Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi kaubanduspoliitika kokkusobivus Euroopa rohelise kokkuleppega“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 429/10)

Raportöör:

John BRYAN

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	8.7.2020
Vastuvõtmine täiskogus	18.9.2020
Täiskogu istungjärk nr	554
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	216/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt Euroopa rohelise kokkuleppe, eelkõige strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia üle, mis on väga ambitsioonikad ja mõjutavad tugevalt ELi põllumajanduslikku toidutööstust, ja etendavad keskset rolli tulevastes kaubanduslepingutes.

1.2.

Komitee on seisukohal, et EL peab reageerima COVID-19 kriisile, rakendades viivitamata Euroopa majanduse taastekava, et ELi majandus taastuks täies mahus nii kiiresti kui võimalik, võttes arvesse tervise- ja keskkonnariske. Roheline kokkulepe peaks olema majanduse taastamise lahutamatu osa.

1.3.

Olukorras, kus maailmamajandus on silmitsi COVID-19 kriisist põhjustatud enneolematu langusega, ei ole õiglane ja reeglitel põhinev võrdseid tingimusi pakkuv kaubandus mitte kunagi olnud majanduse taastamiseks nii oluline kui praegu. Hästitoimiv avatud ELi ühisturg ja rahvusvaheline kaubandus on esmatähtsad. Komitee on seisukohal, et EL ei tohi lasta oma kaubanduspoliitikal kaitsepositsiooni libiseda.

1.4.

Peamised õppetunnid, mis EL COVID-19 kriisist kaasa võtma peab, on järgmised: 1) Euroopa terviseühtsuse põhimõtte, toiduga kindlustatuse ja isevarustamise eluline tähtsus; 2) vajadus tugeva ÜPP ning jätkusuutliku ja vastupidava toiduainete tarneahela järele; 3) ELi vajadus kriiside haldamiseks mõeldud tugeva hästi rahastatud omavahenditel põhineva eelarve järele; 4) kaubanduse ja ELi ühisturu kaitsmise olulisus vältimaks taasriigistamist ja Brexiti taolise arengu kordumist.

1.5.

Komitee nõuab, et rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia mõju ELi kaubanduslepingutele, põllumajandusele ja põllumajanduslikule toidutööstusele hinnataks täies ulatuses üksikasjaliku mõjuhinnangu teel.

1.6.

On hästi teada, et põllumajandussaadustega kauplemisel on suurema osa, kui mitte kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tähtis roll, ja et ka WTO-l on kestliku arengu eesmärkide saavutamisel täita oluline osa ning see oleks palju keerulisem ilma tõhusa mitmepoolse kaubandusmehhanismita.

1.7.

Komitee teeb ettepaneku kaasata rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia kõikidesse ELi tulevastesse kaubanduskokkulepetesse, tunnistades, et kestliku arengu eesmärkide ja kõrgemate standardite kaasamine ja rakendamine mitmepoolsetes kaubanduslepingutes on äärmiselt keeruline. Suurem edasiminek kestliku arengu eesmärkide ning peamiste keskkonna- ja sotsiaalstandardite osas paistab lühemas perspektiivis olevat võimalik kahepoolsetes kaubanduslepingutes.

1.8.

EL peab tagama, et kaubanduslepingud ei nikuta probleemi väljaspoole ega suurenda metsade hävitamist teistes riikides.

1.9.

Komitee on seisukohal, et suuremate kulude ja kõrgemate standardite kehtestamine tulenevalt rohelise kokkuleppe strateegiast „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiast, mille kehtestamise ja rakendamisega konkurendid ei pruugi nõus olla, ei tohi mingil juhul õõnestada ELi põllumajandusliku toidutööstuse elujõulisust ja konkurentsivõimet.

1.10.

Komitee usub, et ELi poliitikastrateegiate, nagu rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia, ÜPP, kaubanduspoliitika ning sotsiaalpoliitika vahel ja üleselt peaks valitsema suurem ühtsus ja koordineeritus.

1.11.

Põllumajanduslik tootmine kooskõlas ELi põllumajandusliku pereettevõtte mudeliga mängib rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia kehtestamisel väga olulist rolli ning asjakohane ÜPP eelarve põllumajandustootjate lisavajaduste katmiseks on esmatähtis.

1.12.

Seoses sellega, et konkreetsetel maa-aladel minnakse üle mahetootmisele, tuleb hinnata sellest tuleneva tootmismahu vähenemise mõju. Tuleb edendada teadusuuringuid, et paremini defineerida mõistet „mahe“ ja hinnata „mahetoodangu“ reaalset netopanust ülemaailmsesse kestlikkusse, sh ka bioloogilisse mitmekesisusse.

1.13.

Kõik ELi kaubanduskokkulepped peavad järgima ELi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ning ettevaatuspõhimõtet.

2.   Taust

Euroopa roheline kokkulepe

2.1.

Euroopa roheline kokkulepe (1) on ambitsioonikas teatis ja kohustus tegeleda kliima- ja keskkonnaprobleemidega.

2.2.

Roheline kokkulepe on uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, kaasaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud.

