Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Konkurentsivõime, innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise soodustamine ülemaailmse regulatiivse koostöö edendamise, uuendatud mitmepoolse kaubandussüsteemi toetamise ja turgu moonutavate toetuste vähendamise teel“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 364/05)

Raportöör:	Georgi STOEV
Kaasraportöör:	Thomas STUDENT

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	Omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon
Vastuvõtmine sektsioonis	26.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	211/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Sellised häired nagu koroonaviirus (COVID-19) ähvardavad peatada maailmamajanduse ja ühiskonnaelu. Viirus on põhjustanud majanduslanguse USAs, ELis, Jaapanis ja maailma teistes piirkondades, äärmiselt aeglase majanduskasvu Hiinas ja tohutu tootmise vähenemise. Valitsused peavad kompenseerima majandusliku kahju eelarve- ja rahapoliitikaga ning tulema toime majandusliku paradigma eeldatavate muutustega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab vajadust tõhusate ärimudelite ja kaubanduse kaitsemehhanismide järele, eelkõige seoses Aasiaga, ning märgib, et 36 miljonit töökohta ELis sõltub liidu ekspordipotentsiaalist. ELi tööhõive osakaal, mis toetub kaupade ja teenuste müügile ülejäänud maailmale, võrreldes kogutööhõivega, suurenes 10,1 %-lt 2000. aastal 15,3 %-le 2017. aastal. (1). Reageerimine eelarve-, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas on vajalik, et vältida kriisi negatiivset mõju nendele ja teistele sektoritele.

1.2.

Koroonaviiruse kriisi tõttu peaks EL keskkonnasäästlikkusest ja digiteerimisest tingitud tööstuspoliitika üldise ümberkujundamise raames edendama tervishoiuseadmete ja farmaatsiasektorit. Eesmärk on tagada ELi jagatud suveräänsus ja isemajandamine nendes sektorites. Käesoleva arvamuse koostamine algas enne ettearvamatu tervishoiu- ja majanduskriisi puhkemist, mis muudab meie majandust ja üleilmastumise mustreid lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Kuigi see kriis ei ole arvamuse põhiteema, on sellel praegu ja tulevikus tohutu mõju alljärgnevates punktides käsitletud sektoritele ja teemadele. Juba praegu on selge, et kriis põhjustab mõnes maailma piirkonnas protektsionismi ja majandusliku natsionalismi uue laine – seda nii ELis kui maailma teistes piirkondades. Kõiki neid tegureid võetakse käesolevas arvamuses horisontaalselt arvesse, niivõrd kui see on praegu võimalik.

1.3.

Komitee jagab seisukohta, et rahvusvahelised ettevõtted ja rahvusvaheline kaubandus võivad kaasa aidata ülemaailmsele majanduskasvule, ja seda seoses suurema spetsialiseerumise, mastaabisäästu, kõrgetasemeliste ülemaailmsete väärtusahelate ning teadusuuringute ja tehnoloogia levikuga. Samuti tuleks osutada üleminekule väärtusahelatelt väärtuse loomise võrgustikele, lineaarselt majanduselt ringmajandusele ja materiaalselt mittemateriaalsele. See nõuab tööstuselt kohanemisvalmidust.

1.4.

Komitee rõhutab, et ELi meetmetega tuleb tagada, et tööstuse arengus osalejad ei satuks ebaõiglase majandusliku, sotsiaalse ega keskkonnaalase dumpingu ohvriks. Arvestades kiireloomulisi meetmeid, mida on tarvis rakendada, seisab EL silmitsi järgmiste väljakutsega: USA turg ELi ekspordi tarvis, ELi ja USA võimalik koostöö, Hiina tulevane roll ning vajadus WTO ümberkujundamise järele. Tööstusest peaks saama ühiskondlike ja keskkonnaalaste probleemide lahendamist võimaldav tegur, mis loob ühiskonnale uut väärtust.

1.5.

