28.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 487/30

Raportöör:

Philippe DE BUCK

Kaasraportöör:

Tanja BUZEK

1.1.

Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavad läbirääkimised on jõudmas otsustava tähtsusega aastasse 2016. Pealäbirääkijad EL ja USA kinnitasid võetud kohustust kiirendada kõnelusi, et saavutada ambitsioonikas ja ulatuslik poliitiline kokkulepe, mis määrab veel enne USA praeguse valitsuse ametiaja lõppu kindlaks võimalikud sihtmärgid igas valdkonnas. Seepärast otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostada omaalgatusliku arvamuse TTIP konkreetsetest võtmeküsimustest.

1.2.

Käesolevas arvamuses ei kommenteerita võimalikku lõplikku kokkulepet, mis saab olema ELi ja USA läbirääkimiste tulemus. Siiski on oluline anda hinnang sellele, mil määral on võetud praegu üldsusele kättesaadavates ELi ettepanekutes arvesse Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohta, nagu seda väljendati eelkõige komitee eelmistes arvamustes. See võimaldab panna aluse tugevdatud partnerlusele komisjoni ja Euroopa kodanikuühiskonna vahel ELi kaubanduspoliitika väljatöötamiseks.

1.3.

Seepärast esitab komitee oma institutsioonilist rolli rõhutades järgmised ettepanekud.

1.4.1.

TTIP läbirääkimised annavad uue hoo kõrgemate eesmärkidega tihedamale regulatiivsele koostööle. Seega märgib komitee rahulolevalt, et kavandatud peatükk sisaldab avaliku poliitika eesmärkide ja kõrge kaitsetaseme saavutamist teatud konkreetsetes valdkondades. Komitee tervitab ka selgesõnalist selgitust, et regulatiivse koostöö institutsioonilise struktuuri ülesanne ja eesmärk on poliitikakujundajate toetamine ja nõustamine demokraatliku kontrolli tingimustes ning sellel ei ole õigusaktide vastuvõtmise pädevust ning see ei asenda siseriiklikke regulatiivseid menetlusi.

1.4.2.

Siiski palub komitee „koormavad“ eeskirjad selgemalt määratleda ja rõhutab, et tarbijate, töötajate ja keskkonnaalaseid õigusi kaitsvaid eeskirju ei tohiks iseenesest käsitleda „koormavana“.

1.4.3.

Komitee nõuab ka seda, et heade reguleerimistavade peatükk ei piiraks osapoolte õigust reguleerida või võtta kasutusele USAs kasutusel oleva avaldamise ja kommenteerimise protsessiga (notice-and-comment) samaväärseid menetlusi.

1.4.4.

Lisaks palub komitee komisjonil selgitada asjaomaste sidusrühmade kaasamise korraldust, seda eelkõige sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajate osas.

1.5.1.

Komitee on seisukohal, et ettepanekuid standardite kehtestamise, tehniliste normide, tähistamise ja märgistamise kohta tuleb käsitleda kui Euroopa Liidu olulisi aktiivseid huvisid. Komitee võtab teadmiseks olulised läbipaistvust käsitlevad sätted. Siiski kutsub komitee üles:

1.5.2.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitleva peatüki osas märgib komitee, et selle aluseks on WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping, mis sisaldab ettevaatuspõhimõtet. Siiski nõuab komitee täiendavat kinnitust selle kohta, et ELi toidualaseid õigusakte ei muudeta ja et EL säilitab oma piirangud hormoonide, kasvukiirendajate ja geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele.

1.6.1.

Komitee tunnistab kaubanduse lihtsustamise olulisust eelkõige väikeste ettevõtete jaoks ning tervitab Euroopa Komisjoni välja pakutud peatükki. Komitee kutsub siiski üles lihtsustama veelgi tollimenetlusi ning selgitama trahve ja vastutust käsitlevaid eeskirju tollialaste õigusaktide rikkumise korral.

1.7.1.

Komitee tervitab ELi poolt teenuste peatükis võetud mõistlikke kohustusi ning kordab oma üleskutset suurendada turulepääsu föderaalsel ja riiklikul tasandil ning tõhustada regulatiivset koostööd – tunnistades, et turulepääs sõltub muu hulgas ka sellest – ning nõuet säilitada avalikud teenused vastavalt ELi toimimise lepingule. Komitee kordab ka seda, et audiovisuaalteenused ei kuulu läbirääkimisvolituste alla ning seetõttu ei peaks neid hõlmama ühegi kohustuse hulka. Komitee toetab ka Euroopa Komisjoni otsust seisata läbirääkimised finantsteenuste turule juurdepääsu küsimuses seni, kuni USA läbirääkijad nõustuvad selgelt algatama arutelu regulatiivse koostöö teemal, mille eesmärk on kaitsetaseme tõstmine ja finantsstabiilsuse suurendamine kõnealuses sektoris. Komitee kutsub ka üles sõnastama selgelt ja üksikasjalikult laialt määratletud kommunaalettevõtete erandi, tagamaks, et kõik avalikud teenused, mis on osutatud allhankena või rahastatud riigi, tulundusliku erasektori või mittetulundusorganisatsioonide poolt, jäetakse kokkuleppest välja.

1.8.1.

