus. Selline olukord, mis võib Finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) hinnangul mõjutada eriti tõsiselt püsiva või stabiilse puhasväärtusega rahaturufonde, võib põhjustada tagasivõtmistaotluste massilise ja ootamatu esitamise, millel võivad omakorda olla ulatuslikud makromajanduslikud tagajärjed.

(4)

Massiline tagasivõtmistaotluste esitamine võiks sundida rahaturufonde müüma osa investeerimisvaradest langeval turul, mis võib aidata kaasa likviidsuskriisi tekkele. Sellistes tingimustes võivad rahaturu emitendid sattuda juhul, kui kommertsväärtpaberite ja muude rahaturuinstrumentide turud kokku kuivavad, tõsistesse rahastamisraskustesse. See võib omakorda kanduda üle lühiajalise rahastamise turgudele ja otseselt raskendada finantseerimisasutuste, äriühingute ja valitsuste ning järelikult kogu majanduse rahastamist.

(5)

Varahaldurid, keda toetavad sponsorid, võivad otsustada anda oma rahaturufondide likviidsuse ja stabiilsuse säilitamiseks toetust. Sageli on sponsorid sunnitud toetama nende enda spondeeritavaid rahaturufonde, mille väärtus kahaneb maineriski ja hirmu tõttu, et paanika võib edasi kanduda sponsorite muudesse äritegevustesse. Rahaturufondi suurusest ja investeeringutest väljumise surve ulatusest sõltuvalt võib sponsortoetus kasvada nii suureks, et see ületab kasutada olevaid reserve. Seetõttu ei tohiks rahaturufond saada toetust kolmandalt isikult.

(6)

Siseturu usaldusväärsuse ja stabiilsuse säilitamiseks on vaja sätestada rahaturufondi toimimise normid, eelkõige need, mis käsitlevad rahaturufondi investeeringute portfellide struktuuri. Õigusnormide eesmärk on muuta rahaturufondid vastupidavamaks ja vähendada negatiivse mõju ülekandumise võimalusi. Kogu liidus on vaja kehtestada ühtsed normid, et tagada rahaturufondide suutlikkus täita investorite tagasivõtmistaotlusi, seda eriti halvenenud turutingimustes. Rahaturufondi investeeringute portfelli käsitlevaid ühtseid norme on vaja ka selleks, et tagada rahaturufondide suutlikkus tulla toime tagasivõtmistaotluste massilise ja ootamatu esitamisega suure hulga investorite poolt.

(7)

Rahaturufonde käsitlevaid ühtseid norme on vaja lisaks selleks, et tagada finantseerimisasutuste, lühiajalisi võlakohustusi emiteerivate äriühingute ja valitsuste jaoks lühiajalise kapitalituru tõrgeteta toimimine. Õigusnormidega on samuti vaja tagada rahaturufondide investorite võrdne kohtlemine ning selle vältimine, et tagasivõtmise hilised taotlejad asetatakse ebasoodsamasse olukorda juhul, kui tagasivõtmine on ajutiselt peatatud või kui rahaturufond likvideeritakse.

(8)

Rahaturufondide usaldatavusnõuded tuleb ühtlustada, sätestades selged normid, millega kehtestada rahaturufondidele ja nende valitsejatele kõikjal liidus otsesed kohustused. See parandaks rahaturufondide kui valitsuste ja ettevõtlussektori lühiajalise finantseerimise allika stabiilsust kõikjal liidus. See tagaks ka selle, et rahaturufondid jäävad liidu majanduse rahavoogude juhtimise usaldusväärseks vahendiks ka edaspidi.

(9)

Üks aasta pärast seda, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee võttis 19. mail 2010 vastu suunised Euroopa rahaturufondide ühtse määratlemise kohta, mille eesmärk oli luua liidu rahaturufondidele ühtsed miinimumtingimused, kohaldasid neid vaid 12 liikmesriiki, mis näitab lahknevate riigisiseste õigusnormide püsivust. Liikmesriikide erinevate lähenemisviiside tõttu ei ole võimalik tulla toime rahaturgude kaitsetusega liidus ega leevendada negatiivse mõju ülekandumise riski ning see seab ohtu siseturu toimimise ja stabiilsuse, nagu näitas finantskriis. Seega on käesolevas määruses sätestatud rahaturufonde käsitlevate ühtsete normide eesmärk tagada investorite kõrgetasemeline kaitse ning ennetada ja leevendada võimalikke negatiivse mõju ülekandumise riske, mis tulenevad rahaturufondidele võimalikust investorite massilisest väljumisest investeeringutest.

(10)

Rahaturufonde käsitlevaid norme sätestava määruse puudumisel võidakse liikmesriikide tasandil jätkata lahknevate meetmete võtmist. Sellised meetmed põhjustaksid jätkuvalt olulisi konkurentsimoonutusi, sest investeeringute kaitsmise peamistes normides on märkimisväärseid erinevusi. Lahknevused investeeringute portfellide koosseisu, kõlblike varade, nende lunastamise, likviidsuse ja hajutatuse ning rahaturuinstrumentide emitentide krediidikvaliteedi nõuetes toovad kaasa erinevusi investorite kaitses, sest rahaturufondiga seotud investeerimisettepanekute riskid on erineva tasemega. Seetõttu on oluline võtta vastu ühtsed õigusnormid, et vältida negatiivse mõju ülekandumist lühiajalisel kapitaliturul, mis ohustaks liidu finantsturu stabiilsust. Süsteemse riski leevendamiseks peaksid püsiva puhasväärtusega rahaturufondid tegutsema liidus ainult valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondina.

(11)

Rahaturufonde käsitlevad uued normid põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2009/65/EÜ, (4) mis on vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate (eurofondide) loomise, valitsemise ja turustamise õigusraamistik liidus, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2011/61/EL, (5) mis on alternatiivsete investeerimisfondide loomise, valitsemise ja turustamise õigusraamistik liidus.

(12)

Liidus võivad investeerimisfondid tegutseda eurofondidena, mida valitsevad direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusloa saanud eurofondide valitsejad või äriühinguna asutatud eurofondid, või alternatiivsete investeerimisfondidena, mida valitsevad direktiivi 2011/61/EL alusel registreeritud või tegevusloa saanud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad. Rahaturufonde käsitlevad uued normid tuginevad nimetatud direktiivide ning nende rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidega loodud kehtivale õigusraamistikule ja seega tuleks neid kohaldada lisaks kõnealustes direktiivides sätestatud normidele. Peale selle tuleks rahaturufondide suhtes kohaldada kehtivas õigusraamistikus sätestatud valitsemise ja turustamise norme, võttes arvesse seda, kas tegemist on eurofondide või alternatiivsete investeerimisfondidega. Samamoodi tuleks rahaturufondide piiriülese tegevuse suhtes kohaldada direktiivides 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL piiriülese teenuste osutamise ja asutamisvabaduse kohta kehtestatud norme. Samas tuleks jätta sõnaselgelt kohaldamata mitmed eurofondide investeerimispoliitikat käsitlevad normid, mis on sätestatud direktiivi 2009/65/EÜ VII peatükis.

(13)

Ühtlustatud norme tuleks kohaldada investeerimisfondidele, mille tunnused vastavad rahaturufondidele omastele tunnustele. Uute rahaturufonde käsitlevate normide järgimine peaks olema kohustuslik eurofondidele ja alternatiivsetele investeerimisfondidele, mille eesmärk on tagada rahaturu intressimäärade liikumist järgiv investeeringutasuvus või säilitada investeeringute väärtus ja kes püüavad saavutada neid eesmärke, investeerides lühiajalistesse varadesse, nagu rahaturuinstrumendid ja deposiidid, või sõlmides pöördrepolepinguid või teatavaid tuletislepinguid ainsa eesmärgiga maandada fondi muude investeeringutega kaasnevaid riske.

(14)

Rahaturufondide eripära tuleneb selliste varade kombinatsioonist, millesse nad investeerivad, ja taotletavatest eesmärkidest. Eesmärk tagada rahaturu intressimäärade liikumist järgiv investeeringutasuvus ja eesmärk säilitada investeeringute väärtus ei välista teineteist. Rahaturufondil võib olla üks neist eesmärkidest või mõlemad eesmärgid.

(15)

Eesmärki tagada kasum vastavalt rahaturu intressimääradele tuleb mõista laiemas tähenduses. Oodatav kasum ei pea olema täpselt kooskõlas EONIA, Libori, Euribori või rahaturu mis tahes muu asjaomase intressimääraga. Eesmärk, millega püütakse ületada rahaturu intressimäära väikese marginaaliga, ei tähenda seda, et eurofond või alternatiivne investeerimisfond jääksid käesolevas määruses sätestatud uute ühtsete õigusnormide kohaldamisalast välja.

(16)

Eesmärk säilitada investeeringu väärtus ei tähenda rahaturufondi antavat kapitaligarantiid. Seda tuleb mõista eesmärgina, mida eurofond või alternatiivne investeerimisfond püüab saavutada. Investeeringute väärtuse vähenemine ei tähenda, et investeerimisfond on investeeringu väärtuse säilitamise eesmärki muutnud.

(17)

On oluline, et eurofonde ja alternatiivseid investeerimisfonde, millel on rahaturufondide tunnused, käsitataks rahaturufondidena ning et nende suutlikkust täita pidevalt rahaturufonde käsitlevaid uusi ühtseid õigusnorme saaks vahetult kontrollida. Seetõttu peaksid rahaturufondidele tegevusloa andma pädevad asutused. Vastavalt direktiivis 2009/65/EÜ sätestatud ühtlustatud menetlusele peaks eurofondile rahaturufondi tegevusloa andmine toimuma eurofondi tegevusloa andmise raames. Kuna direktiivi 2011/61/EL alusel alternatiivsetele investeerimisfondidele tegevusloa andmise ja järelevalve ühtlustatud menetlusi ei kohaldata, on vaja ette näha ühtsed tegevusloa andmise põhinõuded, mis kajastaksid eurofondide kohta kehtivaid ühtlustatud norme. Need menetlused peaksid tagama, et rahaturufondina tegevusloa saanud alternatiivse investeerimisfondi valitseja on direktiivi 2011/61/EL kohaselt tegevusloa saanud alternatiivse investeerimisfondi valitseja.

(18)

Tagamaks, et rahaturufonde käsitlevad uued ühtsed õigusnormid kehtivad kõikidele rahaturufondide tunnustega investeerimisfondidele, tuleks keelata kasutada nimetust „rahaturufond“ või mis tahes muud väljendit, mis viitab sellele, et investeerimisfondil on rahaturufondiga ühised tunnused, välja arvatud juhul, kui see ettevõtja on käesoleva määruse alusel saanud rahaturufondi tegevusloa. Käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidmise vältimiseks peaksid pädevad asutused teostama järelevalvet nende jurisdiktsioonis asutatud või turustatavate investeerimisfondide turutavade üle, et kontrollida, et nad ei väärkasuta rahaturufondi nimetust ega osuta endale kui rahaturufondile, ilma et nad järgiksid uut õigusraamistikku.

(19)

Arvestades asjaolu, et eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide õiguslik vorm võib erineda ning ei pruugi tingimata anda juriidilise isiku staatust, tuleks käesoleva määruse sätteid, millega rahaturufondile pannakse tegutsemiskohustus, käsitada nii, et need osutavad rahaturufondi valitsejale, kui rahaturufond on selline eurofond või alternatiivne investeerimisfond, mis ei saa ise tegutseda, sest ta ise ei ole juriidiline isik.

(20)

Rahaturufondide investeeringute portfelli nõuetes tuleks selgelt määrata need vara kategooriad, millesse rahaturufond tohib investeerida, ja tingimused, mille korral ta tohib seda teha. Rahaturufondide usaldusväärsuse tagamiseks peaks rahaturufondidel olema ka keelatud teha teatavaid finantstehinguid, mis seaksid ohtu nende investeerimisstrateegia ja eesmärgid.

(21)

Rahaturuinstrumendid on vabalt võõrandatavad instrumendid, millega kaubeldakse tavaliselt rahaturgudel ning mis hõlmavad riigi ja kohalike omavalitsuste võlakirju, hoiusesertifikaate, kommertsväärtpabereid, pangaaktsepte või keskmise või lühikese tähtajaga võlaväärtpabereid. Rahaturufondidel peaks olema lubatud investeerida rahaturuinstrumentidesse üksnes sel määral, mil need vastavad lunastamise tähtajaga seotud piirangutele, ning kui rahaturufond peab nende krediidikvaliteeti heaks.

(22)

Lisaks sellele, et rahaturufond investeerib vastavalt oma fonditingimustele või põhikirjale pangahoiustesse, peaks olema võimalik lubada rahaturufondil omada täiendavaid likviidseid varasid, näiteks igal hetkel kättesaadavat raha pangakontol. Täiendava likviidse vara omamine võiks olla muu hulgas põhjendatud jooksvate või erakorraliste maksete tegemise vajadusega, müügi puhul aga ajaga, mida on vaja kõlblikesse varadesse reinvesteerimiseks.

(23)

Väärtpaberistamisi ja varaga tagatud kommertsväärtpabereid, tuleks käsitada kõlblikena ulatuses, mil määral need vastavad teatavatele nõuetele. Tulenevalt asjaolust, et finantskriisi ajal olid teatavad väärtpaberistamised eriti ebastabiilsed, tuleks väärpaberistamistele ja varaga tagatud kommertsväärtpaberitele kehtestada teatavad kvaliteedikriteeriumid tagamaks, et ainult tulemuslikke väärtpaberistamisi ja varaga tagatud kommertsväärtpabereid käsitataks kõlblikena. Kuni ajani, mil kavandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lihtsate, läbipaistvate ja standardsete väärtpaberistamiste kohta (kavandatud lihtsate, läbipaistvate ja standardsete väärtpaberistamiste määrus) võetakse vastu ning see muutub kohaldatavaks käesoleva määruse tarvis, peaks rahaturufondidel olema lubatud investeerida väärtpaberistamistesse ja varaga tagatud kommertsväärtpaberitesse kuni 15 % oma varadest. Komisjon peaks võtma vastu delegeeritud õigusakti tagamaks, et käesoleva määruse tarvis kohaldatakse lihtsate, läbipaistvate ja standardsete väärtpaberistamiste kindlakstegemise kriteeriume. Alates ajast, mil nimetatud delegeeritud õigusakti kohaldama hakatakse, peaks rahaturufondidel olema lubatud investeerida väärtpaberistamistesse ja varaga tagatud kommertsväärtpaberitesse kuni 20 % oma varadest, millest kuni 15 % peaks olema võimalik investeerida väärpaberistamistesse ja varaga tagatud kommertsväärtpaberitesse, mis ei ole lihtsad, läbipaistvad ja standardsed väärtpaberistamised.

(24)

Hoiustesse peaks rahaturufondil olema lubatud investeerida juhul, kui tal on võimalik raha igal ajal välja võtta. Tegelikku võimalust raha välja võtta piiraks see, kui trahv raha enneaegse väljavõtmise eest oleks nii suur, et ületab enne väljavõtmist kogunenud intressi. Seetõttu peaks rahaturufond hoolikalt vältima hoiustamist krediidiasutustes, mis nõuavad keskmisest suuremaid trahve, või ülemäära pikaajaliste hoiuste tegemist, kui see toob kaasa ülemäära suured trahvid.

(25)

Selleks et võtta arvesse liidus esinevate pangandusstruktuuride erinevusi, eelkõige mis puudutab väiksemaid liikmesriike või liikmesriike, kus pangandussektor on tugevalt kontsentreeritud ja kus rahaturufondil oleks ebaökonoomne kasutada teise liikmesriigi krediidiasutuse teenuseid, näiteks kui sellega kaasneks konverteerimise vajadus koos kõigi sellega kaasnevate kulude ja riskidega, tuleks lubada suuremat paindlikkust hajutamise nõude osas, mis puudutab hoiustamist samas krediidiasutuses.

