1)

Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi „Euroopa Komisjon” või „komisjon”) on avaldanud teatise lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta, mis on osa Euroopa õhuruumi avamise kavast. Euroopa Liidus 1993. aastast ja EMPs 1994. aastast kehtivad liberaliseerimismeetmed ehk n-ö kolmas pakett on võimaldanud igal EMP tegevusloaga lennuettevõtjal siseneda alates aprillist 1997 ühendusesisesele turule ilma ühegi piiranguta, kaasa arvatud hinnakujundus. (1) Sellest tulenevalt ning kindlustamaks kodanikele kvaliteetset teenust sobiva hinnaga püsivalt ja kõikjal oma territooriumil, võisid seda soovinud EMP riigid kehtestada selgel õigusraamistikul põhineva avaliku teenindamise kohustuse, millega võib määratleda lennusageduse, teenuste täpsuse ning kohtade olemasolu ja soodushinnad teatud tarbijarühmadele. Selline avaliku teenindamise kohustus on võimaldanud lennutranspordil anda oluline panus piirkondade majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ning tasakaalustatud arengusse.

2)

Lisaks nimetatud tegevusele on näiteks teenindusaegade jaotamisel, (2) maapealses käitluses (3) või arvutipõhise ettetellimissüsteemi (4) osas võetud rida meetmeid turu liberaliseerimise toetamiseks ja võimaldamaks sektori huvirühmadel konkureerida vastavalt erapooletutele reeglitele.

3)

EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) leiab, et Euroopa Komisjoni suunised on EMPs kohaldatavad, ja võtab käesolevaga vastu vastavad suunised talle EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”) (5) artikli 5 lõike 2 punktis b antud volituste alusel.

4)

Järelevalveamet on seisukohal, et lennujaamadel on oluline mõju kohaliku majanduse kasvule ja kohalike teenuste, nagu hariduse ja tervishoiu säilimisele. Tõepoolest on reisijate- ja kaubavedu piirkondade konkurentsivõime ja arengu seisukohalt esmatähtsad. Kui lennujaamad on heal tasemel, võib see mõjuda lennuettevõtjatele magnetina ning seeläbi soodustada nii majandustegevust kui ka majanduslikku, sotsiaalset ja regionaalset ühtekuuluvust EMP lepinguga hõlmatud alal.

5)

Järelevalveametil jääb üle vaid selle üle rõõmu tunda ning hinnata odavlennuettevõtjate panust lennutranspordi hindade üldisse alanemisse Euroopas, teenuste pakkumise mitmekesistumisse ning selle transpordiliigi laialdasemasse kättesaadavusse. Kuid järelevalveamet peab sellest hoolimata tagama EMP lepingu järgimise ja eelkõige konkurentsieeskirjade ning riigiabi käsitlevate eeskirjade järgimise.

6)

Lennujaamasektoris esineb tänapäeval eri tüüpi lennujaamade vahel erineval tasemel konkurentsi. See on riigiabi analüüsimisel esmatähtis ja tekitab vajaduse uurida, mil määral võib konkurents olla moonutatud ja EMP lepingu toimimine mõjutatud. Konkurentsijuhtumeid vaadeldakse vastavalt kõnealustele turgudele eraldi. Uuringud (6) on siiski näidanud, et enamasti konkureerivad suured rahvusvahelised sõlmpunktid endasarnaste lennujaamadega kõigi asjaomaste transporditurgude osas, kusjuures konkurentsi tase võib sõltuda sellistest teguritest nagu ülekoormatus ja alternatiivsete transporditeenuste või teatavatel juhtudel (vt allpool) suurte piirkondlike lennujaamade olemasolu. Suured piirkondlikud lennujaamad võivad konkureerida mitte ainult teiste suurte piirkondlike lennujaamadega, vaid ka ühenduse peamiste sõlmpunktidega ja maismaatranspordiga, eriti kui neil on kvaliteetne juurdepääs maapealseid teid pidi. Samade uuringute järgi ei konkureeri väikesed lennujaamad üldiselt teiste lennujaamadega, välja arvatud juhul, kui nende turg kattub osaliselt sama suurusjärgu naaberlennujaamadega.

7)

Käesolevate suuniste tarbeks on järelevalveamet määratlenud järgmised neli lennujaamade kategooriat:

8)

EFTA järelevalveameti riigiabisuuniste 30. peatükk viitab Euroopa Komisjoni 1994. aasta suunistele, mis käsitlevad EÜ asutamislepingu artiklite 92 (nüüd 87) ja 93 (nüüd 88) ja Euroopa majanduspiirkonna lepingu artikli 61 kohaldamist lennundussektorile antava riigiabi korral (7) (edaspidi „lennundussektori suunised”). Lennundussektori suunised ei hõlma kõiki uusi lennujaamade rahastamise ja uutele liinidele antava stardiabiga seotud aspekte.