2.3.

Rohelise kokkuleppe eesmärk on kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. See üleminek peab olema õiglane ja kaasav. See peab seadma inimesed esikohale ning pöörama tähelepanu piirkondadele, tööstusharudele ja töötajatele.

2.4.

Euroopa Komisjon on väitnud, et roheline kokkulepe on lahutamatu osa komisjoni kaubanduspoliitika strateegiast, millega rakendatakse ellu ÜRO tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärgid (2).

2.5.

Peamised Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärgid on kujutatud järgmisel joonisel (3):

Strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia

2.6.

Rohelises kokkuleppes sisalduva strateegia „Talust taldrikule“ (4) eesmärk on muuta ELi toiduahel ülemaailmseks jätkusuutlikkuse standardiks.

2.7.

ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia (5) eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse hävimise ümberpööramine ja looduse taastamine.

2.8.

Mõned strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia põhieesmärgid on järgmised: — keemiliste pestitsiidide kasutamise vähendamine 50 % võrra aastaks 2030; — toitainete kao vähendamine 50 % ja väetiste kasutamise vähendamine 20 % võrra aastaks 2030; — põllumajandusloomadele mõeldud antimikroobikumide müügi vähendamine 50 % võrra aastaks 2030; — loomade heaolu käsitlevate õigusaktide ülevaatamine ja parandamine teaduslike tõendite alusel; — mahepõllumajandusmaa osakaalu suurendamine 25 %ni kogu ELi haritavast maast aastaks 2030; — ühisalgatuste konkurentsieeskirjade täpsustamine selleks, et parandada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas; — põllumajandustootjaid süsinikdioksiidi sidumise eest ÜPP või turu kaudu premeeriva keskkonnasõbraliku mudeli väljatöötamine; — 3 miljardi puu istutamine aastaks 2030; — tolmeldajate vähenemise tagasipööramine; — vaba voolu taastamine 25 000 km ELi jõgedel; — 30 % ELi maismaa- ja merealade kaitsmine; — jätkusuutliku toidu tarbimise ja kõigile kättesaadava tervisliku toidu edendamine.

2.9.

Kokkuvõttes on strateegiate eesmärk kindlustada eurooplastele taskukohane ja jätkusuutlik toit, ohjata kliimamuutusi, kaitsta keskkonda ning säilitada bioloogilist mitmekesisust.

2.10.

Komitee väljendab heameelt rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia ning seatud eesmärkide üle (6).

ELi kaubanduspoliitika

2.11.

Komisjoni presidendi 2019. aasta detsembri missioonikirjas kaubandusvolinik Phil Hoganile on ELi kaubanduspoliitikat käsitlevas osas põhisõnumiks võrdsed tingimused kõigile ja Euroopa koht reeglitel põhineva mitmepoolse süsteemi keskmes (7). President sätestab, et kaubandusvolinik tagab kestliku arengu eesmärkide täitmise, eeldusel, et uues kaubanduslepingus on eraldi peatükk kestliku arengu kohta.

2.12.

EL kirjeldab, et sellega toetatakse üldist üleminekut jätkusuutlikele põllumajandusliku toidutööstuse süsteemidele kooskõlas strateegiaga „Talust taldrikule“ ja kestliku arengu eesmärkidega. Oma välispoliitika, sealhulgas kaubanduspoliitika kaudu jätkab EL kahepoolsetel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel kestlike toidusüsteemidega tegelevate roheliste liitude arendamist kõigi oma partneritega. Sellega tagatakse kõigis kaubanduslepingutes sisalduvate kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate sätete täielik rakendamine ja jõustamine, oma panuse annab sellesse ka ELi kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik.

3.   Arutelu põhivaldkonnad

Kaubanduse tähtsus ja väärtus

3.1.

EL on 25 000 euro suuruse SKPga inimese kohta ja 450 miljoni tarbijaga maailma suurim majandus (8). Tegemist on maailma suurima kaubandusblokiga. EL on suurim kaubanduspartner 80 riigile.

3.2.

Kaubandus ja investeeringud on ELi jaoks üliolulised. Teatises „Kaubandus kõigile“ rõhutati, et seitsmendik ELi rohkem kui 36 miljonist töökohast sõltub ekspordist ja järgmise 15 aasta jooksul toimub 90 % kogu maailma majanduskasvust eeldatavasti väljaspool Euroopat.

3.3.

Sise- ja väliskaubandus, mis toimivad ELi ühisturul ning maailmaturul vaba, õiglase ja reeglitel põhineva poliitika alusel, on ELile ja selle 450 miljonile kodanikule elulise tähtsusega (9). ELi ja ülejäänud maailma kaubavahetuse väärtus oli 2018. aastal 3 936 miljardit eurot.

3.4.

ELi põllumajanduslike toiduainetega kauplemise statistika (10) näitab, et aasta 2019 oli ELi jaoks rekordaasta. Põllumajandustoodete ekspordi väärtus oli kokku 151,2 miljardit eurot, samas kui import moodustas 119,3 miljardit eurot, mis teeb kaubanduse koguväärtuseks selle aasta kohta 270,5 miljardit eurot. Väliskaubanduse ülejääk kasvas 2018. aastaga võrreldes 10,9 miljardi euro võrra, saavutades kõigi aegade tipu, 31,9 miljardit eurot. Toiduainetetööstusel on oluline roll kaubanduses ja ekspordis.