(26)

Nende finantstuletisinstrumentide eesmärk, millesse rahaturufondid võivad investeerida, peaks olema üksnes maandada intressimäära- ja valuutariski, ning nende hinda mõjutavateks teguriteks peaksid olema ainult intressimäärad, valuutakursid, valuutad või neid kategooriaid kajastavad indeksid. Muu eesmärgiga või muul alusvaral põhinevate tuletisinstrumentide kasutamine peaks olema keelatud. Tuletisinstrumentide kasutamine peaks üksnes täiendama rahaturufondi strateegiat, kuid mitte olema rahaturufondi eesmärkide saavutamisel peamine vahend. Kui rahaturufond investeerib varasse, mille väärtus on kajastatud muus valuutas kui rahaturufondi valuuta, peaks rahaturufondi valitseja maandama kogu valuutariski positsiooni, sealhulgas tuletisinstrumentide kaudu. Rahaturufondidel peaks olema õigus investeerida finantstuletisinstrumentidesse, millega kaubeldakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punktis a, b või c osutatud reguleeritud turul või börsiväliselt, kui on täidetud teatavad tingimused.

(27)

Pöördrepolepinguid peaksid rahaturufondid saama kasutada ülemäärase raha väga lühiajaliseks investeerimiseks, tingimusel et positsioon on täielikult tagatistega kaetud. Investorite kaitsmiseks on vaja tagada, et pöördrepolepingute raames antavad tagatised on kvaliteetsed ega ole suures korrelatsioonis vastaspoole tulemuslikkusega, et vältida negatiivset mõju vastaspoole makseviivituse korral. Lisaks peaks rahaturufondil olema lubatud investeerida kuni 10 % oma varadest repolepingutesse. Rahaturufondid ei tohiks kasutada muid tõhusa portfellihalduse meetodeid, sealhulgas väärtpaberite laenuks andmist ega võtmist, sest need võivad piirata rahaturufondi investeerimiseesmärkide saavutamist.

(28)

Rahaturufondide riskivõtmise piiramiseks tuleb vähendada vastaspoole riski, kehtestades rahaturufondide investeeringute portfellile selged investeeringute hajutamise nõuded. Seetõttu peaksid pöördrepolepingud olema täielikult tagatistega kaetud ja tegevusriski piiramiseks ei tohiks ükski pöördrepolepingu vastaspool moodustada rahaturufondi varadest rohkem kui 15 %. Kõigile börsivälistele tuletisinstrumentidele tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 (6).

(29)

Usaldatavusnõuete täitmiseks ja selleks, et hoida ära rahaturufondi liigne mõju emitendi juhtimisele, tuleks vältida rahaturufondi ülemäärast kontsentreerumist ühe ja sama emitendi emiteeritud investeeringutele.

(30)

Üksnes töötajate säästukavadena tegutsevatel rahaturufondidel peaks olema võimalik mitte täita teatavaid nõudeid, mida kohaldatakse muudesse rahaturufondidesse tehtavatele investeeringutele, kui sellistes kavades osalejatele, kes on füüsilised isikud, kohaldatakse piiravaid väljamaksete tegemise tingimusi, mis ei ole seotud turu arenguga, vaid hoopis konkreetsete ja eelnevalt kindlaksmääratud elusündmustega, nagu pensionile minek ja muud konkreetsed asjaolud, sealhulgas põhilise eluaseme omandamine, lahutus, haigus või töötus. On oluline, et töötajatel oleks lubatud rahaturufondidesse, mida loetakse üheks kõige ohutumaks lühiajaliseks investeeringuks, investeerida. Selline erand ei ohusta käesoleva määruse eesmärki tagada finantsstabiilsus, kuna töötajad, kes investeerivad rahaturufondidesse töötajate säästukavade kaudu, ei saa oma investeeringut igal ajal välja võtta. Investeeringu saab välja võtta ainult teatavate eelnevalt kindlaksmääratud elusündmuste korral. Seepärast ei ole töötajatel isegi pingelise turuolukorra puhul võimalik oma investeeringut rahaturufondist välja võtta.

(31)

Rahaturufondid peaksid olema kohustatud investeerima kvaliteetsetesse kõlblikesse varadesse. Seepärast peaks rahaturufond rakendama usaldusväärset krediidikvaliteedi sisehindamismenetlust, et teha kindlaks nende rahaturuinstrumentide, väärtpaberistamiste ja varaga tagatud kommertsväärtpaberite krediidikvaliteet, millesse ta kavatseb investeerida. Kooskõlas liidu õigusega, millega piiratakse liigset tuginemist krediidireitingutele, on tähtis, et rahaturufondid väldiksid mehaanilist ja liigset tuginemist reitinguagentuuride antud krediidireitingutele. Rahaturufondid peaksid saama kasutada reitinguid täiendusena omaenda hinnangule kõlblike varade kvaliteedi kohta. Rahaturufondide valitsejad peaksid rahaturuinstrumente, väärtpaberistamisi ja varaga tagatud kommertsväärtpabereid uuesti hindama, kui on toimunud olulised muutused, eelkõige kui rahaturufondi valitseja saab teada, et rahaturuinstrumendi, väärtpaberistamise või varaga tagatud kommertsväärtpaberi reitingut on alandatud madalamale kui kaks viimast kõrgeimat lühiajalist krediidireitingut, mille on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (7) kohaselt reguleeritav ja sertifitseeritud reitinguagentuur. Selleks peaks rahaturufondide valitsejatel olema õigus luua sisemenetlus, et valida reitinguagentuurid, mis sobivad rahaturufondi konkreetse investeerimisportfelliga kõige paremini, ning määrata, millise sagedusega rahaturufond peaks nende agentuuride reitinguid jälgima. Reitinguagentuuride valik peaks olema ajalises plaanis järjepidev.

(32)

Võttes arvesse tööd, mida on tehtud sellistes rahvusvahelistes organites nagu IOSCO ja FSB ning liidu õiguses astutud samme, et vähendada investorite liigset tuginemist krediidireitingutele, sealhulgas selliseid liidu õigusakte nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009 ning direktiiv 2013/14/EL, (8) ei ole kohane keelata ühelgi tootel (sh rahaturufondil) kolmandalt isikult krediidireitingu tellimist või rahastamist.

(33)

Tagamaks, et rahaturufondide valitsejad ei kasutaks rahaturuinstrumendi, väärtpaberistamise või varaga tagatud kommertsväärtpaberite krediidikvaliteedi hindamisel erinevaid hindamiskriteeriumeid ega määraks seega samale instrumendile erinevaid riskitunnuseid, on väga tähtis, et rahaturufondide valitsejad tugineksid samadele kriteeriumitele. Selleks tuleks rahaturuinstrumentide, väärtpaberistamiste ja varaga tagatud kommertsväärtpaberite hindamise miinimumkriteeriumid ühtlustada. Krediidikvaliteedi hindamise sisekriteeriumid on näiteks instrumendi emitendi kvantitatiivsed näitajad, nagu finantsnäitajad, bilansi dünaamika ja kasumlikkust käsitlevad suunised, millest igaüht hinnatakse ja võrreldakse samas sektoris tegutsevate konkurentide ja rühmadega, ning instrumendi emitendi kvalitatiivsed näitajad, nagu valitsemise tulemuslikkus ja ettevõttestrateegia, millest igaüht analüüsitakse selle kindlakstegemiseks, kas emitendi üldine strateegia ei kahjusta tema tulevast krediidikvaliteeti. Krediidikvaliteedi sisehindamise positiivne tulemus peaks kajastama instrumentide emitendi piisavat krediidivõimelisust ja instrumentide piisavat krediidikvaliteeti.

(34)

Läbipaistva ja sidusa krediidikvaliteedi sisehindamise menetluse väljatöötamiseks peaks rahaturufondi valitseja menetluse kulu ja krediidikvaliteedi hindamise dokumenteerima. See nõue peaks tagama, et menetluses järgitakse selgeid nõudeid, mille täitmise üle on võimalik teostada järelevalvet, ning et taotluse korral teavitatakse investoreid ja pädevaid asutusi vastavalt käesolevale määrusele kasutatud metoodikast.

(35)

Rahaturufondide portfelliriski vähendamiseks on oluline seada lunastamisele ajalised piirangud, nähes ette maksimaalse lubatud kaalutud keskmise tähtaja ning kaalutud keskmise kestuse.

(36)

Kaalutud keskmist tähtaega kasutatakse selleks, et mõõta rahaturufondi tundlikkust rahaturu muutuvate intressimäärade suhtes. Kaalutud keskmise tähtaja kindlaksmääramisel peaksid rahaturufondide valitsejad võtma arvesse finantstuletisinstrumentide, hoiuste, repolepingute ja pöördrepolepingute mõju ning kajastama seda mõju rahaturufondi intressimäärariskile. Kui rahaturufond sõlmib vahetustehingu, et riskipositsioon oleks ujuva intressi asemel seotud fikseeritud intressimääraga instrumendiga, tuleks seda asjaolu kaalutud keskmise tähtaja kindlaksmääramisel arvesse võtta.

(37)

Kaalutud keskmist kestust kasutatakse rahaturufondi investeeringute portfelli krediidiriski mõõtmiseks, kuna pikemaajalisem väärtpaberi põhiosa lunastamise edasilükkamine tähendab suuremat krediidiriski. Kaalutud keskmist kestust kasutatakse ka rahaturufondi investeeringute portfelli likviidsusriski piiramiseks. Erinevalt kaalutud keskmise tähtaja arvutamisest ei võimalda kaalutud keskmise kestuse arvutamine ujuva intressimääraga väärtpaberite ja struktureeritud finantsinstrumentide puhul kasutada intressimäära korrigeerimise kuupäevi ja seetõttu kasutatakse ainult finantsinstrumendi nimetatud lunastamise aega. Kaalutud keskmise kestuse arvutamises kasutatav lunastamise aeg on õigusliku tagasivõtmise kuupäevani järelejäänud tähtaeg, sest see on ainus kuupäev, mille puhul fondivalitseja võib mõistlikult eeldada, et instrument lunastatakse. Mõnede väärtpaberistamiste ja varaga tagatud kommertsväärtpaberite alusvara eripära tõttu peaks amortiseeritavate instrumentide puhul olema võimalik võtta kaalutud keskmise kestuse aluseks amortiseeritavate instrumentide lunastamisaja arvutus, mis põhineb kas selliste instrumentide lepingulisel amortisatsiooniprofiilil või alusvara (millest tekib selliste instrumentide tagasivõtmiseks vajalik rahavoog) amortisatsiooniprofiilil.

(38)

Selleks et tugevdada rahaturufondide suutlikkust tulla toime tagasivõtmisega ja välistada nende varade likvideerimist järsult alandatud hindadega, peaksid rahaturufondid hoidma pidevalt vähemalt minimaalse koguse päevase või nädalase tähtajaga likviidseid varasid. Päevase tähtajaga varad peaksid hõlmama selliseid varasid nagu raha, väärtpaberid, mille tähtaeg saabub ühe tööpäeva jooksul, ja pöördrepolepingud. Nädalase tähtajaga varad peaksid hõlmama selliseid varasid nagu raha, väärtpaberid, mille tähtaeg saabub ühe nädala jooksul, ja pöördrepolepingud. Valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondide ja vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide korral peaks nädalase likviidsuse nõude täitmisel olema võimalik arvesse võtta ka piiratud protsendimäära riigi võlakirjadest, mille järelejäänud tähtaeg on 190 päeva ja mida saaks arveldada ühe tööpäeva jooksul. Muutuva puhasväärtusega rahaturufondide puhul peaks nädalase likviidsuse nõude täitmisel olema võimalik arvesse võtta ka piiratud protsendimäära rahaturuinstrumente või kõlblike rahaturufondide osakuid ja aktsiaid, kui neid on võimalik arveldada viie tööpäeva jooksul. Päevase ja nädalase tähtajaga vara osakaalu arvutamiseks tuleks võtta arvesse vara õigusliku tagasivõtmise tähtpäeva. Arvestada võib valitseja võimalust leping lühikese aja jooksul lõpetada. Näiteks kui pöördrepolepingu saab lõpetada ühepäevase etteteatamisega, tuleks seda käsitada ühepäevase tähtajaga varana. Kui valitsejal on võimalik võtta hoiukontolt raha välja ühepäevase etteteatamisega, võib seda käsitada ühepäevase tähtajaga varana. Kui finantsinstrument hõlmab müügioptsiooni ja müüki võib vabalt päeva jooksul või järgmise viie tööpäeva jooksul teostada ning müügioptsiooni tehinguhind ei erine palju instrumendi eeldatavast väärtusest, tuleks seda instrumenti lugeda vastavalt kas ühepäevase või nädalase tähtajaga varaks.

(39)

Võttes arvesse, et rahaturufondid võivad investeerida eri tähtajaga varadesse, on investoritel oluline eristada rahaturufondide eri kategooriaid. Seepärast tuleks rahaturufond klassifitseerida kas lühiajaliseks rahaturufondiks või standardseks rahaturufondiks. Lühiajaliste rahaturufondide eesmärk on pakkuda rahaturu intressimäärasid järgivat investeeringutasuvust, tagades samal ajal investoritele võimalikult kõrgel tasemel kaitse. Kuna kaalutud keskmine tähtaeg ja kaalutud keskmine kestus on lühikesed, püsivad lühiajaliste rahaturufondide kestusrisk ja krediidirisk madalal tasemel.

(40)

Standardsete rahaturufondide eesmärk on saavutada rahaturgude investeeringutasuvusest mõnevõrra suurem investeeringutasuvus ning seepärast investeerivad nad pikendatud tähtajaga varadesse. Selliste paremate tulemuste saavutamiseks peaks standardsetel rahaturufondidel olema lubatud kasutada portfelliriski puhul, näiteks vara kaalutud keskmise tähtaja ja vara kaalutud keskmise kestuse puhul kõrgemat ülempiiri.

(41)

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 84 kohaselt võivad eurofondidest rahaturufondide valitsejad osakute ja aktsiate tagasivõtmise erandjuhul ajutiselt peatada, kui asjaolud seda nõuavad. Direktiivi 2011/61/EL artikli 16 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 (9) artikli 47 kohaselt võivad alternatiivsetest investeerimisfondidest rahaturufondide valitsejad kasutada erikorda, et tulla toime fondi varade ootamatu mittelikviidsusega.

(42)

Likviidsuse nõuetekohase juhtimise tagamiseks peaksid rahaturufondid kehtestama oma investorite tundmaõppimiseks kindlad tegevuspõhimõtted ja menetlused. Tegevuspõhimõtted, mille kehtestab rahaturufondi valitseja, peaksid aitama mõista rahaturufondi investoribaasi määral, mis võimaldaks suuremahulisi väljamakseid prognoosida. Vältimaks olukorda, kus rahaturufondil tuleb hakkama saada ulatuslike ootamatute väljamaksetega, tuleks pöörata erilist tähelepanu suurtele investoritele, kes esindavad märkimisväärset osa rahaturufondi varadest, näiteks kui ühe investori vara ületab päevase tähtajaga instrumentide osakaalu. Kui võimalik, peaks rahaturufondi valitseja alati tegema kindlaks investorite isikud, isegi kui nad on esindatud esindajakontode, portaalide või mõne muu kaudse ostja poolt.

(43)

Osana usaldusväärsest riskijuhtimisest peaks rahaturufond tegema vähemalt kaks korda aastas stressiteste. Kui stressitestide tulemused osutavad puudujääkidele, eeldatakse rahaturufondi valitsejalt rahaturufondi stabiilsuse tugevdamiseks meetmete võtmist.

(44)

Varade tegeliku väärtuse kajastamiseks tuleks eelistada turuhinnas hindamist. Kui turuhinnas hindamine kajastab vara väärtust usaldusväärselt, ei tohiks rahaturufondi valitsejal olla lubatud kasutada mudelipõhist hindamist, sest mudelipõhine hindamine annab üldiselt ebatäpsema väärtuse. Turuhinnas hinnatud väärtust peetakse üldiselt usaldusväärseks selliste varade puhul nagu riigi ja kohalike omavalitsuste võlakirjad ning keskmise ja lühikese tähtajaga võlaväärtpaberid. Kommertsväärtpaberite või hoiusesertifikaatide hindamisel peaks rahaturufondi valitseja kontrollima, kas järelturu hinnakujundus on täpne. Ka emitendi pakutavat tagasiostuhinda peetakse kommertsväärtpaberi heaks hinnanguliseks väärtuseks. Mõnda vara on selle olemuse tõttu raske turuhinnas hinnata, näiteks mõningaid börsiväliseid tuletisinstrumente, millega kaubeldakse vähe. Kui see nii on ja turuhinnas hindamine ei võimalda vara väärtust usaldusväärselt hinnata, peaks rahaturufondi valitseja määrama varale õiglase väärtuse mudelipõhise hindamise teel, näiteks peaks valitseja kasutama selliseid turuandmeid nagu võrreldavate emissioonide ja võrreldavate emitentide tootlused, või diskonteerima vara rahavoo. Mudelipõhises hindamises kasutatakse vara õiglase väärtuse kindlaks tegemiseks finantsmudeleid. Sellised mudelid võib näiteks välja töötada rahaturufond ise, aga rahaturufond võib ka kasutada kolmandate isikute, nt andmemüüjate mudeleid.

