15.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 13/73

Raportöör:

Marian KRZAKLEWSKI

Kaasraportöör:

José Custódio LEIRIÃO

1.1.

Avameretööstus hõlmab energiatootmist ning gaasi, nafta ammutamist ja mineraalide kaevandamist merest. Komitee arvates on mõned kõige kiiremini arenevad turud seotud nende sektoritega, mis pakuvad potentsiaali pikaajaliseks jätkusuutlikuks ja arukaks majanduskasvuks.

1.2.

Komitee on veendunud, et avameretööstuse jätkusuutliku arengu tagamiseks on Euroopa sidusa strateegilise visiooni jaoks vaja raamistikku, mis tagaks sellele sektorile täiustatud tehnoloogiad ja uuenduslikud rakendused. Sellise strateegilise raamistiku keskpunktis on tehnoloogiad.

1.3.

Komitee arvates puudub praegu kõikehõlmav Euroopa strateegiline visioon avameretööstusest tervikuna ja sektoritest, millest see koosneb. Komisjon ja nõukogu laiendavad küll järk-järgult selle tööstusharu, iseäranis avamere nafta ja gaasi sektori reguleerimise ulatust, ent neis meetmetes puudub sidus ja terviklik kontseptsioon.

1.4.

Komitee leiab, et avameretööstuse strateegilise raamistiku puudumine on ka avameretööstuse, ELi institutsioonide, liikmesriikide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelise ebapiisava koostöö tagajärg. Seepärast leiab komitee, et idee kujundada avameretööstusele Euroopa tasandil strateegiline visioon ja see ellu rakendada võimaldaks jõuda koostöös tõhusale tasemele, millest oleks kasu osalejatele, sh avamere loodusvarasid kasutavatele teistele sektoritele, nt turismile.

1.5.

Oma varasematele ettepanekutele viidates kahetseb komitee, et komisjoni esindajaid ei viibinud ei kahel töörühma koosolekul ega avalikul arutelul Aberdeenis, mis aitasid kaasa käesoleva, Euroopa avameretööstuse teemalise arvamuse ettevalmistamisele.

1.6.

Avameretööstuse ja Euroopa meretööstuse suhete ulatusliku analüüsi alusel tõdeb komitee, et avameretööstus annab väga tugevaid, sageli rohelisi impulsse Euroopa meretööstusele, iseäranis laevaehituse, laevaremondi ja laevaseadmete sektoritele. Võib öelda, et tänu avameretööstusest tulnud nõudlusele välditi Euroopa laevaehitustööstuses kriitilise massi kaotamist, mis seda kuni viimase ajani ohustas.

1.7.

Komitee leiab, et nafta- ja gaasitööstuse turvalisust merel käsitleva direktiivi rakendamise protsessi arvestades peaks Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega välja arendama kontrollisüsteemi ja osutama viisidele, kuidas suurendada sektori ettevõtete finantssuutlikkust õnnetuste tagajärgede kõrvaldamiseks.

1.7.1.

Tuleks luua ja juurutada nn turvalisuse kultuuri programm ja võtta meetmeid, et propageerida ja toetada koolitusasutuste akrediteerimist avameretööstuse ettevõtete poolt eesmärgiga korraldada ulatuslikumaid koolitusi ohutuse ja keskkonnakaitse valdkonnas. Komitee tõdeb, et avameretööstuse turvalisuse kõrge tase sõltub heade töötingimuste tagamisest merel.

1.8.

Komitee teeb ettepaneku, et komisjon ja huvitatud liikmesriigid koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja sotsiaalparteritega võtaksid meetmeid hindamaks, kas meretöönormide konventsiooni on võimalik laiendada ka avamere nafta ja gaasi ning avamere tuuleenergia tööstuste töötajatele Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas.

1.9.

Komitee on seisukohal, et komisjon ja avameretööstust esindavad Euroopa valdkondlikud sotsiaalpartnerid peaksid heaks eeskujuks võtma 2009. aasta direktiivi, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet meretöönormide konventsiooni kohta.

1.10.

Kvalifitseeritud tööjõu ja oskuste prognoositud ebapiisavust Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna avameretööstuses silmas pidades leiab komitee, et probleemiga tuleks tegeleda, tagades head töötingimused (meretöönormide konventsiooni eeskirjade rakendamine), rakendades erialaste oskuste/erialase väljaõppe kohandamise poliitikat ja julgustades noori asuma tööle merel.