3.5.

Komitee on varasemalt rõhutanud põllumajandustoodetega kauplemise olulisust põllumajanduse ja põllumajandusliku tootmise tulevase arengu jaoks ELis ülemaailmse toiduga kindlustatuse kontekstis (11).

3.6.

aasta alguses võttis komitee vastu arvamuse „Põllumajanduse roll mitmepoolsetes, kahepoolsetes ja piirkondlikes kaubandusläbirääkimistes Nairobis toimunud WTO ministrite kohtumise valguses“ (12). Arvamuses väidetakse, et WTO jääb elujõuliseks ja tõhusaks foorumiks kaubandusläbirääkimiste pidamiseks, eelkõige põllumajanduse seisukohast.

3.7.

WTO suutmatus mitmepoolset kaubandust edendada ja vaidluste lahendamise mehhanismi kriis kujutavad mitmepoolsusele ning reeglitel põhinevale kaubandusele tõsist ohtu.

3.8.

Siiski ei tohiks see vähendada korralikult toimiva WTO rolli maailmakaubanduse kontekstis ega ELi edendatava reeglitel põhineva mitmepoolse süsteemi olulisust.

3.9.

Arvamuses „WTO reformimine maailma kaubanduses toimuvate muutustega kohanemiseks“ väljendab komitee veendumust nii selles, et võimalikult kiiresti tuleks läbi viia pakilised reformid, seda eriti seoses vaidluste lahendamise organi apellatsioonikogu tegevusega, kui ka selles, et WTO liikmed peaksid pühenduma ambitsioonikamatele ja süsteemsetele muudatustele. Komitee toetatavate ettepanekutega on hõlmatud peamiselt kolm valdkonda: tööstandardid ja inimväärne töö, kliimamuutuste eesmärgid ja ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamine (13).

3.10.

Komitee on seisukohal, et EL ei tohi lasta oma kaubanduspoliitikal kaitsepositsiooni libiseda. COVID-19 kriisi ning ELis ja maailmas valitseva majanduse elavdamise püüde kontekstis ei ole kaubanduse tähtsus ja väärtus kunagi olulisem olnud.

3.11.

Komitee usub, et EL peab valima ambitsioonika lähenemise, et rohelise kokkuleppe ja Euroopa majanduse taastekava kaudu edendada ja hõlbustada majanduse elavdamist.

3.12.

Roheline kokkulepe peab suutma saavutada tasakaalu tugeva kaubanduse säilitamise, töökohtade ja keskkonna kaitsmise ning Euroopa konkurentsivõime alleshoidmise vahel. Samamoodi ei tohi strateegia tulemuseks olla konkurentsieelise tekkimine väljastpoolt ELi pärit kauba importimiseks ELi turule, sealhulgas selliste väljastpoolt ELi pärit mahepõllumajanduslike toodete importimiseks ELi, mis peavad olema toodetud kooskõlas samade ELi määrustega, mida kohaldatakse ELi tootjate suhtes (14). Tuleks kehtestada ELi jälgitavus- ja mahetoodangu sertifitseerimise süsteem ning märgistada loetavas suuruses eraldi ELis toodetud tooted kui „ELi mahetoode“ ja rahvusvaheliselt toodetud tooted kui „ELi-väliste riikide mahetoode“. Lisaks on vaja sõltumatut ja dünaamilist ELi tasandi akrediteerimissüsteemi – praegu tegeleb sellega avaliku sektori asutuse alluvuses üksainus riiklik akrediteerimisasutus –, mis käsitleks just kontrolliasutuste akrediteerimise ja mahepõllumajanduslike pettuste ennetamise küsimusi mahepõllumajandussektoris.

3.13.

Tõhus ja toimiv ELi ühisturg on hädavajalik. Komitee on väga kindlal seisukohal, et EL turgude taasriigistamist ei tohi olla.

3.14.

Komitee tunnistab reeglitel põhineva võrdsetes tingimustes toimiva kaubanduse olulisust ja väärtust ning panust, mille see annab majanduse elavdamisse pärast COVID-19 kriisi.

Kaubandus ja kestlik areng

3.15.

Kestlik areng tähendab praeguste vajaduste rahuldamist ja selle tagamist, et tulevastel põlvkondadel oleks võimalik täita oma vajadusi. ÜRO tegevuskavas aastani 2030 sätestatakse 17 peamist kestliku arengu eesmärki ja 169 sihti.

3.16.

Strateegias „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegias minnakse kestliku arengu eesmärkidest palju kaugemale ja sätestatakse uued kriteeriumid eesmärgiga luua uus ülemaailmne kestlikkuse standard.

3.17.

