21.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 346/32

—

võttes arvesse komisjonile ELi alkoholistrateegia kohta esitatud küsimust (O-000008/2015 – B8-0108/2015),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (1),

—

võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis (2),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168, mille kohaselt liidu meetmed üksnes täiendavad liikmesriikide tervishoiumeetmeid,

—

võttes arvesse ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi 2011. aasta aruannet,

—

võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu strateegia kohta liikmesriikide toetamiseks alkoholiga seotud kahju vähendamisel (3),

—

võttes arvesse 1.–2. detsembril 2011. aastal toimunud tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kohtumise järeldusi tervisega seotud ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis tervislike eluviiside edendamise kooskõlastatud meetmete abil,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et mõnedes liikmesriikides on alkoholi kuritarvitamine tähtsuselt teine eluviisipõhine haiguste põhjustaja ning alkoholisõltuvus on riskitegur üle 60 kroonilise haiguse puhul, mille hulgas on alkoholist põhjustatud maksahaigus, alkoholist tingitud krooniline pankreatiit ning peaaegu kõik muud seedetrakti haigused, vähk, diabeet, südame-veresoonkonnahaigused, rasvumine, loote alkoholisündroom ja neuropsühhiaatrilised häired, näiteks alkoholisõltuvus;

B.

arvestades, et liikmesriikide pädevatel asutustel on parim ettevalmistus selleks, et töötada välja individuaalselt kohandatud poliitika alkoholi kuritarvitamise vältimiseks;

C.

arvestades, et alkoholi kuritarvitamine ning mitmed vaimsed ja käitumishäired, samuti mõned muud mittenakkuslikud haigused ja traumad on omavahel põhjuslikus seoses;

D.

arvestades, et 2010. aastal põhjustas alkoholi kuritarvitamine Euroopa ühiskonnale otseseid ja kaudseid kulusid hinnanguliselt 155,8 miljardit eurot, millest suurem osa (82,9 miljardit eurot) ei olnud tervishoiukulud;

E.

arvestades, et alkoholi kuritarvitamine põhjustab maailmas igal aastal 3,3 miljonit surmajuhtumit, st 5,9 % surmadest; arvestades, et vanuserühmas 20–39 eluaastat põhjustab alkohol ligikaudu 25 % kõikidest surmajuhtumitest; arvestades, et need surmad saabuvad tihti õnnetuste, vägivallategude või maksahaiguste tagajärjel;

F.

arvestades, et ligikaudu 5–9 miljonit last elab alkoholiprobleemidega peredes;

G.

arvestades, et mitte igasugusel alkoholitarbimisel ei ole samasugused tagajärjed, sest need sõltuvad suures osas tarbimisharjumustest, sh sellest, mida ja kuidas juuakse; arvestades, et joomisharjumused ja -tendentsid on liikmesriigiti väga erinevad, ELi eri piirkondade vahel on märkimisväärseid erinevusi alkoholi tarbimises ning oluliselt erinevad ka kuritarvitamisest tingitud terviseprobleemid; arvestades, et ELi liikmesriikide sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja majanduslikud erinevused nõuavad erinevate joomisharjumuste ja -tendentside eristamist;

H.

arvestades, et alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ja vastutustundliku alkoholitarbimise toetamise poliitika, mis on kohandatud kohalikele ja piirkondlikele oludele, vähendaks tervishoiu- ja sotsiaalkulusid, mis on seotud alkoholist otseselt või kaudselt tingitud probleemidega, nagu alkoholisõltuvuse, krooniliste haiguste, suremuse ja koduvägivallaga, samuti alkoholiga seotud kulusid; arvestades, et alkoholist põhjustatud kahju vähendamise poliitika ei tohiks hõlmata ainult tervishoiusektorit, vaid ka asjaomaseid sidusrühmi, sh alkoholismi all kannatavate inimeste tugiühinguid, ning see peaks olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja tervisesõbralikkuse järgimisega kõikides poliitikavaldkondades, tagades samal ajal rahvatervise märkimisväärse paranemise;

I.