9)

Komisjoni 1994. aasta suunistes keskendutakse peaaegu eranditult lennuettevõtjatele riigiabi andmise tingimustele, võimaldades otsest abi lennuettevõtjatele ainult juhul, kui tegemist on avaliku teenuse osutamise kohustuse või sotsiaalset laadi abiga. Komisjoni suuniste II osa 3. peatükis käsitletakse riiklikke investeeringuid lennujaamainfrastruktuuridesse. Seal on sätestatud, et „Infrastruktuuriprojektide (nagu lennujaamad […]) elluviimine on majanduspoliitika üldine meede, mida komisjon ei saa asutamislepingu riigiabi eeskirjade alusel kontrollida. […] See üldpõhimõte kehtib vaid infrastruktuuride ülesehitamise kohta liikmesriikide poolt ning ei piira teatavatele ettevõtjatele infrastruktuuride kasutamiseks antud eelisseisundist tuleneva võimaliku abi hindamist”.

Käesolevad suunised täiendavad niisiis 1994. aasta omi, mitte ei asenda neid, ning täpsustavad, kuidas tuleb konkurentsieeskirju kohaldada lennujaamade erinevate rahastamisviiside suhtes (vt jaotis 30A.4) ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate starditoetuste suhtes (vt jaotis 30A.5).

10)

Selleks võtab komisjon arvesse piirkondlike lennujaamade arendamise panust. Seega

Kuid oma teenuste arendamisel on piirkondlikud lennujaamad sageli ebasoodsamas olukorras kui suured Euroopa sõlmpunktid nagu London, Pariis või Frankfurt. Neil puudub suur lennuettevõtja, mis oma tegevuse sinna koondaks, et pakkuda oma reisijatele maksimaalsel hulgal sihtkohti ja saavutada märkimisväärset mastaabisäästu, mida nende ülesehitus võimaldab. Nad ei pruugi olla saavutanud vajalikku suurust, et olla piisavalt atraktiivne. Lisaks puudub piirkondlikel lennujaamadel sageli maine ja tuntus, tingituna nende asukohast majandusraskuste all kannatavates piirkondades.

11)

Seepärast võtab järelevalveamet käesolevates suunistes lähenemisviisi, mis soosib piirkondlike lennujaamade arendamist, hoolitsedes samal ajal selle eest, et oleks tagatud läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtete täielik järgimine, et hoida ära igasugune ühise huviga vastuolus oleva konkurentsi moonutamine seoses piirkondlike lennujaamade riiklikest vahenditest rahastamisega ja lennuettevõtjatele antava riigiabiga.

12)

See lähenemine peab haakuma ka transpordipoliitika üldiste eesmärkidega, milleks on eelkõige lennu- ja raudteetranspordi ühitamine. Viimastel aastatel on antud märkimisväärne poliitiline ja rahaline panus ambitsioonika kiirraudteede võrgu arendamise kava jätkamiseks. Ülikiirrong on aja, hinna, mugavuse ja säästva arengu seisukohast lennukile ahvatlev alternatiiv. Olenemata pingutustest, mida ülikiirrongi raudteevõrgu laiendamiseks üle kogu EMP lepinguga hõlmatud territooriumi veel tegema peab, tuleks püüda ära kasutada ülikiirrongide suutlikkust tagada esmaklassilised ja kvaliteetsed ühendused ning julgustada raudtee- ja lennundussektori ettevõtjaid tegema koostööd, järgides seejuures EMP lepingu artiklit 53, et arendada kasutajate huvides raudtee- ja lennutranspordi vastastikust täiendavust.

13)

Juhul kui käesolevates suunistes võetakse seisukoht abi puudumise või olemasolu kohta, esitatakse nendes teabe eesmärgil järelevalveameti üldine tõlgendus antud küsimuste osas suuniste koostamise ajal. See on üksnes suunav ning ei piira EFTA kohtu ja ühenduse kohtute tõlgendust antud käsitusviisist.

14)

Käesolev raamistik määrab kindlaks, millises ulatuses ja millistel tingimustel hindab järelevalveamet vastavalt eeskirjadele ja menetlustele riigiabi asjus lennujaamade riiklikku rahastamist ning starditoetusi lennuliinide avamiseks. Selle arutamisel kohaldab järelevalveamet EMP lepingu artikli 59 lõiget 2 või artikli 61 lõike 3 punkte a, b või c.

15)

EMP lepingu artikli 59 lõige 2 võimaldab teha erandi EFTA riikide ettevõtjatele, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine, kui nimetatud eeskirjade kohaldamine takistab juriidiliselt või faktiliselt nendele määratud eriülesannete täitmist ja kui kaubavahetuse arengut ei mõjutata määral, mis oleks vastuolus lepinguosaliste huvidega.

16)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 3 on loetletud abi, mille võib kuulutada EMP lepinguga kokkusobivaks. Artikli 61 lõike 3 punktid a ja c lubavad erandeid teatavate piirkondade ja/või teatava majandustegevuse arengut soodustava või lihtsustava abi puhul.