Komitee tervitab kaubandust ja säästvat arengut käsitleva komisjoni ettepaneku laialdast ja üksikasjalikku ulatust. Komitee tuletab meelde, et nende sätete tegelik väärtus sõltub siiski eelkõige sellest, kas neid on võimalik tõhusalt jõustada. Komitee nõuab tõhusat jõustamismehhanismi ja tugevat kodanikuühiskonna juhitavat järelevalvemehhanismi. Komitee ei saa kommenteerida TTIP säästva arengu peatüki jõustamismeetmeid, kuna jõustamist käsitlevate kirjalike ettepanekute esitamine on hilinenud. Oluline on, et komisjon konsulteeriks asjaomaste ettepanekute küsimuses kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega tagamaks, et need on koostatud viisil, mis on praktikas tõhus. Komitee jätab endale võimaluse kommenteerida asjaomaseid elemente pärast nende avaldamist.

1.9.1.

Komitee tervitab ettepanekut reformida investeeringute kaitse süsteemi ja eesmärki luua alaline mitmepoolne investeerimiskohus, mis vahetab välja eraõiguslikud vahekohtud. Siiski näeb komitee endiselt mõningaid muret tekitavaid aspekte (esitatud punktis 8.8), millega tuleks tegeleda. Samuti palub komitee Euroopa Komisjonil koostada mõjuhinnangu, mis hõlmaks nii uue investeerimiskohtu süsteemi maksumust kui ka toimimist.

2.1.

Alates TTIP läbirääkimiste käivitamisest 2013. aasta juunis on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee etendanud tähtsat rolli ELi organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohtade sõnastamisel, koostades selleks arvamusi TTIP läbirääkimiste konkreetsete aspektide kohta, (1) investeeringute kaitse ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kohta (2) ning TTIP mõju kohta VKEdele (3). Vahepeal on komisjon avaldanud olulise teatise teemal „Kaubandus kõigile“, (4) milles sätestatakse tingimused tulevastele kaubandus- ja investeerimislepingutele. Komitee toetas oma arvamuses (5) asjaomases teatises esitatud lähenemisviisi. Komitee püüab ka koostöös teiste ELi institutsioonidega anda panuse TTIP-teemalisse kodanikuühiskonna teadlikku arutellu mitme TTIP-ga seotud tegevuse kaudu. See hõlmab arutelude korraldamist ja komitee liikmete külastusi USAsse.

2.2.

Komitee võtab teadmiseks, et TTIP läbirääkimised on toimunud läbipaistvamalt kui eelnevad kaubandus- ja investeerimisläbirääkimised – need on esimesed läbirääkimised, mille kohta avaldati nõukogu läbirääkimisvolitused, ELi seisukohad ja mitu kirjalikku ettepanekut. Loodi nõuanderühm, mis koondab eksperte, kes esindavad laia huvideringi – tarbijad, ametiühingud, ettevõtjad, keskkonna ja rahvatervise valdkonna esindajad –, et anda ELi kaubandusläbirääkijatele kõrgetasemelist nõu läbiräägitavates valdkondades. Komitee tunneb oma institutsioonilist rolli silmas pidades siiski kahetsust, et teda ei ole ametlikult kaasatud spetsiaalsesse TTIP nõuanderühma (6). Komisjon on loonud TTIP-le pühendatud veebilehe, mis sisaldab teabelehti ja lugemissoovitusi, ELi seisukohavõtte (milles tutvustatakse ja kirjeldatakse Euroopa Liidu üldist lähenemisviisi teatud küsimusele), ELi kirjalikke ettepanekuid (mis on Euroopa Liidu esialgsed õigusaktide ettepanekud TTIP raames käsitletavatel teemade) ning ELi pakkumist turulepääsuks teenuste valdkonnas. Komitee hindab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua kodanikuühiskonna foorum, mis koosneb sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatest, k.a riiklikes nõuanderühmades osalejad, et viia läbi arutelu kõnealuse kokkuleppe rakendamise ja kohaldamise üle.

2.3.

Käesolev arvamus tugineb eelnevate arvamuste järeldustele, milles kutsutakse üles jagama TTIPst saadava kasu võrdselt äriringkondade (sealhulgas VKEde), töötajate, tarbijate ja kodanike vahel ning muutma ELis kehtivate kõrgete standardite kaitsmise lepingu heakskiitmise eeltingimuseks. Komitee arvates on oluline avaldada arvamust juba avaldatud ELi seisukohtade ja teatud peatükkide kirjalike ettepanekute kohta, et uurida, mil määral on need kooskõlas nimetatud eeltingimustega, ja teha kindlaks peamised aspektid, mis Euroopa kodanikuühiskonnale huvi pakuvad ja muret valmistavad. Eelkõige on komitee otsustanud oma analüüsis keskenduda ettepanekutele, mis käsitlevad regulatiivset koostööd, k.a häid reguleerimistavasid (avaldati 21. märtsil 2016), tehnilisi kaubandustõkkeid, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid (mõlemad avaldati jaanuaris 2015), tollimenetluste ja kaubanduse lihtsustamist (avaldati jaanuaris 2015 ja muudeti märtsis 2016), teenuseid (avaldati juulis 2015), säästvat arengut (avaldati novembris 2015) ja investeeringuid (avaldati novembris 2015). Käesolevas arvamuses võetakse arvesse dokumente, mis on avaldatud enne 14. juulit 2016.

2.4.