Komitee nõustub, et reguleerimiseta globaliseerumine suurendab ebavõrdsust, põhjustab langussurvet ettevõtjatele, töötasule ja töötingimustele ning nõrgestab sotsiaalkindlustust. See võib kujuneda tõeliseks ohuks Euroopa sotsiaalmudelitele. Reguleerimata globaliseerumine avaldab negatiivset mõju ka keskkonnastandarditele. Komitee tunneb muret selle pärast, et Euroopa ettevõtjaid ja töökohti survestavad ebaausad mitteturumajanduslikud kaubandustavad, mille puhul ei järgita rahvusvahelisi sotsiaal- ja keskkonnakokkuleppeid. ELi tööstus peaks tuginema oma ainulaadsele eelisele, ühendades Euroopa väärtused, uued tehnoloogiad ja tulevikku suunatud lähenemisviisi. Ühtne turg on keskse tähtsusega Euroopa tööstuse seisukohalt ja uuendustegevuse levitamiseks – mitte ainult digitehnoloogia, vaid ka muude peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, näiteks biotehnoloogia puhul. Samuti tuleks rõhutada sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse ning sotsiaaldialoogi rolli tööstuse ümberkujundamise ühiskondliku heakskiidu tagamisel.

1.6.

ELi tööstusstrateegia ja kaubanduspoliitika ei tohiks õõnestada liidu jõupingutusi kolmandatele riikidele arenguabi andmisel. Komitee soovitab nõrgema majandusega riikide puhul kasutada tasakaalustatud lähenemisviisi, paremat koordineerimist ja kombineerimist riikliku arenguabiga. Komitee on mures, et üha arvukamad WTO nõuetele mittevastavad meetmed ja uued diskrimineerivad mittetariifsed kokkulepped võivad tekitada ülemäärast vastastikust regulatiivset koormust viisil, mis tasapisi muutub ülemaailmses kaubanduses uueks standardiks. Olemasolevaid ELi toetusprogramme ja järelevalvet tuleks kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega uuesti hinnata, et toetada ELi liikmesriike, partnereid, ettevõtjaid ja töötajaid, keda majanduskriis ja kaubandussõjad on negatiivselt mõjutanud, ning vähendada nende koormust.

1.7.

Komitee on seisukohal, et ELi siseturust peaks saama „parim koht, kuhu investeerida“, sest see aitaks lahendada väliseid probleeme. Uut tööstusstrateegiat ja kõiki teisi mõjutusvahendeid tuleks hinnata seoses nende suutlikkusega edendada ja toetada investeeringuid tööstus-, energia-, transpordi- ja digitaalsesse taristusse laiendatud ühenduvuse lähenemisviisi kaudu. Ühinemisi, omandamisi ja riigiabi käsitlevate eeskirjade läbivaatamine aitaks ELi ülemaailmses konkurentsis võrdsemale kohale. Kõik valitsustasandid peavad tagama, et globaliseerumisest saadav kasu jaotuks õiglaselt ning et leevendataks negatiivseid mõjusid ülemaailmsel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Ühine välismaiste otseinvesteeringute süsteem aitaks tagada huvide kajastumise strateegilistes varades, nt elutähtsas taristus, elutähtsates tehnoloogiates ja elutähtsate sisendite varustuskindluses. Rohkem kui kunagi varem on tarvis kasutada riigihangete direktiive, tõhusaid kaubanduse kaitsevahendeid ja usaldusväärset vabakaubanduslepingute võrgustikku, et võidelda ebaseaduslike tavade vastu, süvendada õigusnormide lähendamist ning edendada jätkusuutlikkuse standardeid, vähendades seeläbi turumoonutusi.

1.8.

Komitee on mures hiljutise negatiivse suhtumise pärast seoses rahvusvahelise kaubanduse ja globaliseerumisega ning ulatuslikumale natsionalismile kutsuvate populistlike liikumiste kasvu pärast. Ta leiab, et protektsionism ja natsionalism ei saa pakkuda õigeid lahendusi majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele. Keskpika perspektiiviga reformimis- ja investeerimisprioriteedid on vajalikud, et suunata majandus tagasi jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, integreerides ülemineku rohelisele majandusele ja digiülemineku. EL peaks võtma kõik võimalikud meetmed, et hoolimata pandeemiast säilitada täielik demokraatia.