ELi õiguse kohaselt peab igasugune asjaomane ELi poliitika, sealhulgas kaubandus- ja konkurentsipoliitika, kestlikku arengut edendama. ELi kaubanduspoliitika eesmärk on tagada majanduslik areng, mis käib käsikäes sotsiaalse õigluse, inimõiguste austamise, kõrgete tööstandardite ja rangete keskkonnanõuetega, kaitstes fütosanitaarnõudeid ja järgides ettevaatuspõhimõtet.

3.18.

Komitee on aastate jooksul koostanud mitmeid arvamusi kaubanduse ja kestliku arengu eri aspektide kohta, sealhulgas arvamused kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kohta ELi vabakaubanduslepingutes (15) ning kaubanduse ja investeeringute keskse rolli kohta kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ja saavutamisel (16).

3.19.

Oma varasemas arvamuses nõuab komitee komisjonilt tungivalt suuremat ambitsioonikust seoses kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide tõhusa jõustamisega ning juhib tähelepanu tarbijate huvide liiga kitsale käsitlemisele kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides. Komitee juhib tähelepanu ka sisenõuanderühmadega seotud rahastamise ja rahaliste vahendite probleemidele ning sanktsioonide kasutamisele.

3.20.

Viimases arvamuses väljendas komitee veendumust, et kestliku arengu eesmärgid koos Pariisi kliimakokkuleppega (COP21) muudavad põhjalikult maailmakaubanduse tegevuskava, eriti tööstuskaupade ja põllumajandustoodetega kauplemise osas. Siiski juhib komitee tähelepanu asjaolule, et kestliku arengu eesmärgid ei ole õiguslikult siduvad ning puudub vaidluste lahendamise mehhanism. Arvamuses tõstetakse esile vastustundliku ettevõtluse rolli kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ning rõhutakse, et otsustavaks saab erasektori mõju. Lisaks kutsutakse üles tegema täielikku mõjuhinnangut kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimaleppe rakendamise tõenäolise mõju kohta EL kaubandus- ja konkurentsipoliitikale, sealhulgas põllumajandusele.

3.21.

On hästi teada, et põllumajandussaadustega kauplemisel on suurema osa, kui mitte kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tähtis roll, ja et ka WTO-l on nende saavutamisel täita oluline osa ning see oleks palju keerulisem ilma tõhusa mitmepoolse kaubandusmehhanismita (17).

3.22.

Põhiküsimused, mis kerkivad esile seoses rohelise kokkuleppe strateegiaga „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga, ELi kaubanduspoliitika ja kestliku arenguga, on muu hulgas järgmised: kui realistlik on see, et EL saab sätestada ja rakendada uusi kõrgemaid standardeid, mis ületavad kestliku arengu eesmärke? Kas ELil õnnestub veenda oma kaubanduspartnereid rakendama kaubanduse ja kestliku arengu peatükke? Kas EL suudab astuda veel sammu edasi ja veenda kaubanduspartnereid või isegi ELi liikmesriike rohelise kokkuleppe kaudu omaks võtma veelgi kõrgemaid kestliku arengu nõudeid? Kui kaugele läheb EL kestliku arengu eesmärkide ja/või strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga tulevastes kaubandusläbirääkimistes? Kui suured kulud toob roheline kokkulepe kaasa Euroopa põllumajandustootjatele ning põllumajandussektorile? Milline on selle mõju ELi kaubanduse konkurentsivõimele?

3.23.

Komitee leiab, et EL peaks rakendama Euroopa õigusakte, millega kehtestatakse ettevõtjatele hoolsuskohustus kogu tarneahela ulatuses, et tuvastada, ennetada ja leevendada keskkonna- ja sotsiaalseid riske ning inimõiguste rikkumisi.

Jõustamine

3.24.

EL peab keskenduma kestliku arengu eesmärkide ja vabakaubanduslepingutes sisalduvate nõuete jõustamisele ja rakendamisele. Kaubanduslepingute kõigi aspektide nõuetekohane ja range seire, rakendamine ja jõustamine on väga oluline, kuna lepingud muutuvad järjest üksikasjalikumaks ja kaasavamaks, eriti seoses nende laienemisega mittemateriaalse majanduse kestliku arengu valdkondadesse nagu keskkond ja kliimamuutused. Põhiprobleemide, nagu näiteks metsade hävitamine, seiramiseks tuleks kasutada uusimaid tehnoloogiad, mis on olemas Teadusuuringute Ühiskeskusel (18).

3.25.

Seire ja jõustamismenetlused peavad olema selged, kiired, tõhusad ning nende rahastamine peab olema läbipaistev; kulud tuleb jaotada õiglaselt, võttes arvesse, mis on väikepõllumajandustootjatele taskukohane.

Transport ja energeetika

3.26.

Rohelises kokkuleppes tuleb palju rohkem keskenduda transpordi- ja energiapoliitikale. Transport põhjustab 24 % üleilmsest CO2 heitest: prognooside kohaselt moodustavad need heitkogused 2030. aastaks 40 % koguheitest (19). Intensiivselt uuritakse ka laiemat energiakasutust ja vajadust suuremate stiimulite järele taastuvenergia valdkonnas.

Rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia

3.27.

Rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia peab tugevalt toetama Euroopa põllumajandustootjate ja põllumajandussektori majanduslikku jätkusuutlikkust ning parandama turgude toimimist, panustades majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikumasse põllumajanduslikku toidutööstusesse. See on kooskõlas komitee nägemusega „meile vajalikust jätkusuutlikust majandusest“ (20).

3.28.

Arvamuses tervikliku ELi toidupoliitika kohta nõudis komitee kestlikumat toidupoliitikat, mille eesmärk on pakkuda tervislikku toitumist jätkusuutlikest toidusüsteemidest, sidudes põllumajanduse toitumise ja ökosüsteemi teenustega, ning tagades tarneahelad, mis kaitsevad rahvatervist kõigis Euroopa ühiskonna osades (21).

3.29.

Strateegias „Talust taldrikule“ kajastatakse paljusid kõnealustes arvamustes esitatud ideid ning komitee on andnud sellesse oma panuse.

3.30.

Selles, mis puutub ettepanekusse vähendada pestitsiidide kasutamist, peab põllumajandustootjatel olema võimalik need tooted asendada turvaliste ja kestlike alternatiividega, mis kaitsevad saaki ega kujuta ohtu toiduga kindlustatusele. Teaduspõhine lähenemine ja innovatsioon on võtmeks alternatiivsete kestlike kahjuritõrje vahendite rakendamisel.

3.31.

Väetiste kasutamise vähendamine peab olema teaduspõhine, hõlmama toitainete kontrollimiskava, mulla analüüsimist, arvestama põllukultuuri toitainete vajadustega ning säilitama toitainete tasakaalu mullas.

3.32.

Antimikroobikumide kasutamise vähendamine on inimtervise ja ohutuse seisukohast elulise tähtsusega (terviseühtsuse põhimõte (22)).

3.33.

Loomade heaolu parandamine on oluline ja soovitav eesmärk, ent kahjuks ei hinda turg seda mitte alati vääriliselt ning sellega seotud kulud jäävad tihtipeale katmata. ÜPP-l on väga kindel poliitika, mis tagab, et Euroopa loomi kasvatatakse kooskõlas maailma kõige rangemate jälgitavusnormide, loomatervise ja heaolu- ning keskkonnaalaste standarditega. Rahvusvahelise kaubanduse kontekstis peaks loomade heaolu standardite vastastikkus olema üks põhinõudmisi kaubanduslepingutes kolmandate riikidega.

3.34.

Seoses strateegias „Talust taldrikule“ antimikroobikumide, pestitsiidide ja väetiste kohta sätestatud vähendamiseesmärkidega tuleb võrdlusanalüüsi abil arvesse võtta paljudes liikmesriikides viimastel aastatel juba tehtud edusamme.

3.35.

Seoses sellega, et üha suuremate maa-alade puhul minnakse üle mahetootmisele, tuleb hinnata sellest tuleneva tootmismahu vähenemise mõju. Tuleb edendada teadusuuringuid, et paremini defineerida mõistet „mahe“ ja hinnata „mahetoodangu“ reaalset netopanust ülemaailmsesse kestlikkusse. Lisaks võivad mahetootmise kulud olla kõrgemad, mis jällegi ei pruugi kajastuda jaemüügi tasandil. See võib muuta kulukama mahepõllunduse jätkusuutmatuks. EL peab hindama ka mõju turule hinnalisa/mahetootmise neljakordse kasvu elujõulisuse tähenduses.

ÜPP ja rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ning bioloogilise mitmekesisuse strateegia

3.36.

Käimasolev ÜPP reform algas 2018. aastal, kui 2018. aasta juunis esitati õigusaktide ettepanekud (23). Uues ÜPPs seatakse kõrgemad ambitsioonid, eelkõige keskkonna ja kliimamuutuste osas.

3.37.

Uue ÜPP ettepanekutes sätestatakse järgmised konkreetsed eesmärgid: — toetada elujõuliste põllumajandusettevõtete sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu ELi territooriumil, et parandada toiduga kindlustatust; — suurendada turule orienteeritust ja konkurentsivõimet, pöörates sealhulgas erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule; — parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas; — panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse; — edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk; — panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke; — muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades; — edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust; — parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele seoses toidu ja tervisega; siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit kui ka loomade heaolu.

3.38.

Uue ÜPP konkreetne nõue on, et otsetoetuste saamise tingimuseks on karmimad keskkonna- ja kliimamuutuste alased nõudmised. Iga liikmesriik peaks toetama põllumajandustootjaid, et nad läheksid kaugemale kohustuslikest nõuetest.

3.39.

Uue ÜPP ettepanekutes täpsustatakse, et vähemalt 30 % igast maaelu arengu riiklikust eraldisest suunatakse keskkonna- ja kliimameetmetele. 40 % ÜPP kogueelarvest peaks minema kliimameemetele (24).

3.40.

Vastavalt ÜPP tingimustele tuleb liikmesriikidel välja töötada strateegiakavad, selle kohta, kuidas iga liikmesriik plaanib saavutada ÜPP konkreetsed eesmärgid. Liikmesriigid seavad eesmärgid, mida nad soovivad saavutada programmiperioodi jooksul, ning kasutavad selleks ühiselt määratletud tulemusnäitajaid.