arvestades, et alkoholi liig- ja kuritarvitamine võib põhjustada alkoholismi, millele tuleb liikmesriikide tervishoiusüsteemides pöörata suuremat tähelepanu ja osutada rohkem tugimeetmeid;

J.

arvestades, et teatavate rühmade – näiteks noorte – käitumine muutub alkoholi tarbimise mõjul suurema tõenäosusega ohtlikuks kui teistel: alkoholiga seotud surmad moodustavad ligi 25 % kõigist 15–29 -aastaste noormeeste surmadest ning iga kümnenda surma noorte naiste puhul; arvestades, et alkoholi liigtarbimine noorte seas levib liikmesriikides üha laiemalt ning hõlmab ka selliseid tarbimisviise nagu purju joomine; arvestades, et reeglina töötleb mehe maks alkoholi mitu korda kiiremini kui naise maks, mistõttu naised muutuvad kroonilisteks alkohoolikuteks palju kiiremini ja palju väiksemate alkoholikoguste tagajärjel;

K.

arvestades, et alkoholist põhjustatud kahju kipub olema seotud mitmesuguste teguritega, nagu sotsiaalmajanduslik tase, kultuuritaust, joomisharjumused ning kaaslaste ja vanemate mõju, samuti vastava poliitika rakendamise ja kohaldamise ulatus ja tase; arvestades, et ka ühe ühiskonna raames võib ühiskonnarühmade haavatavus olla sama erinev kui eri ühiskondade vahel;

L.

arvestades, et mõnedes Euroopa piirkondades on käsitsi valmistatud alkohoolsed joogid kohaliku turismi nurgakiviks;

M.

arvestades, et reklaam ja turundus mõjutavad alkoholi tarbimise taset, eriti noorte hulgas; arvestades, et audiovisuaalmeedia teenuseid käsitleva direktiivi 2010/13/EL rakendamine on laste ja noorte füüsilise, vaimse ja moraalse arengu tulemusliku kaitse seisukohast äärmiselt oluline; arvestades, et alkoholi tarbimise alustamine varases elueas on seotud alkoholiga seotud probleemide tõenäolise ilmnemisega täiskasvanueas; arvestades, et kõige tõhusamad vahendid, vältimaks noorte alkoholi liigtarbimist, on haridus, teavitus- ja ennetuskampaaniad; arvestades, et seetõttu tuleks komisjonil alustada viivitamata uue Euroopa alkoholistrateegia väljatöötamist, mis aitaks piirata alkoholi liigtarbimist, ning avalikkust tuleks teadlikkuse tõstmise kampaania abil teavitada alkoholi kahjulikust mõjust tervisele;

N.

arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon toonitab täiendavate teadmiste ja meetmete vajadust sellistes valdkondades nagu alkoholi tarbimise mõju veel sündimata lapsele, alkohol ja eakad, mõju ebasoodsamas olukorras ühiskonnarühmadele ning alkoholi kuritarvitamise seos sotsiaalse tõrjutusega;

O.

arvestades, et erinevad sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja majanduslikud tegurid Euroopa Liidus tekitavad joomisharjumusi ja -tendentse, mis erinevad isegi kohalikul tasandil ja põhjustavad erinevat suhtumist joomisesse;

P.

arvestades, et on vaja tõmmata selge piir vastutustundliku ja kahjuliku alkoholitarbimise vahele; arvestades, et vastutustundlik alkoholitarbimine sobib kokku tervisliku eluviisiga;

Q.

arvestades, et umbes iga neljanda liiklusõnnetuse põhjus on seotud alkoholijoobes juhtimisega ja igal aastal hukkub Euroopa Liidus alkoholiga seotud liiklusõnnetustes vähemalt 5 200 inimest; arvestades, et alkoholijoobes juhtimine on ELi teedel endiselt tähtsuselt teine surmapõhjus;

R.