(17)

Riiklikku piirkondlikku abi käsitlevate riigiabisuuniste (edaspidi „piirkondliku riigiabi suunised”) 25. peatükis on järelevalveamet esitanud tingimused, mille alusel saab hinnata piirkondliku abi kokkusobivust EMP lepinguga vastaval artikli 61 lõike 3 punktidele a ja c. Lennujaamadele või lennuettevõtjatele antava tegevusabi (9) (näiteks starditoetused) võib kuulutada EMP lepingu tingimustele vastavaks üksnes erandkorras ja rangetel tingimustel Euroopa ebasoodsamates piirkondades, st piirkondades, mille suhtes kohaldatakse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis a sätestatud erandit, ning äärepoolseimates ja väikese rahvastikutihedusega piirkondades. (10)

18)

Artikli 61 lõike 3 punkti b alusel võib EEA lepingu tingimustele vastavaks pidada abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks. Eraldi on viidatud üleeuroopaliste võrkudega seotud projektidele, kuhu võivad kuuluda ka lennujaamu käsitlevad projektid.

19)

Kui eespool nimetatud sätted ei ole kohaldatavad, hindab järelevalveamet lennujaamade rahastamise ja starditoetuste kokkusobivust EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c järgi. Järgnevad sätted kirjeldavad põhimõtteid, millest ta seejuures lähtub.

20)

EMP leping jääb erapooletuks selles osas, kas riik valib lennujaamade omandivormiks riikliku või eraomandi. Riigiabi arvestamisel on põhiline teada, kas abisaaja tegeleb majandustegevusega. (11). Kahtlemata tegelevad lennuettevõtjad majandustegevusega. Kui lennujaam on seotud majandustegevusega ning sõltumata tema õiguslikust seisundist ja rahastamismeetodist, kujutab ta endast vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõikele 1 ettevõtjat ning seetõttu on võimalik kohaldada riigiabi kohta sätestatud eeskirju. (12)

21)

Kohtuasjas „Pariisi lennujaamad” (13) väitis Euroopa Kohus õigustatult, et lennujaamade haldamise ja ülalpidamisega seotud tegevused, kaasa arvatud lennujaamateenuste osutamine lennuettevõtjatele ja erinevatele teenusepakkujatele lennujaamas, kujutavad endast majandustegevust, kuna ühest küljest „kujutavad need tegevused endast lennujaama varustuse andmist lennuettevõtjate ja erinevate teenusepakkujate käsutusse teatud tasu eest, mille käitaja ise kindlaks määrab, ning teisest küljest ei ole see seotud avaliku võimu teostamisega ning on eristatav nimetatud võimu teostamisega seotud tegevustest”. Seega tegeleb lennujaama käitaja sisuliselt majandustegevusega EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, mille suhtes kohaldatakse riigiabi eeskirju.

22)

Ometi ei ole lennujaama käitaja kogu tegevus tingimata majandusliku iseloomuga. Neid tegevusi tuleb eristada ning teha kindlaks, mil määral need on majandusliku iseloomuga. (14)

23)

Euroopa Kohus on teinud otsuse, et tegevus, mis harilikult kuulub riigi kui avaliku võimu teostaja pädevusse, ei ole majanduslikku laadi ja selle suhtes riigiabieeskirju ei kohaldata. Selline tegevus hõlmab ohutust, lennujuhtimist, politseid, tolli jne. Üldiselt tuleb sellise tegevuse rahastamisel rangelt piirduda sellest tulenevate kulude hüvitamisega ning raha ei või suunata muu majandusliku tegevuse rahastamiseks. (15) Nagu selgitas Euroopa Komisjon oma 10. oktoobri 2001. aasta teatises pärast 11. septembri rünnakuid 2001. aastal: „On loomulik, et kui teatavaid meetmeid kohaldatakse otse lennuettevõtjate ning ka teiste kõnealuse sektori ettevõtjate suhtes nagu lennujaamad või maapealse käitluse ja õhuliiklusteenuste osutajad, ei tohi nende meetmete rahastamine riigi poolt kaasa tuua asutamislepinguga kokkusobimatut tegevusabi”.

24)

Riik võib pidada mõnda lennujaamade majandustegevusharu vajalikuks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eesmärgil. Siis määrab riik lennujaama käitajale teatavad avaliku teenuse osutamise kohustused, et tagada üldsuse huvide otstarbekas järgimine. Sellistel asjaoludel võib lennujaama käitaja saada riigilt hüvitist avaliku teenuse osutamise kohustusest tulenevate lisakulude katteks. Seejuures pole välistatud, et erandjuhtudel võib lennujaama haldamist tervikuna pidada üldist majanduslikku huvi pakkuvaks teenuseks. Riigil on seega voli määrata avaliku teenuse osutamise kohustusi näiteks lennujaamale, mis asub eraldatud piirkonnas, ning otsustada vajaduse korral neile see hüvitada. Tuleb siiski märkida, et lennujaama haldamine tervikuna üldist majanduslikku huvi pakkuva teenusena ei peaks hõlmama tegevusi, mis ei ole otseselt seotud punkti 43 alapunktis iv loetletud põhitegevusvaldkondadega.

