Direktiiviga kehtestatakse normid (muudetud 2024. aastal), mille eesmärk on vältida või, kui see ei ole teostatav, pidevalt vähendada Euroopa Liidus (EL) tööstus- ja loomakasvatusheidet õhku, vette ja pinnasesse, sealhulgas lämmastikoksiidi, ammoniaagi, elavhõbeda, metaani ja süsinikdioksiidi heidet.

Inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamiseks on selle eesmärk samuti

vältida jäätmete tekkimist,
parandada ressursi-, vee- ja energiatõhusust ning
edendada ringmajandust ja süsinikuheite vähendamist.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Õigusakt hõlmab tööstustegevust järgmistes sektorites (kohaldatakse minimaalseid võimsusi):

energeetika;
metallide tootmine ja töötlemine, sealhulgas akude tootmine;
mineraalsed materjalid, sealhulgas klaas, asbest ja keraamika;
maakide kaevandamine, eelkõige teatavad maagid;
keemilised ained ja gaasid;
jäätmekäitlus;
tekstiili eeltöötlemine (nt pesemine ja pleegitamine) ning viimistlemine;
naha parkimine;
tapamajad ning loomsed ja taimsed toorained, sealhulgas loomakorjuste ja kõrvalsaaduste kõrvaldamine või ringlussevõtmine;
kodulindude ja sigade intensiivkasvatus;
vee elektrolüüs vesiniku tootmiseks;
ainete, esemete või toodete pinna töötlemine orgaanilise lahusti kasutamisega;
grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmine;
CO₂ voolu kogumine;
puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine;
heitvee iseseisvalt käitatav puhastamine teatavatel asjaoludel.

Kõik direktiiviga hõlmatud käitised peavad vältima ja vähendama saastust parima võimaliku tehnika rakendamisega ning võtma meetmeid, et kasutada tõhusalt energiat, vett ja ressursse koos jäätmete vältimise ja käitlemisega.

Üldpõhimõtted

ELi liikmesriigid peavad võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et käitised töötavad kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

saastuse vältimiseks võetakse kõik asjakohased ennetusmeetmed;
olulist saastust ei tekitata;
jäätmeteket välditakse vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ (vt kokkuvõtet);
jäätmete tekitamise korral valmistatakse need ette (ELi jäätmehierarhia järjekorras) korduskasutamiseks, võetakse ringlusse, taaskasutatakse või, kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimatu, need kõrvaldatakse vältides või vähendades mõju keskkonnale;
energiat kasutatakse tõhusalt ning võimaluse korral edendatakse taastuvenergia kasutamist;
materjaliressursse ja vett kasutatakse tõhusalt, sealhulgas korduskasutamise kaudu;
rakendatakse keskkonnajuhtimissüsteemi;
võetakse meetmed õnnetuste vältimiseks või nende tagajärgede piiramiseks;
tegevuse lõpetamise järel võetakse meetmeid, et vältida saastuse ohtu ja viia tegevuskoht tagasi rahuldavasse seisukorda.

Load

Käitised võivad töötada ainult juhul, kui neil on ametlikud load ja need peavad vastama selles sätestatud tingimustele.
Loa tingimused põhinevad Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud PVT-järeldustel.
Heite piirväärtused tuleb määrata tasemel, mis tagab, et heide ei ületa taset, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga. Erandid on võimalikud rangetel tingimustel.
Load võivad sisaldada ka ressursside, energia- või veetõhususe keskkonnatoime piirnorme.
Riiklikud asutused peavad viima läbi käitiste korrapärast kontrolli.
Liikmesriigid peavad töötama välja e-lubade väljastamiseks vajalikud elektroonilised süsteemid 31. detsembriks 2035.
Komisjon korraldab teabevahetuse liikmesriikidega ja annab suuniseid parimate tavade kohta.