arvestades, et paljud ELi kodanikud, eriti noored, ei ole piisavalt informeeritud alkoholi liigtarbimise ja sõltuvuse tervisemõjudest, ning arvestades, et seetõttu on ennetamine ja teadlikkuse tõstmine uues Euroopa alkoholistrateegias olulisel kohal; arvestades, et kahjulike alkoholi tarbimisharjumustega inimeste varajane väljasõelumine ja nõustamine on osutunud tulemuslikuks; arvestades, et alaealiste kaitsmisel alkoholireklaami eest on veel väga palju parandamise ruumi;

S.

arvestades, et vastavalt 28. jaanuari 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 178/2002 (4) ei saa ohutuks pidada toitu, mis on tervisele kahjulik;

T.

arvestades, et erinevatel vanuserühmadel on erinevad joomisharjumused, mida ei ole seni proportsionaalselt uuritud;

U.

arvestades, et 25. oktoobri 2011. aasta määruses (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) (5) jäeti toote koostisosade ja toitumisalase teabe esitamise nõude kohaldamisalast välja rohkem kui 1,2 mahuprotsenti alkoholi sisaldavad joogid; arvestades, et alkoholiga seotud ohtude iseloom eeldab siiski põhjalikku teavet alkohoolsete jookide kohta;

V.

arvestades, et määruse (EL) nr 1169/2011 kohaselt pidi komisjon koostama 2014. aasta detsembriks aruande, milles hinnatakse, kas edaspidi tuleks ka alkohoolsetele jookidele kohaldada energiasisalduse esitamise nõuet või mitte, ja põhjendatakse võimalikke erandeid, ning esitama vajaduse korral õigusakti ettepaneku, millega määratakse kindlaks eeskirjad nende toodete koostisosade loetelu või kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta;

W.

arvestades, et ELi alkoholistrateegia on edukalt toetanud liikmesriikide meetmeid alkoholi kuritarvitamisest põhjustatud kahju vähendamisel, eelkõige parimate tavade jagamisel valdkondades nagu noorte kaitse, alkoholi kuritarvitamisega seotud liiklusõnnetuste arvu vähendamine ja teadlikkuse tõstmine alkoholitarbimise suhtes, samuti ühise andmebaasi ja järelevalve väljatöötamisel ELis ning koostöö tõhustamisel komisjoni ja liikmesriikide vahel, mille tulemusel töötati riikliku alkoholipoliitika ja – meetmete komitee (CNAPA) poolt lõpuks välja noorte joomist ja purju joomist käsitlev tegevusplaan aastateks 2014–2016;

X.

arvestades, et nii Euroopa alkoholi- ja terviseküsimuste foorumi (EAHF) osalejate kui ka muude mitmesuguste sidusrühmade osalemine on aidanud kaasa konkreetsete ja mõõdetavate meetmete väljatöötamisele alkoholi kuritarvitamisest põhjustatud kahju vähendamiseks kohalikul tasandil kogu Euroopa Liidus;

Y.

arvestades, et liidu kolmandas tervisevaldkonna tegevusprogrammis (2014–2020) propageeritakse tunnustatud parimate tavade kasutuselevõttu kulutõhusate ennetusmeetmetena, et keskenduda peamistele riskifaktoritele, sh alkoholi kuritarvitamisele;

Z.

arvestades, et 2012. aastal läbi viidud strateegia välishindamine kinnitas praeguse strateegia lähenemisviisi ja prioriteetide asjakohasust ja kasulikkust;

1.

võtab teadmiseks, et komisjon teatas CNAPA 22. oktoobri 2013. aasta koosolekul, et hakkab tihedas koostöös liikmesriikidega välja töötama alkoholist põhjustatud kahju vähendamist käsitlevat Euroopa tegevuskava; märgib, et 2014. aasta septembris võeti vastu noorte joomist ja purju joomist (joominguid) käsitlev tegevusplaan aastateks 2014–2016, ning palub komisjonil jälgida selle rakendamist liikmesriikides;

2.

kutsub komisjoni üles koostama suuniseid alkoholist põhjustatud kahjuga võitlemiseks ning jätkama oma tööd liikmesriikide pädevate asutuste toetamisel, kus see annab lisaväärtust, järgides samal ajal subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