1.11.

Avameretööstuse valdkonnas peaksid komisjon ja liikmesriigid edendama koostööd ning avaliku ja erasektori parterlust, sh ühisettevõtteid, tagatisi, tootmise ja kontsessioonide jagamise meetmed. Koordineerimine peab hõlmama õigusraamistikku, ruumilist planeerimist, geoloogilisi uuringuid ja keskkonnakaitset seoses energiaressursside jätkusuutliku kasutamise küsimusega.

1.12.

Komitee on seisukohal, et avamerel maavarade kaevandamise sektori Euroopa tasandil reguleerimise üks mõõde peaks olema komisjoni kaasamine laialt määratletud geoloogiliste uuringute programmi, mis kasutaks IKT-d. Programmi eesmärk oleks tagada andmed mereressursside jätkusuutlikumaks kasutamiseks nii praegu kui tulevikus.

1.13.

Komitee arvates on avameretööstuse peamised proovikivid globaalset ja euroopasisest konkurentsi ning regulatiivseid nõudeid arvestades järgmised:

1.14.

Komitee pooldab avameretööstuse sektorite, rannikupiirkondade ja tarneahela ettevõtete võrgustamist uurimiskeskuste ja ülikoolidega programmi „Horisont 2020” ja aruka spetsialiseerumise valdkonna projektide raames. Selle koostöö raames peaksid tähtsamal kohal olema innovatsiooni ja keskkonnakaitse küsimused ning tuleks kasutada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loodud võimalusi.

1.14.1.

Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma korrektuure struktuurifondides või Junckeri kavas, et toetada avameretööstuse innovatsioonidesse investeerimist.

1.15.

Komitee on seisukohal, et tuleb ajakohastada strateegiat „Euroopa 2020” (läbivaatamine) järgmistes valdkondades ELi nõuetele vastavuse seisukohalt: merendustegevus, projektid, kvalifitseeritud tööjõud, jätkusuutliku arengu rahastamine ja edendamine. Seejuures tuleks arvesse võtta avameretegevuses vajalike tööde ja oskuste suurt ulatust ja mitmekesisust.

1.16.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles ärgitama debatti eraldi Põhjamere strateegia potentsiaali üle, milles võetaks arvesse Euroopa jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise avameretööstuse väljakutseid.

2.1.

Avameretööstus hõlmab peamiselt energiatootmist avamerel koos gaasi ja nafta ammutamise ning mineraalide kaevandamise sektoritega. Tarneahelat ja avameretööstusele pakutavaid teenuseid arvesse võttes on see seotud järgmiste merendussektoritega: laevaehitus, laevaremont, laevahooldus ja laevade ümberehitus, laevaseadmed ja -varud ning avamere tööstusrajatised.

2.2.

Euroopa avameretööstusega seotud tööstussektoris on nii erialast oskusteavet kui ka vajalikku inimpotentsiaali, mis võimaldab sellel tõhusalt kasutada avameresektoritega seotud turgudele sisenemisest saadavat kasu.

2.3.

Euroopa avameretööstuse hetkeolukorra analüüsis ja hinnangus selle väljavaadetele pikaajaliseks ja jätkusuutlikuks arenguks käsitleti järgmisi aspekte:

3.1.

Euroopa energiaallikate jaotusest moodustasid nafta- ja gaasitooted 2012. aastal 26 %, kõige suurem osakaal oli tuumaenergial – 29 %, uuenevad energiaallikad, sh hüdroenergia moodustasid 22 %.

3.1.1.

EL on kõige suurem energiaimportija maailmas importides 53 % kasutatavast energiast 400 miljardi euro eest aastas. 88 % naftast ja 66 % gaasist on imporditud, peamiselt Venemaalt.

3.2.

Euroopa avamere nafta- ja gaasisektori suurim probleem seisneb küsimuses, kas Euroopa traditsiooniline nafta- ja gaasitööstus kasvab selle mitmekesistumise, uuenevate energiaallikate arengu ja nende muutuste tõhusa haldamise tingimustes.

3.3.

Euroopa avamere nafta- ja gaasisektori iseloomulikud jooned on järgmised:

3.4.

Euroopa avamere nafta- ja gaasisektori praegused väljakutsed on järgmised:

3.4.1.