Innovatsioon

Õigusakt sisaldab eeskirju tööstuskäitistes uuendusliku tehnoloogia kasutamise kiirendamiseks ja hõlbustamiseks, et aidata kaasa nullsaaste, süsinikuheite vähendamise ja ringmajanduse eesmärgi täitmisele 2050. aastaks. See hõlmab keskuse loomist, mille ülesanne on koguda ja analüüsida teavet innovatiivsete tehnoloogiate kohta (Euroopa tööstuspöörde ja tööstusheite innovatsioonikeskus).

Erieeskirjad

Direktiiviga sätestatakse eraldi peatükkides miinimumnõuded konkreetsetele sektoritele. See sisaldab muu hulgas erieeskirju, mis käsitlevad järgmist:

põletusseadmed – käitamisreeglid, heite piirväärtused, seire ja nõuetele vastavuse eeskirjad (väikese eraldatud võrgu osaks olevate põletusseadmete puhul on võimalik teha erand kuni 31. detsembrini 2029);
jäätmepõletustehased ja -koospõletustehased – käitamisnõuded, heite piirväärtused, seire ja nõuetele vastavuse eeskirjad;
orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised ja tegevusvaldkonnad – sealhulgas heite piirväärtused, vähendamiskavad ja ohtlike ainete asendamise nõuded;
titaandioksiidi tootvad käitised – heite piirväärtused, seire eeskirjad ja teatavat laadi jäätmete mis tahes veekogudesse väljutamise keelud;
kodulindude ja sigade kasvatus – liikmesriikidel on võimalik kasutada kasvatajatele lubade andmise või registreerimise süsteemi; mõlemal juhul peab nende põllumajandusettevõtete tegevus vastama komisjoni koostatavatele ühtsetele käitamisreeglitele.

Avalik teave, üldsuse osalemine ja jõustamine

Vastavalt Århusi konventsioonile keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta on avalik teave ja üldsuse osalemine kohustuslik kõigi uute lubade andmisel ja nendes olulisemate muudatuste tegemisel.

Õigusaktis on tähtsal kohal inimeste tervise kaitse, mis on tööstusheidete direktiivi selge eesmärk. Sellega kehtestatakse ka inimeste õigus nõuda hüvitist ebaseadusliku saastuse tõttu tervisele tekitatud kahju eest.

Asjaomasel üldsusel on juurdepääs õiguskaitsele vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud rangeimatele standarditele, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

Direktiiviga kutsutakse liikmesriike üles kehtestama rikkumiste eest tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, võttes arvesse rikkumise raskusastet ja kestust, selle kordumist ning sellest mõjutatud inimesi ja keskkonda.

Karistused peavad hõlmama trahve, mille suurus peab olema kõige raskemate rikkumiste puhul vähemalt 3 % käitaja aastakäibest ELis.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Direktiivi 2010/75/EL siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 7. jaanuar 2013. Direktiivis sisalduvaid eeskirju tuleb kohaldada alates sellest kuupäevast.

Muutmisdirektiiv 2024/1785 tuleb siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtta 1. juuliks 2026. Direktiivis sisalduvaid eeskirju tuleb kohaldada alates sellest kuupäevast.

TAUST

Muutmisdirektiiviga (EL) 2024/1785 muudetakse direktiivi 2010/75/EL pealkirja nii, et see hõlmaks loomakasvatuses tulenevat heidet, ja sellega muudetakse ka direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta.

Direktiiviga 2011/92/EL sätestatakse erinevate avaliku sektori ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise eeskirjad.

Lisateave

Tööstusheide ja ohutus (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119)

Direktiivi 2010/75/EL hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1244 tööstuskäitiste keskkonnaandmete esitamise, tööstusheite portaali loomise ja määruse (EÜ) nr 166/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L, 2024/1244, 2.5.2024)

Komisjoni 10. veebruari 2012. aasta rakendusotsus 2012/119/EL, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) osutatud andmete kogumist ning PVT-viitedokumentide väljatöötamist ning nende kvaliteedi tagamist käsitlevate suuniste kohta (ELT L 63, 2.3.2012, lk 1–39)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 02.09.2024

Top