14.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 161/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 842/2006,

17. mai 2006,

teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 ning selle artiklit 95 seoses käesoleva määruse artiklitega 7, 8 ja 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2) arvestades lepituskomitee poolt 14. märtsil 2006. aastal heaks kiidetud ühist teksti

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuuendas ühenduse keskkonnaalases tegevusprogrammis (3) määratakse kliimamuutused prioriteetse tegevusvaldkonnana. Kõnealuses programmis tõdetakse, et ühendus on kohustunud vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid perioodil 2008–2012 võrreldes 1990. aasta 8 % tasemega ja pikemas perspektiivis tuleb kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada võrreldes 1990. aasta ligikaudu 70 % tasemega.

(2)

Nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta) (4) heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemeni, mis võimaldab vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid.

(3)

Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist, (5) kohustab ühendust ja selle liikmesriike vähendama aastatel 2008–2012 Kyoto protokolli A-lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitkoguste koguhulka võrreldes 1990. aasta 8 % tasemega.

(4)	Kyoto protokolli ja käesoleva määrusega reguleeritud enamikul fluoritud kasvuhoonegaasidel on suur globaalse soojenemise potentsiaal.

(5)

Tuleks sätestada meetmed fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimiseks ja minimeerimiseks, ilma et need piiraks järgmiste direktiivide kohaldamist: nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta, (6) nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (8) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (9).

(6)	Käesoleva määruse peamine eesmärk on vähendada Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kaitsta sel viisil keskkonda; õiguslik alus on seetõttu asutamislepingu artikli 175 lõige 1.

(7)

Siiski on asutamislepingu artikli 95 alusel asjakohane võtta ühenduse tasandil meetmeid, et ühtlustada fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete turustamise ja märgistamise nõudeid. Fluoritud kasvuhoonegaaside teatavate rakenduste turustamise ja kasutamise piiranguid peetakse vajalikuks, kui kasutuskõlblikud asendusained on kättesaadavad ning kui fluoritud gaaside piiramine ja kokkukogumine ei ole teostatav. Seoses sellega tuleb ühtlasi arvesse võtta teatavate tööstusharude vabatahtlikke algatusi ja seda, et asendusainete väljatöötamine jätkub.

(8)	Käesoleva määruse kohaldamine ja rakendamine peaks ergutama tehnoloogilisi uuendusi alternatiivsete tehnoloogiate pideva väljatöötamise ja olemasolevatele keskkonnasõbralikumatele tehnoloogiatele ülemineku kaudu.

(9)	Liikmesriigid peaksid soodustama kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaaside piiriülest saatmist hävitamiseks või taastamiseks ühenduses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele jäätmesaadetiste kohta (10).

(10)

II lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete turuleviimine kahjustab ühenduse ja selle liikmesriikide eesmärke ning kohustusi, mis nad on seadnud ja võtnud seoses kliimamuutustega; seetõttu tuleb selliste toodete ja seadmete turuleviimist ühenduses piirata. See võib kehtida ka teiste fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate rakenduste suhtes ja seetõttu tuleks üle vaadata II lisa täiendamise vajadus, võttes arvesse keskkonnatulu, tehnilist teostatavust ja kulutasuvust.

(11)

Otsuse 2002/358/EÜ II lisas kehtestatakse üksikutele liikmesriikidele erinevad eesmärgid ja liikmesriigid on nende eesmärkide saavutamiseks võtnud vastu erinevaid strateegiaid. Vastavalt asutamislepingu artiklile 95 peaks liikmesriikidele jääma võimalus säilitada olemasolevaid riigisiseseid meetmeid, mis on vastu võetud nende eesmärkide saavutamiseks piiritletud perioodil.

(12)

Et aidata ühendusel ja selle liikmesriikidel täita kohustusi, mille nad on võtnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja otsuse 2002/358/EÜ alusel, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ, (11) ja käesolev määrus, mis mõlemad soodustavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimist ja minimeerimist, vastu võtta ja avaldada Euroopa Liidu Teatajas ühel ajal.

(13)	Tuleks sätestada käesoleva määruse sätete järelevalve, hindamine ja läbivaatamine.

(14)	Liikmesriigid peaks kehtestama eeskirjad sanktsioonide kohta käesoleva määruse sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(15)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(16)

Kuna selleks, et kaitsta keskkonda ja tagada siseturu toimimine, ei ole käesoleva määruse eesmärgid, mis on teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja selliste gaaside kohta teabe andmine ning teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete kasutamise ja turuleviimise järelevalve, piisaval määral saavutatavad liikmesriikide tasandil ning need on käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdutakse käesolevas määruses üksnes nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga.

(17)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (12) kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määruse eesmärk on ohjeldada, vältida ja seeläbi vähendada Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuse protokolli A-lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaaside suhtes. Käesoleva määruse I lisas loetletakse käesoleva määrusega praegu hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaasid koos nende globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Pidades silmas Kyoto protokolli artikli 5 lõikega 3 ettenähtud muudatusi, mille ühendus ja selle liikmesriigid on heaks kiitnud, võib I lisa läbi vaadata ja seda vajaduse korral ajakohastada.

Käesolev määrus käsitleb I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaaside piiramist, kasutamist, kokkukogumist ja hävitamist; kõnealuseid gaase sisaldavate toodete või seadmete märgistamist ja kõrvaldamist; kõnealuste gaaside kohta teabe esitamist; artiklis 8 osutatud kasutusvõimaluste kontrollimist ning artiklis 9 ja II lisas osutatud toodete ja seadmete turuleviimise keelamist ning käesoleva määrusega ettenähtud tegevustesse kaasatud töötajate ja ettevõtjate koolitamist ning sertifitseerimist.