3.41.

ELi institutsioonid on viimase kahe aasta jooksul töös ÜPP ettepanekutega jõudsalt edasi liikunud ja on väga oluline, et rohelise kokkuleppe ettepanekud ei tooks kaasa tagasiminekut. ÜPP strateegiakavade kooskõlastamine ELi rohelise kokkuleppega saab olema keeruline, ent see peab saama tehtud.

ELi turu suund ja õiglane hind

3.42.

Rohelise kokkuleppe strateegias „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegias osutatakse selgelt, et keskmine ELi põllumajandustootja teenib umbes poole keskmise töötaja (arvestades kogu majandust) tasust.

3.43.

Et Euroopa põllumajandustootjate sissetulek oleks jätkusuutlik, on oluline, et turul makstaks neile toidu eest õiglast, tootmiskuludest kõrgemat hinda. Strateegia „Talust taldrikule“ peab andma turule suuna mõistmaks, et Euroopa põllumajandustootjate kõrged toidutootmise standardid loevad ja nende eest tuleb maksta. Strateegia „Talust taldrikule“ peab seda tagama algatuste kaudu, mille eesmärk on keelustada ebaausad kaubandustavad (25), vältida omahinnast madalama hinnaga müüki ja tagada turuhinna õiglane jaotumine kogu tarneahelas.

Eelarve

3.44.

Ettepanekud seoses mitmeaastase finantsraamistikuga, sealhulgas ettepanek vähendada ÜPP eelarve reaalväärtust 9 % võrra, ei sobi kokku rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga.

3.45.

Strateegiates seatud eesmärkide saavutamiseks ei tohi ÜPP eelarvet vähendada. Eelarvet tuleb suurendada, et võtta arvesse põllumajandustootjatele pandud lisanõudmisi ja inflatsiooni, kaitsta põllumajandustootjate põhitoetusi ja otsemaksete kavasid maaelu arengu programmi raames.

3.46.

Igasugune selle strateegia täitmisest tulenev põllumajandustootjate tootlikkuse ja sissetuleku vähenemine tuleb hüvitada.

3.47.

Komitee kordab oma toetust seisukohale, et ELi eelarvet tuleks suurendada, et tagada ÜPP piisav rahastamine ja uued kindlaksmääratud poliitilised eesmärgid ja ülesanded (26).

Teaduspõhisus

3.48.

Kliimameetmed peavad põhinema põllumajandustegevuse mõju täpsel mõõtmisel. Praegune metaani mõõtmine ei peegelda ajakohaseid teaduslikke andmeid (27) ning põllumajandustootjaid ei tunnustata nende süsinikku siduvate rohumaade ja hekkide eest. Komisjoni strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia raames tuleb neile probleemidele tähelepanu pöörata, kindlustamaks et sektori keskkonda paisatud ja keskkonnast seotud süsinikdioksiidi koguseid arvestataks õiglaselt ja täpselt.

Õiglane üleminek

3.49.

Õiglane üleminek kõigi jaoks on uue keskkonnahoidliku poliitika raames ülimalt oluline. Uue poliitika rakendamise kulusid peaksid kandma kõik – alates põllumajandustootjatest ja töötlejatest jaemüüjate ning tarbijateni. Me peame kehtestama „kedagi ei jäeta kõrvale“ (28) põhimõtte ja kaitsma kõige haavatavamaid uue poliitika soovimatute tagajärgede eest.

Standardite samaväärsuse tagamine

3.50.

WTO 1995. aasta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping hõlmab toiduohutuse ning looma- ja taimetervise eeskirjade kohaldamist. Artikli 5 punktis 7 käsitletakse ettevaatuspõhimõtet, mis on nüüd sätestatud ka Lissaboni lepingus. Igal katsel muuta seda muul kui mitmepoolsel tasandil oleksid maailmakaubanduse korrale ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu enda tulevasele usaldusväärsusele tõsised tagajärjed (29).

3.51.

EL peab kolmandatelt ELi eksportivatelt riikidelt nõudma palju rangemaid sotsiaalseid, keskkonnaalaseid, loomade heaoluga seotud ja fütosanitaarstandardeid, mis on samaväärsed Euroopa põllumajandustootjatelt nõutavatega. Standarditele mittevastava kauba importimist ELi ei saa kasutada selleks, et tõrjuda välja ELi kõrgete standarditega toodang, mis on toodetud kooskõlas strateegiaga „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga. Samuti ei saa Euroopa viia ellu oma püüdlusi kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisel kasvuhoonegaaside heite ülekandumise kaudu.

3.52.

EL peab vältima kiusatust teha põllumajanduses suuri järeleandmisi, mis kahjustaksid kodumaist tootmist. EL peab ka lõpetama topeltstandardite kohaldamise partnerriikide põllumajanduses, eriti seoses sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu ja tehniliste kaubandustõkete lepinguga.

Tööjõud

3.53.