Tuleb märkida, et Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil 2016 lepingu institutsioonilise ülesehituse, (7) mis hõlmab kodanikuühiskonna esindajatest riiklike nõuanderühmade loomist, mis nõustavad osapooli lepingu rakendamisel. Komitee tervitab asjaolu, et riiklike nõuanderühmade volitusi on laiendatud, et need hõlmaksid kõiki lepingus sisalduvaid huvipakkuvaid teemasid, kuid peab kahetsusväärseks, et ELi ettepanekus ei ole selgesõnaliselt mainitud kahe riikliku nõuanderühma ühiskohtumist (mis tuleb kokku kutsuda omal algatusel) ning et kodanikuühiskonna foorumi saab kokku kutsuda üksnes ühiskomitee. Kodanikuühiskonna foorumi koosolekud võimaldavad kahe riikliku nõuanderühma liikmetel töötada osapoolte ühiste soovituste koostamisel.

2.5.

Selles osas tunneb komitee sügavat kahetsust, et kui läbirääkimised peaksid lõpuks toimuma konsolideeritud tekstide alusel, siis kahjustatakse tõsiselt praeguseks saavutatud kõrget läbipaistvuse taset, juhul kui USA ei nõustu tegema neid tekste kättesaadavaks üldsusele või vähemalt ELi nõuanderühmale. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles tegema ka edaspidi kõik endast oleneva, et tõstatada see teema vastaspoolega peetavatel läbirääkimistel.

3.1.

Regulatiivne koostöö on üks TTIP kolmest sambast turulepääsu ja turueeskirjade kõrval ning see koosneb neljast osast: horisontaalsed aspektid (mis sisaldavad ühelt poolt regulatiivse sidususe või heade reguleerimistavade peatükki ning teiselt poolt reguleerivate asutuste regulatiivse koostöö peatükki), tehnilised kaubandustõkked, toiduohutus ning looma- ja taimetervis (sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed) ning sektoripõhised lisad. Käesoleva punkti eesmärk on kommenteerida neist esimest – horisontaalseid aspekte – ning järgmistes punktides käsitletakse tehnilisi kaubandustõkkeid ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid.

3.2.

Regulatiivset koostööd on määratletud TTIP ühe põhieesmärgina, sest sellel võib olla oluline roll kaubanduse ja investeeringute lihtsustamisel ning eelkõige väikeettevõtjate konkurentsivõime parandamisel. Eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ootavad uute võimaluste avanemist, kuna erinevalt suurettevõtjatest ei ole neil ressursse, et orienteeruda erinevates regulatiivsetes keskkondades mõlemal pool Atlandi ookeani. Samas looks õiguslike režiimide suurem ühilduvus suurtele ettevõtetele võimalusi kasutada ära majanduse mastaabisäästu Euroopa ja USA vahel.

3.3.

Jõupingutused regulatiivse koostöö saavutamiseks ei ole uued (8). TTIP läbirääkimised annavad uue hoo kõrgemate eesmärkidega tihedamale regulatiivsele koostööle. Komitee märgib, et tihedamast regulatiivsest koostööst tuleneva kasu hindamine ei ole lihtne peamiselt seetõttu, et see sõltub läbirääkimiste käigus kokkulepitavast koostöö ulatusest. Euroopa Komisjoni koostatud jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu tehnilise vahearuande projekti kohaselt tuleneb hinnanguliselt 76 % TTIP mõjust regulatiivsest koostööst ja 24 % kogumõjust tollimaksude vähendamisest (9).

3.4.

Siiski peab komitee oluliseks kaitsemeetmete kehtestamist, mis tagaksid, et regulatiivse koostöö protsessi ei kasutataks sotsiaalsete, tööalaste, tarbijakaitse- ja keskkonnastandardite õõnestamiseks, vaid pigem püütaks neid selle abil parandada. Kui neist tingimustest peetakse kinni, siis ei oleks kasu mitte ainult majanduslik, vaid võib ka lihtsustada reguleerivate asutuste ülesandeid avaliku poliitika eesmärkide saavutamisel.

3.5.

Komitee jaoks oli põhiline punkt ELi kõrge kaitsetaseme säilitamine. Regulatiivset koostööd käsitleva peatüki artikli x1b praegune ettepanek hõlmab avaliku poliitika eesmärkide järgimist ja muu hulgas rahvatervise; inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise; tervise ja ohutuse; töötingimuste; loomade heaolu; keskkonna-, tarbija-, sotsiaalkaitse ja sotsiaalkindlustuse; isikuandmete ja küberjulgeoleku; kultuurilise mitmekesisuse ja finantsstabiilsuse kaitse kõrget taset.

3.6.

Siiski väljendab komitee muret selle pärast, et eeltoodut võib kahjustada artikkel x1d, milles on ühe eesmärgina nimetatud tarbetult koormavate regulatiivsete nõuete vähendamist (10). Komitee tunneb muret, et sellist keelekasutust võidakse tõlgendada nii, et tarbijate, töötajate ja keskkonnaõiguste kaitse on iseenesest „koormav“.

3.7.

Seepärast tahab komitee veelkord jõuliselt rõhutada, et praeguste kõrgete standardite kaitsmine on põhiline nõue ning et lisaks kaubandusvõimaluste laiendamise eesmärgile võib regulatiivne koostöö parandada ka inimeste turvalisust, tervist ning majanduslikku ja sotsiaalset heaolu mõlemal pool Atlandi ookeani. Seepärast tuleks asjaomast avaldust lõplikus kokkuleppes veelkord väga selgelt ja üksikasjalikult kinnitada. Komitee väljendab muret häid reguleerimistavasid käsitleva ELi ettepaneku pärast. Regulatiivse koostöö eesmärk peaks olema parandada reguleerivate asutuste dialoogi, mitte mõjutada teineteise eeskirjade koostamise protsesse. Komitee palub Euroopa Komisjonil täpsustada oma ettepaneku heade reguleerimistavade peatükki.

3.8.

Selles osas on komitee seisukohal, et praegust heade reguleerimistavade peatüki ettepanekut, milles märgitakse, et osapooled peavad kaaluma mitteregulatiivseid alternatiive (k.a võimalus mitte koostada õigusakti), mille abil saavutada õigusakti eesmärk, ei peaks vaatlema osapoolte reguleerimise õigust piirava aspektina. Suurema kindluse huvides peaks kokkuleppe tekst selgitama, et asjaomane säte ei tohi piirata osapoolte reguleerimise õigust. Komitee märgib ka seda, et sidusrühmadega konsulteerimist käsitleva ettepaneku artiklit 6 ei peaks käsitlema võrdväärsena USAs kasutusel oleva avaldamise ja kommenteerimise (notice-and-comment) protsessiga.

3.9.

Komitee arvates peab seega keskseks eesmärgiks jääma kaubanduse areng. Oluline on, et TTIP läbirääkimised toetaksid ebavajalike kaubandustõkete eemaldamist (11).

3.10.

Komitee tervitab tõsiasja, et komisjoni praeguses ettepanekus selgitatakse sõnaselgelt, et institutsioonilise struktuuri ülesanne ja eesmärk on poliitikakujundajate toetamine ja nõustamine Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu demokraatliku kontrolli all (12). Tavapärast õigusloome protsessi ei tohi kahjustada ning vältida tuleks viivitusi või õiguslikku seisakut. Komitee tervitab kavandatud artiklit 1, milles kinnitatakse taas kord reguleerimise ja kaitsetasemete kehtestamise õigust. Siiski on väga oluline, et ettepanekus määratletakse eri komiteede ja rühmade koosseis ja töökord. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama sidusus ja järjepidevus horisontaalse regulatiivse koostöö peatükkide, tehniliste kaubandustõkete ja sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete peatükkide ning valdkondlike lisade vahel.

3.11.

Reguleerimisprotsessi alguses peetav dialoog suurendab võimalusi leida poliitilised lahendused, milles arvestatakse piiriüleste huvidega, ning see on vältimatu. Sidusrühmade kaasamist läbipaistva protsessi vahendusel, mis on Euroopa Liidu hea õigusloome protsessi peamine põhimõte, tuleb üksikasjalikult selgitada komisjoni ettepanekus. Selleks, et saavutada regulatiivse koostöö osas kaasavaid lahendusi ja ettepanekuid regulatiivsete asutuste jaoks, on vaja sidusrühmade ja eelkõige ettevõtjate, tarbijate, keskkonna huvirühmade ja töötajate struktuurilist ja tasakaalustatud pühendumust.

3.12.

Selleks, et tagada konkreetse edu saavutamine, peavad ELi ja USA reguleerivad asutused konsulteerima regulatiivse tegevuse küsimuses juba varajases faasis. Loodetakse, et poliitikakujundamise protsessi varased arutelud suurendavad võimalust jõuda tulevikus ühilduvate eeskirjadeni ning võimaldavad turuosalistel üheaegselt järgida mõlemat režiimi. Reguleerivad asutused peaksid kaaluma dialoogi oma kolleegide või huvitatud isikutega ja vastama nende märkustele vabatahtlikkuse alusel, et vältida õigusliku seisakut.

3.13.

Komitee palub komisjonil selgitada nii eelnevalt mainitud dialoogi kui ka asjaomaste sidusrühmade kaasamise korraldust, seda eelkõige sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajate osas. Tuleb anda selge garantii, et kõik olulised osapooled saavad panustada läbipaistvasse dialoogi täpselt määratletud korra alusel, mis tagab võrdse kohtlemise ja väldib viivitusi õigusloomeprotsessis. ELi poolel tuleks sidusrühmade olulisuse ja esindatuse määratlemisel kaaluda läbipaistvuse registri loomist.

4.1.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tehnilisi kaubandustõkkeid käsitlev kokkulepe on hõlmatud ettepanekusse selle praegusel kujul. Kavandatud tehniliste kaubandustõkete peatükis käsitletakse lisaks tehnilisi nõudeid (tehnilised normid ja standardid) ning vastavushindamise nõudeid. Komitee on seisukohal, et ettepanekuid standardite kehtestamise, tehniliste normide, tähistamise ja märgistamise kohta tuleb käsitleda kui Euroopa Liidu olulisi aktiivseid huvisid. Oluline on, et neid ettepanekuid ei kasutata selleks, et muuta küsitavaks eeskirjad, mis on vajalikud tervishoiu, turvalisuse ning sotsiaalkaitse tarvis.

4.2.

Komitee võtab teadmiseks olulised sätted läbipaistvuse kohta – ta kordab kohustust teavitada WTOd meetmetest, anda teisele lepingupoolele teavet, pakkuda võimalust kirjalike kommentaaride tegemiseks ning vastata sellistele kommentaaridele. Selles peatükis nähakse samuti ette kõigi rakendatavate (nii uute kui ka kehtivate) tehniliste normide, samuti tehnilistes normides osutatud standardite (nagu enamus standardeid, mida tööstuses kasutatakse, kuid millele seadusandjad tehnilistes normides ei osuta) avaldamine.