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivide 75/442/EMÜ, 96/61/EÜ, 2000/53/EÜ ning 2002/96/EÜ kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

fluoritud kasvuhoonegaasid – fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC) ja väävelheksafluoriid (SF6), nagu on loetletud I lisas, ning neid aineid sisaldavad valmistised, kuid välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (13) alusel kontrollitavad ained;

2)	fluorosüsivesinik – orgaaniline ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit;

3)	perfluorosüsivesinik – orgaaniline ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit;

4)

globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal – fluoritud kasvuhoonegaasi mõju kliimasoojenemisele võrrelduna süsinikdioksiidi põhjustatud mõjuga. Globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali (GWP) väärtus saadakse, arvutades ühe kilogrammi gaasi soojenemist põhjustava potentsiaali ja ühe kilogrammi süsinikdioksiidi soojenemist põhjustava potentsiaali suhte 100 aasta kohta. I lisas loetletud GWP-väärtused on avaldatud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma vastu võetud kolmandas hinnanguaruandes (“IPCC 2001. aasta GWP-väärtused”) (14);

5)

valmistis – käesoleva määruse kohustuste rakendamisel, välja arvatud hävitamine, segu, mis koosneb kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on fluoritud kasvuhoonegaas, välja arvatud juhul, kui valmistise globaalset soojenemist põhjustav kogupotentsiaal on alla 150. Valmistise globaalset soojenemist põhjustav kogupotentsiaal (15) määratakse kindlaks kooskõlas I lisa 2. osaga;

6)	käitaja – füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegelik kontroll käesoleva määrusega hõlmatud seadmete ja süsteemide tehnilise toimimise üle; liikmesriik võib määratavatel eritingimustel nimetada käitaja kohustuste eest vastutavaks omaniku;

7)	turuleviimine – toodete või seadmete, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase või mille toimimiseks on kõnealuseid gaase vaja, ühenduses esmakordne kolmandatele isikutele tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine, mis sisaldab importi ühenduse tolliterritooriumile;

8)	kasutamine – fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine käesoleva määrusega hõlmatud toodete ja seadmete tootmisel, korduvtäitmisel ning teenindus- ja hooldustööde tegemisel;

9)	soojuspump – seade või paigaldis, mis võtab madalal temperatuuril soojust õhust, veest või maast ja edastab soojust;

10)	lekke tuvastamise süsteem – taadeldud mehaaniline, elektriline või elektrooniline seade fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamiseks, mis lekke tuvastamise korral alarmeerib käitajat;

11)

hermeetiliselt suletud süsteem – süsteem, milles kõik külmutusagensit sisaldavad osad on tihendatud keevitamise, kõvajoodisjootmise või sarnaste püsiliidete kasutamise teel, mis võivad sisaldada kaetud ventiile ja kaetud teenindusavasid, mis võimaldavad nõuetekohast parandamist või ladustamist ja mille testitud lekkemäär on vähem kui 3 grammi aasta kohta pinge all, mis vastab vähemalt veerandile lubatud pingest;

12)	mahuti – toode, mis on eeskätt ette nähtud fluoritud kasvuhoonegaaside veoks või ladustamiseks;

13)

ühekordselt täidetav mahuti – mahuti, mis ei ole ette nähtud korduvtäitmiseks ja mida kasutatakse külmutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade, tuletõrjesüsteemide või kõrgepingejaotlate hooldus- ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või süsteemide täitmisel, või fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite ladustamisel või veol;

14)	kokkukogumine – masinatest, seadmetest ja mahutitest pärit fluoritud kasvuhoonegaaside kogumine ja ladustamine;

15)	ringlussevõtt – kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi korduskasutamine pärast põhipuhastusi;

16)	taastamine – kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et see vastaks kehtestatud toimimisnormidele;

17)	hävitamine – menetlus, mille käigus kogu fluoritud kasvuhoonegaas või suurem osa sellest muundatakse püsivalt või lagundatakse üheks või enamaks püsivaks aineks, mis ei ole fluoritud kasvuhoonegaas;

18)	paikne rakendus või seade – rakendus või seade, mis töötamise ajal tavaliselt ei liigu;

19)	uus aerosool – direktiivi 94/48/EÜ (16) lisas loetletud aerosoolid, mida turustatakse ja mis on ette nähtud elanikkonnale meelelahutuslikuks või kaunistuslikuks otstarbeks.

Artikkel 3

Piiramine

1.   I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate selliste paiksete rakenduste nagu jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, sealhulgas nende kontuuride, samuti tuletõrjesüsteemide käitajad võtavad kõik meetmed, mis on tehniliselt teostatavad ega tekita ebaproportsionaalseid kulutusi, et

a)	välistada kõnealuste gaaside lekkimine ja

b)	kõrvaldada igasugune tuvastatud leke nii kiiresti kui võimalik.

2.   Lõikes 1 osutatud rakenduste käitajad tagavad, et sertifitseeritud töötajad, kes vastavad artikli 5 nõuetele, kontrollivad rakenduste lekkekindlust järgmise ajakava kohaselt:

a)

selliste rakenduste lekkekindlust, mis sisaldavad 3 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga 12 kuu järel; seda sätet ei kohaldata seadmete suhtes, mis on varustatud alla 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate hermeetiliselt suletud süsteemidega ja mis on sellele vastavalt märgistatud;

b)	selliste rakenduste lekkekindlust, mis sisaldavad 30 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga kuue kuu järel;

c)	selliste rakenduste lekkekindlust, mis sisaldavad 300 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase, kontrollitakse vähemalt kord iga kolme kuu järel.

Pärast lekke kõrvaldamist kontrollitakse rakenduste lekkekindlust ühe kuu jooksul veendumaks, et parandustööd on olnud tõhusad.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab “lekkekindluse kontrollimine” seda, et seadet või süsteemi kontrollitakse lekkeohu tõttu, kasutades otseseid või kaudseid mõõtmismeetodeid ning keskendudes seadme või süsteemi nendele osadele, milles lekkimise oht on kõige tõenäolisem. Otsesed ja kaudsed lekkekindluse kontrollimise mõõtmismeetodid täpsustatakse lõikes 7 osutatud standarditud kontrollinõuetes.