(45)

Valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondide eesmärk on säilitada investeeritud kapital, tagades samas likviidsuse kõrge taseme. Enamiku valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondide puhul on investoritele tulu jagamisel määratud vara puhasväärtus osaku või aktsiate hulga kohta, näiteks 1 euro, 1 USA dollar või 1 naelsterling. Teiste valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondide puhul kogutakse tulu fondi vara puhasväärtusesse, säilitades vara sisemise väärtuse püsival tasemel.

(46)

Valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondide ja vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide eripära arvessevõtmiseks tuleks neil lubada ka teatavate varade puhul kasutada liidu poolt vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites sätestatud rahvusvaheliselt tunnustatud amortiseeritud soetusmaksumuse meetodit. Olenemata sellest peaksid valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondid ja vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondid arvutama oma vara väärtuse turuhinnas hindamise või mudelipõhise hindamise teel, tagamaks, et igal ajal on võimalik jälgida erinevust osaku või aktsia püsiva puhasväärtuse ja osaku või aktsia puhasväärtuse vahel.

(47)

Kuna rahaturufond peaks avaldama vara puhasväärtuse, mis kajastab kõiki muudatusi tema vara väärtuses, tuleks vara avaldatud puhasväärtus ümardada lähima baaspunktini või samaväärse ühikuni. Seetõttu tuleks juhul, kui vara puhasväärtus avaldatakse kindlas vääringus (näiteks 1 euro), näidata väärtuse täiendav muutus alati, kui see on vähemalt 0,0001 eurot. Kui vara puhasväärtus on 100 eurot, tuleks väärtuse täiendav muutus näidata alati, kui see on vähemalt 0,01 eurot. Lisaks, kui rahaturufond on valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufond või vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufond, peaks rahaturufondil olema võimalik avaldada püsiv puhasväärtus ning püsiva puhasväärtuse ja puhasväärtuse vahe. Sellisel juhul arvutatakse püsiv puhasväärtus selle ümardamisega lähima sendini (iga 0,01 euro suuruse muutuse korral).

(48)

Selleks, et leevendada pingelistes turuolukordades investoritelt osakute või aktsiate võimalikku tagasivõtmist, peaksid valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondides ja vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondides olema kehtestatud sätted tagasivõtmise tasu ning osakute või aktsiate tagasivõtmise piirangute kohta, et tagada investorite kaitse ja ära hoida investeeringust esimesena väljuvate isikute eelisolukorda. Tagasivõtmise tasu peaks asjakohaselt kajastama rahaturufondi likviidsuse hoidmise maksumust ega tohiks olla trahv, mis kompenseeriks teistele investoritele investeeringu tagasinõudmisega tekitatud kahju.

(49)

Rahaturufondile kolmanda isiku antud toetus, mille eesmärk on säilitada likviidsus või stabiilsus või mis tegelikult sellisel viisil toimib, suurendab rahaturufondide sektori ja ülejäänud finantssektori vahel negatiivse mõju ülekandumise riski. Kolmandatel isikutel, sh krediidiasutused, muud finantseerimisasutused või rahaturufondiga samasse rühma kuuluvad juriidilised isikud, kes sellist toetust annavad, võiks olla huvi seda teha, sest neil on kas majandushuvi rahaturufondi valitsevas ettevõtjas või nad püüavad vältida võimalikku maine kahjustamist juhul, kui nende nimi seostatakse rahaturufondi maksejõuetusega. Kuna sellised kolmandad isikud ei võta alati sõnaselget kohustust toetust anda või see tagada, ei ole kindel, et kas siis, kui rahaturufond toetust vajab, talle seda ka antakse. Seetõttu tekitab sponsortoetuse vabatahtlik laad turuosalistes ebakindlust seoses sellega, kes kannab rahaturufondi kahjumi, kui see peaks tekkima. Ebastabiilses finantsolukorras, kus finantsriskid avalduvad ulatuslikumalt ning sponsorite majanduslik elujõulisus ja nende suutlikkus rahaturufonde toetada tekitab küsimusi, muudab selline ebakindlus rahaturufondid investeeringutest massilise väljumise suhtes veelgi haavatumaks. Nendel põhjustel peaks rahaturufondide toetamine kolmandate isikute poolt olema keelatud.

(50)

Enne rahaturufondi investeerimist tuleks investorit sõnaselgelt teavitada sellest, kas rahaturufond on lühiajaline või standardne ja kas on tegemist valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondi, vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondi või muutuva puhasväärtusega rahaturufondiga. Et mitte tekitada investorites põhjendamatuid ootusi, tuleks ka kõikides turustusdokumentides selgelt täpsustada, et rahaturufondid ei ole tagatud investeeringuid pakkuvad ettevõtjad. Rahaturufondid peaksid investoritele iga nädal kättesaadavaks tegema ka teatava muu teabe, sh portfelli tähtaegade jaotus, krediidiprofiil ja rahaturufondi kümne suurima osaluse üksikasjad.

(51)

Lisaks direktiivi 2009/65/EÜ või 2011/61/EL alusel juba nõutavatele aruannetele ja selleks, et tagada pädevate asutuste suutlikkus avastada rahaturufondide turul esinevad riskid, neid jälgida ja neile reageerida, peaksid rahaturufondid esitama oma pädevatele asutustele ka rahaturufondi puudutava teabe üksikasjaliku loetelu, sh rahaturufondi liik ja tunnused, investeeringute portfelli näitajad ja teave portfellis sisalduvate varade kohta. Pädevad asutused peaksid koguma selliseid andmeid järjepidevalt kogu liidus, et saada sisulisi teadmisi peamiste suundumuste kohta rahaturufondide turul. Liidu rahaturufondide turu võimalike mõjude ühise analüüsi hõlbustamiseks tuleks need andmed esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (10) loodud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele) („Väärtpaberiturujärelevalve“), kes peaks looma rahaturufondide keskse andmebaasi.

(52)

Rahaturufondi pädev asutus peaks kontrollima, kas rahaturufond suudab käesolevat määrust pidevalt järgida. Seepärast tuleks pädevatele asutustele anda kõik järelevalve- ja uurimisvolitused, sh õigus määrata teatavaid karistusi ja kehtestada teatavaid meetmeid, mis on vajalikud nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks. Nimetatud volitused ei tohiks piirata direktiividega 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL antud volitusi. Eurofondide või alternatiivsete investeerimisfondide pädevad asutused peaksid kontrollima ka kõikide käesoleva määruse jõustumise ajal tegutsevate rahaturufondide tunnustega investeerimisfondide nõuetele vastavust.

(53)

Käesoleva määruse tehniliste sätete täpsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise (ELi toimimise leping) lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ristviide lihtsate, läbipaistvate ja standardsete väärtpaberistamiste ja varaga tagatud kommertsväärtpaberite kindlakstegemise kriteeriumidele, määrata kindlaks varadele kohaldatavad kvantitatiivse ja kvalitatiivse likviidsuse ja krediidikvaliteedi nõuded ning määrata kindlaks krediidikvaliteedi hinnangu kriteeriumid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (11) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(54)

Samuti tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15. Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks anda ülesanne koostada komisjonile esitamiseks rakenduslikud tehnilised standardid seoses pädevatele asutustele mõeldud aruandevormiga, mis sisaldab rahaturufonde käsitlevat teavet.

(55)

Väärtpaberiturujärelevalvel peaks seoses käesoleva määrusega olema võimalik teostada kõiki talle direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL alusel antud volitusi. Samuti tehakse talle ülesandeks töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud.

(56)

Komisjon peaks käesoleva määruse läbi vaatama 21. juuliks 2022. Läbivaatamise käigus tuleks arvesse võtta käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusi ning analüüsida rahaturufondide eri majanduslikele aspektidele avaldunud mõju. Selles tuleks ka arvesse võtta mõju investoritele, rahaturufondidele ja rahaturufondide valitsejatele liidus. Samuti tuleks selles hinnata rolli, mis rahaturufondidel on liikmesriikide emiteeritud või tagatud võlakohustuste ostmisel, võttes samas arvesse sellise võla erilist iseloomu, kuna sellel on määrav roll liikmesriikide rahastamisel. Lisaks tuleks läbivaatamisel võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (12) artikli 509 lõikes 3 osutatud aruannet, käesoleva määruse mõju lühiajalistele rahastamisturgudele ja regulatiivseid suundumusi rahvusvahelisel tasandil. Hiljemalt 21. juulil 2022 peaks komisjon esitama aruande selle kohta, kas ELi valitsemissektori võlakohustustesse investeerimise 80 % kvoodi kehtestamine on teostatav, kuna ELi valitsemissektori lühiajaliste võlakohustuste emiteerimise suhtes kohaldatakse liidu õigusakte, mis seetõttu õigustab usaldusväärsuse järelevalve seisukohast eeliskohtlemist võrreldes liitu mittekuuluvate riikide valitsemissektori võlaga. Arvestades ELi valitsemissektori lühiajaliste võlainstrumentide praegust nappust ja ebakindlust seoses äsja loodud vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide arenguga, peaks komisjon selle, kas ELi valitsemissektori võlakohustustesse investeerimise 80 % kvoodi kehtestamine on teostatav, läbi vaatama hiljemalt 21. juulil 2022, ning andma sealjuures hinnangu selle kohta, kas vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondi mudel on muutunud liitu mittekuuluvate riikide valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondidele kohaseks alternatiiviks.

(57)

Rahaturufonde käsitlevad uued ühtsed õigusnormid peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ (13) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (14).

(58)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada terves liidus rahaturufondide suhtes kohaldatavad ühtsed usaldatavus-, valitsemis- ja läbipaistvusnõuded, võttes samal ajal täielikult arvesse vajadust saavutada tasakaal rahaturufondide turvalisuse ja usaldusväärsuse ning rahaturgude tõhusa toimimise ja nende eri sidusrühmade kulude vahel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on, arvestades nende ulatust ja mõju, võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(59)

Käesoleva määruse rahaturufonde käsitlevates uutes ühtsetes õigusnormides järgitakse põhiõigusi ning põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eeskätt tarbijakaitset, ettevõtlusvabadust ja isikuandmete kaitset. Rahaturufonde käsitlevaid uusi ühtseid õigusnorme tuleks kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega,

a)

mis vajavad eurofondi tegevusluba või millele on antud eurofondi tegevusluba direktiivi 2009/65/EÜ alusel või mis on direktiivi 2011/61/EL kohaselt alternatiivsed investeerimisfondid;

b)

mis investeerivad lühiajalistesse varadesse ja

c)

mille omaette või kumulatiivne eesmärk on pakkuda rahaturu intressimäärade liikumist järgivat investeeringutasuvust või säilitada investeeringu väärtus.

a)

millega püütakse säilitada osaku või aktsia muutumatu puhasväärtus;

b)

mille puhul fondi tulu koguneb iga päev ja selle võib kas investoritele välja maksta või kasutada suurema arvu fondi osakute või aktsiate ostmiseks;

c)

mille varasid hinnatakse üldiselt amortiseeritud soetusmaksumuse meetodil ning vara puhasväärtus ümardatakse lähima protsendipunktini või samaväärse valuutaühikuni ja

d)

mis investeerib vähemalt 99,5 % oma varadest artikli 17 lõikes 7 osutatud instrumentidesse, artikli 17 lõikes 7 osutatud valitsemissektori võlakohustusega tagatud pöördrepolepingutesse ja rahasse;

a)

eurofondide puhul eurofondi päritoluliikmesriigi pädev asutus, mis on määratud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 97;

b)

ELi alternatiivsete investeerimisfondide puhul direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis p määratletud alternatiivse investeerimisfondi päritoluliikmesriigi pädev asutus;

c)

kolmandate riikide alternatiivsete investeerimisfondide puhul üks järgmistest:

a)

kummagi poole müük sellise repolepingu raames, mille kohaselt üks pool on nõustunud müüma teisele poolele väärtpaberi kokkulepitud hinnaga ja teine pool on võtnud kohustuse müüa see väärtpaber hilisemal kuupäeval muu kokkulepitud hinnaga tagasi, või

b)

futuurlepingu või muu tuletislepingu sõlmimine, kui selles lepitakse kokku müüa väärtpaberid kokkulepitud hinnaga hilisemal kuupäeval;

a)

muutuva puhasväärtusega rahaturufondina;

b)

valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondina või

c)

vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondina.

a)

rahaturufondi tingimused või põhikiri, sh märge selle kohta, millist tüüpi artikli 3 lõikes 1 osutatud rahaturufondiga on tegemist;

b)

rahaturufondi valitseja andmed;

c)

depositooriumi andmed;

d)

investoritele kättesaadav rahaturufondi kirjeldus või seda käsitlev teave;

e)

II–VII peatükis osutatud nõuete täitmiseks vajalike korralduste ja menetluste kirjeldus või neid käsitlev teave;

f)

muu teave või dokument, mida rahaturufondi pädev asutus taotleb, et kontrollida käesoleva määruse nõuete täitmist.

a)

depositooriumiga sõlmitud kirjaliku lepingu;

b)

teabe alternatiivse investeerimisfondi portfellivalitsemise ja riskijuhtimise ning haldusega seotud ülesannete edasiandmise korra kohta;

c)

teabe selliste alternatiivsetest investeerimisfondidest rahaturufondide investeerimisstrateegiate, riskiprofiilide ja muude tunnuste kohta, mida alternatiivse investeerimisfondi valitseja valitseb või kavatseb valitseda.

a)

alternatiivse investeerimisfondi valitseja ei järgi käesolevat määrust;

b)

alternatiivse investeerimisfondi valitseja ei järgi direktiivi 2011/61/EL;

c)

alternatiivse investeerimisfondi valitseja pädev asutus ei ole alternatiivse investeerimisfondi valitsejale andnud tegevusluba rahaturufondide valitsemiseks;

d)

alternatiivse investeerimisfondi valitseja ei ole esitanud lõikes 2 osutatud dokumente.

a)

rahaturuinstrumendid, sh finantsinstrumendid, mida emiteerivad või tagavad eraldi või ühiselt liit, liikmesriikide valitsused, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või liikmesriikide keskpangad, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond, Euroopa stabiilsusmehhanism, Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, kolmanda riigi keskasutus või keskpank, Rahvusvaheline Valuutafond, Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Euroopa Nõukogu Arengupank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank või muu asjaomane rahvusvaheline finantseerimisasutus või organisatsioon, millesse kuulub üks või mitu liikmesriiki;

b)

kõlblikud väärtpaberistamised ja varaga tagatud kommertsväärtpaberid;

c)

hoiused krediidiasutustes;

d)

finantstuletisinstrumendid;

e)

repolepingud, mis vastavad artiklis 14 sätestatud tingimustele;

f)

pöördrepolepingud, mis vastavad artiklis 15 sätestatud tingimustele;

g)

teiste rahaturufondide osakud või aktsiad.

a)

investeerimine muudesse varadesse kui need, millele on osutatud lõikes 1;

b)

ühegi järgmise instrumendi lühikeseks müümine: rahaturuinstrumendid, väärtpaberistamised, varaga tagatud kommertsväärtpaberid ning teiste rahaturufondide osakud või aktsiad;

c)

otseste või kaudsete riskipositsioonide võtmine aktsiakapitalis või kaupades, sealhulgas tuletisinstrumentide, neid esindavate sertifikaatide, neil põhinevate indeksite või mis tahes muude vahendite või instrumentide kaudu, mis tekitaks nendega seotud riskipositsiooni;

d)

väärtpaberite laenuks andmise lepingute või väärtpaberite laenuks võtmise lepingute või mis tahes muude lepingute sõlmimine, mis koormaks rahaturufondi varasid;

e)

raha laenuks võtmine ja laenuks andmine.

