Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62009CN0461

    Kohtuasi C-461/09 P: The Wellcome Foundation Ltd 23. novembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule (seitsmes koda) 23. septebri 2009 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-493/07: The Wellcome Foundation Ltd versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

    ELT C 37, 13.2.2010, p. 4–4 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    13.2.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 37/4


    The Wellcome Foundation Ltd 23. novembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule (seitsmes koda) 23. septebri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-493/07: The Wellcome Foundation Ltd versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

    (Kohtuasi C-461/09 P)

    2010/C 37/06

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Hageja: The Wellcome Foundation Ltd (esindaja: advokaat R. Gilbey)

    Teine menetluspool: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

    Hageja nõuded

    Tuvastada, et Üldkohus rikkus määruse ühenduse kaubamärgi kohta (1) artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 52 lõiget 1, kuna ta jättis jõusse apellatsioonikoja otsuse;

    tühistada apellatsioonikoja otsuse jõusse jätnud vaidlustatud kohtuotsus, kuna sellega jäeti tühistamata kõik Siseturu Ühtlustamise Ameti ja Üldkohtu otsused menetluskulude kohta, ning mõista menetluskulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hageja väidab, et võttes arvesse juhtumi asjaolusid sellistena, nagu need tulenevad kaubamärgiregistrist ja Siseturu Ühtlustamise Ametile (edaspidi „ühtlustamisamet”) esitatud tõenditest, puudus Üldkohtul õiguslik alus järeldada, et asjaomane avalikkus on väga tähelepanelik.

    Hageja väidab, et Üldkohus lükkas tagasi hageja esitatud tõendid, mis oleks tulnud vastuvõetavaiks tunnistada, kuna need üksnes rõhutasid ühtlustamisametile juba esitatud argumente ja tõendeid.

    Hageja väidab, et Üldkohtu poolt kaupade sarnasuse kirjeldamisel kasutatud terminoloogia on ebaselge ja vastuoluline, nii et selles küsimuses puudub kohtuotsuses täpne ja vastuoludeta põhjendus.

    Hageja väidab, et jõudmaks järeldusele, et apellatsioonikoja järeldus kaupade vähese sarnasuse kohta oli õige, kohaldas Üldkohus talle esitatud faktiliste asjaolude suhtes õiguslikult valesid, mittetäielikke ja vigaseid hindamiskriteeriume.

    Hageja väidab, et Üldkohus jõudis järeldusele, et tähised on vaid vähesel määral sarnased, ilma et oleks tähiseid nõutaval viisil igakülgselt hinnanud.

    Lõpuks väidab hageja, et kuna Üldkohus lähtus asjaomase avalikkuse määratlemisel ning kaupade sarnasuse ja tähiste sarnasuse hindamisel õiguslikult valedest, mittetäielikest ja vigastest hindamiskriteeriumitest, siis tegi Üldkohus järelduse segiajamise tõenäosuse kohta valede, mittetäielike ja vigaste kriteeriumide alusel.


    (1)  Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, lk 1, ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).


    Top