Valdkonna uued väljakutsed on järgmised:

3.5.

Euroopa avamere nafta- ja gaasisektor väärib toetamist, sest:

3.6.

Aberdeeni kuulamise ajal (2) esitati avamere nafta- ja gaasisektori SWOT-analüüsi tulemused. Need tuuakse koos arutelude käigus esitatud ettepanekutega ära dokumendi lisas.

4.1.

Praegu on ELi meredes 11 riigis kasutusel umbes 2 500 turbiini, mille koguvõimsus on üle 8 GW. ELi osakaal ülemaailmses tootmises on peaaegu 90 %. Kui lõpetatakse 12 käimasolevat projekti, suureneb paigaldatud võimsus 10,9 GW-ni. Tuuleenergia annab praegu 7 % ELi energiast, sellest 1/7 tuleb avamere tuuleenergiast.

4.2.

Selle sektori praegused arengu- ja innovatsioonisuunad on järgmised: turbiinid, vundamendid ja paigaldised sügavamates vetes ja rannikust kaugemal.

4.3.

Üha olulisemaks vahendiks avamere tuuleenergia arendamisel muutub finantsplaneerimine. 2014. aastal võttis see tööstusharu regressita laenu summas 3,14 miljardit eurot (3), mis on kõrgeim tase valdkonna ajaloos. Finantspartnerlus on edu võti.

4.4.

Prognooside kohaselt suureneb installeeritud võimusus tulevatel aastatel veelgi. Kui rääkida kaugemast tulevikust, siis Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) hinnangul on juba antud ehitusload tuuleparkidele koguvõimsusega 26,4 GW, tulevikuplaanides nähakse ette 98 GW suurune kasv.

4.5.

EWEA andmetel töötas 2011. aasta lõpus Euroopa tuuleenergia sektoris 192 000 inimest, kellest umbes 30 000 – 40 000 töötas avamere tuuleenergia sektoris.

4.6.

Mereenergia installeeritud võimsus ELis on umbes 1,5 GW (üks kuuendik avamere tuuleenergiast, ent ennustatakse, et 2020. aastaks jõuab see 3,6 GWni). Sellesse panustavad lainete, loodete ja hoovuste ning soolsusgradientide energia ja ookeani soojusenergia muundamine elektriks.

5.1.

2014. aastal oli laevatellimuste koguväärtus 370 miljardit US dollarit, millest 170 miljardit langes avamerelaevade arvele. Nõudlus erinevate avamerelaevade järele 2014.–2025. aastani on hinnanguliselt 1 230 – 1 970 laeva. Nõudlus tööstuslike allveesõidukite järele kasvab 180 % ja 50–60 % installatsioonilaevade või tuuleparkide hoolduslaevade või avamere ujuvsõidukite puhul.

5.2.

Kõigi laevatüüpide puhul ennustatakse lepingumahu suurenemist 2025. aastaks 3,7 %, mis, võrreldes palju suuremate prognoosidega avamere laevade puhul, näitab, kui võimas on avameretööstus laevaehituse mootorina ja kui võimsaks see muutub tulevikus. Euroopas oli 2014. aastal avamerelaevade osakaal kogu laevaehituse toodangust 30 %.

5.3.

Sama tihedalt on avameretööstusega seotud ka Euroopa laevavarustustööstus, mis on puurimismoodulite, mootorite, vintside, kraanade ja elektroonika tootmises maailmas juhtpositsioonil.

5.4.

Avamere energia on meretööstuse roheline edasiviiv jõud. Selle kogupotentsiaali aastatel 2012–2022 hinnatakse üle 19 miljardile eurole (ligikaudu 2 miljardit eurot aastas). Need hinnangud põhinevad kavandatavate tuuleparkide ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike laevade ja rajatiste arvul.

5.5.

Seoses suurematesse sügavustesse liikumisega tekib ka uut laadi nõudlus Euroopa meretööstuse toodete ja teenuste järele; see puudutab eeskätt avamere nafta- ja gaasisektorit ja avamere energiat.

5.6.

Jää sulamine Arktikas loob väljavaateid tooraine kaevandamiseks ja veeteedeks (kuigi see ei ole eriti roheline käivitav jõud). Selle arengusuunaga kaasneb muu hulgas oodatav nõudlus jäälõhkujate ning jääkindlate transpordi- ja teeninduslaevade järele.

