31.7.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/7

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Maksu- ja finantsparadiisid – ELi siseturgu ähvardav oht” (omaalgatuslik arvamus)

2012/C 229/02

Raportöör: Edgardo Maria IOZIA

Kaasraportöör: Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas 14. juulil 2011 vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:

„Maksu- ja finantsparadiisid – ELi siseturgu ähvardav oht”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 8. mail 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 481. istungjärgul 23.–24. mail 2012 (24. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 144, vastu hääletas 30, erapooletuks jäi 13.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   EL peab igal võimalikul viisil suurendama oma tegevust G20, OECD ja rahapesuvastase töökonna raames, et lähiajal lõpetada läbipaistmatud maksujurisdiktsioonid ja kohustada oma liikmesriike võitlema kuritegevuse vastu, millel on paljudes liikmesriikides oma tugipunktid.

1.2   Maksuhalduse edusammud, mis on tehtud rahvusvahelistes koostööorganites, nagu OECD ja G20, ei tohiks ELil takistada kitsendavamate õigusnormide kohaldamist, lihtsustamaks sellise kapitali tagasisaamist, mis on voolanud välisriiki ebaseadusliku, siseturgu kahjustava tegevuse tagajärjel.

1.3   Komitee kutsub ELi institutsioone üles võtma vastu meetmeid, mis hoiavad ära asukoha põhimõtte kuritarvitamist fiktiivse asukoha ja omandiskeemidega, mille abil mittetegutsevad valdusettevõtjad või riiulifirmad kaitsevad kasumit teenivaid omanikke maksude maksmise eest elukohariigis. Tunneb heameelt komisjoni otsuse üle esitada aasta jooksul uus ettepanek maksu- ja finantsparadiiside kohta, lootes, et ületatakse mõnede liikmesriikide vastupanu tulemuslikule ja põhjalikule reageerimisele riiklikest maksusüsteemidest kõrvalehoidmiseks või nende vältimiseks suunatud tegevuse vastu.

1.4   Komisjon avaldas ettepaneku võtta vastu direktiiv (COM(2012) 85 final), milles käsitletakse esmakordselt ELis saadud kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise eeskirju. Komitee soovitab tungivalt kaaluda maksuparadiiside ärakasutamisega seotud maksukuritegude lisamist direktiivi sätetesse. Ettepanek on osa laiemast poliitilisest algatusest, mille eesmärk on kaitsta seaduslikku majandust kuritegevuse sissetungi eest ning põhineb ELi toimimise lepingu artikli 82 lõikel 2 ja artikli 83 lõikel 1.

1.5   Maksuparadiisid on teatavasti suur hulk territooriume (kokku 44), mis on seotud suveräänse riigi jurisdiktsiooniga või on ise suveräänsed riigid. Ka juhul, kui need ei ole suveräänsed riigid, on neil suur halduslik iseseisvus ning need kohaldavad maksuvabastuse, -vähenduse ja teabe läbipaistmatuse režiime kapitali omandi ja päritolu ning territooriumil asutatud finantsasutuste ja kaubandusettevõtete toimimise kohta.

1.6   Komitee leiab, et eriti häbiväärne ja tõsine on maksu- ja õigusnõustajate ning teatud konsultatsioonifirmade tava pakkuda (ka reklaamides) juriidiliste isikute loomist, et kasutada maksu- ja finantsparadiise kui vahendit liidus tegutsevate ettevõtete kohustuste vältimiseks, pidades eelkõige silmas nende ettevõtete tulumaksu maksmise kohustust, äritegevuse ja rahastamise läbipaistvust.

1.7   Maksuparadiisid põhjustavad siseturu moonutusi: sel põhjusel on vajalik ühenduse jõuline tegutsemine, mis tagaks õiglase maksustamise ning destabiliseeriva läbipaistmatuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside kaudu toimuva korruptsiooni tõkestamise. Tähelepanuta ei tohiks jätta sellealase kuriteo määratlemist.

1.8   Eemaldada tuleb kõik pangaandmete automaatse vahetuse takistused, et oleks võimalik lihtsalt identifitseerida tegelikke operatsioonide tegijaid ja pangakontode omanikke.

Tuleb taotleda rahvusvaheliste ettevõtete finantsaruannete koostamist, mis on riigi alusel eristatud ning koos täpsustustega tegevuse järjepidevuse, töötajate ja igas riigis saadud tulu kohta.

1.9   Kõike seda järgitakse, ilma et see piiraks edasist arengut, mis võib järgneda ülemaailmse iseloomuga algatustele rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ÜRO ja OECD raames. Kõik see peab toimuma usaldusraamistikus ja otsides samaväärseid õigusakte ning uusi ja kõrgemaid rahvusvahelise koostöö standardeid maksuparadiiside teemal.

1.10   Komitee loodab, et on olemas peamiste riikidega, eeskätt Ameerika Ühendriikidega, kooskõlastatud strateegia küsimuse reguleerimise võimalikult ülemaailmse käsitlusviisi vastuvõtmiseks. Samal ajal aga kordab komitee, et kooskõlastatud rahvusvahelise tegevuskava loomise keerulisus ei tohiks mingil moel pidurdada või edasi lükata ELi tegevust. Euroopa standardid on maailmas ühed parimad, näiteks need, mis on sätestatud Euroopa kokkuhoiudirektiivis. Õigusaktiga „The Foreign Account Tax Compliance Act” (FATCA) tegi USA märkimisväärse sammu selles suunas, et USA kodanikud, kellel on välismaiseid finantsinstrumente ja pangakontosid, peaksid maksueeskirjadest rohkem kinni. Ameerika Ühendriikide maksuamet nõuab, et välismaised finantsasutused edastaksid automaatselt nende kodanike nimed, kes tegutsevad välismaal.