1.9.

Komitee on seisukohal, et roheline kokkulepe peaks endasse koondama tööstusstrateegia ja kaubanduspoliitika koos majandus-, õigus- ja konkurentsipoliitikaga kõikehõlmava jõupingutusena, et aidata keskkonda, tekitamata ohtu ühtsele turule ning Euroopa ettevõtjatele ja töökohtadele, ning seadma kõrged keskkonnaalased eesmärgid tööstusele kui tervikule.

1.10.

Komitee jagab seisukohta, et üks peamisi sõnumeid majandusliku stabiilsuse kohta on see, et liikmesriigid peaksid pöörama asjakohast tähelepanu riigi rahanduse kvaliteedile, edendades vajalikke ja tulevikule orienteeritud investeeringuid.

2.   Üldised märkused

2.1.

Kuna mitmepoolne süsteem on pideva surve all, seisavad ülemaailmsel tasandil tegutsevad ELi ettevõtjad silmitsi kasvavate pingete ja ebakindlusega ning suureneva protektsionismi ja jätkuvate vastuoludega ELi kaubanduspartnerite vahel. Ülemaailmsed väärtusahelad kahanevad ning kogu maailmas nähtub üldine suundumus, et pöördutakse tagasi piirkondadeks jaotumise juurde. EL koos USA ja Hiinaga on selle dünaamika keskmes ning mitmed peamised tööstussektorid on märkimisväärse surve all. Tarvis on teha põhimõttelisi otsuseid, et suurendada võimalust vältida marginaliseerumise ohtu ja säilitada ELi ülemaailmne roll. ELi territooriumil tehtavad investeeringud tuleb kiiresti läbi vaadata ning keskenduda ettevõtjate, eelkõige VKEde toetamisele, tagades likviidsuse pakkumise ja stabiilsuse finantssektoris, säilitades ühtse turu ja kindlustades elutähtsate kaupade liikumise. Sellist eesmärki on võimalik saavutada üksnes mitmeid selliseid meetmeid kombineerides nagu eeskirjad ja meetmed, mis on kohaldatavad ka kolmandate riikide ettevõtetele ELis töötades, taristu, investeeringud avalikesse hüvedesse (st tervishoid, haridus, digitaristu), vastastikkus riigihangete valdkonnas, tõhus kaubanduspoliitika, digitaalne sõltumatus.

2.2.

ELi tööstuse üleilmset konkurentsivõimet pärsivad tagasipöördumine ühepoolsuse juurde ning majandus- ja kaubandusküsimuste tõhusa üleilmse juhtimise puudumine. Sellele lisanduvad toetusi saavate konkurentide, eelkõige riigi omandis olevate ettevõtete, ja kriisi põhjustatud asümmeetria ja häired turul. ELi ettevõtjate investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni on suunatud konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse ühendamisele, kuid nende investeeringud ja riskivalmidus võivad osutuda ebatõhusaks seoses piiratud juurdepääsuga rahvusvahelistele turgudele ja ebaausa konkurentsiga. Selle taustal on VKEd haavatavamad kui eales varem.

2.3.

Sellises olukorras võiksid ELi toetatavad ühendused aidata edendada selle huve mitmepoolsetes organisatsioonides, nt Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO). Seetõttu kujutavad hiljuti vastu võetud tööstusstrateegia ja komisjoni iga-aastane aruanne vabakaubanduslepingute rakendamise kohta endast sammu suurema läbipaistvuse suunas ning on ka tõhusaks vahendiks kodanikuühiskonnale objektiivse taustteabe pakkumisel ELi poolt läbiräägitavate kaubanduslepingute kohta. Vaatamata mõningatele positiivsetele elementidele ei ole hiljuti vastu võetud tööstusstrateegia üldpakett veel kõiki veennud, et see toob märgatavat kasu ettevõtjatele, töötajatele ja kodanikuühiskonnale, kes püüavad suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

2.4.