5.7.

Ka suhteliselt uuest mereenergia sektorist saab Euroopa meretööstuse järjest olulisem roheline käivitav jõud eeskätt ühendusega SEA Europe seotud sektorites.

5.8.

Laevaehitussektori tootevalik avamere nafta- ja gaasitööstuse jaoks on seotud asjaomase tööstuse olelusringiga järgmiselt:

5.9.

Edasiste nafta- ja gaasitarnete tagamiseks on vaja, et märkimisväärselt kasvaks avamere puurimiskohtade arv. Sellega seostub märkimisvääre nõudlus kõrgtehnoloogiliste platvormimoodulite järele ning mitmesuguste avamere paigaldiste ja puurtornide remondi ja ümberehituse järele. Need teenused on ELi laevaehitus- ja -remonditehaste oluline tuluallikas.

5.10.

Huvitav väljavaade on seotud laevaehituse uue erivaldkonnaga – laevad nii vedelgaasi vedamiseks kui ka mitmesuguste teenuste osutamiseks avamere nafta- ja gaasitööstusele, sh veeldatud maagaasi maismaaterminalide asendamine mobiilsete terminalidega. See puudutab veeldatud maagaasi puurimise, hoidmise ja väljalaadimise ujuvlaevu (FPSO LNG) ning ladustamise ja taasgaasistamise ujuvüksusi (FSRU).

5.11.

Ka Euroopa sadamad võivad avameretööstusest lähtuvatest impulssidest kasu saada. See on seotud tegevustega üldotstarbeliste saadetiste teenindamisel ja avamere tuuleenergia järgmiste elementide ümberlaadimisel: postide, generaatorite ja rootorilabade segmendid ning muud avameretööstuse tellitud seadmed.

6.1.

Viimasel aastakümnel ei ole Euroopa investeeringud innovatsiooni pidanud sammu suuremate konkurentide (USA) omadega. See mõjutab kõiki tööstussektoreid, sealhulgas avamere nafta- ja gaasitööstust.

6.2.

Nafta- ja gaasisektori üks suuremaid ülesandeid on tagada vananevate varade ohutu kasutamine. Keskmiselt 30 % platvormidest on olnud kasutuses juba üle 20 aasta ja paljud neist on ületanud projekteeritud kasutusaja.

6.3.

Avamere nafta- ja gaasisektoris vajavad vananemisest tulenevalt meetmeid peamiselt järgmised valdkonnad:

6.4.

Sektori kasv sõltub innovaatilistest tehnoloogiatest, mille eesmärk on toetada kaevandamist ja mis lubavad võimalikult hästi ära kasutada vananevad paigaldised ja pikendada mõne tootmisala kasutusaega.

6.4.1.

Uued tehnoloogiad mängivad olulist rolli ka süvamereuuringutes ja tootmises, mis on seotud miljardite eurode suuruste investeeringutega. Uute tehnoloogiate arendamise eesmärk on vähendada kaevude tegevuskulusid ja -riske ning kasutada kaeve kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes.

6.5.

Komitee leiab, et komisjon peaks kaaluma korrektuure struktuurifondides või Junckeri kavas, et toetada investeeringuid avameretööstuse innovatsioonidesse peamiselt järgmistes valdkondades:

6.6.

Kildagaasi arendamine seejuures keskkonnanõudeid täites on aina ahvatlevam väljavaade ka avamere nafta- ja gaasisektori jaoks. See tuleneb veealuste kaljude hüdrolõhkumise tehnoloogiate märkimisväärsest paranemisest. Süsihappegaasi sidumine merel võib püüdlustes madala heitetasemega majanduse poole olla veel üks rohelise majanduskasvu tegur ka avameretööstuse jaoks.

6.7.

Uued arenguvaldkonnad on ka katseprojektide järel tööstuslike mitmefunktsiooniliste platvormide tootmine (7. raamprogramm) ning kõigi seadmete ja paigaldiste rajamine lainetest ja ookeani loodetest energia tootmiseks.

6.8.

ELi poliitikakujundajate proovikiviks on kasutada programmi „Horisont 2020” potentsiaal ära teadusuuringute ja innovatsiooni maksimeerimiseks (4) Euroopa avameretööstuses.

7.1.

Euroopa avameretööstuste tegevus toimub aina kasvava õigusliku reguleerimise kontekstis. Neid tööstusi mõjutavad olulisemad sätted on järgmised:

7.2.