3.   Lõikes 1 osutatud, 300 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate rakenduste käitajad võtavad kasutusele lekke tuvastamise süsteemid. Kõnealuseid lekke tuvastamise süsteeme kontrollitakse vähemalt kord iga 12 kuu järel, et tagada nende nõuetekohane toimimine. Kui sellised tuletõrjesüsteemid on paigaldatud enne 4. juulit 2007, tuleb lekke tuvastamise süsteemid paigaldada 4. juuliks 2010.

4.   Kui nõuetekohaselt toimiv asjakohane lekke tuvastamise süsteem on kasutusele võetud, võib lõike 2 punktide b ja c alusel nõutavate kontrollide sagedust poole võrra vähendada.

5.   Kui tuletõrjesüsteemide puhul on kasutusel ISO standardile 14520 vastav kontrollikord, võib kõnealuseid kontrolle käsitada käesoleva määruse nõuetele vastavatena, tingimusel et sellised kontrollid viiakse läbi vähemalt sama sagedusega.

6.   Lõikes 1 osutatud, 3 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate rakenduste käitajad registreerivad rakendustes kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside koguse ja laadi, mis tahes lisatud kogused ning hooldus- ja teenindustöö ja lõpliku hävitamise jooksul kokku kogutud kogused. Käitajad registreerivad samuti muu asjakohase teabe, sealhulgas hooldus- või teenindustöid osutanud äriühingu või tehniku andmed; samuti registreeritakse lõigete 2, 3 ja 4 kohaste kontrollide kuupäevad ja tulemused ning asjakohase teabe lõike 2 punktides b ja c nimetatud paikse varustuse rakenduste kindlakstegemiseks. Registreeritud andmed tehakse taotluse korral kättesaadavaks pädevale asutusele ja komisjonile.

7.   Komisjon kehtestab 4. juuliks 2007 vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korrale standarditud lekkekontrolli nõuded iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakenduse jaoks.

Artikkel 4

Kokkukogumine

1.   Järgmist tüüpi paiksete seadmete omanikud peavad võtma kasutusele korra, mille kohaselt sertifitseeritud töötajad, kes vastavad artikli 5 nõuetele, koguvad kokku fluoritud kasvuhoonegaasid, et tagada nende ringlussevõtt, taastamine või hävitamine:

a)	jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade jahutuskontuurid;

b)	fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevaid lahusteid sisaldavad seadmed;

c)	tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid ning

d)	kõrgepingejaotlad.

2.   Kui kasvuhoonegaasi sisaldava korduvtäidetava või ühekordselt täidetava mahuti kasutusiga on lõppenud, vastutab mahutit veo või säilitamise eesmärgil hoidev isik selle eest, et kehtestataks kord mahutis sisalduvate mis tahes jääkgaaside nõuetekohaseks kokkukogumiseks, et tagada selliste gaaside ringlussevõtt, taastamine või hävitamine.

3.   Kasvuhoonegaasid, mis sisalduvad muudes toodetes ja seadmetes, sealhulgas liikuvates seadmetes (välja arvatud sõjalistes operatsioonides kasutatavad seadmed), kogutakse asjakohase kvalifikatsiooniga töötajate poolt kokku, et tagada kõnealuste gaaside ringlussevõtt, taastamine või hävitamine, kui selline kokkukogumine on tehniliselt teostatav ega tekita ebaproportsionaalseid kulutusi.

4.   Fluoritud kasvuhoonegaaside lõigete 1-3 kohane kokkukogumine nende ringlussevõtu, taastamise või hävitamise eesmärgil viiakse läbi enne kõnealuse varustuse lõplikku kõrvaldamist ning vajaduse korral teenindus- ja hooldustööde käigus.

Artikkel 5

Koolitus ja sertifitseerimine

1.   Võttes aluseks liikmesriikidelt saadud teabe ja asjaomastelt sektoritelt saadud ettepanekud, kehtestatakse 4. juuliks 2007 artikli 12 lõikes 2 osutatud korras miinimumnõuded ja tingimused vastastikuseks tunnustamiseks artikli 3 lõikes 1 käsitletud seadmete ja süsteemide paigaldamise, hoolduse või teenindusega, samuti artiklites 3 ja 4 ettenähtud tegevustega seotud asjakohaste töötajate ning äriühingute ja nende töötajate koolitusprogrammide ja sertifitseerimise jaoks.

2.   4. juuliks 2008 kehtestavad liikmesriigid oma koolitus- ja sertifitseerimisnõuded või kohandavad neid, võttes aluseks lõikes 1 osutatud miinimumnõuded. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma koolitus- ja sertifitseerimisprogrammidest. Liikmesriigid tunnustavad teises liikmesriigis väljastatud sertifikaate ning ei piira teenuste osutamise vabadust ega asutamisvabadust põhjustel, mis on seotud teises liikmesriigis väljastatud sertifikaatidega.

3.   Asjakohase rakenduse käitaja tagab, et asjaomased töötajad on saanud lõikes 2 osutatud vajaliku sertifitseerimise, mis tõendab, et töötaja tunneb piisavalt hästi kohaldatavaid eeskirju ja norme ning et tal on vajalik pädevus fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimiseks ja kokkukogumiseks ning teatavat tüüpi ja suurusega seadmete ohutuks käsitsemiseks.

4.   Liikmesriigid tagavad 4. juuliks 2009, et artiklites 3 ja 4 osutatud tegevustega seotud äriühingud võtavad fluoritud kasvuhoonegaaside tarned vastu üksnes juhul, kui nende asjakohastel töötajatel on käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sertifikaadid.