Uuringud näitavad, et vabakaubanduslepingud on sobiv vahend tööjõu olukorra parandamiseks partnerriikides (30). Rahvusvaheline Tööorganisatsioon järeldas uuringus tööõiguse sätete kohta 76 vabakaubanduslepingus 260st 2016. aastal, et tehnilise koostöö, kontrollimehhanismide ja kodanikuühiskonna osalemise ühitamine on kaasa aidanud töötajate õiguste olukorra paranemisele mitmes sektoris.

Mõjuhinnang

3.54.

Head õigusaktid on aktid, mis on enne kehtestamist hoolikalt läbi vaadatud. Kõiki rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia raames pakutud meetmeid peab saatma üksikasjalik regulatiivse mõju hindamine koos võrdlusuuringutega enne, kui on võimalik langetada poliitilisi või reguleerivaid otsuseid.

Metsandus ja raadamine

3.55.

Metsaala suurendamine ELis on positiivne samm ja sellest on palju kasu kliimamuutustega võitlemisel. Sellega peab kaasas käima tugev rahastamine, et põllumajandustootjad ei kannataks sissetuleku vähenemise all, arvestades investeeringute pikka kestvust.

3.56.

Kooskõlas rohelises kokkuleppes ja strateegias „Talust taldrikule“ seatud eesmärkidega tuleb ELi kaubanduspoliitika puhul selgelt mõista, et ELi import ei tohi hoogustada metsade hävitamist ELi-väliste kaubanduspartnerite riikides. Mõned näited selle probleemi kohta: veiseliha ja soja import Mercosuri riikidest (Brasiilia), veise- ja lambaliha import Austraaliast ning palmiõli import Indoneesiast.

3.57.

Komitee kutsub komisjoni üles tõstma Euroopa tarbijate teadlikkust raadamise probleemist, parandama toodete keskkonnaalast märgistust ja looma Euroopa raadamise vaatlusrühma ning varajase hoiatamise mehhanismi.

3.58.

Komitee nõuab, et komisjon toetaks koos kohalike elanikega hävinud metsade taastamist ja metsastamist, eelkõige Ladina-Ameerikas, Sahara-taguses Aafrikas ja tärkava turumajandusega riikides. Komisjon peab samuti sisse seadma rahalised toetused ja tehnilise abi kolmandatele riikidele (nii riiklikele kui ka valitsusvälistele osalejatele), eelkõige iidsete metsaökosüsteemide säilitamiseks.

3.59.

Komitee palub komisjonil parandada nn metsade raadamise nullimpordi märgiste kvaliteeti ja usaldusväärsust, soodustades vahendite lähendamist ja olemasolevate sertifikaatide laiendamist, tuginedes maakasutuse kaardistamisele kaugseire abil, toetades tootjaid rakendamisel ja tugevdades kontrolli kogu tarneahelas.

4.   COVID-19 mõjud

4.1.

COVID-19 kriis toob ilmsiks globaliseerunud tootmisahelate ja täppisajastatud rahvusvahelise kaubanduse haavatuvuse, mistõttu me šoki korral ei saa esmavajalikke kaupu: maske, hädavajalikke ravimeid jne. Sedalaadi kriise võib veel ette tulla. Tegevuse ümberpaigutamine tööstuses, põllumajanduses ja teenustesektoris peaks võimaldama suurendada sõltumatust rahvusvahelistest turgudest, taastada kontrolli tootmismeetodite üle ning algatada tegevuses keskkonnaalane ja sotsiaalne üleminek.

4.2.

Pandeemia tuletas meile meelde meie tugevat seost loodusega ning vajadust kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja ennetada metsade hävitamist.

4.3.

Käimasoleva COVID-19 kriisi mõju maailmamajandusele on nii tõsine, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatas, et maailm seisab silmitsi suurima majandusliku langusega alates 1930ndate suurest depressioonist.

4.4.

IMF ennustab, et SKP langeb 2020. aastal 3 %, teised paigutavad ülemaailmse majanduslanguse 2,3 % ja 4,8 % vahele maksumusega 2–4 triljonit USA dollarit. IMF on ennustanud, et USA majandus langeb 2020. aastal 5,9 % ja euroala majandus 7,5 % (31). ELi SKP vähenes 2020. aasta teises kvartalis 15 % ja üldine majanduskasv peaks 2020. aastal langema 7 %. (32)

4.5.

Üks peamisi 1930ndate suure depressiooni tagajärgi oli toiduga kindlustatuse ja isevarustamise puudumine, mis põhjustas mõnedes praegustes ELi riikides ja USA osariikides toidupuudust ja nälga, mis omakorda viis kodanikerahutusteni ja äärmuslike poliitiliste rühmituste tekkimiseni.

4.6.

Peamine õppetund COVID-19 kriisist ELi jaoks on toiduga kindlustatuse ja isevarustamise olulisus, samuti tuleb veel kord rõhutada hästi rahastatud ÜPP elulist tähtsust ELi jaoks.

4.7.

COVID-19 kriis peaks tugevdama ÜPP olulisust ELi (33) jaoks ning tugevdama ÜPP algseid poliitilisi eesmärke, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, sealhulgas: — kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajandusega tegelevate inimeste individuaalse sissetuleku suurendamise teel; — tagada varude kättesaadavus mõistlike tarbijahindadega.