3.

rõhutab, et alkoholi põhjustatud tervise-, turvalisus- ja sotsiaal-majanduslike probleemide vähendamine nõuaks meetmete võtmist alkoholitarbimise ulatuse, harjumuste ja konteksti, aga ka laiemate sotsiaalsete tegurite suhtes, kasutades selleks vahendeid nagu haridus ja teavituskampaaniad;

4.

kutsub komisjoni üles alustama viivitamata tööd uue ELi alkoholistrateegiaga (2016–2022), millel oleksid samad eesmärgid, ning ajakohastama reguleerivat raamistikku, et pakkuda riikide valitsustele tuge alkoholist põhjustatud kahju vastu võitlemiseks, toetada järelevalvet ja usaldusväärsete andmete kogumist, ergutada ennetusmeetmeid ja tervisesõbraliku eluviisi edendamist ning sellealast teavitustööd, varajast diagnoosimist, ravi paremat kättesaadavust, asjaomaste isikute ja nende perede pidevat toetamist, sh nõustamisprogramme, vähendada alkoholijoobes juhtimisest tingitud liiklusõnnetuste arvu ning paremini eristada eri alkohoolsete toodete tarbimisharjumusi, inimeste käitumist ja suhtumist alkoholitarbimisse;

5.

on seisukohal, et praegust ELi strateegiat liikmesriikide toetamisel võitluses alkoholist põhjustatud kahjuga tuleks pikendada põhimõtteliselt samas vormis ning samade eesmärkidega, st võidelda alkoholist põhjustatud kahjuga liikmesriikide tasandil, keskenduda meetmetele ning tugevdada osalemisel põhinevat ja mitmeid sidusrühmi hõlmavat lähenemisviisi;

6.

nõuab tungivalt, et komisjon koostaks viivitamatult aruande, mis pidi määruse (EL) nr 1169/2011 kohaselt valmima juba 2014. aasta detsembriks ning milles hinnatakse, kas alkohoolsetele jookidele tuleks edaspidi kohaldada toote koostisosade ja toitumisalase teabe esitamise nõuet või mitte, arvestades eelkõige selle mõju VKEdele ja käsitöönduslikule tootmisele;

7.

nõuab tungivalt, et komisjon paluks viivitamata Euroopa Toiduohutusametil (EFSA) vaadata läbi oma hinnang atseetaldehüüdi kasutamisele lõhna- ja maitseainena alkohoolsetes ja mittealkohoolsetes jookides;

8.

rõhutab, et niipea kui võimalik peaks märgistel selgesti kirjas olema vähemalt alkohoolsete jookide kalorisisaldus, ning palub komisjonil esitada vastav õigusakti ettepanek hiljemalt 2016. aasta jooksul;

9.

palub komisjonil alustada viivitamata tööd uue ELi alkoholistrateegiaga aastateks 2016–2022, võttes arvesse CNAPA tegevuskava ja ELi alkoholist põhjustatud kahjude strateegia sõltumatu hindamise järeldusi, et tagada senisaavutatud tulemuste püsiv mõju ning jätkata liikmesriikide valitsuste toetamist alkoholist põhjustatud kahjudega tegelemisel pikemas perspektiivis;

10.

rõhutab, et laste tõhusa kaitse tagamiseks on tarvis, et õigusaktid ja käitumisjuhendid, mis käsitlevad alaealiste kaitsmist alkoholitarbimise kahjulike tagajärgede eest, üksteist vastastikku täiendaksid; kutsub liikmesriike üles rangemalt jõustama olemasolevaid alkoholitarbimise vanusepiiranguid käsitlevaid riiklikke õigusakte ning hindama vajadust kehtestada täiendavaid õiguslikult siduvaid nõudeid, mida on vaja alaealiste tõhusa kaitse tagamiseks;

11.

palub liikmesriikidel rakendada oma tervishoiusüsteemis selliseid poliitikaid ja raviviise, millega saab vähendada üksikisikute alkoholismi;

12.