5.   Komisjon määrab vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusele 4. juuliks 2007 kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teatise vormi.

Artikkel 6

Aruandlus

1.   Fluoritud kasvuhoonegaaside tootja, importija ja eksportija teatab komisjonile ning asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele iga aasta 31. märtsiks alates 2008. aastast järgmised andmed eelmise kalendriaasta kohta:

a)

tootja, kelle fluoritud kasvuhoonegaaside toodang aastas ületab ühe tonni, teatab — oma fluoritud kasvuhoonegaasi kogutoodangu ühenduses, täpsustades peamised rakenduste kategooriad (nt liikuvad kliimaseadmed, jahutusseadmed, kliimaseadmed, vahud, aerosoolid, elektriseadmed, pooljuhttooted, lahustid ja tulekaitsevahendid), milles ainet eeldatavasti kasutatakse, — tema poolt ühenduses turuleviidud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse, — kokkukogutud, taastatud või hävitatud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse;

b)

importija, kelle fluoritud kasvuhoonegaaside import aastas ületab ühe tonni, sealhulgas mis tahes tootja, kes tegutseb ka importijana, teatab — tema imporditud või ühenduses turuleviidud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse, täpsustades eraldi peamised rakenduste kategooriad (nt liikuvad kliimaseadmed, jahutusseadmed, kliimaseadmed, vahud, aerosoolid, elektriseadmed, pooljuhttooted), milles ainet eeldatavasti kasutatakse, — tema kasutatud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse, mis on imporditud ringlussevõtu, taastamise või hävitamise jaoks;

c)

eksportija, kelle fluoritud kasvuhoonegaaside eksport aastas ületab ühe tonni, sealhulgas mis tahes tootja, kes tegutseb ka eksportijana, teatab — tema poolt ühendusest eksporditud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse, — kasutatud fluoritud kasvuhoonegaasi koguse, mille ta on eksportinud ringlussevõtu, taastamise või hävitamise jaoks.

2.   Komisjon kehtestab vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruannete vormi 4. juuliks 2007.

3.   Komisjon võtab asjakohased meetmed esitatud teabe konfidentsiaalsuse kaitseks.

4.   Liikmesriigid kehtestavad käesolevas määruses osutatud asjakohaste sektorite jaoks aruandlussüsteemi, mille eesmärk on saada heitkoguste kohta võimalikult palju andmeid.

Artikkel 7

Märgistus

1.   Piiramata ohtlike ainete ja valmististe märgistamist käsitlevate direktiivide 67/548/EMÜ (17) ja 1999/45/EÜ (18) kohaldamist, ei viida turule lõikes 2 loetletud tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, välja arvatud juhul, kui fluoritud kasvuhoonegaaside keemilisi nimetusi ei ole kindlaks tehtud tööstuskaupade tunnustatud nomenklatuuri etiketi kasutamise teel. Selline etikett näitab selgelt, et toode või seade sisaldab Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaase ja nende koguse, ja see märgitakse selgesti ja kustumatult tootele või seadmele, fluoritud kasvuhoonegaasidega täitvate või neid kokkukoguvate teeninduspunktide läheduses või toote või seadme sellele osale, mis sisaldab fluoritud kasvuhoonegaasi. Hermeetiliselt suletud süsteemid peavad olema asjakohaselt märgistatud.

Teave fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, sealhulgas nende globaalse soojenemise potentsiaal, lisatakse nende toodete ja seadmete kasutusjuhenditesse.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse järgmist tüüpi toodete ja seadmete suhtes:

a)	jahutustooted ja -seadmed, mis sisaldavad perfluorosüsivesinikke või neid sisaldavaid valmistisi;

b)	jahutus- ja kliimatooted ning -seadmed (v.a mootorsõidukites paiknevad), soojuspumbad, tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid, kui vastavasse tüüpi kuuluv toode või seade sisaldab perfluorosüsivesinikke või neid sisaldavaid valmistisi;

c)	jaotlad, mis sisaldavad perfluorosüsivesinikke või perfluorosüsivesinikke sisaldavaid valmistisi, ja

d)	kõik fluoritud kasvuhoonegaaside mahutid.

3.   Kasutatava etiketi vorm kehtestatakse artikli 12 lõikes 2 osutatud korras. Etiketistamise nõuded, mis täiendavad lõike 1 sätteid, võetakse vajaduse korral vastu sama korra kohaselt. Enne artikli 12 lõikes 1 osutatud komiteele ettepaneku esitamist vaatab komisjon läbi etikettidele täiendava keskkonnaalase teabe lisamise soovitavuse, sealhulgas globaalse soojenemise potentsiaali kohta, võttes täielikult arvesse olemasolevaid lõikes 2 osutatud toodetele ja seadmetele juba kohaldatavaid etiketistamisskeeme.

Artikkel 8

Kasutamise järelevalve

1.   Väävelheksafluoriidi või selle valmististe kasutamine magneesiumsurvevalus keelatakse alates 1. jaanuarist 2008, välja arvatud juhul, kui kasutatava väävelheksafluoriidi kogus on alla 850 kg aastas.

2.   Väävelheksafluoriidi või selle valmististe kasutamine sõidukirehvide täitmisel keelatakse alates 4. juulist 2007.

Artikkel 9

Turuleviimine

1.   Selliste toodete ja seadmete turuleviimine, mis sisaldavad II lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase või mille toimimiseks on vaja selliseid gaase, keelatakse vastavalt kõnealusele lisale.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata toodete ja seadmete suhtes, mille puhul näidatakse, et need on toodetud enne asjakohase turuleviimise keelu jõustumise kuupäeva.