a)

see kuulub ühte direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punktis a, b, c või h osutatud rahaturuinstrumentide kategooriasse;

b)

sellel on üks järgmistest alternatiivsetest omadustest:

c)

rahaturuinstrumendi emitent ja rahaturuinstrumendi kvaliteet on saanud vastavalt artiklitele 19–22 positiivse hinnangu;

d)

kui rahaturufond investeerib väärtpaberistamisse või varaga tagatud kommertsväärtpaberitesse, kohaldatakse sellele artiklis 11 sätestatud nõudeid.

a)

komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 (16) artiklis 13 osutatud väärtpaberistamine;

b)

varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud varaga tagatud kommertsväärtpaber,

c)

mis on lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine või varaga tagatud kommertsväärtpaber.

a)

lõike 1 punktis a osutatud väärtpaberistamise lunastamise tähtpäevani jääb emiteerimise ajal kaks aastat või vähem ja aeg, mis on jäänud kuni intressimäära korrigeerimise järgmise kuupäevani, on 397 päeva või vähem;

b)

lõike 1 punktides b ja c osutatud väärtpaberistamise või varaga tagatud kommertsväärtpaberi lunastamise tähtpäevani jääb emiteerimise ajal või järelejäänud tähtajani jääb 397 päeva või vähem;

c)

lõike 1 punktides a ja c osutatud väärtpaberistamine on amortiseeritav instrument ja selle kaalutud keskmine kestus on kaks aastat või vähem.

a)

lõike 1 punktides a, b ja c osutatud väärtpaberistamise ja varaga tagatud kommertsväärtpaberi lunastamise tähtpäevani jääb emiteerimise ajal või järelejäänud tähtaeg on kaks aastat või vähem ja aeg, mis on jäänud kuni intressimäära korrigeerimise järgmise kuupäevani, on 397 päeva või vähem;

b)

lõike 1 punktides a ja c osutatud väärtpaberistamine on amortiseeritav instrument ja selle kaalutud keskmine kestus on kaks aastat või vähem.

a)

väärtpaberistamise lihtsusega seotud nõuded, sh see, et tegemist on tegeliku müügiga, ja riskipositsioonide ülevõtmisega seotud standardite järgimine;

b)

väärtpaberistamise standardimisega seotud nõuded, sh riski enda kanda jätmise nõuded;

c)

väärtpaberistamise läbipaistvusega seotud nõuded, sh võimalike investorite teavitamine;

d)

varaga tagatud kommertsväärtpaberite puhul lisaks punktidele a, b ja c nõuded, mis on seotud sponsori ja sponsori toetusega varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmile.

a)

hoius on nõudmisel tagastatav ja selle võib igal ajal välja võtta;

b)

hoiuse tähtaeg on kõige rohkem 12 kuud;

c)

krediidiasutuse registrijärgne asukoht on liikmesriigis või, kui krediidiasutuse registrijärgne asukoht on kolmandas riigis, kohaldatakse selle suhtes usaldatavusnõudeid, mida peetakse samaväärseks liidu õiguses sätestatud nõuetega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 107 lõikes 4 sätestatud menetlusele.

a)

tuletisinstrumendi hinda mõjutavad tegurid on intressimäärad, valuutakursid, valuutad või mõnda nendest kategooriatest kajastavad indeksid;

b)

tuletisinstrumendi ainus eesmärk on maandada intressimäära- ja valuutakursiriske, mis kaasnevad rahaturufondi muude investeeringutega;

c)

börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute vastaspooled on isikud, mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete kohast reguleerimist ja mille üle teostatakse järelevalvet ning mis kuuluvad rahaturufondi pädeva asutuse heakskiidetud kategooriatesse;

d)

börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes kohaldatakse usaldusväärset ja kontrollitavat igapäevast hindamist ning neid on võimalik rahaturufondi algatusel igal ajal nende õiglase väärtusega müüa, rahaks vahetada või tasaarvestusega lõpetada.

a)

seda kasutatakse ajutiselt mitte üle seitsme tööpäeva, üksnes likviidsuse juhtimiseks ja ainult punktis c osutatud investeerimiseesmärkidel;

b)

vastaspoolel, kes saab vara, mille rahaturufond repolepingu raames tagatisena üle annab, on keelatud seda vara ilma rahaturufondi eelneva nõusolekuta müüa, investeerida, pantida või muu tehinguga üle anda;

c)

raha, mille rahaturufond repolepingu raames saab, võib

d)

rahasumma, mille rahaturufond repolepingu raames saab, ei ületa rahaturufondi varast 10 %;

e)

rahaturufondil on õigus leping igal ajal kuni kahetööpäevase etteteatamisega lõpetada.

a)

rahaturufondil on õigus leping igal ajal kuni kahetööpäevase etteteatamisega lõpetada;

b)

pöördrepolepingu raames vastu saadavate varade turuväärtus on igal ajal vähemalt võrdne nende eest makstud rahasummaga.

a)

need on emiteerinud või taganud liit, liikmesriigi keskasutus või keskpank, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank, Euroopa stabiilsusmehhanism või Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, tingimusel et artiklite 19–22 kohaselt saadud hinnang on positiivne;

b)

need on emiteerinud või taganud kolmanda riigi keskasutus või keskpank, tingimusel et artiklite 19–22 kohaselt saadud hinnang on positiivne.

a)

sihtfondi varast ei tohi tema fonditingimuste või põhikirja kohaselt investeerida teiste rahaturufondide osakutesse või aktsiatesse kokku rohkem kui 10 %;

b)

sihtfond ei oma omandava rahaturufondi osakuid ega aktsiaid.

a)

sihtfondile on antud tegevusluba käesoleva määruse alusel;

b)

kui sihtfondi valitseb otse või volituse alusel sama valitseja, kes valitseb omandavat rahaturufondi, või mõni teine äriühing, millega omandava rahaturufondi valitseja on seotud ühtse juhtimise või kontrolli või suure otsese või kaudse osaluse kaudu, on sihtfondi valitsejal või sellel teisel äriühingul keelatud nõuda investeeringute eest, mille omandav rahaturufond teeb sihtfondi osakutesse või aktsiatesse, märkimis- ja tagasivõtmistasusid;

c)

kui rahaturufond investeerib teiste rahaturufondide osakutesse või aktsiatesse oma varast rohkem kui 10 %:

a)

rahaturufondi turustatakse üksnes töötajate säästukava kaudu, mille suhtes kohaldatakse riigisisest õigust ja mille investorid on vaid füüsilised isikud;

b)

punktis a osutatud töötajate säästukavast võivad investorid investeeringu tagasi võtta üksnes piiravate tagasivõtmistingimuste kohaselt, mis on sätestatud riigisiseses õiguses, ja tagasivõtmine võib toimuda ainult teatavatel juhtudel, mis ei ole seotud turul toimuvaga.

a)

rahaturufondi turustatakse üksnes töötajate säästukava kaudu, mille suhtes kohaldatakse riigisisest õigust ja mille investorid on vaid füüsilised isikud;

b)

punktis a osutatud töötajate säästukavast võivad investorid investeeringu tagasi võtta üksnes piiravate tagasivõtmistingimuste kohaselt, mis on sätestatud riigisiseses õiguses, ja tagasivõtmine võib toimuda ainult teatavatel juhtudel, mis ei ole seotud turul toimuvaga.

a)

5 % oma varast ühe ja sama isiku emiteeritud rahaturuinstrumentidesse, väärtpaberistamistesse ja varaga tagatud kommertsväärtpaberitesse;

b)

10 % oma varast ühte ja samasse krediidiasutusse paigutatud hoiustesse, v.a juhul, kui rahaturufondi asukohaliikmesriigi pangandussektoris ei ole hajutusnõude täitmiseks piisavalt elujõulisi krediidiasutusi ja rahaturufondil ei ole majanduslikult võimalik paigutada hoiuseid mõnda teise liikmesriiki, millisel juhul võib ta ühte ja samasse krediidiasutusse paigutada oma varast kuni 15 %.

a)

investeeringuid selle isiku emiteeritud rahaturuinstrumentidesse, väärtpaberistamistesse ja varaga tagatud kommertsväärtpaberitesse;

b)

hoiuseid selles isikus;

c)

börsiväliseid finantstuletisinstrumente, millega seoses tekiks selle isiku suhtes vastaspoole risk.

a)

rahaturufondi valduses on emitendi vähemalt kuue eri emissiooni rahaturuinstrumendid;

b)

rahaturufond seab ühe ja sama emissiooni rahaturuinstrumentidesse tehtavate investeeringute piirmääraks oma varast kõige rohkem 30 %;

c)

rahaturufond viitab fonditingimustes või põhikirjas selgelt kõigile esimeses lõigus osutatud valitsustele, asutustele ja organisatsioonidele, mille eraldi või ühiselt emiteeritud või tagatud rahaturuinstrumentidesse ta kavatseb investeerida oma varast üle 5 %;

d)

rahaturufond lisab oma prospekti ja reklaamidesse selgesti eristatava teabe, millega juhtida tähelepanu käesoleva erandi kasutamisele, ning märgib ära kõik esimeses lõigus osutatud valitsused, asutused ja organisatsioonid, mille eraldi või ühiselt emiteeritud või tagatud rahaturuinstrumentidesse ta kavatseb investeerida oma varast üle 5 %.

a)

emitentide ja instrumendi omaduste kohta teabe kogumiseks ja ajakohastamiseks luuakse tõhus kord;

b)

võetakse vastu ja viiakse ellu sobivad meetmed, millega tagatakse, et krediidikvaliteedi sisehindamine põhineb kättesaadava ja asjakohase teabe põhjalikul analüüsil ning et see sisaldab kõiki asjakohaseid põhitegureid, mis mõjutavad emitendi krediidivõimelisust ja instrumendi krediidikvaliteeti;

c)

krediidikvaliteedi sisehindamise menetlust jälgitakse jooksvalt ja kõik krediidikvaliteedi hinnangud vaadatakse vähemalt üks kord aastas läbi;

d)

kuivõrd kooskõlas määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikliga 5a ei tohi mehaaniliselt ja liiga suurel määral tugineda välisreitingutele, hindab rahaturufondi valitseja rahaturuinstrumendi, väärtpaberistamiste ja varaga tagatud kommertsväärtpaberite krediidikvaliteeti uuesti, kui on tekkinud oluline muutus, mis võib instrumendi olemasolevat hinnangut mõjutada;

e)

rahaturufondi valitseja vaatab krediidikvaliteedi hindamise metoodikad vähemalt kord aastas läbi, et teha kindlaks, kas need on portfelli seisu ja välistingimusi arvestades endiselt asjakohased, ning läbivaatamistulemused edastatakse rahaturufondi valitseja pädevale asutusele. Kui rahaturufondi valitseja saab teada krediidikvaliteedi hindamise metoodikas või selle kohaldamisel esinevatest vigadest, peab ta need vead kohe parandama;

f)

kui krediidikvaliteedi sisehindamismenetluses kasutatavaid metoodikaid, mudeleid või olulisimaid eeldusi muudetakse, vaatab rahaturufondi valitseja võimalikult kiiresti läbi kõik krediidikvaliteedi sisehinnangud, mida muutus mõjutab.

a)

emitendi krediidiriski ning emitendi ja instrumendi makseviivituse suhtelise riski kvantifitseerimine;

b)

instrumendi emitendi kvalitatiivsed näitajad, sealhulgas makromajanduslikku ja finantsturu olukorda arvestades;

c)

rahaturuinstrumentide lühiajaline olemus;

d)

instrumendi varaklass;

e)

emitendi liik, eristades vähemalt järgmisi emitentide liike: liikmesriikide valitsused, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, finantsvaldkonna äriühingud ja finantsvaldkonnavälised äriühingud;

f)

struktureeritud finantsinstrumentide puhul struktureeritud finantstehinguga kaasnev tegevusrisk ja vastaspoole risk ning väärtpaberistamistest tuleneva riskipositsiooni puhul emitendi krediidirisk, väärtpaberistamise struktuur ja alusvara krediidirisk;

g)

instrumendi likviidsusprofiil.

a)

krediidikvaliteedi sisehindamise menetluse ülesehituse ja toimimise sellist üksikasjalikku kirjeldust, mis võimaldab pädevatel asutustel krediidikvaliteedi hinnangut mõista ning selle asjakohasust hinnata;

b)

põhjendust ja analüüsi, mis toetavad krediidikvaliteedi hinnangut ning rahaturufondi valitseja valikut krediidikvaliteedi hinnangu läbivaatamise kriteeriumide ja sageduse osas;

c)

kõiki peamisi muutusi krediidikvaliteedi sisehindamise menetluses, sealhulgas andmeid selliste muutuste põhjustajate kohta;

d)

krediidikvaliteedi sisehindamise menetluse korraldust ja sisekontrolli struktuuri;

e)

kogu teavet instrumentide, emitentide ja vajaduse korral tunnustatud tagatise andjate varasemate krediidikvaliteedi hinnangute kohta;

f)

krediidikvaliteedi sisehindamise menetluse eest vastutava isiku või isikute andmeid.

a)

artikli 19 lõikes 3 osutatud krediidikvaliteedi hindamise metoodika valideerimise kriteeriumid;

b)

artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud emitendi ja instrumendi krediidiriski ning makseviivituse suhtelise riski kvantifitseerimise kriteeriumid;

c)

kriteeriumid, mille alusel kehtestada artikli 20 lõike 2 punktis b osutatud instrumendi emitendi kvalitatiivsed näitajad;

d)

artikli 19 lõike 4 punktis d osutatud olulise muutuse tähendus.

a)

investeeringute portfelli kaalutud keskmine tähtaeg ei ületa 60 päeva;

b)

investeeringute portfelli kaalutud keskmine kestus ei ületa 120 päeva, võttes arvesse teist ja kolmandat lõiku;

c)

vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide ja valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondide varast moodustavad vähemalt 10 % ühe tööpäevase tähtajaga varad, pöördrepolepingud, mille võib lõpetada ühetööpäevase etteteatamisega, või raha, mille võib välja võtta ühetööpäevase etteteatamisega. Vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufond ja valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufond ei omanda muud kui ühepäevase tähtajaga vara, kui muu vara omandamise korral oleks ühepäevase tähtajaga varadesse investeeritud tema investeeringute portfellist alla 10 %;

d)

muutuva puhasväärtusega lühiajalise rahaturufondi varast moodustavad vähemalt 7,5 % ühepäevase tähtajaga varad, pöördrepolepingud, mille võib lõpetada ühetööpäevase etteteatamisega, või raha, mille võib välja võtta ühetööpäevase etteteatamisega. Muutuva puhasväärtusega lühiajaline rahaturufond ei omanda muud kui ühepäevase tähtajaga vara, kui muu vara omandamise korral oleks ühepäevase tähtajaga varadesse investeeritud tema investeeringute portfellist alla 7,5 %;

e)

vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondide ja valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondide varast moodustavad vähemalt 30 % ühenädalase tähtajaga varad, pöördrepolepingud, mille võib lõpetada viietööpäevase etteteatamisega, või raha, mille võib välja võtta viietööpäevase etteteatamisega. Vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufond ja valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufond ei omanda muud kui ühenädalase tähtajaga vara, kui muu vara omandamise korral oleks ühepäevase tähtajaga varadesse investeeritud tema investeeringute portfellist alla 30 %;

f)

muutuva puhasväärtusega lühiajalise rahaturufondi varast moodustavad vähemalt 15 % ühenädalase tähtajaga varad, pöördrepolepingud, mille võib lõpetada viietööpäevase etteteatamisega, või raha, mille võib välja võtta viietööpäevase etteteatamisega. Muutuva puhasväärtusega lühiajaline rahaturufond ei omanda muud kui ühenädalase tähtajaga vara, kui muu vara omandamise korral oleks ühenädalase tähtajaga varadesse investeeritud tema investeeringute portfellist alla 15 %;

g)

punktis e osutatud arvutuse jaoks võib vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondi ja valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondi nädalase tähtajaga varade hulka arvata tema varast kuni 17,5 % ulatuses ka artikli 17 lõikes 7 osutatud vara, mis on väga likviidne ja mille võib tagasi võtta ja arveldada ühe tööpäeva jooksul ja mille järelejäänud tähtaeg on kuni 190 päeva;

h)

punktis f osutatud arvutuse jaoks võib ühenädalase tähtajaga varade hulka arvata tema varast kuni 7,5 % ulatuses rahaturuinstrumendid või teise rahaturufondi osakud või aktsiad, tingimusel et neid on võimalik tagasi võtta ja arveldada järgmise viie tööpäeva jooksul.