4.3.

Standardimise osas tervitab komitee standardiorganisatsioonide koostööd ning ka piiratud vastastikuse tunnustamise põhimõtteid. Komitee on siiski võtnud teadmiseks ka Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec) väljendatud mure TTIP vabatahtlike standardite vastastikuse tunnustamisega kaasnevate riskide osas. Komitee palub komisjonil kaaluda ELi standardiorganisatsioonide ettepanekuid ja tagada ELi huvide kaitse. Oluline on ka garantii, et kõik asjaomased sidusrühmad saavad anda panuse uute standardite arendamisse.

4.4.

USA ja ELi standardimissüsteemid erinevad üksteisest märkimisväärselt. Eelkõige ei kasutata USAs Euroopa ühtse turu sambaks olevat põhimõtet, mille kohaselt kehtib ühele tootele üks, kõikjal tunnustatud standard. Kui Euroopas võetakse vastu uus standard, siis tühistatakse sellega vastuolus olevad riiklikud standardid. USAs kehtivad turul samaaegselt erinevad standardid, mistõttu on VKEdel keeruline mõista, milline standard sobib kõige paremini nende tootevalikuga. Läbipaistvuse suurendamiseks ja väikeste ettevõtjate toetamiseks on oluline luua klienditugi USA poolel, mis pakuks tugiteenust USA turule eksportida soovivatele ELi ettevõtjatele. Nende näol on sageli tegu piiratud vahenditega väikeettevõtjatega, kes on kitsalt spetsialiseerunud nišiturule, mis on nende konkurentsivõime aluseks.

4.5.

Komitee peab kahetsusväärseks, et olulised valdkonnad, nagu elektriohutus, elektromagnetiline ühilduvus, masinad ja telekommunikatsioon, kus ELil on selged aktiivsed huvid, on määratletud prioriteetsete valdkondadena, mida tulevikus kaaluda – need valdkonnad peaksid kuuluma läbirääkimistest tuleneva vastavushindamise konkreetsete osutatud tulemuste hulka.

4.6.

Samuti väljendab komitee kahetsust, et tähistamise ja märgistamise osas ei ole määratletud prioriteetseid valdkondi tulevaseks tööks ning puuduvad kohad nii tähistamise ja märgistamise nõuete tulevase läbivaatamise tähtaegade kui ka läbirääkimiste tulemuste lisamiseks konkreetsetes sektorites.

4.7.

Kavandatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitleva peatüki aluseks on WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping ning selles kommenteeritakse ELi kirjalikku ettepanekut, mis esitati USAga arutamiseks 29. septembrist kuni 3. oktoobrini 2014 toimunud läbirääkimistevooru käigus ning avaldati 7. jaanuaril 2015.

4.8.

WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping, mis käsitleb toiduohutuse ning looma- ja taimetervise eeskirjade rakendamist, sisaldab ettevaatuspõhimõtet (artikli 5 lõige 7), mis on nüüd sätestatud ka Lissaboni lepingus. See ei tohi olla läbirääkimiste objektiks ega tohiks seepärast olla kokkuleppe osa. Seepärast tervitab komitee südamest ELi antud lubadust, et TTIP ei muuda kehtivaid toidualaseid õigusakte, et EL säilitab piirangud hormoonide või kasvukiirendajate kasutamisele lihas ning et TTIP ei muuda geneetiliselt muundatud organisme käsitlevaid ELi õigusakte.

5.1.

Kuna kaubandus hõlmab suure osa Atlandi-ülesest kaubavahetusest, siis avaldavad mis tahes jõupingutused tollimenetluste parandamiseks suurt mõju kahepoolsele kaubavahetusele, eelkõige väikeettevõtjate jaoks.

5.2.

Komitee tervitab täiendavaid ettepanekuid, mille eesmärk on tollimenetluste lihtsustamine, mis eelkõige hõlmavad järgmist: ühtse kontaktpunkti loomine mõlemal pool Atlandi ookeani, tõhusam kooskõlastamine rahvusvaheliste standardite alal ning kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogrammi arendamine; andmete ühtlustamine ja vastavusse viimine, pühendumine hindamisele, milliseid andmeid tuleks vastavusse viia; ühise tollikoostöö komitee vastutusala laiendamine, et see saaks tegutseda nn spetsialiseerunud tollikomiteena mitmes veel määratlemist vajavas valdkonnas ja teha eelotsuseid.

5.3.

Komitee palub Euroopa Komisjonil selgitada aspekte, mis on ELi ettevõtjate jaoks eriti olulised ning mis ei ole avaldatud tekstis veel selged, nagu miinimumväärtus, kõikide lisatasude kaotamine ning trahvide ja vastutuse küsimus tollialaste õigusaktide rikkumise korral.

6.1.

Teenuste valdkonnas pakub EL mõistlikke kohustusi valdkondades, mis on ülimalt olulised Euroopa konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamiseks (digitaalvaldkond ja telekommunikatsioon) ja ülemaailmsete väärtusahelate integratsiooni kiirendamiseks (transpordi- ja kullerteenused, äriteenused ja kutsealased teenused) või millel on kokkupuude peamiste majandusharudega (ehitus, jaemüük, energia).

6.2.