Tugeva Euroopa tööstuspoliitika vastuvõtmine ja ELi ärihuvide kaitse on kooskõlas liidu välispoliitika prioriteetse eesmärgiga: tugevdada mitmepoolsust ÜRO süsteemi institutsioonides. Nende vajalikud reformid peaksid võimaldama liikuda sellise maailma suunas, kus valitsevad õiglased eeskirjad ja demokraatlikud põhimõtted.

3.   Äritegevuse väljavaadete kasutamine

3.1.

Komitee nõustub komisjoni seisukohaga, et ELi ettevõtjad saavad ELi tööstusstrateegiast ja kaubanduslepingutest kasu ainult siis, kui neil on asjakohane teave nende strateegiate ja lepingute sisu kohta ning nad mõistavad, kuidas need praktikas toimivad.

3.2.

Komitee märgib murelikult, et keerukad päritolureeglid ja haldusvormid, mida ELi kaubanduspartnerid ELi ettevõtjatele soodustuste andmiseks nõuavad, samuti sooduspäritolu keeruline tõendamine paistavad olevat liidu VKEde jaoks ebaproportsionaalsed võrreldes nende sõlmitud lepingute mahtudega.

3.3.

Komitee teeb ettepaneku, et kui mõnes riigis on tegu ebaausa konkurentsi, viletsate töötingimuste või puudulike jätkusuutlikkuse standarditega, tuleks töötada ka selle nimel, et käsitleda keskseid küsimusi alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide ja vaidluste veebipõhise lahendamise mehhanismide arendamise valdkonnas. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni poolt hiljuti välja kuulutatud mitmepoolset vahekokkulepet kui vaheetappi sõltumatu kaheastmelise vaidluste lahendamise funktsiooni säilitamiseks.

3.4.

Komitee tuletab meelde, et enamiku VKEde äritegevus toimub enamasti ühtse turu (2) piires ning ainult umbes pool VKEdest müüb oma kaupa ELi 28 liikmesriigist väljapoole (3). Samuti märgib komitee, et VKEde eksport on tugevalt koondunud mõnda ELi liikmesriiki ja piirkonda: üle kahe kolmandiku VKEde äri- ja kaubandustegevusest ELis toimub kuues liikmesriigis (4).

3.5.

Komitee tervitab komisjoni edukat tööd veebiportaaliga, mis integreerib kaks andmebaasi – turulepääsu andmebaasi ja kaubanduse kasutajatoe. Portaali eesmärk on käsitleda päritolureeglite ja tolliprotseduuride keerukust ja sidususe puudumist ning pakkuda tasuta veebipõhist päritolureeglite kalkulaatorit täiendava toena liidu VKEde jaoks.

3.6.

Komitee leiab, et komisjonil ja Euroopa välisteenistusel, samuti liikmesriikide diplomaatilistel ja konsulaaresindustel võiks olla oluline roll ELi strateegia, teenuste ja kolmandate riikidega kauplemise edendamisel, et hõlbustada nii sissetulevaid investeeringuid kui ka ekspordivõimalusi Euroopa ettevõtete ja töötajate jaoks.

3.7.

Komitee tervitab samuti Euroopa Komisjoni algatusi edendada ja toetada liidu VKEsid nende rahvusvahelistumise püüdlustes, et saada üleilmselt konkurentsivõimeliseks, ning rõhutab vajadust tagada, et nende algatuste rakendamisel kasutataks samuti alt üles lähenemisviisi. Koos nende algatustega võib uus paradigma tuua VKEdele ja teistele piirkondlikele osalejatele rohkem võimalusi.

3.8.

Komitee peab muret tekitavaks komisjoni aruandes esitatud küsimusi, mis on ELi kaubanduspartneritega lahendamata, eelkõige asjaolu, et ELi toodetel on jätkuvalt takistusi juurdepääsul partnerriikide turgudele. Tehniliste standardite vastastikust mittebürokraatlikku tunnustamist tuleb pidada esmatähtsaks.

3.9.

Komitee on toonitab sarnaselt Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringuga (5), mis põhineb mõne liikmesriigi kaubavoogude analüüsil, et ELi eksporditulemused on positiivses ja tugevas korrelatsioonis SKPga ning et kaubandus on tugevalt koondunud üksikutesse liikmesriikidesse.

3.10.