i)

müügioptsiooni realiseerimise kuupäeval võib lühiajaline rahaturufond seda vabalt kasutada;

ii)

müügioptsiooni tehinguhind ei erine palju instrumendi eeldatavast väärtusest optsiooni realiseerimise kuupäeval;

iii)

lühiajalise rahaturufondi investeerimisstrateegiast tulenevalt on väga tõenäoline, et realiseerimiskuupäeval optsioon realiseeritakse.

i)

selliste instrumentide lepingulise amortisatsiooniprofiili või

ii)

selle alusvara amortisatsiooniprofiili, millest tekib selliste instrumentide tagasivõtmiseks vajalik rahavoog.

a)

investeeringute portfelli kaalutud keskmine tähtaeg ei ületa kunagi kuut kuud;

b)

investeeringute portfelli kaalutud keskmine kestus ei ületa kunagi 12 kuud, võttes arvesse teist ja kolmandat lõiku;

c)

vähemalt 7,5 % tema varast moodustavad ühepäevase tähtajaga varad, pöördrepolepingud, mille võib lõpetada ühetööpäevase etteteatamisega, või raha, mille võib välja võtta ühetööpäevase etteteatamisega. Standardne rahaturufond ei omanda muud kui ühepäevase tähtajaga vara, kui muu vara omandamise korral oleks ühepäevase tähtajaga varadesse investeeritud tema investeeringute portfellist alla 7,5 %;

d)

vähemalt 15 % tema varast moodustavad ühenädalase tähtajaga varad, pöördrepolepingud, mille võib lõpetada viietööpäevase etteteatamisega, või raha, mille võib välja võtta viietööpäevase etteteatamisega. Standardne rahaturufond ei omanda muud kui ühenädalase tähtajaga vara, kui muu vara omandamise korral oleks ühenädalase tähtajaga varadesse investeeritud tema investeeringute portfellist alla 15 %;

e)

punktis d osutatud arvutuse jaoks võib ühenädalase tähtajaga varade hulka arvata tema varast kuni 7,5 % ulatuses rahaturuinstrumendid või teise rahaturufondi osakud või aktsiad, tingimusel et neid on võimalik tagasi võtta ja arveldada järgmise viie tööpäeva jooksul.

i)

müügioptsiooni realiseerimise kuupäeval võib standardne rahaturufond seda vabalt kasutada;

ii)

müügioptsiooni tehinguhind ei erine palju instrumendi eeldatavast väärtusest optsiooni realiseerimise kuupäeval;

iii)

standardse rahaturufondi investeerimisstrateegiast tulenevalt on väga tõenäoline, et realiseerimiskuupäeval optsioon realiseeritakse;

i)

selliste instrumentide lepingulise amortisatsiooniprofiili või

ii)

selle alusvara amortisatsiooniprofiili, millest tekib selliste instrumentide tagasivõtmiseks vajalik rahavoog.

a)

märgatavad seaduspärasused investorite rahavajaduses, sealhulgas rahaturufondis olevate aktsiate arvu tsükliline muutumine;

b)

eri investorite riskikartlikkus;

c)

korrelatsiooni määr või tihedad seosed rahaturufondi eri investorite vahel.

a)

hüpoteetilised muutused rahaturufondi investeeringute portfellis hoitava vara likviidsustasemes;

b)

hüpoteetilised muutused rahaturufondi investeeringute portfellis hoitava vara krediidiriski tasemes, sealhulgas krediidi- ja reitingusündmused;

c)

hüpoteetilised liikumised intressimäärades ja vahetuskurssides;

d)

hüpoteetilised tagasivõtmistasemed;

e)

nende indeksite vahe hüpoteetiline laienemine või kitsenemine, millega on seotud investeeringute portfelli väärtpaberite intressimäärad;

f)

hüpoteetilised süsteemsed makromajanduslikud šokid, mis mõjutavad kogu majandust.

a)

lähtutakse rahaturufondi vara hindamisel ostu- ja müügihinna konservatiivsemast poolest, välja arvatud juhul, kui vara väärtuse saab fikseerida parima ostu- ja müügihinna keskmise väärtuse juures;

b)

kasutatakse vaid kvaliteetseid turuandmeid, mida hinnatakse kõikide järgmiste tegurite põhjal:

a)

kõnealuse vara turu maht ja käive;

b)

emissiooni maht ja emissiooni osa, mida rahaturufond kavatseb osta või müüa;

c)

varaga seotud tururisk, intressimäärarisk ja krediidirisk.

a)

valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondi osakuid või aktsiaid emiteerida või tagasi võtta hinnaga, mis on võrdne rahaturufondi osaku või aktsia püsiva puhasväärtusega;

b)

vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondi osakuid või aktsiaid emiteerida või tagasi võtta hinnaga, mis on võrdne rahaturufondi osaku või aktsia püsiva puhasväärtusega, kuid seda ainult juhul, kui kooskõlas artikli 32 lõigetega 1, 2 ja 3 arvutatud osaku või aktsia püsiv puhasväärtus ei erine kooskõlas artikliga 30 arvutatud osaku või aktsia puhasväärtusest rohkem kui 20 baaspunkti võrra.

a)

kui artikli 24 lõike 1 punktis e sätestatud ühenädalase tähtajaga varade osakaal langeb valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondi või vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondi koguvarast alla 30 % ja ühel tööpäeval võetakse koguvarast tagasi kokku üle 10 %, annab valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondi või vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondi valitseja sellest viivitamata teada fondi juhatusele, kes koostab olukorra kohta dokumenteeritud hinnangu, mille alusel määratakse investorite huve silmas pidades kindlaks sobiv toimimisviis, ja otsustab, kas kasutada üht või mitut järgmistest abinõudest:

b)

kui artikli 24 lõike 1 punktis e sätestatud ühenädalase tähtajaga varade osakaal langeb fondi koguvarast alla 10 %, annab valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufondi või vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondi valitseja sellest viivitamata teada fondi juhatusele, kes koostab olukorra kohta dokumenteeritud hinnangu, mille alusel ta võtab investorite huve silmas ühe või mitu järgmistest meetmetest, ja dokumenteerib oma valiku põhjendused:

a)

kolmanda isiku rahaeraldisi;

b)

rahaturufondi varade ostmist kolmanda isiku poolt kõrgendatud hinnaga;

c)

rahaturufondi osakute või aktsiate ostmist kolmanda isiku poolt, et tagada fondi likviidsus;

d)

kolmanda isiku antud ükskõik millist otsest või kaudset garantiid, tagatist või toetuskirja rahaturufondi kasuks;

e)

kolmanda isiku mis tahes tegevust, mille otsene või kaudne eesmärk on rahaturufondi likviidsusprofiili ja osaku või aktsia puhasväärtuse säilitamine.

a)

rahaturufondi investeeringute portfelli lunastamise ajad;

b)

rahaturufondi krediidiprofiil;

c)

rahaturufondi kaalutud keskmine tähtaeg ja kaalutud keskmine kestus;

d)

rahaturufondi 10 suurima osaluse üksikasjad, sh nimi, riik, lunastamise aeg ja vara liik ning repo- ja pöördrepolepingute puhul ka vastaspool;

e)

rahaturufondi varade koguväärtus;

f)

rahaturufondi puhastootlus.

a)

rahaturufond ei ole garanteeritud investeering;

b)

rahaturufondi investeerimine ei ole sama mis hoiusesse investeerimine, ning eraldi tuleb välja tuua oht, et rahaturufondi investeeritud põhisumma suurus võib muutuda;

c)

rahaturufond ei toetu rahaturufondi likviidsuse tagamisel ega osaku või aktsia puhasväärtuse stabiliseerimisel välisele toetusele;

d)

põhisumma kaotuse riski kannab investor.

a)

rahaturufondi tüüp ja omadused;

b)

investeeringute portfelli näitajad, nagu varade koguväärtus, vara puhasväärtus, kaalutud keskmine tähtaeg, kaalutud keskmine kestus, lunastamise ajad, likviidsus ja tootlus;

c)

stressitestide tulemused ja asjakohasel juhul soovitatav tegevuskava;

d)

teave rahaturufondi investeeringute portfellis olevate varade kohta, sh:

e)

teave rahaturufondi kohustuste kohta, sh:

a)

kõik juhtumid, mille puhul erineb kooskõlas artikli 29 lõike 7 esimese lõiguga amortiseeritud soetusmaksumuse meetodi alusel hinnatud vara hind kooskõlas artikli 29 lõigetega 2, 3 ja 4 arvutatud vara hinnast rohkem kui 10 baaspunkti võrra;

b)

kõik juhtumid, mille puhul erineb kooskõlas artikli 32 lõigetega 1 ja 2 arvutatud osaku või aktsia püsiv puhasväärtus kooskõlas artikliga 30 arvutatud osaku või aktsia puhasväärtusest rohkem kui 20 baaspunkti võrra;

c)

kõik juhtumid, mille puhul esineb artikli 34 lõikes 3 nimetatud olukord, ja meetmed, mille juhatus on võtnud kooskõlas artikli 34 lõike 1 punktidega a ja b.

a)

nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;

b)

nõuda rahaturufondilt või rahaturufondi valitsejalt viivitamata teabe esitamist;

c)

nõuda teavet igalt isikult, kes on rahaturufondi või rahaturufondi valitseja tegevusega seotud;

d)

teha kohapeal etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

e)

võtta asjakohaseid meetmeid, millega tagada, et rahaturufond või rahaturufondi valitseja vastab ka edaspidi käesolevale määrusele;

f)

anda korraldus, millega tagada, et rahaturufond või rahaturufondi valitseja järgib käesolevat määrust ja hoidub kordamast tegusid, millega võidakse käesolevat määrust rikkuda.

a)

ei täida artikleid 9–16 rikkudes kõiki vara koosseisu nõudeid;

b)

ei täida artiklit 17, 18, 24 või 25 rikkudes kõiki portfellinõudeid;

c)

on tegevusloa saanud artiklit 4 või 5 rikkudes valeväidete või muude ebaseaduslike vahendite abil;

d)

kasutab artiklit 6 rikkudes nimetust „rahaturufond“ või mingit muud nimetust, mis viitab sellele, et eurofond või alternatiivne investeerimisfond on rahaturufond;

e)

ei täida artiklit 19 või 20 rikkudes kõiki krediidikvaliteedi sisehindamise nõudeid;

f)

ei täida artiklit 21, 23, 26, 27, 28 või 36 rikkudes kõiki juhtimis-, dokumenteerimis- või läbipaistvusnõudeid;

g)

ei täida artiklit 29, 30 31, 32, 33 või 34 rikkudes kõiki hindamisnõudeid.

a)

võtab asjakohaseid meetmeid, millega tagada, et rahaturufond või rahaturufondi valitseja täidab asjaomaseid sätteid;

b)

võtab kooskõlas artikliga 4 või 5 antud tegevusloa tagasi.

a)

analüüsitakse käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemusi ning määruse mõju liidus tegutsevatele investoritele, rahaturufondidele ja rahaturufondide valitsejatele;

b)

hinnatakse rahaturufondide rolli liikmesriikide emiteeritud või tagatud võlakohustuste ostmisel;

c)

võetakse arvesse liikmesriikide emiteeritud või tagatud võlakohustuste eriomadusi ning rolli, mis võlakohustustel on liikmesriikide rahastamisel;

d)

võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 509 lõikes 3 osutatud aruannet;

e)

võetakse arvesse käesoleva määruse mõju lühiajalise rahastamise turgudele;

f)

võetakse arvesse rahvusvahelise tasandi regulatiivseid suundumusi.

30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/46

I JAOTIS

I peatükk

II peatükk

1. jagu

2. jagu

III peatükk

1. jagu

2. jagu

3. jagu

4. jagu

IV peatükk

1. jagu

2. jagu

3. jagu

4. jagu

5. jagu

6. jagu

II JAOTIS

I peatükk

1. jagu

2. jagu

3. jagu

4. jagu

5. jagu

II peatükk

III peatükk

1. jagu

2. jagu

3. jagu

4. jagu

5. jagu

6. jagu

III JAOTIS

(1)

Nõukogu direktiive 82/891/EMÜ (3) ja 89/666/EMÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ, (5) 2009/101/EÜ, (6) 2011/35/EL (7) ja 2012/30/EL (8) on korduvalt oluliselt muudetud (9). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud direktiivid kodifitseerida.

(2)

ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punktis g ja asutamisvabaduse piirangute kaotamise üldprogrammis sätestatud kooskõlastamine, mida alustati esimese nõukogu direktiiviga 68/151/EMÜ, (10) on eriti tähtis aktsiaseltside puhul, sest nende tegevusel on märkimisväärne osa liikmesriikide majanduses ja ulatub sageli üle riigipiiride.

(3)

Aktsiaseltside asutamise ja märgitud kapitali säilitamise, suurendamise või vähendamisega seotud siseriiklike õigusnormide kooskõlastamine on eriti tähtis kindlustamaks võrdväärse kaitse alammäära nii aktsionäridele kui ka võlausaldajatele.

(4)

Liidus peab aktsiaseltsi põhikiri või asutamisleping võimaldama kõigil huvitatud isikutel tutvuda aktsiaseltsi põhiandmetega, sealhulgas märgitud kapitali täpse struktuuriga.

(5)

Kolmandate isikute kaitse peaks olema tagatud normidega, mis maksimaalselt piiravad aktsiaseltside ja teiste piiratud vastutusega äriühingute nimel võetud kohustuste kehtetuse aluseid.

(6)

Tagamaks äriühingute ja kolmandate isikute, samuti äriühingu liikmete vaheliste suhete õiguskindlust, on vaja piirata õigustühisuse aluseid ning tühisuse tuvastamise otsuse tagasiulatuvust, samuti kinnitada lühike tähtaeg, mille jooksul kolmandad isikud võivad sellise otsuse vaidlustada.

(7)

Avalikustamist, äriühingute, eelkõige aktsiaseltside ja teiste piiratud vastutusega äriühingute kohustuste kehtivust ja õigustühisust käsitlevate liikmesriikide õigusnormide kooskõlastamine on eriti tähtis eelkõige kolmandate isikute huvide kaitseks.

(8)

Äriühingu põhidokumendid peaksid olema avalikustatud, et kolmandad isikud saaksid tutvuda nende sisu ja muu äriühingut puudutava teabega, eelkõige andmetega isikute kohta, kellel on õigus esindada äriühingut.

(9)

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktides kehtestatud olulisi nõudeid ja formaalsusi, peaks äriühingul olema võimalus valida, kas esitada nõutavad dokumendid ja andmed paberil või elektroonilisel kujul.

(10)

Huvitatud isikul peaks olema võimalik saada registrist dokumentide ja andmete koopia nii paberil kui elektroonilisel kujul.

(11)

Liikmesriigil peaks olema võimalik otsustada nõutavate dokumentide ja andmete avalikustamiseks määratud ametlikku väljaannet üllitada kas paberil või elektroonilisel kujul, või tagada avalikustamine võrdväärselt tõhusate kanalite kaudu.

(12)

Lihtsustada tuleks piiriülest juurdepääsu äriühinguid puudutavale teabele, lubades lisaks nõutavate dokumentide ja andmete kohustuslikule avaldamisele ühes äriühingu liikmesriigis lubatud keeles ka nende vabatahtlikku registreerimist teistes keeltes. Heausksetel kolmandatel isikutel peaks olema võimalik neid tõlkeid usaldada.

(13)

On asjakohane selgitada, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustuslikud andmed peavad olema märgitud kõigis äriühingu kirjades ja tellimiskviitungitel, olgu need siis paberil või muul kujul. Tehnoloogia arengu seisukohalt on samuti asjakohane sätestada, et need kohustuslikud andmed oleksid märgitud äriühingu veebisaitidel.

