a)

tegi ilmse vea faktide hindamisel ja kuritarvitas võimu, eitades et hageja on koos oma Singapuris asuva ning müügiga tegeleva tütarettevõtjaga „üks majandusüksus”. Uurimise vältel eiras komisjon tahtlikult hageja poolt esile toodud faktilisi asjaolusid seotud ettevõtjate kohta;

b)

nõukogu ei esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tingimused on täidetud. Samuti kuritarvitas ta võimu ja tegi ilmse hindamisvea algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaldamisel, tuginedes ebaõigetele või vääralt tõlgendatud asjaoludele, selleks et tõendada, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tingimused on täidetud. Nõukogu eiras asjaolusid, mis hageja oli komisjonile esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud ning ei olnud kogu uurimisperioodi vältel ümber lükanud.

a)

ta ei viinud läbi ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglast võrdlust. Ta ei toonud piisavalt esile erinevusi tegurites, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Erinevalt kehtivas kohtupraktikas väljatöötatud nõuetest ei tuvastanud ta asümmeetriat normaalhinna ja ekspordihinna vahel juhul, kui makstud komisjonitasud jäetaks kohandamata. Nõukogu eiras teavet ja tõendeid, mis hageja esitas küsimustikule vastates ning kontrollvisiitide käigus ning millest ilmneb, et ICOF S tegeleb ka kodumaise müügiga. Nõukogu ei esitanud piisavalt põhjuseid, miks ta seda teavet ja neid tõendeid ei arvestanud. Nii toimides tegi komisjon ilmse vea faktide hindamisel ja kuritarvitas võimu. Ta ei põhjendanud kohandamise vajadust piisavalt ning kohandamine on hageja suhtes diskrimineeriv;

b)

nõukogu ei vältinud dubleerimist kasumi mahaarvamisel ekspordihinnast. Kõigepealt arvas nõukogu algmääruse artikli 2 lõike alusel ICOF E kasumist maha 5 % suuruse hüpoteetilise kasumimarginaali, ning seejärel arvas ta 5 % suuruse hüpoteetilise kasumimarginaali maha ICOF S kasumist, arvates kontsernisisestelt müügitehingutelt kokku maha ebamõistliku 10 % suuruse hüpoteetilise kasumimarginaali. See on ilmselgelt vastuolus faktiliste asjaoludega ja seda liigi kaubandustehingute puhul levinud praktikaga. Komisjon kui uurimisasutus oleks pidanud seda teadma. Seetõttu tegi nõukogu ilmse vea kontsernisisest kasumit puudutavate faktide hindamisel ning kohaldas algmääruse artikli 2 lõiget 10 vääralt, diskrimineerivalt ja ebamõistlikult.