Komitee väljendab ka rahulolu selle üle, et ELi ettepanekus on esitatud raamistik õiglase, läbipaistva ja sidusa kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise režiimi lihtsustamiseks ning tuuakse välja vastastikuse tunnustamise kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste üldtingimused. Need kokkulepped on ülimalt olulised, et kindlustada ELi teenusepakkujatele parem turulepääs.

6.3.

Komitee kordab teenustega seotud kolme peamist aspekti: vajadus suurendada turulepääsu nii föderaalsel kui ka riiklikul tasandil; tunnistamine, et turulepääs sõltub ka tõhusast regulatiivsest koostööst; nõue säilitada avalike teenuste eripära vastavalt ELi toimimise lepingule.

6.4.

Komitee rõhutab, et komisjon peaks tagama, et teenuste puhul ulatuks TTIP kaugemale kehtivatest lepingutest, nagu seda on teenustekaubanduse üldleping (GATS) ja teenustekaubanduse leping (TISA), ning et sõlmida tuleks konkreetsed kokkulepped paljude USAs kehtivate diskrimineerivate tõkete kaotamiseks.

6.5.

Komitee rõhutab ühte konkreetset küsimust, mida komisjon peaks arvesse võtma ning mis puudutab tasakaalustamata turulepääsu: USA ettevõtjad võivad saada kasu ELi ühtsest turust, samas kui ELi ettevõtjaid ootab USAs ees killustatud turg, kuna paljusid teenustevaldkondi reguleeritakse osariigi tasandil. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et USA jätkuv viisanõue mõne ELi liikmesriigi kodanike suhtes, samas kui USA kodanikelt ELi reisimiseks viisat ei nõuta, kujutab endast ELi kodanike diskrimineerivat kohtlemist, millel on kahjulik mõju kahepoolsetele suhetele.

6.6.

Komitee esitab teatud valdkondade kohta järgmised märkused:

6.7.

Avalike teenuste küsimuses märkis komitee oma arvamuses „Kaubandus kõigile“, et vabakaubanduslepingutes avalike teenuste kaitsmiseks on parim viis „kasutada positiivset nimekirja turulepääsu ja võrdse kohtlemise osas“. Aga praeguses teenuseid puudutavas TTIP ettepanekus valib ELi ennenägematu „hübriidse“ lähenemisviisi teenuste nimekirjadele, mis võib põhjustada märkimisväärset ebakindlust.

6.8.

Turulepääsu küsimusi käsitlevas III lisas on toodud positiivne nimekiri, millel on sama sõnastus nagu ELi GATSi nimekirjal, kus „kommunaalteenused on näiteks sellistes sektorites nagu seotud teaduslik-tehnilised nõustamisteenused, sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, terviseteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teeninduskohustustest. Kuna kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjaliku ja ammendava valdkonnapõhise loendi esitamine otstarbekohane“ (13). Monopoolsete struktuuride säilitamist võimaldaval kommunaalteenuste klauslil on kahjuks mitu puudust, sealhulgas tõsiasi, et selle ulatus ei kata selliseid piiranguid nagu majanduslike vajaduste analüüsid või kvoodid. Komitee rõhutab, et kommunaalteenuste erandit peab kohaldama kõigi tarneviiside suhtes.

6.9.

Komitee kutsub üles sõnastama III lisas selgelt ja üksikasjalikult kommunaalettevõtete erandi, tagamaks, et kõik avalikud teenused, mis on osutatud allhankena või rahastatud riigi, tulundusliku erasektori või mittetulundusorganisatsioonide poolt, jäetakse kokkuleppest välja.

6.10.

Kuigi rakendamiskeelud ja sillaklauslid ei kehti II lisale, on komitee mures selle pärast, et läbirääkimiste tulemuseks võib olla see, et praegu kõnealuses lisas loetletud ELi reservatsioonid viiakse üle I lisasse, takistades seeläbi liberaliseerimise vähendamist. Selles küsimuses toetab komitee Madalmaade sotsiaal- ja majandusnõukogu nõuandvas aruandes sisalduvat avaldust, et valitsustele peavad jääma vabad käed teatud teenuste määratlemisel üldhuviteenusena ja seda nende eelistustest lähtuvalt (14).

6.11.

Komitee väljendab muret ka selle üle, et USA valitsus võib vaidlustada I ja II lisas loetellu nõuetekohaselt lisamata teenuste reguleerimise valitsuste poolt, kasutades selleks riikidevaheliste vaidluste lahendamise menetlusi või investeerimiskohtu süsteemi ning esitades süüdistuse enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustuste või võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumises.

6.12.

Komitee peab kahetsusväärseks, et teiste peatükkidega võrreldes on tähelepanuta jäänud juurdepääs teenusteturule, ning kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi allesjäänud turulepääsu tõkete kaotamiseks USAs. USA rakendab endiselt täielikku keelustamist laevandussektoris. Lennutranspordis on kapitaliosaluse ülempiir 25 % ja telekommunikatsioonisektoris 20 %, samuti kehtib mitu piiritagust tõket, näiteks telekommunikatsiooni ja satelliitide alal. Samuti on väga pikk kodakondsusnõudeid sisaldav loetelu, näiteks pangandus-, kindlustus- ja raamatupidamissektoris. Õigus-, raamatupidamis-, inseneri- ja kindlustusteenuste puhul kehtivad elukohanõuded. Kohapeal viibimise nõuded kehtivad näiteks õigus-, raamatupidamis- ja kindlustussektorile, lisaks rakendatakse kindlustussektoris ka õigusliku vormiga seotud nõuet jne.