(14)

Praegu on filiaali asutamine nagu tütarettevõtja asutamine üks äriühingu võimalusi kasutada asutamisõigust teises liikmesriigis.

(15)

Filiaalide puhul toob kooskõlastamise puudumine, eelkõige avalikustamise osas, kaasa lahknevusi äriühingu liikmete ja kolmandate isikute kaitse vallas teises liikmesriigis filiaale asutanud äriühingute ja seal tütarettevõtjaid asutanud äriühingute vahel.

(16)

Tagamaks nende isikute kaitse, kes suhtlevad äriühinguga filiaalide vahendusel, vajatakse filiaali asukoha liikmesriigis avalikustamismeetmeid. Teatavates aspektides on filiaali majanduslik ja sotsiaalne toime võrreldav tütarettevõtja toimega, seega on olemas avalik huvi äriühingu avalikustamise vastu filiaali asukohas. Sellise avalikustamise korraldamiseks on vaja kasutada protseduuri, mis on liidu piires kehtestatud kapitaliühingutele.

(17)

Selline avalikustamine on ette nähtud rea oluliste dokumentide ja andmete ning nende muudatuste puhul.

(18)

Välja arvatud esindusvolitused, äriühingu nimi ja õiguslik vorm ning likvideerimine ja käimasolev maksejõuetusmenetlus, võib selline avalikustamine piirduda filiaali puudutava teabega ja viitega äriregistrile, kus on registreeritud äriühing, mille osa filiaal on, sest olemasolevate liidu õigusnormide kohaselt on sellest registrist kättesaadav kogu äriühingut puudutav teave.

(19)

Filiaali raamatupidamisdokumentide avalikustamist nõudvad siseriikliku õiguse sätted ei ole põhjendatavad pärast äriühingu raamatupidamisdokumentide koostamist, kontrollimist ja avalikustamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kooskõlastamist. Seepärast piisab äriühingu poolt auditeeritud ja avalikustatud raamatupidamisdokumentide avalikustamisest filiaali äriregistris.

(20)

Filiaali kirjad ja tellimiskviitungid peaksid andma vähemalt samasugust informatsiooni kui äriühingu kirjad ja tellimiskviitungid ning osutama äriregistrile, kuhu filiaal on kantud.

(21)

Tagamaks käesoleva direktiivi eesmärkide täielik täitmine ja vältimaks diskrimineerimist äriühingu päritoluriigi põhjal, peaks käesolev direktiiv hõlmama ka filiaale, mille on asutanud kolmandate riikide õigusega reguleeritud äriühingud, mille õiguslik vorm on võrreldav käesoleva direktiivi kohaldamisalas olevate äriühingutega. Kõnealuste filiaalide suhtes tuleb kohaldada erisätteid, mis erinevad liikmesriikide õigusega reguleeritud äriühingute suhtes kohaldatavatest sätetest, kuna käesolev direktiiv ei kehti kolmandate riikide äriühingute puhul.

(22)

Käesolev direktiiv ei mõjuta mingil viisil filiaalide avalikustamiskohustusi, mis tulenevad muudest sätetest, näiteks tööõiguses sätestatud töötajate õigust saada informatsiooni või maksuõiguse sätetest, samuti statistika eesmärkidest.

(23)

Keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamine on meede, mis on vajalik ettevõtjasõbraliku õigus- ja maksupoliitilise keskkonna loomiseks. See peaks kaasa aitama Euroopa ettevõtluse konkurentsivõime edendamisele, kuna see vähendab halduskoormust ja suurendab õiguskindlust ning aitab sellega kaasa ülemaailmsest majandus- ja finantskriisist väljumisele, mis on üks strateegia „Euroopa 2020“ põhieesmärk. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuenduste kasutamise abil peaks sidestamine aitama parandada ka registritevahelist piiriülest koostööd.

(24)

Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastase tegevuskavaga 2009–2013 (11) on nähtud ette Euroopa e-õiguskeskkonna portaali („portaal“) loomine, millest saab Euroopa ühtne elektrooniline juurdepääsupunkt õigusteabele, õigus- ja haldusasutustele, registritele, andmebaasidele ja muudele teenustele, ning tegevuskavas peetakse tähtsaks keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamist.

(25)

Piiriülest juurdepääsu äriühinguid ja nende teistes liikmesriikides asutatud filiaale käsitlevale äriteabele saab parandada ainult siis, kui kõik liikmesriigid aitavad kaasa registritevahelise elektroonilise teabevahetuse võimaldamisele ning edastavad üksikkasutajatele äriteavet standardsel kujul (kasutades identset sisu ja koostalitlusvõimelisi tehnoloogiaid) kogu liidus. Registrite koostalitlusvõime tuleks tagada liikmesriikide registrite („riigisisesed registrid“) pakutavate teenuste abil, mis peaksid endast kujutama Euroopa keskse platvormi („platvorm“) liideseid. Platvorm peaks olema infotehnoloogia vahendite tsentraliseeritud kogum teenuste integreerimiseks ning moodustama ühtse liidese. Kõnealust ühtset liidest peaksid kasutama kõik riigisisesed registrid. Platvorm peaks osutama liidese ülesannet täitvaid teenuseid Euroopa elektrooniliseks juurdepääsupunktiks olevale portaalile ja liikmesriikide poolt vabal valikul loodud juurdepääsupunktidele. Kõnealust platvormi tuleks käsitada kui registrite sidestamise vahendit, mitte kui eraldiseisvat õigusvõimelist isikut. Platvorm peaks olema võimeline edastama kordumatute tunnuste abil teavet liikmesriigi igast registrist teiste liikmesriikide pädevatele registritele standardteate kujul (infotehnoloogiasüsteemide vahel vahetatavate teadete elektrooniline kuju, näiteks xml) ja asjakohases keeleversioonis.

(26)

Direktiivi eesmärk ei ole keskse registrite andmebaasi loomine, milles talletatakse sisulist teavet äriühingute kohta. Keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteemi („registrite sidestamise süsteem“) rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata ainult selliste andmete kogum, mis on vajalik platvormi korrektseks toimimiseks. Andmete hulka peaksid eelkõige kuuluma operatiivandmed, sõnaraamatud ja sõnastikud. Andmete kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ka vajadust tagada registrite sidestamise süsteemi tõhus toimimine. Andmeid tuleks kasutada toimingute teostamise võimaldamiseks platvormi poolt ja neid ei tohiks kunagi teha avalikkusele vahetult kättesaadavaks. Samuti ei peaks platvorm muutma riigisisestes registrites äriühingute kohta talletatavate andmete ega registrite sidestamise süsteemi kaudu edastatavate, äriühingute kohta käivate andmete sisu.

(27)

Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/17/EL (12) eesmärk ei olnud keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite riiklike süsteemide ühtlustamine, ei olnud liikmesriikidel kohustust muuta oma riiklikku registrite süsteemi, eelkõige seoses andmete haldamise ja talletamise, tasude ning kasutuse ja andmete avalikustamisega riigisiseseks otstarbeks.

(28)

Portaal peaks tegelema platvormi abil üksikkasutajate päringutega äriühinguid ja nende teistes liikmesriikides asutatud filiaale käsitleva äriteabe kohta, mida hoitakse riigisisestes registrites. See peaks võimaldama portaalis esitada otsingute tulemused, sealhulgas selgitavad märkused, kõigis liidu ametlikes keeltes, milles teave esitatakse. Selleks, et parandada kolmandate isikute kaitset teistes liikmesriikides, tuleks portaalis lisaks avaldada põhiteave nende dokumentide ja andmete õigusliku tähenduse kohta, mis avalikustatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud liikmesriikide õigusaktidele.

(29)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus vabal valikul luua üks või mitu juurdepääsupunkti, mis võivad mõjutada platvormi kasutamist ja toimimist. Seetõttu tuleks komisjoni nõuetekohaselt teavitada juurdepääsupunktide loomisest ja teistest olulistest muudatustest nende toimimises, eelkõige sulgemisest. Teavitamine ei tohiks kuidagi piirata liikmesriigi õigust juurdepääsupunkte vabal valikul luua ja hallata.

(30)

Äriühingutel ja nende teistes liikmesriikides avatud filiaalidel peaks olema kordumatu tunnus, mis võimaldab neid liidus selgelt identifitseerida. Tunnust tuleks kasutada registrite sidestamise süsteemi kaudu toimivas registritevahelises teabevahetuses. Seetõttu ei peaks äriühingud ja filiaalid olema kohustatud märkima kordumatut tunnust käesolevas direktiivis osutatud äriühingu kirjades või tellimiskviitungitel. Enda teabevahetuse eesmärkidel peaksid nad jätkama oma riigisisese registreerimisnumbri kasutamist.

(31)

Peaks olema võimalik luua selge seos äriühingu registri ja registrite vahel, kuhu on kantud äriühingu teistes liikmesriikides asutatud filiaalid, mis hõlmaks teabe vahetamist äriühingu likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta ning äriühingu registrist kustutamise kohta, kui see toob äriühingu registrijärgses liikmesriigis kaasa õiguslikke tagajärgi. Liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada, milliseid menetlusi nad oma territooriumil registreeritud filiaalide puhul järgivad, kuid nad peaksid tagama vähemalt selle, et tegevuse lõpetanud äriühingu filiaalid kustutatakse registrist põhjendamatu viivituseta, vajaduse korral aga pärast asjaomase filiaali likvideerimismenetluse lõppu. Seda kohustust ei tuleks kohaldada registrist kustutatud äriühingute filiaalidele juhul, kui äriühingul on olemas õigusjärglane, näiteks kui on muutunud äriühingu õiguslik vorm, toimunud ühinemine või jagunemine või äriühingu registrijärgne asukoht on viidud ühest riigist teise.

(32)

Käesoleva direktiivi registrite sidestamise sätteid ei tuleks kohaldada nende filiaalide suhtes, mille on liikmesriigis asutanud äriühing, millele ei kohaldata ühegi liikmesriigi õigust.

(33)

Liikmesriigid peaksid tagama, et äriühinguid käsitleva registritesse kantud teabe kõik muudatused ajakohastatakse põhjendamatu viivituseta. Ajakohastatud teave tuleks tavaliselt teha kättesaadavaks 21 päeva jooksul alates kõnealuseid muudatusi käsitleva täieliku dokumentatsiooni kättesaamisest, sealhulgas pärast õiguspärasuse kontrollimist vastavalt siseriiklikule õigusele. Kõnealust tähtaega tuleks tõlgendada selliselt, et liikmesriikidel tuleb teha mõistlikke jõupingutusi direktiivis sätestatud tähtajast kinnipidamiseks. Nõuet ei tuleks kohaldada raamatupidamisdokumentide puhul, mille äriühingud peavad iga majandusaasta kohta esitama. Erand on põhjendatud riigisiseste registrite ülekoormusega aruandluse esitamise perioodil. Kooskõlas kõikides liikmesriikides tunnustatud õiguse üldpõhimõtetega tuleks 21-päevane tähtaeg peatada force majeure'i puhul.

(34)

Kui komisjon otsustab platvormi luua ja/või seda hallata kolmanda isiku kaudu, peaks see olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (13). Tuleks tagada liikmesriikide asjakohasel määral osalemine kõnealuses protsessis, kehtestades riigihankemenetluse puhul kasutatava tehnilise kirjelduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (14) artiklis 5 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetavate rakendusaktidega.

(35)

Kui komisjon otsustab platvormi hallata kolmanda isiku kaudu, tuleks tagada teenuste osutamise järjepidevus registrite sidestamise süsteemi kaudu ning platvormi toimimise asjakohane avaliku võimu järelevalve. Platvormi operatiivjuhtimisega seotud üksikasjalikud eeskirjad tuleks kehtestada määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetavate rakendusaktidega. Liikmesriikide panus kogu süsteemi toimimisse tuleks igal juhul tagada komisjoni ja liikmesriikide esindajate vahelise korrapärase dialoogi kaudu küsimustes, mis puudutavad registrite sidestamise süsteemi käitamist ja selle tulevast arengut.

(36)

Keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamiseks on vaja kooskõlastada riiklikke süsteeme, mille tehnilised näitajad on erinevad. See nõuab tehniliste meetmete ja kirjelduste vastuvõtmist, mille puhul tuleb arvesse võtta registritevahelisi erinevusi. Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kõnealuste tehniliste ja operatiivsete küsimuste lahendamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega.

(37)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide õigust võtta tasu äriühingute kohta käiva teabe hankimise eest registrite sidestamise süsteemi kaudu, kui sellist tasu nõutakse siseriikliku õiguse kohaselt. Seetõttu peaksid registrite sidestamise süsteemi tehnilised meetmed ja kirjeldused võimaldama kehtestada maksete tegemise viisi. Direktiivis ei tohiks eelistada selles osas mingeid konkreetseid tehnilisi lahendusi, kuna maksete tegemise viis tuleks kindlaks määrata rakendusaktide vastuvõtmise käigus, võttes arvesse laialdaselt kättesaadavaid internetipõhiseid maksesüsteeme.

(38)

Oleks soovitav, et kolmandad riigid saaksid tulevikus registrite sidestamise süsteemis osaleda.

(39)

Registrite sidestamise süsteemi rahastamise küsimuse õiglane lahendus nõuab, et nii liit kui ka liikmesriigid osaleksid süsteemi rahastamises. Liikmesriigid peaksid kandma riigisiseste registrite süsteemiga vastavusse viimise kulud, samas kui keskseid elemente – platvormi ja portaali kui Euroopa ühtset juurdepääsupunkti – tuleks rahastada liidu üldeelarve vastavalt eelarverealt. Käesoleva direktiivi mitteoluliste osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte äriühinguid käsitleva teabe hankimise eest võetava tasu kohta. See ei mõjuta riiklike registrite võimalust võtta tasu, kuid võib endast kujutada lisatasu platvormi hoolduse ja käitamise rahastamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(40)

Liidu normid on vajalikud, et säilitada kapitali, mis moodustab võlausaldajaile tagatise, eelkõige keelates selle igasuguse vähendamise jaotamise teel aktsionäridele, kui viimastel pole selleks õigust, ning kehtestades piiranguid aktsiaseltsi õigusele omandada oma aktsiaid.

(41)

Piiranguid aktsiaseltsi oma aktsiate omandamisele ei tuleks kohaldada mitte ainult aktsiaseltsi enda sooritatud omandamistele, vaid ka igale aktsiate omandamisele, mille sooritab oma nimel, kuid aktsiaseltsi huvides tegutsev isik.

(42)

Takistamaks aktsiaseltsi kasutamast teist äriühingut, milles talle kuulub häälteenamus või millele ta saab avaldada valitsevat mõju, et sooritada selliseid omandamisi sellele kehtestatud piiranguid järgimata, peaks aktsiaseltsi oma aktsiate omandamise kord hõlmama selliste teiste äriühingute kõige tähtsamaid ja sagedasemaid aktsiate omandamise juhte. Selline kord peaks hõlmama aktsiaseltsi aktsiate märkimist.

(43)

Selleks et takistada käesolevast direktiivist kõrvale hoidmist, peaks põhjenduses 42 osutatud kord hõlmama ka käesoleva direktiiviga reguleeritavaid aktsiaseltse ja teisi piiratud vastutusega äriühinguid ning kolmandate riikide seadustega reguleeritavaid ja sarnase õigusliku vormiga äriühinguid.

(44)

Kui aktsiaseltsi ja põhjenduses 42 osutatud teise äriühingu suhted on ainult kaudsed, oleks tõenäoliselt õigustatud muuta kohaldatavaid õigusnorme leebemaks kui otseste suhete puhul, nähes ette hääleõiguse peatamise kui miinimumabinõu käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks.

(45)

Muu hulgas on õigustatud lugeda erandiks juhtumeid, mil kutsetegevuse eripära välistab käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamise ohtu sattumise võimaluse.

(46)

ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkti g eesmärke silmas pidades on vaja, et liikmesriikide kapitali suurendamist või vähendamist reguleerivad seadused tagaksid ühesuguses seisundis aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtte ning selliste võlausaldajate kaitse põhimõtte järgimise ja ühtlustamise, kellel olid nõuded enne vähendamisotsust.