(25)

Seetõttu meenutab järelevalveamet Euroopa Kohtu otsust Altmarki kohtuasjas, (16) mis pani aluse kohtupraktikale selles valdkonnas. Kohus otsustas õigustatult, et hüvitised avaliku teenuse osutamise eest ei kujuta endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses, kui täidetud on alljärgnevad neli kriteeriumi:

26)

Kui see täidab Altmarki kohtuotsuses kehtestatud tingimusi, ei kujuta lennujaama käitajale määratud hüvitis avaliku teenuse osutamise kohustuste täitmise eest endast riigiabi.

27)

Muude kui eespool nimetatud lennujaamade riiklik rahastamine võib kujutada endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kui sellel rahastamisel on mõju konkurentsile ja EMP lepingu osalisteks olevate riikide vahelisele kaubavahetusele.

28)

Konkurentsi lennujaamade vahel võib hinnata lennuettevõtjate valikukriteeriumide alusel ning eelkõige võrreldes elemente nagu osutatavad lennujaamateenused ning asjaomane klientuur, rahvastik või majandustegevus, ülekoormatus, juurdepääs maanteid mööda, lennujaama infrastruktuuride ja teenuste kasutamise eest võetavate maksude tase. Maksude tase on otsustav tegur, sest lennujaama riiklikku rahastamist võidakse kasutada lennujaamamaksude kunstlikult madalal tasemel hoidmiseks, mis meelitab ligi reisijaid ning moonutab märkimisväärselt konkurentsi.

29)

Käesolevate suuniste raames arvestab järelevalveamet siiski, et punktis 7 määratletud kategooriad võiksid olla näitajateks, mis võimaldavad teha kindlaks, mil määral võivad lennujaamad üksteisega konkureerida ning mil määral lennujaamal võib olla konkurentsi moonutav mõju.

Seetõttu peetakse riiklikele ja EMP lennujaamadele (A- ja B-kategooria) eraldatud riiklikke toetusi tavaliselt konkurentsi moonutavateks või moonutada ähvardavateks ning EMP lepingu osaliste vahelist kaubavahetust mõjutavaks. Vastupidiselt aga peetakse väikestele piirkondlikele lennujaamadele (D-kategooria) eraldatud toetuste mõju konkurentsi moonutamiseks ning kaubavahetuse mõjutamiseks vastupidiselt ühisele huvile väheseks.

30)

Väljaspool üldisi suuniseid ei ole erinevatele olukordade puhul siiski võimalik kehtestada vastavat kindlakstegemise viisi, eriti C- ja D-kategooria osas.

Seetõttu tuleb igast meetmest, mis võib kujutada endast riigiabi lennujaamale, teatada eesmärgiga uurida selle mõju konkurentsile ja EMP lepingu osaliste vahelisele kaubavahetusele, ning vajaduse korral uurida selle vastavust EMP lepingule.

31)

Komisjoni 13. juuli 2005. aasta otsust EÜ asutamislepingu artikli 86 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes kohaldatakse juhul, kui D-kategooria lennujaamale on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine. Hüvitis avaliku teenuse osutamise eest, mis kujutab endast riigiabi, on siiski vabastatud eelneva teatamise kohustusest, juhul kui hüvitis vastab teatavatele otsuses sätestatud tingimustele. (17) Komisjoni otsust pole veel EMP lepingusse inkorporeeritud.

32)

EMP lepingu artiklis 125 täpsustatakse, et leping ei mõjuta mingil viisil omandiõigussüsteemi lepinguosalisteks olevates riikides. Seega võivad lepingu osapooled omada ja juhtida ettevõtteid, omandada aktsiaid või muid osalusi riigi- või eraettevõtetes.

33)

Sellest põhimõttest järeldub, et järelevalveamet ei saa ei karistada ega kohelda eelistavalt riigiasutusi, kes osalevad mõne firma kapitalis. Samuti ei saa järelevalveamet otsustada, millise rahastamisviisi ettevõtted peavad valima.

34)

Järelikult ei tehta käesolevates suunistes seadusliku ülesehituse või riigi- või erasektorisse kuuluvuse alusel vahet erinevate abisaajate vahel ning kõikide viidete puhul lennujaamadele või neid haldavatele ettevõtetele mõeldakse igat tüüpi juriidilisi üksusi.

35)

Need mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtted ei vabasta aga liikmesriikide ametiasutusi või riigiettevõtteid konkurentsieeskirjade kohaldamisest.