Komitee tuletab meelde, et komisjon tunnistas oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta üleilmastumise territoriaalselt ebaühtlast mõju, rõhutades, et kuigi üleilmastumisega seotud kasu on laiaulatuslik, jäävad kulud sageli kohaliku tasandi kanda.

3.11.

Komitee paneb erilist rõhku ühtekuuluvuspoliitika rollile ELi konkurentsivõime parandamisel sihipäraste investeeringute kaudu sellistes olulistes sektorites nagu võrgutaristud, teadusuuringud ja innovatsioon, IT-teenused, keskkonna- ja kliimameetmed, kvaliteetne tööhõive ja sotsiaalne kaasatus.

3.12.

Komitee rõhutab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) võimalikku rolli, aidates inimesi, kes jäävad töötuks üleilmastumise, digiteerimise, rände ja kliimamuutuste põhjustatud struktuurimuutuste tõttu. Ähvardava majandus- ja tööhõivekriisi tohutut ulatust silmas pidades tuleks EGFi rahaliselt tugevdada. Selle eeskirjad tuleks paindlikumaks muuta, et need vastaksid kriisi olemusele ja ulatusele, ning siduda see fond õiglase ülemineku fondiga.

3.13.

Komitee nõustub, et paindlik töökorraldus ja kaugtöö etendavad töökohtade ja tootmise säilitamisel olulist rolli, kuid kriis suurendab eeldatavasti märkimisväärselt töötust ja sissetulekute ebavõrdsust hoolimata jõupingutustest selle sotsiaalse mõju leevendamiseks. ELi läbivaadatud rohelise kokkuleppe poliitika võiks mängida olulist rolli üleilmastumise suunamisel, et sel oleks positiivne majanduslik, sotsiaalne, territoriaalne ja keskkonnaalane mõju ettevõtjatele, töötajatele ja kodanikuühiskonnale ning et see aitaks vähendada turumoonutusi.

3.14.

Komitee leiab, et tootmise CO2 jalajälje vähendamisega tegelevat mehhanismi ja tööstuse CO2heite vähendamise jõupingutusi võiks kasutada konkurentsitingimuste ühtlustamiseks. Ta märgib siiski, et sellise meetmega tuleb tasakaalustada keskkonna, kaubanduse ja õiglusega seotud probleemid, vältimaks turumoonutusi, mis käivitavad vastumeetmed ELi liikmesriikide vastu ning kahjustavad seega ELi tööstust ja tööstussektori töökohti.

3.15.

Komitee jagab seisukohta, et äärmiselt oluline on vähendada tootlikkuse erinevusi suure tootlikkusega riikide, piirkondade ja ettevõtjate ning kõigi teiste vahel ning et tõhusad institutsioonid ja tulemuslikud maksusüsteemid võiksid tootlikkust toetada.

3.16.

Tarvis on uut tööstuspoliitikat, et keskenduda innovaatilisema ja suuremat lisaväärtust loova tegevuse edendamisele, mis on lahutamatult seotud kvaliteedi ja uute töökohtade edendamisega. Selline poliitika, kui seda targalt kujundatakse ja korrektselt rakendatakse, võiks aidata vältida SKP edasise vähenemise, ühtse turu killustatuse ja väärtusahelate häirete negatiivset mõju.

4.   Erakordsete arengute negatiivse mõju leevendamine

4.1.

Komitee kutsub kõiki peamisi institutsioonilisi osalejaid üles vaatama läbi 27-liikmelise ELi ja Ühendkuningriigi vahelised sidemed, mis määravad suuresti kindlaks Ühendkuningriigi väljaastumise mõju nende riikide majandusele. Tuleb luua asjakohased meetmed nende sektorite jaoks, millele avaldub eriti kahjulik mõju.

4.2.