7.1.

TTIP pakub osapooltele võimaluse edendada säästvat arengut kaubanduse kaudu ja minna säästva arengu eesmärke silmas pidades kaugemale kui ükski teine kaubandusleping, mille kumbki pool on seniajani sõlminud. Oma arvamustes REX/390 ja REX/449 (15) nõudis komitee jõulise kaubanduse ja säästva arengu peatüki lisamist, mis oleks lepingu oluline osa, ning seetõttu tervitab komitee komisjoni ettepaneku laialdast ja üksikasjalikku ulatust. Komitee usub siiski, et nende sätete tegelik väärtus sõltub eelkõige sellest, kas neid on lõpuks võimalik ka tõhusalt jõustada.

7.2.

Arvamuses REX/390 märkis komitee, et iga kokkuleppe oluline komponent peab olema tugev ühine kodanikuühiskonna järelevalvemehhanism. Seepärast toetab komitee täiel määral volinik Cecilia Malmströmi avaldust, et säästva arengu peatükk peab sisaldama tõhusaid jõustamismehhanisme (16). Komitee toetab ka Madalmaade sotsiaal- ja majandusnõukogu nõuandvas aruandes sisalduvaid soovitusi ning Prantsusmaa majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanõukogu arvamust, milles käsitletakse osapooltele vajadusel tõhusate sanktsioonide kehtestamist (17).

7.3.

Komitee tunnustab komisjoni kaugeleulatuvat pühendumist kõrgetele töö- ja keskkonnastandarditele. Komitee tervitab asjaolu, et kõrge kaitsetaseme kehtestamise ja reguleerimise õigust on taas kord kinnitatud ka kokkuleppe preambulis ning säästva arengu peatüki eraldiseisvas artiklis.

7.4.

Komitee oli kutsunud osapooli üles kinnitama oma kohustust rakendada ja jõustada tõhusalt riikide tööõigust ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liikmesusest tulenevaid kohustusi. Seepärast tunneb komitee heameelt selle üle, et lepingusse lisatakse siduvad sätted tööõiguse põhireeglite kaitsmise kohta, nagu ühinemisvabadus, kollektiivläbirääkimiste õigus ametiühingute moodustamise ja nende liikmeks astumise kaudu, sunniviisilise või kohustusliku töö kaotamine, lapstööjõu kasutamise tegelik kaotamine ning võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine tööl ja kutsetegevuses. Lisaks tervitab komitee asjaolu, et täiendavalt lisatakse lepingusse osaliste kohustus tagada inimväärsed töötingimused ning töötervishoid ja tööohutus. Nende säästva arengu sätete siduvaks muutmiseks tuleb võtta kasutusele kolmeastmeline lähenemisviis, mis hõlmab konsultatsioone valitsusega, riiklikke nõuanderühmi ja eksperdirühmi ILO kaasosalusel ning lepingu üldist vaidluste lahendamise sätet.

7.5.

Keskkonnaaspektide osas vastab kodanikuühiskonna ootustele asjaolu, et lepingusse on seoses kemikaalide ja jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemisega lisatud kaubandust puudutav säte. Seetõttu kiidab komitee heaks selliste sätete lisamise lepingusse, mille eesmärk on vältida või minimeerida kemikaalidest või jäätmetest tulenevat kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Komitee tervitab ka osapoolte võetud kohustust metsade säästvaks majandamiseks ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märkimisväärse negatiivse mõju vastastikust tunnustamist.

7.6.

Komitee tervitab lepingusse lisatud sätet, mille kohaselt lepingupooled teevad koostööd tööjõu- ja keskkonnapoliitika kaubandusega seotud aspektides. Komitee toetab asjaolu, et lepingus tunnustatakse koostöö tähtsust inimväärse töö edendamisel ülemaailmsetes tarneahelates ning strateegia ja poliitika väljatöötamisel kaubanduse panuse suurendamiseks ressursitõhususe, rohelise majanduse ja ringmajanduse saavutamisse (18).

7.7.

Komitee toetab eesmärki kaitsta töötajate õigusi ja keskkonda tegevusjuhendi, standardisüsteemide, märgistamise, sertifitseerimise, kontrolli ja muu asjakohase äriühingute poliitika kaudu.

7.8.

Vastutustundlik äritegevus, nagu näiteks ettevõtja sotsiaalne vastutus, võib veelgi edendada säästva arengu eesmärke. Komitee toetab säästva arengu peatükki konkreetsete viidete lisamist OECD suunistele rahvusvahelistele ettevõtjatele, ÜRO algatusele Global Compact, standardile ISO 26000, ILO kolmepoolsele deklaratsioonile rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele.

7.9.

Komitee võtab teadmiseks, et ELi kirjalik ettepanek ei sisalda vaidluste lahendamisega seotud elemente, mis töötatakse välja hiljem, ning jätab endale võimaluse kommenteerida asjaomaseid elemente pärast nende avaldamist.

7.10.