3.

a)  Kui liikmesriik on 31. detsembriks 2005 võtnud vastu rangemad riigisisesed meetmed, kui käesolevas artiklis sätestatud ja mis on käesoleva määruse reguleerimisalas, mis puudutavad toodete ja seadmete turuleviimist, mis sisaldavad või mille toimimine sõltub fluoritud kasvuhoonegaasidest, võib see liikmesriik säilitada need riigisisesed meetmed kuni 31. detsembrini 2012, arvestades punkti b sätteid. b) Kõnealune liikmesriik teatab riigisisesed meetmed ja nende põhjendused komisjonile 4. juuliks 2007. Need meetmed peavad olema kooskõlas asutamislepinguga. Komisjon esitab artikli 12 lõikes 1 osutatud komiteele nende meetmete kohta asjakohast teavet.

Artikkel 10

Ülevaatamine

1.   Komisjon vaatab käesoleva määruse üle, võttes aluseks sõidukite kliimaseadmetes (v.a nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta (19) osutatud mootorsõidukitele paigaldatud kliimaseadmed) ning jahutussüsteemides kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste potentsiaalsel piiramisel või selliste gaaside asendamisel saavutatud edusammud, ning avaldab aruande hiljemalt 31. detsembriks 2007. Vajaduse korral lisab komisjon sellele aruandele 31. detsembriks 2008 seadusandlikud ettepanekud artikli 3 sätete rakendamise kohta sõidukite kliimaseadmete (v.a direktiivis 70/156/EMÜ osutatud mootorsõidukitele paigaldatud kliimaseadmed) ning jahutussüsteemide suhtes.

2.   Komisjon avaldab 4. juuliks 2011 aruande käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemuste kohta. Aruandes eelkõige

a)	hinnatakse asjakohaste sätete mõju fluoritud kasvuhoonegaaside tegelikele ja oodatavatele heitkogustele ning uuritakse kõnealuste sätete kulutasuvust;

b)	hinnatakse valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma koostatavate aruannete põhjal, kas I lisasse tuleks lisada uusi fluoritud kasvuhoonegaase;

c)	hinnatakse koolitus- ja sertifitseerimisprogramme, mille liikmesriigid on võtnud kasutusele artikli 5 lõike 2 kohaselt;

d)	hinnatakse vajadust kehtestada ühenduse tasandil standardid, mis on seotud toodetest ja seadmetest pärit fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste kontrolliga, eelkõige seoses vahtudega, sealhulgas toodete ja seadmete projekteerimisega seotud tehnilised nõuded;

e)	hinnatakse käitajate poolt artikli 3 kohaselt võetud piiramismeetmete tõhusust ning seda, kas seadmete jaoks saab kehtestada maksimaalsed lekkekiirused;

f)

hinnatakse ja vajaduse korral tehakse ettepanek muuta artikli 6 lõike 1 kohaseid aruandlusnõudeid, eelkõige ühe tonni suurust koguselist piirnormi, ja hinnata pädevate asutuste poolt komisjonile korrapärase raporteerimise vajadust proovidel põhinevate hinnanguliste heidete kohta, et parandada kõnealuste aruandluskohustuste praktilist kohaldamist;

g)	hinnatakse selliste dokumentide väljatöötamise ja levitamise vajadust, milles kirjeldatakse parimaid olemasolevaid tehnikaid ja häid keskkonnatavasid, mis käsitlevad fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimist ja minimeerimist;

h)	esitatakse ülevaade tehnoloogia arengust nii ühenduses kui ka rahvusvahelisel tasandil, eelkõige seoses vahtudega, ning ülevaade saadud kogemustest, keskkonnanõuetest ja mis tahes mõjust siseturule;

i)

hinnatakse, kas liivvormvalus, püsivormvalus ja kõrgsurvevalus väävelheksafluoriidi asendamine on tehniliselt teostatav ja kulutasuv, ning vajaduse korral tehakse 1. jaanuariks 2009 ettepanek vaadata üle artikli 8 lõige 1; ning vaadatakse 1. jaanuariks 2010 üle ka artikli 8 lõikes 1 sätestatud erand, võttes aluseks täiendavad hinnangud kättesaadavate asendusainete kohta;

j)	hinnatakse, kas uute fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete lisamine II lisasse on tehniliselt teostatav ja kulutasuv, võttes arvesse energiatõhusust, ning vajaduse korral tehakse ettepanekud II lisa muutmise kohta, et lisada sinna kõnealused uued tooted ja seadmed;

k)	hinnatakse, kas fluoritud kasvuhoonegaaside tõttu globaalset soojenemist põhjustavat potentsiaali käsitlevaid ühenduse sätteid tuleks muuta; muudatusi tehes peaks arvesse võtma tehnika ja teaduse arengut ning vajadust järgida tööstuse tootearenduse ajakavasid;

l)	hinnatakse ühenduse ja selle liikmesriikide edasise tegevuse vajadust, arvestades kasvuhoonegaaside heidete vähendamisega seotud olemasolevaid ja uusi rahvusvahelisi kohustusi.

3.   Vajaduse korral esitab komisjon ettepanekud käesoleva määruse sätete ülevaatamise kohta.

Artikkel 11

Liikmesriigid võivad, piiramata asjakohast ühenduse õigust, edendada eelkõige ühenduse riigiabi eeskirju ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, (20) tõhusate, uuenduslike ja kliimamõju edaspidi vähendavate toodete ja seadmete turuleviimist, milles kasutatakse kõrge globaalse soojenemise potentsiaaliga gaaside alternatiive.

Artikkel 12

Komitee

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 kohaselt asutatud komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, järgides kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 13

Sanktsioonid

1.   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad vajalikud meetmed selliste eeskirjade rakendamise tagamiseks. Sätestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile sanktsioone käsitlevatest eeskirjadest 4. juuliks 2008 ning samuti teatavad nad komisjonile viivitamata neid eeskirju mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Artikkel 14

Piiramata artikli 9 lõiget 3, võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 95 sätestatud menetlusele käesoleva määruse artiklite 7, 8 ja 9 puhul ning vastavalt asutamislepingu artiklis 176 sätestatud menetlusele käesoleva määruse teiste artiklite puhul.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 4. juulist 2007, välja arvatud artikkel 9 ja II lisa, mida kohaldatakse alates 4. juulist 2006.