36)

Üldiselt on nii, et ükskõik, kas tegemist on lennujaamade riikliku rahastamise või lennuettevõtjate otsese või kaudse rahastamisega riigiasutuste poolt, hindab järelevalveamet abi olemasolu vaadates, kas „erainvestor, kes lähtub prognoositava rentaabluse võimalustest, jättes kõrvale kõik sotsiaalset, regionaal- või sektoripoliitikat käsitlevad kaalutlused, oleks samasugustel asjaoludel sellise investeeringu teinud”. (18)

37)

Euroopa Kohus täpsustas, et „võrdsuse põhimõte, millele valitsused riigi- ja eraettevõtete vaheliste suhete puhul üldiselt toetuvad, eeldab üldjuhul, et need kaks rühma on võrreldavates olukordades. Eraettevõtted […] määravad oma tööstus- ja kaubandusstrateegia aga kindlaks, võttes eelkõige arvesse rentaablusnõudeid. Riigiettevõtete otsuseid võivad seevastu mõjutada teist liiki tegurid, kui neid otsuseid mõjutada saavad riigiasutused taotlevad üldise huvi eesmärke”. (19) Kesksel kohal on see prognoositav tulu, mida võib saada ettevõtja, kes majandussubjektina vahendid tegelikult annab.

38)

Euroopa Kohus täpsustas ka, et riikliku investori käitumist tuleb võrrelda erainvestori käitumisega, […] kes järgib struktuuri- või sektoripoliitikat ning keda juhivad pikaajalise rentaabluse väljavaated. (20) Need kaalutlused on eriti olulised infrastruktuuridesse investeerimisel.

39)

Igasugust riigi vahendite kasutamist EFTA riikide või riigiasutuste poolt lennujaama- või lennuettevõtjate huvides tuleb niisiis analüüsida, lähtudes käesolevatest suunistest. Juhtudel, mil EFTA riigid või riigiasutused käituvad, nagu seda teeb eraettevõtja, ei kujuta need soodustused endast abi.

40)

Kui aga riigi vahendeid antakse ettevõtte käsutusse soodsamatel tingimustel (see tähendab majanduslikus mõistes väiksema kuluga) kui need, mida annaks eraettevõtja ettevõttele, kes on võrreldavas rahalises ja konkurentsiolukorras, saab esimesele osaks soodustus, mis kujutab endast riigiabi.

41)

Stardiabi valdkonnas on võimalik, et riiklik lennujaam teeb lennuettevõtjale rahalisi soodustusi omaenese vahenditest, mis on tema majandustegevuse tulemus, ning need ei kujuta endast riigiabi, kui ta tõendab, et tegutseb erainvestorina, ning seda näiteks äriplaani abil, mis tõestab väljavaateid teenida tulu oma lennujaama majandustegevuseks. Kui aga eralennujaam eraldab vahendeid, mis on tegelikult ainult talle sellel eesmärgil mõne asutuse poolt antud riigi vahendite ümberjaotamine, tuleb neid toetusi pidada riigiabiks, kui riigi vahendite ümberjaotamise otsuse tegid riigiasutused.

42)

Erainvestori põhimõtte kohaldamine ja seega abi puudumine eeldab, et kõnesoleva investoriks peetava ettevõtja üldine majandusmudel oleks usaldusväärne: lennujaama, kes ei rahasta oma investeeringuid või ei võta enda kanda vastavat osa nendest või kelle puhul osa tegevuskuludest kaetakse riiklikest vahenditest suuremas ulatuses, kui nõuab üldise huvi ülesanne, ei saa tavaliselt pidada eraettevõtjaks turumajanduses, kuigi iga juhtumit tuleb siiski eraldi käsitleda; niisiis on sellise ettevõtja suhtes seda arutluskäiku äärmiselt raske kohaldada.

43)

Lennujaama tegevuse võib liigitada järgmistesse kategooriatesse:

44)

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse lennujaama kogu tegevuse suhtes, välja arvatud turvalisusega ja lennujuhtimisega seotud ülesanded või igasugune muu tegevus, mis kuulub EFTA riikide pädevusse osana nende avaliku võimu teostamise kohustusest. (21)

45)

See jaotis käsitleb abi, mis antakse lennujaama infrastruktuuri ja sisseseade ehitamiseks või lennujaama sisseseadet otseselt toetava varustuse tagamiseks, nagu on määratletud eespool punkti 43 alapunktis i ja punktis 44.

46)

Infrastruktuur on lennujaama käitaja majandustegevuse alus. Kuid see kujutab endast ka ühte võimalust, kuidas riik saab mõjutada piirkondliku majanduse arengut, maakasutuse planeerimist, transpordipoliitikat jne.

47)

Iga lennujaama käitaja, kes punktis 21 osutatud Euroopa Kohtu otsuse tähenduses tegeleb majandustegevusega, peaks juhitava infrastruktuuri kasutamise ja ehitamise kulud rahastama omavahenditest. Seetõttu võib EFTA riigi poolne (kaasa arvatud piirkondlikul ja kohalikul tasandil) lennujaama infrastruktuuri tagamine käitajale, kes ei tegutse nagu erainvestor ilma piisava rahalise kaalutluseta, või käitajale riikliku toetuse andmine infrastruktuuri rahastamiseks, anda lennujaama käitajale majandusliku eelise konkurentide ees ning sellest tuleb seetõttu teavitada ja seda käsitleda vastavuses riigiabi andmise eeskirjadega.

48)

Euroopa Komisjon ja järelevalveamet on juba täpsustanud tingimused, mille puhul toimingud, nagu maa või ehitise müümine (22) või ettevõtte erastamine, (23) ei hõlma nende arvates riigiabi võimalust. Üldjuhul ei teki probleemi, kui kõnealused toimingud on tehtud turuhinnaga, eelkõige kui hind on kujunenud avalikul pakkumisel, mis on tingimusteta, mittediskrimineeriv, mida on piisavalt reklaamitud ning mis tagab võimalike kandidaatide võrdse kohtlemise. Ilma et see piiraks kohustusi, mis tulenevad riigihangete ja kontsessioonide suhtes kohaldatavatest eeskirjadest ja põhimõtetest, kui need on kohaldatavad, kasutatakse samasugust loogikat mutatis mutandis ametivõimude korraldatava müügi või infrastruktuuri tagamise suhtes.

49)

Siiski ei ole võimalik eelnevalt välistada abi elementide võimalust absoluutselt kõikidest juhtudest. Näiteks võib abi esineda juhul, kui ilmneb, et infrastruktuur kuulus eelnevalt kindlaks määratud käitajale, kes sellest põhjendamatut kasu sai, või kui alusetu erinevus müügihinna ja hiljutise ehitushinna vahel tekitas ostjale põhjendamatu kasu.

50)

Kui täiendavad infrastruktuurid, mis ei olnud ette nähtud olemasoleva infrastruktuuri omandamise hetkel, antakse lennujaama käitaja käsutusse, peab käitaja tasuma rendi, mis vastab turuväärtusele ning hõlmab uue infrastruktuuriga ning selle kasutamise kestusega seotud kulud. Kui infrastruktuuri edasist arendamist ei olnud esialgses lepingus ette nähtud, peab täiendav infrastruktuur olema tihedalt seotud olemasoleva infrastruktuuri kasutamisega ning käitaja esialgse lepingu subjekt peab jääma samaks.

51)

Kui riigiabi võimalust ei saa välistada, tuleb meetmest teavitada. Kui riigiabi olemasolu on kinnitatud, võidakse kõnealune abi kuulutada kokkusobivaks eelkõige vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktidele a, b või c ning artikli 59 lõikele 2, ning vajaduse korral, vastavalt nende rakendussätetele. Sellel eesmärgil hindab järelevalveamet eelkõige, kas:

52)

Järelevalveamet leiab üldiselt, et lennujaama käitaja nagu iga teine ettevõtja peab tulema oma ressursside abil toime lennujaama infrastruktuuri haldamise ja hooldusega seotud tavakuludega. Nii vähendaks antud teenuste igasugune riiklik rahastamine lennujaama käitaja kulusid, mis tal tavatingimustel oma jooksvate tegevuste raames tuleks kanda.

53)

See rahastamine ei ole riigiabi, kui see kujutab endast avaliku teenuse osutamise eest antavat hüvitist, mis antakse lennujaama käitamiseks, pidades kinni Altmarki kohtuotsusega kehtestatud tingimustest. (24) Muudel juhtudel peetakse tegevustoetusi tegevusabiks. Nagu välja toodud käesolevate suuniste jaotises 30A.3.1, võib sellist abi EMP lepingu tingimustega kokkusobivaks pidada ainult vastavalt artikli 61 lõike 3 punktile a või c teatavatel tingimustel, ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades või artikli 59 lõike 2 põhjal, kui see vastab teatavatele tingimustele, mis tagavad, et need on vajalikud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks ning ei mõjuta kaubavahetust vastupidiselt lepingu osapoolte huvidele.

54)

Seoses EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaldamisega on käesolevate suuniste punktis 31 sätestatud, et komisjoni 13. juuli 2005. aasta otsust asutamislepingu artikli 86 kohaldamise kohta avaliku teenuse osutamise hüvitisena antava riigiabi suhtes kohaldatakse siis, kui D-kategooria lennujaamale on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine. (25)

55)

Läbivaatamise käigus kontrollib järelevalveamet, kas lennujaam tõesti osutab üldhuviteenust ning kas hüvitise summa ei ületa avaliku teenindamise kohustuse täitmise käigus tehtud kulutuste katmiseks vajalikku summat, arvestades asjaomaseid tulusid ja mõistlikku kasumit.

56)

Avaliku teenindamise kohustuse andmine lennujaamale tuleb registreerida ühes või mitmes ametlikus dokumendis, mille vormi võib kindlaks määrata iga EFTA riik ise. Dokumentides peab sisalduma kogu vajalik teave avaliku teenusega seotud erikulutuste kohta ning sealhulgas eriti:

57)

Hüvitise kogusumma väljaarvutamiseks peavad arvesse võetavad kulud ja tulud sisaldama üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud kõiki kulusid ja tulusid. Kui asjaomasel lennujaama käitajal on muid eri- või ainuõigusi, mis on seotud selle üldist majandushuvi pakkuva teenusega, tuleb arvesse võtta ka sellest saadavat tulu. Seega tuleb luua läbipaistev arvepidamissüsteem ja eraldi raamatupidamine käitaja erinevate majandustegevuste tarbeks. (26)

58)

Maapealse käitluse teenused on direktiivi 96/67/EÜ (27) alusel konkurentsile avatud ettevõtlustegevus, kui aastane reisijate hulk ületab kahe miljoni piiri. Lennujaama käitaja, kes tegutseb maapealse käitluse teenuste osutajana, võib muidugi kasutada lennufirmade arvele kantavate maapealse käitluse teenustasude puhul erinevaid tariife, kui need erinevused peegeldavad kulude erinevusi, mis on seotud osutatud teenuste laadi ja ulatusega. (28)

59)

Kui reisijaid on alla kahe miljoni, võib teenuste osutajana tegutsev lennujaama käitaja vajaduse korral katta erinevad tulu- ja kuluallikad puhtalt ärilisest tegevusest tulevaga (nt maapealne käitlus või parkla haldamine), välja arvatud riigi vahendid, mida lennujaam saab lennujaama valdajana või üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutajana. Kuid maapealse käitlemise konkurentsi puudumisel peab eelkõige jälgima, et ei rikutaks siseriiklikke ega EMP lepingu sätteid ning ei kuritarvitataks oma turgu valitsevat seisundit ega rikutaks sellega EMP lepingu artiklit 54 (mis keelab ettevõtjatel, kellel on EMP lepinguga hõlmatud alal või selle olulises osas turgu valitsev seis, kohaldada erinevate lennuettevõtjate suhtes samaväärsete tehingute tegemiseks ebavõrdseid tingimusi, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda).

60)

Kui reisijaid on üle kahe miljoni, peab maapealse käitluse teenuste osutamisest juba ise piisama ja võimalike kahjude korvamine ei ole võimalik ei lennujaama muude äritulude ega riigi vahenditega, mida lennujaam saab lennujaama valdaja või üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutajana.

61)

Väikestel lennujaamadel ei ole sageli nii palju reisijaid, et saavutada kriitiline suurus ja tasuvuspiir.

62)

Absoluutväärtusi tasuvuspiiri jaoks ei ole. Euroopa Regioonide Komitee hinnangul on selleks poolteist miljonit reisijat aastas, samas kui eespool mainitud Cranfieldi ülikooli uurimus esitab reisijate arvuks kord 500 000 aastas, kord miljoni, näidates, et on olemas erinevused sõltuvalt riigist ja lennujaamade ülesehituse tüübist. (29)

63)

Kuigi mõned piirkondlikud lennujaamad tulevad hästi toime, juhul kui avalikke teenuseid osutavad lennuettevõtjad (30) toovad neile hulgaliselt reisijaid või kui riigiasutused panevad paika sotsiaalset tüüpi abiskeemid, eelistavad lennuettevõtjad harjumuspäraseid hästitoimivaid sõlmpunkte, mis võimaldavad kiiret ümberistumist ja millega reisijad on harjunud ning kus lennuettevõtjatel on soodsad teenindusajad, mida nad ei taha kaotada. Lisaks on aastatepikkune lennujaamade ja lennuliikluse alane poliitika ja investeeringud sageli koondanud lennuliikluse suurlinnade ümber.

64)

Selle tulemusel ei ole lennuettevõtjad alati valmis ilma kohase stiimulita minema riskile, et avada lennuliine, mille lähtepunktiks on tundmatud ja läbi proovimata lennujaamad. Seetõttu võib järelevalveamet nõustuda sellega, et lennuettevõtjatele antakse teatavatel tingimustel ajutiselt riigiabi, kui see ergutab neid looma uusi liine ja sagedusi ning meelitama ligi niisuguse reisijate hulga, mis võimaldab neil saavutada piiratud aja jooksul tasuvusläve. Järelevalveamet tagab, et selline abi ei anna eeliseid suurtele lennujaamadele, mis on rahvusvahelisele liiklusele ja konkurentsile juba suuresti avatud.

65)

Võttes siiski arvesse koostalitusvõime ja eespool kirjeldatud infrastruktuuride kasutamise üldist eesmärki, ei saa lubada stardiabi andmist uuele lennuliinile, mis vastab ülikiirrongi liinile.

66)

Euroopa Komisjon on koostanud äärepoolseimate piirkondade harmoonilise arengu suunised. (31) Nende piirkondade arengustrateegia rajaneb kolmel tugiideel: muuta piirkonnad ligipääsetavamaks, parandada nende konkurentsivõimet ja soodustada Euroopa majandusruumist eemaloleku kompenseerimiseks nende piirkondlikku integratsiooni.

67)

Sellepärast on Euroopa Komisjon nõus sellega, et riiklik stardiabi lennuliinide avamiseks äärepoolseimatest piirkondadest vastab paindlikumatele vastavuskriteeriumidele, eelkõige osatähtsuse ja kestuse osas, ega ole sellise abi vastu liinide puhul, mille sihtpunktiks on naabruses asuvad kolmandad riigid.

Järelevalveamet on seisukohal, et osatähtsuse ja kestuse osas võetakse samasugused sätted vastu EMP lepingu artikli 61 lõikes 3 osutatud piirkondade ning hõredalt asustatud piirkondade jaoks.

68)

Välja arvatud juhtudel, mil riigiasutused käituvad nagu erainvestor turumajanduses (vt jaotis 30A.3.2.4), annab rahaline stardiabi saajatele eelised ning võib seega otseselt moonutada konkurentsi lennuettevõtjate vahel, sest alandab abisaajate tegevuskulusid.

69)

See võib ka kaudselt moonutada konkurentsi lennujaamade vahel, aidates lennujaamadel areneda, näiteks ergutades lennuettevõtjaid oma tegevust ühest lennujaamast teise üle viima ning viima mõnd lennuliini EMP lennujaamast üle piirkondlikku lennujaama. Tavaliselt on niisiis tegemist riigiabiga ja sellest tuleb järelevalveametile teada anda.

70)

Võttes arvesse eespool loetletud eesmärke ja olulisi raskusi, mida võib kaasa tuua uue liini avamine, võib komisjon heaks kiita abi, kui see vastab järgmistele tingimustele.

71)

Kumuleerumine: stardiabi ei või kombineerida muu lennuliini käitamiseks antava abiga, nagu teatavat liiki reisijatele antav sotsiaalset laadi abi või hüvitised avalike teenuste eest. Lisaks ei saa sellist abi anda juhul, kui juurdepääs liinile oli antud vaid ühele lennuettevõtjale vastavalt määruse (EMÜ) nr 2408/92 (37) artiklile 4, eriti vastavalt selle artikli lõike 1 punktile d. Samuti ei saa sellist abi vastavalt proportsionaalsuse reeglitele kombineerida teiste toetustega samade kulutuste katmiseks, seda ka juhul, kui abi on eraldanud teine riik.

72)

Stardiabist tuleb teavitada järelevalveametit. Viimane palub EFTA riikidel teavitada üksikjuhtude asemel pigem stardiabi süsteemidest, mis võimaldavad saavutada suurema territoriaalse ühtekuuluvuse EMP lepinguga hõlmatud alal. Järelevalveamet võib eraldi hinnata abi või kava, mis ei vasta täielikult kõnealustele kriteeriumidele, kuid mille lõpptulemus on võrreldav.

73)

Kui äriühingule anti ebaseaduslikku abi, mille kohta järelevalveamet tegi eitava otsuse, mis sisaldab tagasivõtmiskorraldust, ning kui tagasivõtmine ei toimunud vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artiklile 14, tuleb ükskõik missuguse lennujaama rahastamiseks antud abi või stardiabi kaalumisel arvesse võtta esiteks varasema abi ja uue abi kumuleerumist ja teiseks asjaolu, et varasemat abi pole tagasi makstud. (38)

74)

Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõikega 1 teeb järelevalveamet ettepaneku, et EFTA riigid muudaksid oma olemasolevaid abisüsteeme käesolevates suunistes käsitletava riigiabi osas, et tagada vastavus käesolevate suunistega hiljemalt 1. juuniks 2007. EFTA riike kutsutakse üles kirjalikult kinnitama, et nad nõustuvad käesolevate ettepanekutega hiljemalt 1. juuniks 2006.

75)

Kui EFTA riik ei kinnita oma nõustumist kirjalikult enne kõnealust kuupäeva, kohaldab järelevalveamet järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 19 lõiget 2 ning algatab vajaduse korral selle artikliga ette nähtud menetluse.

76)

Käesolevad suunised kehtivad alates nende vastuvõtmisest järelevalveameti poolt. Teated, mis järelevalveamet registreerib enne seda kuupäeva, vaadatakse läbi kooskõlas teatamise ajal kehtivate eeskirjadega.

Järelevalveamet hindab kõikide ilma tema nõusolekuta ja seega järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli artikli 1 lõiget 3 rikkudes esitatud lennujaama infrastruktuuride rahastamise toetuste ja starditoetuste kokkusobivust käesolevate suuniste alusel, kui abi hakati andma pärast nende suuniste vastuvõtmist. Muudel juhtudel teeb järelevalveamet seda eeskirjade järgi, mida kohaldati hetkel, mil abi andma hakati.

77)

Komisjon teavitab EFTA riike ja huvitatud isikuid kavatsusest üksikasjalikult hinnata käesolevate suuniste kohaldamist neli aastat pärast nende kohaldamiskuupäeva. Järelevalveamet võib kõnealuse uuringu tulemusena käesolevad suunised uuesti läbi vaadata.