Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62018TN0203

Kohtuasi T-203/18: 23. märtsil 2018 esitatud hagi – VQ versus EKP

ELT C 182, 28.5.2018, p. 26–28 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Date of document:
23/03/2018
Date lodged:
23/03/2018
Author:
Üldkohus
Form:
Õigusalane teave
Authentic language:
inglise keel
Type of procedure:
Tühistamishagi
Link
Select all documents mentioning this document
Case affecting:
  • Partial annulment request 32013R1024 artikkel 18 lõige 6
Instruments cited in case law:
Link

28.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/26

23. märtsil 2018 esitatud hagi – VQ versus EKP

(Kohtuasi T-203/18)

(2018/C 182/31)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: VQ (esindaja: barrister G. Cahill)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada ELTL artikli 263 alusel Euroopa Keskpanga 14. märtsi 2018. aasta otsus SNC-2016-0026;

—

tuvastada ELTL artikli 277 alusel, et määruse (EL) nr 1024/2013 (1) artikli 18 lõige 6 on õigusvastane, ning seetõttu tühistada kõnealune otsus, ja

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Keskpangalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et EKP on rikkunud määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 18 lõiget 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõiget 1, kuna EKP määras rahalise halduskaristuse õiguslikul alusel, mis põhineb liidu ja liikmesriigi õigusel, millel puudub vahetu õigusmõju.

—

Hageja leiab, et omaaktsiate ostusid, mis ta tegi ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2015, ei saa lugeda määruse 575/2013 (2) artikli 77 punkti a ja artikli 78 rikkumiseks, kuna enne 1. jaanuari 2016 ei olnud kapitali säilitamise puhver jõustunud ega kindlaks määratud.

—

Kuivõrd EKP otsus põhineb normidel, mis reguleerivad kapitali säilitamise puhvrit direktiivis 2013/36 (3) ning mis ei olnud enne 1. jaanuari 2016 siduvad ega kindlaks määratud, siis väidab hageja, et EKP määras rahalise halduskaristuse liidu või liikmesriigi õigusnormi alusel, millel puudub vahetu õigusmõju.

—

Vaidlustatud otsus rikub seega määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 18 lõiget 1 ning eelkõige põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 1 kehtestatud õiguspärasuse põhimõtet.

2.

Teine väide, et EKP rikkus määruse 468/2014 (4) artikli 132 lõike 1 punkti b, kuna EKP määras rahalise halduskaristuse avaldamise ilma seda anonüümseks muutmata.

3.

Kolmas väide, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 18 lõige 6 on õigusvastane ning vastuolus ELTL artikli 263 kuuenda lõigu ja põhiõiguste harta artikliga 47, kuna selle sättega kehtestatakse kohustus avalikustada rahaline halduskaristus, sõltumata asjaolust, et hageja kavatses esitada Üldkohtule hagiavalduse ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud aja jooksul.

—

Kuna nõukogu võttis vastu sellise õigusnormi, nagu on määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 18 lõige 6, siis on nõukogu jätnud hageja, kes soovib esitada hagi otsuse peale, millega jäeti rahaline halduskaristus anonüümseks muutmata, ilma ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud kahe kuu pikkusest tähtajast.

—

Vaidlustatud säte kaldub kõrvale kahe kuu pikkusest tähtajast, mis on ette nähtud tühistamishagi esitamiseks, ning annab EKPle ühepoolse pädevuse määrata, millal peab krediidiasutus hagi esitama.

—

Kuigi EKP-l on pädevus avalikustada rahaline halduskaristus, peab asjaomane krediidiasutus hagiavalduse esitama enne EKP otsust avalikustada karistus. Selline olukord loob krediidiasutuse jaoks ebamõistliku kindlusetuse, mis võib ilmselt piirata tema võimet esitada hagi ning mis lõpuks rikub tema põhiõigust tõhusale õiguskaitsele.

—

Järelikult on määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 18 lõige 6 vastuolus ELTL artikli 263 kuuenda lõigu ja põhiõiguste harta artikliga 47.

—

Kuna EKP võttis hagejalt õiguse tõhusale õiguskaitsele, siis tuleb vaidlustatud otsus tühistada.

(1)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT 2013, L 176, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT 2013, L 176, lk 338).

(4)  Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT 2014, L 141, lk 1).

Top