4.8.

ELi tugeva majandusliku reageerimise olulisust COVID-19 kriisile ei ole võimalik ületähtsustada. Komisjoni reageerimine põllumajanduse valdkonnas on seni olnud pettumust valmistav, erakorralised turutoetusmeetmed ulatuvad vaid 78 miljoni euroni.

4.9.

Euroopa majanduse taastamiseks pärast COVID-19 kriisi on EL käivitanud taasterahastu „Next Generation EU“, mis hõlmab täiendavalt 750 miljardit eurot ja mille maht koos ELi eelarvega 2021–2027 on 1,85 triljonit eurot.

4.10.

ELi tugeva majandusliku reageerimise olulisust COVID-19 kriisile ei ole võimalik ületähtsustada. Euroopa Komisjoni reageerimine peab aitama taastada ja tugevdada majandust, toiduga kindlustatust, kestlikke tarneahelaid koos terviseühtsuse põhimõttega, meditsiiniseadmetega varustatust ja nende kättesaadavust ning põllumajanduslikku toidutööstust ning kaitsta keskkonda.

---

(1)  COM(2019) 640 final.

(2)  Kestliku arengu eesmärgid.

(3)  COM(2019) 640 final. Joonis 1.

(4)  Talust taldrikule.

(5)  Bioloogilise mitmekesisuse strateegia.

(6)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi „Talust taldrikule: kestlik toidustrateegia“ ja „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ bioloogilise mitmekesisuse kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 51 ja 259).

(7)  Vt kiri.

(8)  https://ec.europa.eu/trade/policy/eu-position-in-world-trade/.

(9)  Eurostat.

(10)  https://ec.europa.eu/info/news/2019-record-year-eu-agri-food-trade-2020-mar-27_en#moreinfo.

(11)  EMSK arvamus „Põllumajandustoodetega kauplemise olulisus põllumajanduse ja põllumajandusliku tootmise tulevase arengu jaoks ELis ülemaailmse toiduga kindlustatuse kontekstis“ (ELT C 13, 15.1.2016, lk 97).

(12)  EMSK arvamus „Põllumajanduse roll mitmepoolsetes, kahepoolsetes ja piirkondlikes kaubandusläbirääkimistes Nairobis toimunud WTO ministrite kohtumise valguses“ (ELT C 173, 31.5.2017, lk 20).

(13)  https://www.eesc.europa.eu/et/node/63550.

(14)  Vt ELi õigusaktid mahepõllumajandussektori kohta https://ec.europa.eu/info/food-farming-fisheries/farming/organic-farming/legislation_et.

(15)  EMSK arvamus „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“ (ELT C 227, 28.6.2018, lk 27).

(16)  EMSK arvamus „Kaubanduse ja investeeringute keskne roll kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ja saavutamisel“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 27).

(17)  Vt joonealune märkus 12.

(18)  https://ec.europa.eu/info/departments/joint-research-centre_et.

(19)  EMSK arvamus „ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika roll ELi majandustulemuste parandamisel“ (ELT C 47, 11.2.2020, lk 38)  – eelkõige 5. peatükk, mis hõlmab kaubandust ja kestlikku arengut, eelkõige seoses kestliku arengu eesmärkide ja Pariisiga.

(20)  EMSK arvamus „Meile vajalik jätkusuutlik majandus“ (ELT C 106, 31.3.2020, lk 1).

(21)  EMSK arvamus „Kodanikuühiskonna panus tervikliku ELi toidupoliitika väljatöötamisse“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 18).

(22)  https://onehealthejp.eu/about/.

(23)  https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/budget-may2018-modernising-cap_et.pdf.

(24)  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_18_3985.

(25)  EMSK arvamus „Toiduainete tarneahela parandamine“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 165).

(26)  https://www.eesc.europa.eu/et/our-work/opinions-information-reports/opinions/cap-legislative-proposals.

(27)  Allen, M.R., Shine, K.P., Fuglestvedt, J.S., Millar, R.J., Cain, M., Frame, D.J. ja Macey, A.H., (2018) „A solution to the misrepresentations of CO2-equivalent emissions of short-lived climate pollutants under ambitious mitigation“, npj Climate and Atmospheric Science, 1(1), lk 16.

(28)  EMSK arvamus „2030. aasta kestliku arengu tegevuskava rakendamisel ei jäeta kedagi kõrvale“ (ELT C 47, 11.2.2020, lk 30).

(29)  Vt joonealune märkus 12.

(30)  Dr Evita Schmieg „Innovation in the social pillars of sustainable development“ (Innovatsioon kestliku arengu sotsiaalses sambas) (Stiftung Wissenschaft und Politik – SWP).

(31)  https://blogs.imf.org/2020/04/14/the-great-lockdown-worst-economic-downturn-since-the-great-depression/.

(32)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:52020DC0456.

(33)  EMSK arvamus ÜPP alaste seadusandlike ettepanekute teemal (ELT C 62, 15.2.2019, lk 214).