Avamere nafta- ja gaasiammutusprotsesside ohutust käsitlev direktiiv jõustus 2013. aastal ja see tuleb hõlmata riikide õigussüsteemidesse 2015. aasta juuliks, tööstus peab uute standarditega kohanduma 2016. aasta juuliks.

7.2.1.

Ülemaailmse mõju saavutamiseks ja võimaldamaks avariide seiret nii Euroopas kui ka väljaspool seda peavad komisjon, liikmesriigid ja spetsialiseerunud ettevõtted tegema koostööd järgmistes valdkodades:

7.3.

Praegu peavad tööstuse esindajad tundlikuks õigusküsimuseks tööd PVT-viitedokumendiga (BREF) süsivesinike uurimise ja tootmise kohta suuremahulise hüdrolõhkumise teel.

7.4.

Samuti tuleb õigusaktide mõju hindamisel kõigi avameretööstuse sektorite arengule järgida uusimat (2014. aasta juuli) direktiivi, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik.

7.5.

Otseselt peaks avamere kaevandustööstust ja geoloogiliste varude küsimust mõjutama teatis COM(2008) 699 toorainepoliitika kohta, mille eesmärk on jõuda tihedama rahvusvahelise koostööni riiklike geoloogiliste uuringute valdkonnas eesmärgiga laiendada ELi teadmistebaasi.

7.6.

Sama olulised regulatiivsed ja poliitilised küsimused, mis mõjutavad kogu Euroopa avameretööstust, on:

8.1.

Euroopa avameretööstuse suur mitmekesisus, üleilmastumise märkimisväärne mõju sellele majandussektorile ja jätkuvalt lahendamata sotsiaalse dumpingu ja võrdsete tingimuste probleemid selles sektoris muudavad olukorra keeruliseks ka tööjõu küsimustes. Sellele lisanduvad probleemid sotsiaalse dialoogi, kollektiivsete töösuhete ja sotsiaalsete standardite alal.

8.1.1.

Need küsimused saaks terviklikult lahendada just jõustuva 2006. aasta meretöönormide konventsiooni (MLC) ja selle rakendussätetega.

8.1.2.

Kahjuks on võimalused selle konventsiooni laiaulatuslikuks rakendamiseks avameretööstuses jätkuvalt piiratud. See tuleneb nii asjaolust, et konventsioonis puuduvad täpsed sätted avameretööstuse töötajate kohta, kui ka valitsuste, käitajate ja omanike hoiakutest. Olukorda raskendavad veelgi ELis valitsevad probleemid laevade ja tööstuslike ujuvseadmete registritega.

8.2.

Komitee leiab, et komisjon ja avameretööstust esindavad Euroopa sotsiaalpartnerid peaksid järgima head eeskuju, milleks on 2008. aasta direktiiv, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud valdkondlikku kokkulepet meretöönormide konventsiooni kohta.

8.2.1.

Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooni (ITF) kollektiivleping võiks olla avamere tööstuse jaoks mudellahendus. Praegu takistab selle rakendamist liikmesriikide valitsuste tegevusetus, olukord laevaregistritega, sotsiaalse dialoogi ummikseis ja selliste inimeste suur osakaal, kes töötavad halbade töölepingute alusel või on näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjad.

9.1.

Nafta- ja gaasitööstus on arenenud 50 aastat ja järgmised 50 aastat on veel ees. See on vastakuti järgmiste märkimisväärsete muutustega energia valdkonnas:

Seejuures tekib küsimus, kas traditsiooniline avamere nafta- ja gaasisektor on valmis peamiseks väljakutseks liikuda mitmekesistamisel taastuvenergiasektorisse ja suudab sellise muutusega toime tulla?

9.2.

Põhjamere komisjon kavatseb teha koostööd Lordide Kojaga, et kaasata Ühendkuningriigi valitsus Põhjamere basseini mereruumi planeerimisele tervikliku lähenemisviisi edendamisse, samuti kavatsetakse koostada teatis ja strateegia, mille abil selgitada üldsusele Põhjamere energiavõrgu eeliseid.

9.3.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles edendama debatti eraldi Põhjamere strateegia potentsiaali üle, milles võetaks arvesse Euroopa jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise avameretööstuse järgmisi väljakutseid: