Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62017TN0126

    Kohtuasi T-126/17: 27. veebruaril 2017 esitatud hagi – Consorzio IB Innovation versus komisjon

    ELT C 121, 18.4.2017, p. 47–48 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    18.4.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 121/47


    27. veebruaril 2017 esitatud hagi – Consorzio IB Innovation versus komisjon

    (Kohtuasi T-126/17)

    (2017/C 121/68)

    Kohtumenetluse keel: itaalia

    Pooled

    Hageja: Consorzio IB Innovation (Bentivoglio, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Masutti ja P. Manzini)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tuvastada, et audiitori aruandega nõustudes komisjon tõlgendas ja kohaldas vääralt lepinguid CONTAIN ja ICARGO kõigis hagis esile toodud aspektides;

    sellest tulenevalt tuvastada, et lepinguid CONTAIN ja ICARGO on õige tõlgendada ja kohaldada nii, nagu seda teeb hageja;

    mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Käesolev hagi on seotud asjaoludega, mis esinevad kohtuasjas T-84/17: Consorzio IBI Innovation vs. komisjon. Selles asjas vaidlustas hageja Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi 30. novembri 2016. aasta otsuse (ref. Ares 2016 – 6711369), milles komisjon tuvastas, et IBI on kohustatud tagasi maksma summa 294 925,43 eurot lepingu nr 261679-CONTAIN alusel ja summa 155 482,91 eurot lepingu nr 288383-ICARGO alusel ning kontrollima, kas esineb süsteemseid vigu reas hilisemates lepingutes.

    Hageja seab kahtluse alla viisi, kuidas kostja asjassepuutuvaid lepinguid on tõlgendanud.

    Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

    1.

    Esimene väide, et vääralt ja vastukäivalt on tõlgendatud mõisteid „kasusaaja“ ja „kolmandad isikud“, rikkudes nii üldlepingut ja üldlepingu II lisas kehtestatud üldtingimusi.

    Hageja väidab, et konsortsium ei ole üks üksus, vaid pigem „kollektiivne üksus“ ja et üldlepingus ega üldlepingu II lisas kehtestatud üldtingimustes ei ole märgitud, et konsortsiumisse kuuluv ettevõtja loetakse üldlepingu kasusaaja suhtes kolmandaks isikuks, kui need kaks isikut on eraldiseisvad juriidilised isikud.

    2.

    Teine väide, et nii audiitor kui ka komisjon on rikkunud üldlepingute CONTAIN ja ICARGO artiklit 9 seoses nendele lepingutele kohaldatava õigusega, ning nende lepingute suhtes niisuguste reeglite kohaldamise tõttu, mis ei ole nende lepingute osaks ega õiguslikult siduvad.

    Hageja märgib selle kohta, et audiitoraruanne, millega komisjon nõustus, põhineb üldlepingu tõlgendusel, mida ei toeta lepingu sõnastus ega nende suhtes kohaldatavad õigusnormid. See aruanne põhineb ainult komisjoni teenistuste koostatud „kasutusjuhendil“. See ühepoolselt koostatud dokument ei saa olla poolte vahel kokkulepitud normide suhtes ülimuslik.

    3.

    Kolmas väide, et vääralt on kohaldatud ja tõlgendatud üldlepingute CONTAIN ja ICARGO II lisa artiklit II.15.2.c.

    Ta väidab, et õigeks ei saa pidada aruandluse süsteemi seoses kuludega, mis puudutavad teatavaid kaugtööd tegevaid IBI in-house nõustajaid.

    4.

    Neljas väide, et ühestki lepingu tingimusest ei tulene õigust nõuda auditeerimisele mittekuuluvate lepingute läbivaatamist.

    Hageja väidab, et ei ole selge, milline üldlepingute CONTAIN ja ICARGO tingimus – nende lisad kaasa arvatud – annab komisjonile õiguse nõuda IBI-lt struktuurset ja üksikasjalikku kõigi niisuguste lepingute auditit, milles IBI on seitsmenda raamprogrammi raames osalenud. Eeldades, et auditite käigus leitud vead on süstemaatilised, nõuab komisjon IBI-lt, et ta teataks, kas nimekiri on täielik, ja et ta vajadusel seda puuduvate projektidega täiendaks ning kontrolliks, kas need süstemaatilised vead esinevad nende projektide kohta koostatud finantsaruannetes.


    Top