Komitee peab kahetsusväärseks, et USA otsus kehtestada Euroopa toodetele täiendavad tollimaksud vastumeetmena ELi poolt Airbusi tootjale antavale abile mõjutab peamiselt ELi liikmesriikides toodetud põllumajandustooteid ja põllumajanduslikke toiduaineid. ELi kaitsemeetmed terasesektoris on traditsiooniliselt CCMI tähelepanu keskpunktis. Arvestades terasetööstuse ebasoodsat majanduskeskkonda, tuleks nende meetmete tõhusust uuesti hinnata, et vältida edasist kahju omamaistele teraseettevõtjatele ning tagada ELi ettevõtjatele ja töötajatele võrdsed tingimused. Komitee rõhutab, et USA terasetariifid on põhjustanud märkimisväärseid kaubavahetuse häireid kolmandatest riikidest pärit terasetoodete puhul, mis sisenevad üha ulatuslikumalt Euroopa turule, leides kasutamist eelkõige avalike taristuobjektide riigihankelepingutes.

4.3.

Komitee märgib, et kuigi ükski riik ei saa end üleilmastumisest eraldada, ilma et sellega kaasneksid tohutud kulud, on mitmepoolse kaubandussüsteemi kokkuvarisemise oht reaalne ning EL peab seetõttu seda arvestama. Sellega seoses tervitab komitee komisjoni 2020. aasta tööprogrammi, mis sisaldab 2020. aasta lõpuks algatust WTO reformimiseks, ning kavandatud taastekava.

4.4.

Komitee jagab seisukohta, et EL peab võtma konkreetsema hoiaku, et tagada reaalne vastastikkus praktikas ja võidelda protektsionismi vastu juurdepääsul kolmandate riikide hanketurgudele. Hiina riigihanketuru ja intellektuaalomandi õiguste kaitse valdkonnas esineb märgatavaid erinevusi rahvusvahelistest standarditest ning vaatamata WTOga ühinemisele on Hiina endiselt suures osas kaitstud turg. Lisaks ei ole Hiina veel ühinenud WTO riigihankelepinguga, hoolimata oma lubadusest, kui see WTOs heaks kiideti. Hiinat puudutav arutelu on muutunud ELis tundlikuks teemaks. Ambitsioonikad programmid, nagu algatus „Belt and Road Initiative“, strateegia „Made in China 2025“ ja 16+1 suunised (2017 Budapest, 2018 Sofia, 2019 Dubrovnik) (6), on pälvinud paljude era- ja avaliku sektori osalejate, sh ELi institutsioonide tähelepanu. 5G-küsimus tõstatas digitaalse turvalisuse teema, luues viljaka pinnase ELi digitaalse sõltumatuse suunas liikumiseks. Selles suhtes näib kõige ratsionaalsem ja tasuvam lähenemisviis olevat edendada ELi investeerimisprogramme, mis on suunatud teadusuuringutele ja innovatsioonile.

4.5.

Poliitilistes soovitustes ja konkreetsetes meetmetes tuleks arvestada kahte strateegilist aspekti. Esimene on see, et G20, mis oleks võinud saada ÜRO süsteemi täiendavaks ülemaailmseks poliitiliseks foorumiks, et käsitleda ka ülemaailmset tasakaalustamatust ja ebavõrdsust, on kaotanud suure osa oma mõjust. Teine, sellega tihedalt seotud asjaolu on see, et ELil puudub tõhus „rahvusvaheline majanduspoliitika“. Tööstuspoliitika ja ELi teised poliitikavaldkonnad, mis mõjutavad tootmise, energeetika, siseturu, teadusuuringute ja innovatsiooni, transpordi ja teiste valdkondadega seonduvaid tegureid, ei ole seotud ELi kaubanduse ja välisteenuste ning liikmesriikide ekspordikrediidi agentuuride – mis peaksid oma jõud ühendama – välismõõtmega või kajastuvad selles ainult osaliselt. See raskendab suurtele rahvusvahelistele osalejatele vastu astumist ning vähendab ELi rolli mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ning turumoonutuste ennetamisel.

5.   Koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia põhjustatud kriisi mõju

5.1.

COVID-19 puhangul on erakordne makromajanduslik ja eelarveline mõju, mis on alles kujunemisjärgus. Komitee jagab seisukohta, et ei ELi ega ka maailma tasandil ei ole alternatiivi hiljuti teatavaks tehtud finantsmeetmetele ega tugevale rahapoliitikale. Peamised probleemid on majanduse puudulik ja ebaühtlane taastumine ning töötuse suurenemine. Kuigi poliitikameetmed peaksid töötuse suurenemist piirama, põhjustavad vajalikud meetmed riigieelarve puudujääki ja suurendavad valitsemissektori võlga.

5.2.

Komitee rõhutab, et sellel kriisil on ELile tõsised pikaajalised tagajärjed. Kuna poliitikud viivitasid ELi tasandi koordineeritud tegevusega pandeemia vastu võitlemisel, võib usaldus poliitika vastu väheneda.

5.3.

Muud riskid hõlmavad eeldatust kauem kestvat pandeemiat, finantsstabiilsuse puudumist nii kogu maailmas kui ka ELis, protektsionismi kasvu, ühtse turu killustatust ning sügavalt juurdunud struktuurilisi erinevusi.

5.4.

Komitee leiab, et kiiresti on tarvis uut Euroopa-sisese integratsiooni projekti, ühist majandus-, sotsiaal- (sh rahvatervise alane koordineerimine), maksu-, energia- ja keskkonnastrateegiat ning sidusat kaubanduspoliitikat. Tõhusa Euroopa strateegia puudumine on muret tekitav ja see viga tuleb parandada, töötades välja uue ühise Euroopa lähenemisviisi.

5.5.

Lisaks sellele, mida Euroopa stabiilsusmehhanism, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Keskpank juba teevad, on uue mitmeaastase finantsraamistiku raames vaja ulatuslikku investeeringute taastamise ja ülesehitamise paketti, et toetada ELi majandust pärast kriisi. Vajalikku kava investeeringute elavdamiseks rahastataks täiendavalt olemasolevatest ELi fondidest, rahastamisvahenditest ja taastusvõlakirjadest. Need tuleb selgelt määratleda koroonakriisist tulenevate probleemide kaudu ja tagada ELi eelarvega. Sellega seoses peab komitee Euroopa Komisjoni hiljuti esitatud taastekava esimeseks konkreetseks sammuks selles suunas.

5.6.

Komitee toonitab, et ka eeskirjadel põhinev kaubandus on kriisi ajal ja osana ELi kriisist väljumise strateegiast väga oluline. ELi liikmesriigid peavad austama ühtset turgu ja tagama, et ELi kaubanduses ei esineks sisetõkkeid, käivitades ulatuslikumad läbirääkimised mitmepoolse lepingu üle, mis tooks kaasa võrdsed tingimused, sh meditsiiniseadmete tollitariifide võimaliku alalise liberaliseerimise, ja aitaks tagada, et ülemaailmsed tarneahelad saaksid selles kriitilise tähtsusega sektoris vabalt toimida. Koos nende meetmetega võivad tollitariifide liberaliseerimine ja ekspordi rahastamine, mida ELi ja liikmesriikide asjaomaste asutuste vahel tõhusalt koordineeritakse, leevendada survet ettevõtjatele ja ennetada turumoonutusi.

---

(1)  http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/november/tradoc_157516.pdf

(2)  Euroopa Parlamendi uuringuteenistus „CETA implementation: SMEs and regions in focus“, uuring korraldati komitee taotlusel, 18. november 2019, kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/thinktank/et/document.html?reference=EPRS_IDA(2019)644179#

(3)  Eurobaromeetri kiiruuring nr 42 „Internationalisation of Small and Medium-sized Enterprises“, oktoober 2015.

(4)  Belgia, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

(5)  Euroopa Parlamendi uuringuteenistus „Interactions between trade, investment and trends in EU industry: EU regions and international trade“, uuring korraldati Euroopa Regioonide Komitee taotlusel, 27. oktoober 2017, kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/thinktank/et/document.html?reference=EPRS_STU(2017)608695.

(6)  2017: https://www.fmprc.gov.cn/mfa_eng/wjdt_665385/2649_665393/t1514534.shtml;

2018: https://www.fmprc.gov.cn/mfa_eng/wjdt_665385/2649_665393/t1577455.shtml;

2019: https://www.fmprc.gov.cn/mfa_eng/wjdt_665385/2649_665393/t1655224.shtml.