(47)

Võlausaldajate standardiseeritud kaitse edendamiseks kõikides liikmesriikides peaksid võlausaldajad saama teatavatel tingimustel algatada kohtu- või haldusmenetlust, kui nende nõuete täitmine on aktsiaseltsi märgitud kapitali vähendamise tagajärjel ohus.

(48)

Turu kuritarvitamise ärahoidmise tagamiseks peaksid liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 sätetega (15).

(49)

Äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitse nõuab aktsiaseltside ühinemist reguleerivate liikmesriikide õigusaktide kooskõlastatust ja ühinemissätete viimist kõigi liikmesriikide õigusaktidesse.

(50)

Kõnealuse kooskõlastamise seisukohalt on eriti tähtis ühinevate äriühingute aktsionäride täpne ja võimalikult objektiivne informeeritus ning nende õiguste asjakohane kaitse. Kuid siiski ei ole põhjust nõuda aktsionäridele mõeldud ühinemislepingu projekti läbivaatamist sõltumatu eksperdi poolt, kui kõik aktsionärid nõustuvad sellest loobumisega.

(51)

Võlausaldajad, sealhulgas võlakirjade omanikud, ja isikud, kellel on muid nõudeid ühinevate äriühingute vastu, vajavad äriühingute ühinemise korral kaitset oma huvide kahjustamise vastu.

(52)

Äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks peaksid avalikustamise nõuded hõlmama ka äriühingute ühinemisi selliselt, et kolmandad isikud oleksid piisavalt informeeritud.

(53)

Äriühingu liikmetele ja kolmandatele isikutele aktsiaseltside ühinemise korral antavad tagatised peaksid hõlmama mõningaid tehinguid, mis olulises osas sarnanevad äriühingute ühinemisega, nii et kõnealuse kaitse tagamise kohustusest ei oleks võimalik kõrvale hoida.

(54)

Et tagada õiguskindlust asjaomaste äriühingute suhetes, nende ja kolmandate isikute suhetes ning äriühingu liikmete suhetes, tuleks piirata õigustühisuse aluseid, sätestades, et puudused tuleks igal võimalikul juhul kõrvaldada, ning piiritledes tähtaja, mille kestel võib algatada tühisuse tuvastamise menetluse.

(55)

Käesoleva direktiiviga lihtsustatakse ka piiratud vastutusega äriühingute piiriülest ühinemist. Liikmesriikide õigusaktid peavad lubama ühe liikmesriigi piiratud vastutusega äriühingu piiriülest ühinemist teise liikmesriigi piiratud vastutusega äriühinguga, kui asjaomaste liikmesriikide siseriiklik õigus lubab sellist liiki äriühingute ühinemisi.

(56)

Piiriüleste ühinemiste lihtsustamiseks tuleks täpsustada, et iga piiriüleses ühinemises osaleva äriühingu ja iga huvitatud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse siseriikliku õiguse sätteid ja vorminõudeid, mis kuuluksid kohaldamisele siseriikliku ühinemise korral, kui käesolev direktiiv ei sätesta teisiti. Siseriikliku õiguse sätted ja vorminõuded, millele käesolevas direktiivis viidatakse, ei tohiks kehtestada asutamisvabaduse ega kapitali vaba liikumise piiranguid, välja arvatud juhul, kui sellelaadsed piirangud on õigustatud kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga ja eelkõige üldistest huvidest tulenevate nõuetega ning kui need on selliste esmase tähtsusega nõuete täitmiseks vajalikud ja proportsionaalsed.

(57)

Piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt peaks olema samasuguste tingimustega kõigi erinevates liikmesriikides asuvate piiriüleses ühinemises osalevate äriühingute jaoks. Seetõttu peaks kindlaks määrama, milliseid andmeid peab ühinemislepingu ühine projekt vähemalt sisaldama, jättes samas äriühingutele õiguse vabalt kokku leppida muudes tingimustes.

(58)

Osanike või aktsionäride ja kolmandate isikute huvide kaitseks tuleks iga ühineva äriühingu jaoks nii piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt kui ka piiriülese ühinemise toimumise fakt avalikustada asjaomases avalikus registris.

(59)

Kõikide liikmesriikide õigusaktid peaksid ette nägema, et iga üksiku riigi tasandil koostatakse iga ühineva äriühingu jaoks ühe või mitme eksperdi poolt aruanne piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti kohta. Et piirata piiriülese ühinemisega kaasnevaid eksperdikulusid, tuleks näha ette võimalus koostada piiriüleses ühinemises osalevate äriühingute kõikide osanike või aktsionäride jaoks üks aruanne. Piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti peaks heaks kiitma iga sellise äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek.

(60)

Piiriüleste ühinemiste lihtsustamiseks peaks iga ühineva äriühingu otsustamismenetluse lõpuleviimist ja õiguspärasust kontrollima sellise äriühingu suhtes pädev siseriiklik asutus, samas kui piiriülese ühinemise teostamist ja õiguspärasust peaks kontrollima see siseriiklik asutus, kellel on pädevus piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu suhtes. Nimetatud siseriiklikuks asutuseks võib olla kohus, notar või muu asjaomase liikmesriigi poolt nimetatud pädev asutus. Samuti tuleks kindlaks määrata, millise siseriikliku õiguse järgi määratakse ajahetk, mil piiriülene ühinemine jõustub; see on õigus, mida kohaldatakse piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu suhtes.

(61)

Osanike või aktsionäride ja kolmandate isikute huvide kaitseks tuleks täpsustada piiriülese ühinemise õiguslikud tagajärjed, kusjuures selle alusel tuleb eristada, kas piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu puhul on tegemist ühendava või uue äriühinguga. Õiguskindluse huvides tuleks ette näha, et pärast piiriülese ühinemise jõustumist ei ole ühinemist enam võimalik tühiseks tunnistada.

(62)

Käesolev direktiiv ei piira ettevõtjate koondumise üle kontrolli kehtestamist puudutavate õigusaktide kohaldamist ei liidu tasandil nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (16) ega ka liikmesriigi tasandil.

(63)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liidu õigusakte, mis kehtivad krediidivahendusettevõtjate ja teiste finantseerimisasutuste kohta, ega vastavalt nendele liidu õigusaktidele kehtestatud või sisseviidud siseriiklikke õigusnorme.

(64)

Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigusaktide kohaldamist, mille alusel tuleb anda infot selle kohta, kus hakkab olema piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht.

(65)

Muud töötajate õigused peale osalusõiguste peaksid alluma siseriiklikele õigusnormidele, millele on osutatud nõukogu direktiivides 98/59/EÜ (17) ja 2001/23/EÜ (18) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2002/14/EÜ (19) ja 2009/38/EÜ (20).

(66)

Kui töötajatel on käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel osalusõigused ühes ühinevas äriühingus ja kui liikmesriigis, kus on piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgne asukoht, ei ole siseriikliku õigusega kehtestatud samasugust töötajate osaluse taset nagu rakendati asjaomastes ühinevates äriühingutes (sealhulgas äriühingu nõukogu otsuseid tegevates komiteedes) või kui siseriikliku õigusega ei nähta piiriülese ühinemise tulemusena tekkivas äriühingus töötajatele ette samasugust õigust, tuleks töötajate osalust piiriülese ühinemise tulemusena tekkivas äriühingus reguleerida. Aluseks tuleks võtta põhimõtted ja kord, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2157/2001 (21) ja nõukogu direktiivis 2001/86/EÜ, (22) kuid seda võidakse muuta, kui seda peetakse vajalikuks, sest ühinemise tulemusena tekkiv äriühing tegutseb selle liikmesriigi seaduste järgi, kus on äriühingu registrijärgne asukoht. Liikmesriigid võivad kooskõlas direktiivi 2001/86/EÜ artikli 3 lõike 2 punktiga b ühinemises ebavajalike viivituste vältimiseks tagada viivitamatu läbirääkimiste alustamise käesoleva direktiivi artikli 133 alusel.

(67)

Selleks et määrata kindlaks asjaomastes ühinevates äriühingutes rakendatavat töötajate osaluse taset, tuleks samuti arvesse võtta töötajate esindajate osakaalu selliste äriühingute kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, mille suhtes kohaldatakse töötajate osalusõigusi.

(68)

Äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitse nõuab aktsiaseltside jagunemist reguleerivate liikmesriikide seaduste kooskõlastatust, kui liikmesriikides on need tehingud lubatud.

(69)

Kõnealuse kooskõlastamise seisukohalt on eriti tähtis jagunemisel osalevate äriühingute aktsionäride täpne ja võimalikult objektiivne informeeritus ning nende õiguste asjakohane kaitse.

(70)

Võlausaldajad, sealhulgas võlakirjade omanikke, ja isikuid, kellel on muid nõudeid jagunemisel osalevate aktsiaseltside vastu, peaks nende jagunemise korral kaitsma nende huvide kahjustamise vastu.

(71)

Kolmandate isikute piisava informeerituse huvides peaksid käesoleva direktiivi I jaotise III peatüki 1. jao kohased andmete avalikustamise nõuded laienema ka aktsiaseltside jagunemisele.

(72)

Liikmetele ja kolmandatele isikutele aktsiaseltside jagunemise korral antavad tagatised peaksid hõlmama teatavaid tehinguid, mis olulises osas sarnanevad äriühingute jagunemisega, nii et kõnealuse kaitse tagamise kohustusest ei oleks võimalik kõrvale hoida.

(73)

Et tagada õiguskindlus jagunemises osalevate aktsiaseltside suhetes, nende ja kolmandate isikute suhetes ning äriühingu liikmete suhetes, tuleks piirata õigustühisuse aluseid, sätestades, et puudused tuleks igal võimalikul juhul kõrvaldada, ning piiritledes tähtaja, mille kestel võib algatada tühisuse tuvastamise menetluse.

(74)

Äriühingute veebisaidid või muud veebisaidid pakuvad teatavatel juhtudel alternatiivi teabe avaldamisele äriregistrite kaudu. Liikmesriigid peaksid saama määrata need muud veebisaidid, mida äriühingud võivad tasuta kasutada selliseks avaldamiseks, nagu äriühingute või kaubanduskodade veebisaidid või keskne elektrooniline platvorm, millele on osutatud käesolevas direktiivis. Kui äriühingute või muid veebisaite on võimalik kasutada ühinemis- ja/või jagunemislepingu projekti ning muude selliste dokumentide avaldamiseks, mis tuleb asjaomastele osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele menetluse käigus kättesaadavaks teha, tuleks kinni pidada veebisaidi turvalisuse ning dokumentide autentsusega seotud tagatistest.

(75)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha, et II jaotise I ja III peatükis sätestatud äriühingute ühinemise või jagunemisega seotud laiaulatuslikku aruandlus- ja teavitamiskohustust ei pea järgima, kui ühinemisel või jagunemisel osalevate äriühingute kõik osanikud või aktsionärid selles nii kokku lepivad.

(76)

II jaotise I ja III peatüki muudatused, millega antakse osanikele ja aktsionäridele võimalus selliselt kokku leppida, ei tohiks kahjustada asjaomaste äriühingute võlausaldajate huve kaitsvaid süsteeme ega piirata õigusnorme, mille eesmärk on tagada nende äriühingute töötajate teavitamine ning ühinemist või jagunemist liidu kehtiva õiguse kohaselt kontrollivate ametiasutuste (nt maksuamet) teavitamine.

(77)

Puudub vajadus kehtestada nõue raamatupidamise vahearuande koostamiseks juhul, kui emitent, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, avaldab poolaasta vahearuande vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/109/EÜ (23).

(78)

Sõltumatu eksperdi mitterahalise sissemakse aruanne ei ole sageli vajalik juhul, kui ühinemise või jagunemise käigus tuleb osanike või aktsionäride või võlausaldajate huvide kaitseks koostada sõltumatu eksperdi aruanne. Liikmesriikidel peaks seepärast olema võimalik vabastada kõnealustel juhtudel äriühingud mitterahalise sissemakse aruandluskohustusest või lubada, et mõlemad aruanded võib koostada sama ekspert.

(79)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ (24) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001 (25) reguleerivad isikuandmete töötlemist liikmesriikides, sealhulgas isikuandmete edastamist elektrooniliselt. Isikuandmete töötlemisel peaksid liikmesriikide registrid, komisjon ja vajaduse korral platvormi haldavad kolmandad isikud täitma nimetatud õigusaktidega sätestatut. Registrite sidestamise süsteemi kohta vastu võetud rakendusaktid peaksid vajaduse korral tagama neist õigusaktidest kinnipidamise, eelkõige määrates kindlaks kõigi süsteemis osalejate ülesanded ja kohustused ning nende suhtes kohaldatavad organisatsioonilised ja tehnilised nõuded.

(80)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti selle artiklis 8 tunnustatud põhimõtet, mille kohaselt on igaühel õigus oma isikuandmete kaitsele.

(81)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas osutatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

—

tagatiste kooskõlastamine, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks äriühingutelt ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised võrdväärseks;

—

tagatiste kooskõlastamine, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks äriühingutelt ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses nõuavad seoses avalikustamise, aktsiaseltside ja teiste piiratud vastutusega äriühingute kohustuste kehtivuse ja äriühingute õigustühisusega, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks;

—

avalikustamisnõuded, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusega reguleeritud teatavat liiki äriühingu poolt;

—

aktsiaseltside ühinemine;

—

piiratud vastutusega äriühingute piiriülene ühinemine;

—

aktsiaseltside jagunemine.

—

mille ainueesmärk on investeerida oma vahendid mitmesugustesse väärtpaberitesse, kinnisvarasse ning muusse varasse, selleks et hajutada investeerimisriski ja võimaldada oma aktsionäridel saada tulu nende vara haldamisest,

—

mis pakuvad oma aktsiaid avalikuks märkimiseks ja

—

mis oma põhikirja kohaselt võivad ükskõik millal oma aktsiaid miinimum- ja maksimumkapitali piires välja lasta, tagasi osta või edasi müüa.

a)

äriühingu liik ja ärinimi;

b)

äriühingu tegevusala;

c)

märgitud kapitali suurus, kui äriühingul puudub põhikirjajärgne kapital;

d)

kui äriühingul on põhikirjajärgne kapital, siis selle suurus ning samuti märgitud kapitali suurus äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal ja siis, kui toimub muutus põhikirjajärgses kapitalis, ilma et see piiraks artikli 14 punkti e kohaldamist;

e)

sätted, mis reguleerivad nende organite liikmete arvu ja ametisse määramise korda, kes vastutavad äriühingu esindamise eest suhetes kolmandate isikutega, tema haldamise, juhtimise, järelevalve või kontrolli eest, ning mis reguleerivad volituste jaotumist nende organite vahel, kuivõrd nimetatud asjaolud ei ole seadusega kindlaks määratud;

f)

äriühingu tegevuse tähtaeg, välja arvatud juhul, kui see pole määratud.

a)

registrijärgne asukoht;

b)

märgitud aktsiate nimiväärtus ja vähemalt üks kord aastas nende arv;

c)

selliste märgitud aktsiate arv, millel ei ole nimiväärtust, kui selliseid aktsiaid võib välja lasta riigi seaduse alusel;

d)

aktsiate üleminekut piiravad eritingimused, kui neid esineb;

e)

kui esineb mitut liiki aktsiaid, siis punktides b, c ja d nimetatud andmed iga aktsialiigi kohta ning iga aktsialiigiga seotud õiguste kohta;

f)

kas aktsiad on nimelised või esitajaaktsiad, kui riigi seadus näeb ette mõlemat tüüpi aktsiaid, ning kõik selliste aktsiate vahetamist käsitlevad eeskirjad, kui see ei toimu seadusega sätestatud korras;

g)

äriühingu asutamise või talle tegevuse alustamiseks tegevusloa andmise ajal sisse makstud märgitud kapitali suurus;

h)

aktsiate nimiväärtus või kui nimiväärtus puudub, siis mitterahalise sissemakse eest välja lastud aktsiate arv koos mitterahalise sissemakse eseme ja maksja nimega;

i)

nende füüsiliste või juriidiliste isikute või äriühingute, mis ei ole juriidilised isikud, andmed, kes on alla kirjutanud või kelle nimel on alla kirjutatud põhikirjale või asutamislepingule või nende dokumentide projektile juhul, kui äriühingut ei asutatud samal ajal;

j)