---

(1)  ELT C 108, 30.4.2004, lk 62.

(2)  Euroopa Parlamendi 31. märtsi 2004. aasta arvamus (ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 600), nõukogu 21. juuni 2005. aasta ühine seisukoht (ELT C 183 E, 26.7.2005, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2006. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ja nõukogu 25. aprilli 2006. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

(4)  EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11.

(5)  EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

(6)  EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7)  EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(8)  EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu otsusega 2005/673/EÜ (ELT L 254, 30.9.2005, lk 69).

(9)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 24. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2003/108/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 106).

(10)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(11)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 12.

(12)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(13)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 29/2006 (ELT L 6, 11.1.2006, lk 27).

(14)  IPCC Third Assessment Climate Change 2001. Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma aruanne (http://www.ipcc.ch/pub/reports.htm).

(15)  Valmististes sisalduvate mittefluoritud kasvuhoonegaaside GWP arvutamisel kohaldatakse valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma esimeses hinnanguaruandes avaldatud väärtusi; vt. Climate Change, The IPCC Scientific Assessment, J.T. Houghton, G.J. Jenkins, J.J. Ephraums (ed.), Cambridge University Press, Cambridge (UK) 1990.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/48 EÜ, millega kolmeteistkümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 331, 21.12.1994, lk 7).

(17)  Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT  196, 16.8.1967, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/73/EÜ (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/8/EÜ (ELT L 19, 24.1.2006, lk 12).

(19)  EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/64/EÜ (ELT L 310, 25.11.2005, lk 10).

(20)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

---

---

---

14.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 161/12

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/40/EÜ,

17. mai 2006,

mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2) arvestades lepituskomitee poolt 14. märtsil 2006. aastal heaks kiidetud ühist teksti,

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine, ning selleks on kehtestatud ühenduse mootorsõidukite tüübikinnituse süsteem. Tuleks ühtlustada mootorsõidukite tüübikinnituse tehnilised nõuded seoses kliimaseadmetega, et vältida liikmesriigiti erinevate nõuete vastuvõtmist ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

(2)

Üha enam liikmesriike kavatseb reguleerida mootorsõidukite kliimaseadmete kasutamist, võttes aluseks nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsuse 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse poolt ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist (3). Nimetatud otsus kohustab ühendust ja selle liikmesriike vähendama aastatel 2008–2012 Kyoto protokolli A-lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelisi heitkoguseid võrreldes 1990. aasta tasemega 8 %. Nimetatud kohustuste kooskõlastamata täitmisega kaasneb mootorsõidukite vabale liikumisele ühenduses tõkete loomise oht. Seetõttu on asjakohane sätestada nõuded, millele mootorsõidukitele paigaldatavad kliimaseadmed peavad vastama, et sõidukeid oleks lubatud turule viia, ja keelata alates teatavast kuupäevast sellised kliimaseadmed, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150.

(3)

Mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit selliste fluorosüsivesinike 134a (HFC-134a) heitkogused, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on 1 300, tekitavad üha rohkem muret nende põhjustatavate kliimamuutuste tõttu. Eeldatavalt on kulutasuvad ja ohutud fluorosüsivesinike 134a (HFC-134a) asendusained kättesaadavad juba lähitulevikus. Tuleks teha uuring, tuginedes sellistes süsteemides kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisel või selliste gaaside asendamisel saavutatud edusammudele, et määrata kindlaks, kas käesolevat direktiivi tuleks laiendada ka muudele mootorsõidukite kategooriatele ja kas nimetatud gaaside globaalset soojenemist põhjustavat potentsiaali käsitlevaid sätteid peaks muutma, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut ning vajadust arvestada tööstuse tootearenduse ajakavadega.

(4)

Selleks et tagada teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside keelustamise tõhusus, on vaja piirata võimalust lisada mootorsõidukitele kliimaseadmeid, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, ja keelustada kliimaseadmete täitmine selliste gaasidega.

(5)

Selleks, et piirata mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on vaja kehtestada lekkekiiruse piirväärtused ja lekkekindluse hindamise katsemenetlus mootorsõidukitele paigaldatavate kliimaseadmete jaoks, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150.

(6)

Et aidata ühendusel ja selle liikmesriikidel täita kohustus, mille nad on võtnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja otsuse 2002/358/EÜ alusel, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (4) ja käesolev direktiiv, mis mõlemad soodustavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, vastu võtta ja avaldada Euroopa Liidu Teatajas üheaegselt.

(7)

Sõidukitootjad peavad tegema tüübikinnitusasutustele kättesaadavaks kogu asjakohase tehnilise teabe paigaldatud kliimaseadmete ja nendes kasutatud gaaside kohta. Kui tegemist on kliimaseadmetega, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, peab tootja tegema kättesaadavaks ka teabe nende seadmete lekkekiiruse kohta.

(8)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(9)

Käesolev direktiiv on üks mitmest üksikdirektiivist EÜ tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (6). Sellest tulenevalt tuleks direktiivi 70/156/EMÜ vastavalt muuta.

(10)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on sõidukitele paigaldatud kliimaseadmetes sisalduvate teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside lekete kontroll ning alates teatavast kuupäevast selliste kliimaseadmete keelamine, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, ei saa liikmesriigid eraldi tegutsedes piisaval määral saavutada, ning need on käesoleva direktiivi ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Objekt

Käesolevas direktiivis sätestatakse sõidukite EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse nõuded seoses sõidukitele paigaldatud kliimaseadmetest pärit heitkogustega ja nende kliimaseadmete ohutu funktsioneerimisega. Samuti nähakse direktiivis ette selliste süsteemide moderniseerimine ja korduvtäitmine.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ II lisas määratletud M1 ja N1 kategooriate mootorsõidukite suhtes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse N1 kategooria sõidukitena ainult nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (8) I lisa punkti 5.3.1.4 esimeses tabelis kirjeldatud I klassi sõidukeid, mis lisati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/69/EÜ (9).