kutsub liikmesriike üles tegema suuremaid pingutusi, et teavitada üldsust, eriti alaealisi ja lapseootel naisi alkoholi tarbimise kahjulikest mõjudest, ning vajadusel koostama selleks vastavad õigusaktid;

13.

tunnistab erinevusi liikmesriikide tarbimisharjumustes ning vastutustundliku alkoholitarbimise kultuurilisi aspekte;

14.

rõhutab vajadust kogu ELi hõlmava teabekampaania järele, millega hoiatataks rasedaid naisi alkoholi tarbimise eest, ning palub komisjonil uurida märgistamise mõju selles küsimuses ja esitada vastav õigusakti ettepanek hiljemalt 2016. aasta jooksul;

15.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes kannavad selles valdkonnas põhivastutust, koostaksid, rakendaksid ja hindaksid rahvatervise poliitikameetmeid, mille eesmärk on alkoholi kahjulikku kasutamist vähendada, ning kehtestaksid ranged eeskirjad alkohoolsete jookide turustamisele, eeskätt alaealistele;

16.

kutsub komisjoni üles kaaluma kogu ELi hõlmavat märgistust, millega hoiatataks tarbijat joobes sõidukijuhtimise ohtude eest;

17.

kutsub komisjoni üles hindama ning vajaduse korral reformima Euroopa alkoholi- ja terviseküsimuste foorumi rolli ja toimimist, et tagada, et selle liikmed esindavad tasakaalustatud viisil kõiki asjassepuutuvaid sidusrühmi, tagades ka ettevõtjate ja vabaühenduste nõuetekohase esindatuse, ning ühtlasi ergutada ja soodustada nende osalemist foorumi töös ja nende pühendumist konkreetsete ja tulemuslike meetmete väljatöötamisele alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks ja asjakohaste suunatud meetmete toetamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

18.

kutsub komisjoni üles tegema praeguse ELi strateegia rakendamisel järgmisi operatiivseid parandusi: laiendama Euroopa alkoholi- ja terviseküsimuste foorumi liikmesuse kõigile asjaomastele sidusrühmadele; suurendama vastastikust koostööd CNAPAga ELi tasandil; edendama kohustuste kavandamise, järelevalve ja hindamise häid tavasid; koguma paremaid näitajaid, et saada objektiivne, ajakohane ja realistlik pilt joomisharjumustest ja alkoholiga seotud kahjudest; ning toetama suunatud meetmeid, mis on asjakohased kohalikul tasandil, pidades täielikult kinni ELi aluslepingutega kehtestatud eeskirjadest;

19.

rõhutab, et uus ELi alkoholistrateegia ei peaks seadma uusi sihteesmärke, vaid pigem toetama neid, mis on juba kokku lepitud osana Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa tegevuskavast aastateks 2012–2020, eesmärgiga vähendada alkoholist põhjustatud kahju;

20.

märgib, et uue ELi strateegia väärtus võib seisneda liikmesriikidele tõenditel põhinevate tegevusvõimaluste pakkumises, kuna alkoholist põhjustatud kahjude vähendamiseks kõige sobivama lähenemisviisi valimine on just riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste kohustus; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks oma väärtusliku rolli täitmist kvaliteetsete uuringute edendamisel ja tõendusmaterjalide jagamisel;

21.

rõhutab, kui oluline on komisjoni, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikide tugev poliitiline pühendumus teha suuremaid pingutusi, et ennetada alkoholist põhjustatud kahju ja töötada välja piisav, tõenditel põhinev poliitika, mis kajastaks alkoholist põhjustatud kahju tõsiseid ja mitmetahulisi tervisealaseid ja sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning selle vastastikuseid seoseid muude riskifaktoritega;

22.

tuletab meelde, kui olulised on mõõdetavad ja ranged poliitilised eesmärgid ning piisavad mitmeaastased mehhanismid saavutatu jälgimiseks, et tagada strateegia tulemuslik rakendamine kõikides liikmesriikides; rõhutab vajadust jälgida alkoholiga seotud riiklike õigusaktide rakendamist;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama aktiivselt selliste näitajate täiustamist ning usaldusväärset andmete kogumist, võrreldavust ja õigeaegset analüüsi, mis puudutavad alkoholitarbimist ja selle tervisealaseid ja sotsiaalseid tagajärgi, eraldama piisavalt vahendeid alkoholi kuritarvitamisest põhjustatud koormuse ja alkoholiga seotud kahju otsese ja kaudse maksumuse vähendamiseks ühiskonna jaoks, ning soodustama asjaomaste andmete tulemuslikku kasutuselevõttu ELi ja liikmesriikide alkoholipoliitikas, lähtuvalt ühtsest tõendibaasist;

24.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi noorte kaitsmiseks alkoholist põhjustatud kahju eest, eelkõige rangelt jõustades riiklikke vanusepiiranguid ja tagades reklaami vastutustundlikkuse;

25.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima haridusse, et rõhutada alkoholi liigtarbimise mõju tervisele ja ühiskonnale, edendades samal ajal mõõdukust ja vastutust alkohoolsete jookide tarbimisel;

26.

rõhutab, et alkoholi tarbimise propageerimiseks ei tohiks kasutada riiklikke vahendeid, v.a määrustega (EL) nr 1144/2014 ja (EL) nr 1308/2013 hõlmatud müügiedendusmeetmed;

27.

rõhutab, et liikmesriigid peavad piirama alkoholi müümist isikutele, kelle vanus on alla seaduses lubatud vanusepiiri, viies selleks läbi regulaarseid kontrollimeetmeid, eelkõige koolide läheduses; palub komisjonil võtta meetmeid, et nõuetekohaselt reguleerida alkoholi piiriülest müüki internetis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama teavituskampaaniaid rohke alkoholitarbimise ohtudest, eelkõige alaealiste seas, ning tegema täiendavaid jõupingutusi alkoholijoobes juhtimisega seotud liiklusõnnetuste vähendamiseks;

28.

nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult audiovisuaalmeedia teenuseid käsitleva direktiivi 2010/13/EL rakendamist ja kaaluks selle läbivaatamist seoses alkoholi reklaamimisega noortele ja alkoholifirmade sponsorlusega, et vähendada noorte kokkupuudet alkohoolsete jookide turustamisega;

29.

kutsub liikmesriike ja komisjoni ning kõiki teisi teemaga seotud sidusrühmi üles vaatama läbi ja muutma tõhusamaks teadlikkuse tõstmise kampaaniad, milles käsitletakse kahjulikku, eelkõige rasedate naiste alkoholitarbimist ja alkoholi mõju veel sündimata lapsele;

30.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma konkreetseid meetmeid alkoholitarbimise piiramiseks, eelkõige alaealiste ning alkoholi tarbimisega seostatavate tõsiste tervisehäirete, krooniliste haiguste või tugeva sõltuvuse all kannatavate isikute suhtes;

31.

kutsub komisjoni üles jätma oma strateegiasse alles uue tervisevaldkonna tegevusprogrammi ja raamprogrammi „Horisont 2020” alusel ette nähtud rahalise toetuse tulemuslikele ja teadusuuringutel põhinevatele projektidele, milles käsitletakse alkoholi kuritarvitamisega seotud kahju probleemi ning alkoholi kuritarvitamise peamiste põhjuste mõistmist; palub komisjonil tagada, et tema finantstoetus läheks ainult teaduslikult korrektse metodoloogia ja objektiivse teostajaga projektidele;

32.

kutsub liikmesriike, komisjoni ja teisi sidusrühmi üles mitmekesistama oma teavituskampaaniaid, mis käsitlevad alkoholi tarbimise ohtusid eri vanuserühmadele, nende sõidukijuhtimisele ning joobes juhtimise tagajärgedele, kohandama neid kampaaniaid erinevatele vanuserühmadele ning viima neid läbi palju intensiivsemalt;

33.

kutsub liikmesriike üles rakendama oma strateegiate raames teadlikkuse tõstmise ja teadmiste parandamise meetmeid, mis on suunatud noortele, et ennetada alkoholi kuritarvitamist ja levitada parimaid tavasid;