äriühingu asutamisega seotud kõigi äriühingu väljamakstavate või tema arvele kantavate kulude kogusumma või ligilähedane summa enne äriühingule tegevuse alustamiseks tegevusloa andmist;

k)

kõik äriühingu asutamise ajal või enne tegevuse alustamiseks tegevusloa saamist tehtud eelistused neile, kes on osalenud äriühingu asutamises või toimingutes sellise tegevusloa saamiseks.

a)

tühisuse saab tuvastada kohtuotsusega;

b)

äriühingu õigustühisuse saab tuvastada vaid järgmistel juhtudel:

a)

asutamisdokument ja põhikiri, kui see on eraldi dokumendis;

b)

kõik punktis a osutatud dokumentides tehtavad muudatused, sealhulgas äriühingu tegevuse tähtaja pikendamine;

c)

pärast asutamisdokumendi või põhikirja muutmist asutamisdokumendi või põhikirja täielik tekst selle kehtivas redaktsioonis;

d)

selliste isikute määramine, ametist vabastamine ja andmed nende isikute kohta, kellel on seadusjärgse organina või sellise organi liikmena õigus:

e)

vähemalt kord aastas märgitud kapitali suurus, kui asutamisdokument või põhikiri nimetavad lubatud kapitali, välja arvatud juhul, kui märgitud kapitali suurendamise korral on vaja põhikirja muuta;

f)

iga majandusaasta raamatupidamisdokumendid, mille avaldamine on nõutav nõukogu direktiivide 86/635/EMÜ, (26) 91/674/EMÜ (27) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (28) kohaselt;

g)

äriühingu registrijärgse asukoha muutmine;

h)

äriühingu lõpetamine;

i)

äriühingu õigustühisuse tuvastamine kohtu poolt;

j)

likvideerijate määramine, andmed nende kohta ja nende volitused, välja arvatud juhul, kui sellised volitused tulenevad otse ja eranditult seadusest või äriühingu põhikirjast;

k)

likvideerimismenetluse lõppemine ning registrist kustutamine nende liikmesriikide puhul, kus registrist kustutamine toob kaasa õiguslikke tagajärgi.

a)

artiklis 14 osutatud dokumendid ja andmed;

b)

selgitavad märkused kõigis liidu ametlikes keeltes, milles loetletakse kõnealused andmed ja dokumendiliigid.

a)

äriühingu nimi ja õiguslik vorm;

b)

äriühingu registrijärgne asukoht ja liikmesriik ning

c)

äriühingu registrinumber.

—

liikmesriikide registrid,

—

platvorm,

—

portaal kui Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt.

—

platvormi toimimise järelevalve,

—

platvormi kaudu levitatavate ja vahetatavate andmete turvalisus ja kaitse,

—

liikmesriikide registrite ja kolmanda isiku vaheliste suhete kooskõlastamine.

a)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks elektroonilise teabevahetuse meetodid registrite sidestamise süsteemi jaoks;

b)

teabevahetusprotokollide tehnilise kirjelduse;

c)

tehnilised meetmed, millega tagatakse teabevahetuse ja teabe levitamise minimaalsed infotehnoloogilised turvastandardid registrite sidestamise süsteemis;

d)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks artiklites 20 ja 34 osutatud äriühingu registri ja filiaali registri vahelise teabevahetuse meetodid;

e)

registritevahelise teabevahetuse eesmärgil edastatava teabe üksikasjaliku loendi, millele on osutatud artiklites 20, 34 ning 130;

f)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks registrite, platvormi ja portaali vahelise teabevahetuse standardteate struktuur;

g)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks platvormi toimimiseks vajalike andmete kogum ning andmete talletamise, kasutamise ja kaitsmise meetod;

h)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks registritevahelise teabevahetuse kordumatu tunnuse struktuur ja kasutamine;

i)

kirjelduse, millega määratakse kindlaks registrite sidestamise süsteemi käitamise tehnilised meetodid selles osas, mis puudutab teabe levitamist ja teabevahetust, ning kirjelduse, millega määratakse kindlaks platvormi osutatavad infotehnoloogia-teenused, tagades teadete edastamise asjakohases keeleversioonis;

j)

portaali pakutava otsinguteenuse ühtsed kriteeriumid;

k)

maksete tegemise viisid, võttes arvesse kättesaadavaid maksesüsteeme, nt internetipõhised maksed;

l)

üksikasjad selgitavate märkuste kohta, milles loetletakse artiklis 14 osutatud andmed ja dokumendiliigid;

m)

registrite sidestamise süsteemi poolt pakutavate teenuste kättesaadavuse tehnilised tingimused;

n)

riigi vabal valikul loodud juurdepääsupunktide platvormiga ühendamise korra ja tehnilised nõuded.

a)

teave, mis on vajalik registri tuvastamiseks, kus hoitakse artiklis 16 osutatud toimikut, samuti äriühingu registrinumber selles registris;

b)

äriühingu õiguslik vorm, selle juriidiline aadress ja, kui see on asjakohane, siis teade selle kohta, et äriühing on likvideerimisel.

a)

artikli 14 punktis f nõutud raamatupidamisdokumentide avalikustamata jätmine;

b)

artiklis 26 sätestatud kohustuslike andmete puudumine äridokumentides või äriühingu veebisaidil.

a)

filiaali aadress;

b)

filiaali tegevusala;

c)

äriregister, milles peetakse artiklis 16 osutatud äriühingu toimikut, samuti äriühingu registrinumber kõnealuses registris;

d)

äriühingu ärinimi ja õiguslik vorm ning filiaali ärinimi, kui see erineb äriühingu ärinimest;

e)

isikute määramine ja ametist vabastamine ning andmed nende isikute kohta, kes on volitatud esindama äriühingut tehingutes kolmandate isikutega või kohtus:

f)

g)

raamatupidamisdokumendid kooskõlas artikliga 31;

h)

filiaali likvideerimine.

a)

käesoleva artikli lõike 1 punktides e ja f märgitud isikute allkirjad;

b)

asutamisdokument ja põhikiri, kui viimane on eraldi dokumendis, vastavalt artikli 14 punktidele a, b ja c, samuti nende dokumentide muudatused;

c)

käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud äriregistri tõend äriühingu olemasolu kohta;

d)

äriühingu kõnealuses liikmesriigis asuva vara tagatiseks seadmine, kui selline avalikustamine on seotud tagatise kehtivusega.

a)

filiaali aadress;

b)

filiaali tegevusala;

c)

millise riigi õigus äriühingule kohaldub;

d)

kui vastav õigus seda ette näeb, register, kuhu äriühing on kantud, ja äriühingu registrinumber selles registris;

e)

asutamisdokument ja põhikiri, kui see on eraldi dokumendis, samuti nende muudatused;

f)

äriühingu õiguslik vorm, asukoht ja eesmärk, samuti vähemalt kord aastas märgitud kapitali suurus, kui need andmed ei sisaldu punktis e märgitud dokumentides;

g)

äriühingu ärinimi ja filiaali ärinimi, kui see erineb äriühingu ärinimest;

h)

isikute määramine ja ametist vabastamine ning andmed nende isikute kohta, kes on volitatud esindama äriühingut tehingutes kolmandate isikutega või kohtus:

Märkida tuleb äriühingut esindama volitatud isikute volituste ulatus, samuti see, kas nad võivad volitusi kasutada üksinda või peavad tegutsema ühiselt;

i)

j)

raamatupidamisdokumendid kooskõlas artikliga 38;

k)

filiaali likvideerimine.

a)

piiramata ELi toimimise lepingu artiklite 258 ja 259 kohaldamist, aidata kaasa 2., 3. ja käesoleva jao sätete ühtlustatud kohaldamisele korrapäraselt toimuvate koosolekute kaudu, kus tegeldakse eelkõige direktiivi kohaldamisel tekkinud konkreetsete probleemidega;

b)

anda komisjonile vajaduse korral nõu 2., 3. ja käesoleva jao sätetes tehtavate muudatuste või täienduste kohta.

a)

äriühingu suhtes, millesse selline sissemakse tehakse, on artikli 4 punktis i osutatud isikud nõustunud ekspertide aruandest loobuma;

b)

selline kokkulepe on avaldatud lõikes 3 sätestatud korras;

c)

äriühinguil, kes teevad mitterahalise sissemakse, on reserve, mida vastavalt seaduse või põhikirjaga sätestatud korrale ei tohi jaotada ning mis on vähemalt võrdsed mitterahalise sissemakse eest välja lastavate aktsiate nimiväärtusega või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestusliku nimiväärtusega;

d)

äriühingud, kes teevad mitterahalise sissemakse, tagavad punktis c nimetatud summaga võrdse summani äriühingu võlgu, millesse selline sissemakse tehakse, mis tekivad ajavahemikul aktsiate väljalaskmisest mitterahalise sissemakse eest kuni ühe aasta möödumiseni selle äriühingu raamatupidamise aastaaruande avaldamisest majandusaasta kohta, mille kestel selline sissemakse tehti. Nende aktsiate võõrandamine on sel ajal keelatud;

e)

punktis d osutatud võlgade tagamine on avaldatud lõikes 3 sätestatud korras ning

f)

mitterahalise sissemakse tasuvad äriühingud paigutavad reservi punktis c nimetatud summaga võrdse summa, mida ei tohi jaotada enne kolme aasta möödumist äriühingu, millesse selline sissemakse tehti, raamatupidamise aastaaruande avaldamist majandusaasta kohta, mille kestel selline sissemakse tehti, või vajaduse korral enne sellist hilisemat kuupäeva, milleks punktis d osutatud kõik võlgade tagamisega seotud nõuded, mis esitati selle aja jooksul, on täidetud.

a)

õiglane väärtus määratakse kuupäevaks, millest ei ole vara sissemaksena kasutamise kuupäevani jäänud rohkem kui kuus kuud, ning

b)

hindamine on viidud läbi vastavalt liikmesriigis üldtunnustatud hindamisstandarditele ja -põhimõtetele, mida sissemaksena kasutatava vara puhul kohaldatakse.

a)

kõnealuse mitterahalise sissemakse kirjeldus;

b)

selle väärtus, väärtuse leidmise viis ning, kui see on asjakohane, hindamismeetod;

c)

kinnitus selle kohta, kas saadud väärtus vastab vähemalt sissemakse eest välja lastavate aktsiate arvule ja nimiväärtusele või kui nimiväärtus puudub, siis nende arvestuslikule nimiväärtusele ja, kui see on asjakohane, ülekursile, ning

d)

kinnitus selle kohta, et algse hindamisega võrreldes ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid.

a)

koostada vahearuanne, mis näitab, et väljamaksete tegemiseks ettenähtud vahendid on piisavad;

b)

jaotatav summa ei tohi ületada kogukasumit, mis on saadud alates viimase majandusaasta lõpust, mille kohta on koostatud aastaaruanne, millele on lisatud edasikantud kasum ja summad selleks ettenähtud reservidest ning maha arvatud edasikantud kahjum ja vastavalt seaduses või põhikirjas sätestatud nõuetele reservi paigutatavad summad.

a)

mille ainueesmärk on investeerida oma rahalised vahendid mitmesugustesse osadesse või aktsiatesse, kinnisvarasse või muusse varasse, selleks et hajutada investeerimisriski ja võimaldada oma aktsionäridel saada tulu nende vara haldamiselt ning

b)

mis pakub oma aktsiaid avalikuks märkimiseks.

a)

nõutakse, et sellised aktsiaseltsid lisaksid kõigile artiklis 26 osutatud dokumentidele mõiste „investeerimisühing“;

b)

ei lubata mitte ühelgi sellisel äriühingul, mille netovara langeb alla lõikes 1 määratud summa, ette võtta väljamaksete tegemist aktsionäridele siis, kui äriühingu raamatupidamise aastaaruande kohaselt on äriühingu vara kogumaksumus viimase majandusaasta lõppemise kuupäeval poolteist korda väiksem või muutub väljamaksete tegemise tõttu poolteist korda väiksemaks kui äriühingu koguvõlgnevus võlausaldajate ees raamatupidamise aastaaruande kohaselt, ja

c)

nõutakse, et kõik sellised äriühingud, kes teevad väljamakseid, kui nende netovara langeb alla lõikes 1 määratud summa, lisaksid oma raamatupidamise aastaaruandele sellekohase teatise.

a)

loa annab üldkoosolek, kes määrab selliste omandamiste korra ja tingimused ning eelkõige omandatavate aktsiate suurima arvu, loa kehtivuse aja, mille maksimaalne pikkus määratakse siseriiklike õigusaktidega, kuid mis ei tohi ületada viit aastat, ning tasulise omandamise korral maksimum- ja miinimumtasu. Haldus- või juhtorganite liikmed on kohustatud tagama, et iga lubatud omandamise ajal järgitakse punktides b ja c märgitud tingimusi;

b)

omandamised, sealhulgas eelnevalt äriühingu omandatud ja talle kuuluvad aktsiad ning oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku omandatud aktsiad, ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla artikli 56 lõigetes 1 ja 2 osutatud summa ning

c)

tehingus võib kasutada ainult aktsiaid, mille eest sissemakse on täielikult tehtud.

a)

omandatud aktsiate, sealhulgas eelnevalt omandatud ja äriühingule kuuluvad aktsiad, ning oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandatud aktsiate nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel arvestuslik nimiväärtus ei ületa liikmesriikide määratavat piiri; see piir ei tohi olla alla 10 % märgitud kapitalist;

b)

äriühingule oma aktsiate omandamiseks esimese lõigu tähenduses antav õigus, omandatavate aktsiate suurim arv, õiguse kehtivuse aeg ja maksimum- või miinimumtasu suurus sätestatakse äriühingu põhikirjas või asutamislepingus;

c)

äriühing täidab asjakohaseid aruandlus- ja teatamisnõudeid;

d)

teatavatelt liikmesriikide määratud äriühingutelt võidakse nõuda omandatud aktsiate tühistamist tingimusel, et tühistatud aktsiate nimiväärtusega võrdne summa lisatakse reservile, mida ei tohi aktsionäridele jaotada muidu kui märgitud kapitali vähendamise korral. Seda reservi saab kasutada ainult märgitud kapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel;

e)

omandamine ei kahjusta võlausaldajate nõuete rahuldamist.

a)

kapitali vähendamise otsuse rakendamise käigus või artiklis 82 osutatud asjaoludel omandatud aktsiate suhtes;

b)

vara üldise võõrandamise tulemusena omandatud aktsiate suhtes;

c)

tasuta omandatud täielikult sissemakstud aktsiate või pankade ja teiste finantseerimisasutuste poolt ostukomisjonitasuna omandatud aktsiate suhtes;

d)

aktsiate suhtes, mis on omandatud juriidilise kohustuse või kohtulahendi alusel, et kaitsta vähemusaktsionäre eelkõige ühinemise, äriühingu tegevusala või õigusliku vormi muutumise, registrijärgse asukoha välismaale üleviimise või aktsiate ülemineku kohta kehtestatud piirangute puhul;

e)

aktsionärilt omandatud aktsiate suhtes juhul, kui nende eest on jäetud sissemaksed tegemata;

f)

aktsiate suhtes, mis on omandatud sidusettevõtjate vähemusaktsionäride kompenseerimiseks;

g)

täielikult sissemakstud aktsiate suhtes, mis on omandatud sundmüügilt kohtu korralduse alusel aktsionäri võla sissenõudmiseks äriühingu kasuks ning

h)

täielikult sissemakstud aktsiate suhtes, mille väljalaskja on artikli 56 lõike 7 teises lõigus määratletud põhikapitaliga investeerimisühing ning omandaja see äriühing või sidusettevõtja investeerija nõudmisel. Kohaldatakse artikli 56 lõike 7 kolmanda lõigu punkti a. Sellised omandamised ei tohi põhjustada netovara vähenemist alla märgitud kapitali ja nende reservide summa, millest väljamaksete tegemine on seadusega keelatud.

a)

aktsiatest tulenevate õiguste seas tuleb äriühingu oma aktsiatest tulenev hääleõigus igal juhul peatada;

b)

kui aktsiad lisatakse bilansi aktivapoolele, tuleb passiva poolele kanda nendega võrdse suurusega jaotamisele mittekuuluv reserv.