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	sõiduk – käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluv mootorsõiduk;

2.	sõidukitüüp – direktiivi 70/156/EMÜ II lisa B-jaos määratletud tüüp;

3.	kliimaseade – iga süsteem, mille peamine eesmärk on vähendada sõitjateruumi õhutemperatuuri ja -niiskust;

4.	kaheastmeline aurustusseade – seade, milles üks aurusti on paigaldatud mootoriruumi ja teine mõnda muusse sõiduki ruumi; kõiki muid süsteeme käsitatakse “üheastmeliste aurustusseadmetena”;

5.

fluoritud kasvuhoonegaasid – fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC) ja väävelheksafluoriid (SF6), nagu on osutatud Kyoto protokolli A-lisas, ning neid aineid sisaldavad valmistised, kuid välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta (10) alusel kontrollitavad ained;

6.	fluorosüsivesinik – orgaaniline ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja fluorist, ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit;

7.	perfluorosüsivesinik – orgaaniline ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja fluorist, ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit;

8.

globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal – fluoritud kasvuhoonegaasi põhjustatud kliimasoojenemine, mis vastab süsinikdioksiidi põhjustatud soojenemisele. Globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali (GWP) väärtus saadakse, arvutades ühe kilogrammi gaasi soojenemist põhjustava potentsiaali ja ühe kilogrammi süsinikdioksiidi soojenemist põhjustava potentsiaali suhte 100 aasta kohta. Asjakohased GWP-väärtused on avaldatud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma poolt vastu võetud kolmandas hinnanguaruandes (“IPCC 2001. aasta GWP-väärtused”) (11);

9.	valmistis – segu, mis koosneb kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on fluoritud kasvuhoonegaas. Valmistise globaalset soojenemist põhjustav kogupotentsiaal (12) määratakse kindlaks kooskõlas lisa 2. osaga;

10.	moderniseerimine – kliimaseadme paigaldamine sõidukile pärast sõiduki registreerimist.

Artikkel 4

Liikmesriikide kohustused

1.   Liikmesriigid annavad vastavalt EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse seoses kliimaseadmetest pärit heitkogustega ainult sõidukitüüpidele, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Kogu sõidukile tüübikinnituse andmisel direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt tagavad liikmesriigid, et tootjad esitavad teabe uutele mootorsõidukitele paigaldatud kliimaseadmetes kasutatud külmutusagensi tüübi kohta.

3.   Tüübikinnituse andmisel sõidukile, mille kliimaseade on selline, mis sisaldab fluoritud kasvuhoonegaasi, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, tagavad liikmesriigid, et artikli 7 lõikes 1 nimetatud lekke kindlaksmääramise ühtlustatud katsemenetluse kohaselt ei ületa selliste gaaside lekkekiirus artiklis 5 sätestatud lubatud suurimat piirnormi.

Artikkel 5

Tüübikinnitus

1.   Liikmesriigid ei või kuue kuu möödumisel ühtlustatud lekke tuvastamise testi vastuvõtmise kuupäevast kliimaseadmetest pärit heitkogustega seotud põhjustel:

a)	keelduda EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile või

b)	keelata uute sõidukite registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist,

kui sõiduk, mis on varustatud kliimaseadmega, mis sisaldab fluoritud kasvuhoonegaasi, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   12 kuu möödumisel lekke tuvastamise ühtlustatud testi vastuvõtmisest või alates 1. jaanuarist 2007, olenevalt sellest, kumb on hilisem, ei anna liikmesriigid EÜ tüübikinnitust või siseriiklikku tüübikinnitust enam sõidukitüübile, mis on varustatud kliimaseadmetega, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, välja arvatud juhul, kui sellise seadme lekkekiirus ei ole suurem kui 40 grammi fluoritud kasvuhoonegaase aastas üheastmelise aurustusseadme puhul või 60 grammi fluoritud kasvuhoonegaase aastas kaheastmelise aurustusseadme puhul.

3.   24 kuu möödumisel lekke tuvastamise ühtlustatud testi vastuvõtmisest või alates 1. jaanuarist 2008, olenevalt sellest, kumb on hilisem, peavad liikmesriigid uute sõidukite puhul, mis on varustatud kliimaseadmetega, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, välja arvatud juhul, kui sellise seadme lekkekiirus ei ole suurem kui 40 grammi fluoritud kasvuhoonegaase aastas üheastmelise aurustusseadme puhul või 60 grammi fluoritud kasvuhoonegaase aastas kaheastmelise aurustusseadme puhul:

a)	käsitama vastavussertifikaate direktiivi 70/156/EMÜ artikli 7 lõike 1 kohaldamisel kehtetutena ning

b)	keelduma sõidukite registreerimisest ning keelama nende müügi ja kasutuselevõtmise.

4.   Alates 1. jaanuarist 2011 ei anna liikmesriigid EÜ tüübikinnitust või siseriiklikku tüübikinnitust enam sõidukitüübile, mis on varustatud kliimaseadmega, mis sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150.

5.   Alates 1. jaanuarist 2017 peavad liikmesriigid uute sõidukite puhul, mis on varustatud kliimaseadmega, mis sisaldab kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150:

a)	käsitama vastavussertifikaate direktiivi 70/156/EMÜ artikli 7 lõike 1 kohaldamisel kehtetutena ning

b)	keelduma sõidukite registreerimisest ning keelama nende müügi ja kasutuselevõtmise.