Selleks, et toetada lepinguosaliste võetud kohustust edendada rahvusvahelist kaubandust selliselt, et antaks panus säästva arengu eesmärkide saavutamisse, pooldab komitee sotsiaalsel dialoogil rajanevat jõustamismehhanismi. Komitee tervitab komisjoni ettepanekut luua riiklikud nõuanderühmad, milles tasakaalustatult on esindatud kodanikuühiskonna rühmad, kes esindavad tasakaalustatult ettevõtete, tööliste, tarbijate, keskkonna ja rahvatervise huve ning saavad esitada seiskohti või soovitusi TTIP rakendamise kohta (19). Kogemused kehtivate lepingutega näitavad, et selliste tõhusate järelevalvemehhanismide tagamiseks on oluline, et järelevalveasutustelt saadud soovitusi uuriksid seejärel lähemalt ELi institutsioonid ja need oleksid seotud jõustamisprotsessiga.

8.1.

Komitee võtab teadmiseks, et komisjon on esitanud kirjaliku ettepaneku investeerimiskohtu süsteemi kohta, mis sisaldab menetluste reformi uue süsteemi loomiseks, et asendada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise senine kord. See koosneb kahest osast: sisulised investeeringute kaitse sätted ning investorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi toimimine. Ettepanek hõlmab ka sissejuhatavat osa, mis sisaldab investeeringute kaitse valdkonna määratlusi.

8.2.

Nagu nõuti arvamuses REX/390, esitatakse üksikasjalikumad määratlused mõistetele „reguleerimisõigus“, „kaudne sundvõõrandamine“ ning „õiglane ja võrdne kohtlemine“. Riigi ja investori vaheliste vaidluste lahendamise korra reguleerimiseks peavad need tingimused olema täidetud. Asjaomased täpsustused teenivad lepingupoolte õigust reguleerida investorikaitset, kui seda nõuavad avalikkuse huvid.

8.3.

Komitee rõhutab, et kokkuleppes sisalduvad määratlused, eelkõige reguleerimisõigus, peaksid olema selged ning tagama riigi õiguse säilitada ja võtta kasutusele kõrged standardid, seda eelkõige sotsiaalse, keskkonnaalase ja tarbijakaitse osas, tagades samas investoritele asjakohase ja õiguspärase kaitse protektsionismi ja diskrimineerimise eest. Komitee tervitab asjaolu, et lisaks preambulile lisati eraldiseisev artikkel ka lepingu põhiosasse. Kui käsitletakse reguleerimisõigust sotsiaalse kaitse valdkonnas, tuleks sõnaselgelt välja tuua kollektiivlepingud, k.a kolmepoolsed ja/või üldised (erga omnes) lepingud, et välistada seda, et neid tõlgendataks kui vastuollu sattumist investori õiguspäraste ootustega. Kollektiivlepingute raames kokku lepitud töö- ja palgatingimusi ei tohi vaadelda kui mittetariifseid kaubandustõkkeid.

8.4.

Komitee tunnistab, et kõige märkimisväärsemad muudatused on tehtud vaidluste lahendamise korra menetluslikesse aspektidesse. Vahekohtusüsteem muudeti kohtuga kohtusüsteemiks, kus vaidlevate osapoolte määratud ajutised vahekohtunikud asendatakse kohtunikega püsivast nimekirjast, mille määravad lepinguosalised. Need uuendused muudavad selle institutsioonilisemaks süsteemiks. Komitee kutsub osapooli üles tagama, et investeerimiskohtu süsteem oleks täielikult toimiv kohe, kui kokkulepe on ratifitseeritud, ning et kohtunikel oleks demokraatlik legitiimsus ja nad oleks määratud viisil, mis ennetab politiseeritud kohtusüsteemi ja huvide konflikti tekkimise ohtu.

8.5.

Komiteel on heameel tõsta esile asjaolu, et erapooletuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks on lisatud range tegevusjuhend. Lisaks luuakse kohtuotsuste hindamiseks apellatsioonikohus, et tegeleda õigustatud kriitikaga, mida on väljendatud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise korra kohta. Lisaks tagatakse läbipaistvus ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) eeskirjade kohaldamisega vaidluste lahendamisel.

8.6.

Kuigi komitee tervitab edusamme, mida on süsteemi reformimise eesmärgil tehtud, näeb ta siiski endiselt olulisi, käsitlemist vajavaid probleeme.

8.7.

Komitee tunnistab lisaks, et kahtlused uue süsteemi rakendamise osas püsivad ja erinevad sidusrühmati. Komitee kutsub komisjoni üles tegelema nende kahtlustega täiendavalt oma edasistes jõupingutustes investeerimisvaidluste lahendamise süsteemi parandamisel.

8.8.

Osad neist kahtlustest võib kokku võtta järgmiselt:

Komitee kutsub komisjoni üles kaasama kodanikuühiskonda ja Euroopa õigusringkondi nende probleemidega tegelemisse.

8.9.

Lisaks tõstatavad mõned sidusrühmad küsimuse, kas korralikult toimivas ja ülimalt arenenud siseriiklikus õigussüsteemis on vaja eraldi investeerimisalast vahekohtusüsteemi (21).

8.10.

Lõpetuseks on komitee seisukohal, et Euroopa Komisjoni ettepanek investeerimiskohtu süsteemi loomiseks on samm õiges suunas, ent seda tuleb veel parandada mitmes valdkonnas, et see saaks toimida sõltumatu rahvusvahelise kohtuorganina. Komitee väljendab kahetsust, et süsteemi ettepanek tehti ilma täieliku ja korraliku konsulteerimismenetluseta ning eelneva mõjuhinnanguta, mis hõlmaks nii süsteemi maksumust kui ka selle toimimist, ning kutsub komisjoni üles koostama sellise mõjuhinnangu.