34.

kutsub liikmesriike üles tuginema Maailma Terviseorganisatsiooni alkoholistrateegiale ning parandama alkoholi kuritarvitamise varajast avastamist tervishoiu esmatasandil, edendades sõeluuringuid ja tagades piisavad tugiteenused alkoholi tarvitamisest tingitud tervisehäirete ja sellega seotud krooniliste haiguste ravimiseks;

35.

rõhutab, et liikmesriikide asjaomaste asutuste kehtestatud eeskirjad peavad aitama suurendada teadlikkust alkoholi kuritarvitamise tagajärgedest, muuta kättesaadavaks ja taskukohaseks alkoholi liigtarbimisega seotud terviseprobleemide ravi ning kehtestada jälgimisprogrammid ja lühiajalised sekkumismeetmed, mida rakendada kahjuliku ja ohtliku alkoholitarbimise ilmnemisel; kutsub liikmesriike üles tegema koostööd, leidmaks lahendusi alkoholi tarbimisega seostatavate tervisehäirete, krooniliste haiguste või tugeva sõltuvuse all kannatavate isikute aitamiseks oma probleemidega hakkamasaamisel ja sõltuvuse lõpetamiseks;

36.

väljendab kahetsust, et mõnedes liikmesriikides on alkoholismiravi teenuseid kärbitud;

37.

kutsub liikmesriike ja kõiki muid asjaomaseid sidusrühmi üles jätkama, tõhustama ja/või arendama poliitikameetmeid ja meetmeid, mille eesmärk on edendada tervisesõbralikku elustiili, sh korralikku toitumist, sporti ja tervislikke harrastusi, tunnistades samas, et mõõdukas alkohoolsete jookide tarbimine on paljudes liikmesriikides igapäevaelu arvestatav kultuuriline osa ja see ei ole tingimata tervisliku eluviisiga vastuolus;

38.

kutsub liikmesriike üles hoolikalt kaaluma sellise riikliku poliitika kehtestamist, mille eesmärk on vältida väga odava alkoholi müüki, eeldusel et need meetmed tagavad tulemusliku tervise kaitse ning võtavad arvesse proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet ja Euroopa Kohtu tulevast arvamust Šotimaa valitsuse miinimumhinna poliitika kooskõla kohta ELi õigusega;

39.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid läbi oma olemasolevad õigusaktid ja algatused, mis seonduvad tarbijate teavitamise ja asjakohase alkoholitarbimiskultuuriga, et jagada teavet ja tõsta teadlikkust kahjuliku alkoholitarbimise tagajärgede kohta ning vähendada alkoholi kuritarvitamisega seotud kahju; soovitab liikmesriikidel jälgida eelkõige alkoholireklaami ja selle mõju noortele ning võtta asjakohaseid meetmeid, et vähendada nende kokkupuudet sellega;

40.

kutsub komisjoni üles hindama olemasolevaid Euroopa tasandi õigusakte, võttes arvesse vajadust parandada tarbijate teadlikkust alkoholist, eesmärgiga tagada, et tarbijad on teadlikud jookide alkoholi- ja kalorisisaldusest, ilma et seejuures tekitataks ühtsele turule tõkkeid; rõhutab selge, lühida ja tõhusa teabe tähtsust alkoholitarbimise mõju ja selle terviseriskide kohta; kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust võtta kogu ELis kasutusele märgistus, mis hoiataks tarbijaid alkohoolsete jookidega seotud ohtudest raseduse ja sõidukijuhtimise ajal;

41.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja asjakohased strateegiad ja suurendama järelevalvet, et lahendada alkoholi järeletegemise ning alkoholi ebaseadusliku ja mustal turul müümise probleem, mis avaldab eriti kahjulikku mõju ühiskonna kõige kaitsetumale osale ja noortele, ning kaitsma rahvusvaheliste kaubanduslepingute abil geograafilisi tähiseid nii liidus kui ka kogu maailmas;

42.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.