6.   Liikmesriigid võivad, piiramata asjakohast ühenduse õigust, eelkõige ühenduse riigiabi eeskirju ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, (13) edendada tõhusate, uuenduslike ja kliimamõju edaspidi vähendavate kliimaseadmete paigaldamist.

Artikkel 6

Moderniseerimine ja korduvtäitmine

1.   Alates 1. jaanuarist 2011 tüübikinnituse saanud sõidukitele ei lisata sellest kuupäevast enam kliimaseadmeid, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150. Alates 1. jaanuarist 2017 ei lisata moderniseerimise korras selliseid kliimaseadmeid enam ühelegi sõidukile.

2.   Kliimaseadmeid, mis on paigaldatud 1. jaanuaril 2011 või hiljem tüübikinnituse saanud sõidukitele, ei täideta fluoritud kasvuhoonegaasidega, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150. Alates 1. jaanuarist 2017 ei täideta ühegi sõiduki kliimaseadmeid fluoritud kasvuhoonegaasidega, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, välja arvatud kõnealuseid gaase sisaldavate selliste kliimaseadmete täitmine, mis on paigaldatud sõidukitele enne kõnealust kuupäeva.

3.   Kliimaseadmete teenindus- ja parandustööde osutajad ei täida seadet fluoritud kasvuhoonegaasiga, kui seadmest on lekkinud anormaalne kogus külmutusagensit, enne kui vajalikud parandustööd pole lõpetatud.

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

1.   Komisjon võtab hiljemalt 4. juuliks 2007 vastu artiklite 4 ja 5 rakendamise meetmed ning eelkõige:

a)	sõidukite EÜ tüübikinnitust käsitlevad haldusnormid ja

b)	lekke kindlaksmääramise ühtlustatud katsemenetluse, mille abil mõõdetakse kliimaseadmetest pärit selliste fluoritud kasvuhoonegaaside lekkekiirust, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150.

2.   Komisjon võtab meetmed vastu direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 osutatud korras.

3.   Komisjon avaldab need meetmed Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Lõikes 2 nimetatud menetlust kohaldatakse vajadusel järgmiste meetmete vastuvõtmisel:

a)	meetmed, mis on vajalikud liikuvates kliimaseadmetes olevate külmutusagensite ohutu toimimise ja nõuetekohase teenindamise tagamiseks;

b)	meetmed, mis on seotud kasutuses olevatele sõidukitele kliimaseadmete lisamisega ning kasutuses olevate kliimaseadmete korduvtäitmisega artikliga 6 hõlmamata ulatuses;

c)	meetmed, millega kohandatakse valmististe globaalset soojenemist põhjustava asjakohase potentsiaali määramise meetodit.

Artikkel 8

Ülevaatamine

1.   Tuginedes mootorsõidukitele paigaldatud kliimaseadmetes kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside potentsiaalsel piiramisel või asendamisel saavutatud edusammudele, uurib komisjon, kas:

—	olemasolevaid õigusakte tuleks laiendada muudele sõidukite kategooriatele, eelkõige M2 ja M3 kategooriatele ning N1 kategooria II ja III klassile, ja

—	fluoritud kasvuhoonegaaside tõttu globaalset soojenemist põhjustavat potentsiaali käsitlevaid ühenduse sätteid tuleks muuta; kõikide muudatuste tegemisel peaks võtma arvesse tehnika ja teaduse arengut ning vajadust järgida tööstuslike tootekavandite tähtaegu,

ning avaldab aruande hiljemalt 4. juuliks 2011. Vajadusel esitab komisjon asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

2.   Kui fluoritud kasvuhoonegaas, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150 ja mis ei ole veel hõlmatud artikli 3 lõikes 8 osutatud valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma aruandega, lisatakse kõnealuse ekspertrühma hilisemasse aruandesse, hindab komisjon, kas käesoleva direktiivi muutmine kõnealuse gaasi lisamiseks selle kohaldamisalasse on vajalik. Kui komisjon peab direktiivi muutmist vajalikuks, teeb ta direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 osutatud korras järgmist:

—	võtab vastu vajalikud meetmed ja

—	määrab kindlaks üleminekuaja nende meetmete rakendamiseks. Seda tehes võtab komisjon arvesse nii asjakohase üleminekuaja kehtestamise vajadust kui ka fluoritud kasvuhoonegaasi keskkonnaohtlikkust.

Artikkel 9

Direktiivi 70/156/EMÜ muudatused

Direktiivi 70/156/EMÜ muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisa 1. osale.

Artikkel 10

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. jaanuariks 2008.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 5. jaanuarist 2008.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 108, 30.4.2004, lk 62.

(2)  Euroopa Parlamendi 31. märtsi 2004. aasta arvamus (ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 600), nõukogu 21. juuni 2005. aasta ühine seisukoht (ELT C 183 E, 26.7.2005, lk 17) ja Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2006. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ja nõukogu 25. aprilli 2006. aasta otsus.

(3)  EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6)  EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/28/EÜ (ELT L 65, 7.3.2006, lk 27).

(7)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(8)  EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/76/EÜ (ELT L 206, 15.8.2003, lk 29).

(9)  EÜT L 350, 28.12.1998, lk 1.

(10)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 29/2006 (ELT L 6, 11.1.2006, lk 27).

(11)  IPCC Third Assessment Climate Change 2001. Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma aruanne (http://www.ipcc.ch/pub/reports.htm).

(12)  Valmististes sisalduvate mittefluoritud kasvuhoonegaaside GWP arvutamisel kohaldatakse valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma esimeses hinnanguaruandes avaldatud väärtusi, vt Climate Change, The IPCC Scientific Assessment, J.T. Houghton, G.J. Jenkins, J.J. Ephraums (ed.), Cambridge University Press, Cambridge (UK) 1990.

(13)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

---

---