1.11   Euroopa riikide hulgas on väga arenenud õigusaktid Belgial, mille aluseks on järgmine põhimõte: konfidentsiaalsus kriminaalpoliitika vastu. Salastamine on alibi, mis marginaliseerib maksukava ja maksudest kõrvalehoidmise poliitika arengu!

1.12   Välja tuleks arendada integreeritud poliitika ja siduda omavahel eri tegevusvaldkonnad. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid koostati selleks, et kaitsta investorite ja turu huve – nüüd on vaja keskenduda ka kodanike huvidele. Vaja on läbi mõelda eraõigusliku organisatsiooni IASB (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu) roll ja funktsioon, dikteerides raamatupidamiseeskirju, mis peaksid olema palju lihtsamad ja kättesaadavamad selges ja läbipaistvas sõnastuses.

1.13   Komitee märgib kahetsusega, et juba pikka aega tunnistavad õigus-, majandus- ja politseiorganid, et suurem osa avaliku sektori raha väärkasutamisega seotud korruptsioonijuhtumitest ning maksuparadiiside abil toime pandud avaliku sektori rahandust petvatest kuritegudest, kaupade varjamistest valenime kasutamise abil ning rahapesu- ja avalike teenistujate korruptsioonijuhtumitest jääksid toimumata, kui nende eest vastutavad võrgustikud ei saaks loota tehnilis-õigusliku struktuuri peale, mis varjab neid võrgustikke, saab sellest märkimisväärset kasu ja võib mõnel juhul ulatuda nimetatud võrgustike tipuni. Seetõttu on liidu sekkumine vajalik.

1.14   Komitee nõuab kooskõlastatud strateegia edendamist, mis parandaks võitlust maksupettustega ning eriti „kuritarvitamisega”, ja piirab täielikult tehisliku, vaid maksude põhjendusel loodava ettevõtte asutamist.

2.   Sissejuhatus

2.1   Maksuparadiisid on kohad, kus peamiste ülemaailmsete finants- ja tööstusettevõtete kõrged ametnikud, kunsti- või ühiskonnaelu koorekihi tegelased ning äri ja vaba aega ühendavad multimiljonärid segunevad üsna hämarate tegelastega, kes kasutavad samu rahalisi vahendeid, mille abil nad võivad saada ja kasutada raha, mis on teenitud mitte ainult seaduslikul teel, vaid ka majandus- ja teiste kuritegudega, mis ulatuvad raskeimatest kuritegudest, nagu mõrv, selliste kuritegudeni nagu väljapressimine, uimastite või tulirelvade kaubandus, võltsimine, pettused, inimkaubandus ja hasartmängud. Neid territooriume iseloomustavad ühtsed nõuded, nagu tegevuse läbipaistmatus, mitteresidentide madal maksustamine, kes sellele lisaks ei tegele sellel territooriumil ühegi tegevusega. Sel viisil määratakse saladusliku struktuuriga kahjulik konkurents, mis loob täiesti läbipaistmatu õigusliku seisundi.

2.2   Maksuparadiiside teemat tuleb analüüsida kolmes peamises mõõtmes: maksudistsipliin ja sellest tulenev maksudest kõrvalehoidmise võimalus; lekete kasutuselevõtt finantsregulatsioonis koos sellest tuleneva ohuga finantsstabiilsusele; teabe läbipaistmatus koos võimalusega, et paradiise toetatakse kuritegeliku tegevusega. Nende, vastavalt OECD, FSB ja rahapesuvastase töökonna poolt mehitatud dimensioonide ühisnimetajat esindab teabele ligipääsu saladuslikkus või keerulisus. Teabe läbipaistmatuse eemaldamine ja piiramine lubaks oluliselt piirata maksuparadiiside probleeme ja ohte. Arutelu OECD standardite kohta peaks jääma avatuks eesmärgiga vähendada maksuametite ja kohtute koormust. On reaalne oht, et lepitakse kokku standardites, mis on liiga nõrgad ja keerulised, vaid selleks, et vastata avalikule arvamusele (window dressing). Lihtsaim lahendus nendele probleemidele oleks automaatne teabevahetus.

2.3   Maksu- ja finantsparadiiside fenomen kuulub kapitalismi ajalukku, näiteid võib tuua alates hiliskeskajast. Otsustavaks sõlmpunktiks maksuparadiiside ilmumisel ja rajamisel on Prantsuse revolutsioon ja tööstusrevolutsioon.

2.4   Fenomen omandas aga tohutud mõõtmed pärast Teist maailmasõda levikuga igas maailmas piirkonnas, Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkonnas, Atlandi ookeani saartel, aga ka väikestes ja väga väikestes Euroopa riikides. Juba ainuüksi nn maksu-, finants- ja äriparadiisides, mis on geograafiliselt hajutatud üle Euroopa, on arvutuste kohaselt loodud 1 000 000 ettevõtet ja kaks korda samapalju usaldusühinguid. Global Finance Integrity direktori Raymond Bakeri sõnul on ainuüksi Briti Neitsisaartel registreeritud 619 916 ettevõtet ehk 20 ühe elaniku kohta.

2.5   Praegust majanduskeskkonda iseloomustab kaupade ja teenuste vahetamise üleilmastumine, kapitali vaba liikumine ja uute, ka rahvusvaheliste finantstehingute puhul rakendatavate tehnoloogiate ja kaubanduse massiline kasutamine. Hoolimata sellest, et enamikus finantsasutustes on eeskirjadele vastavust kontrolliv osakond, ei ole piisavalt eeskirju, mis reguleeriksid igapäevaselt tohutustes kogustes tehtavad tehinguid.

2.6   Euroopa siseturg, finants- ja äriturgude heaolu ning sellise majanduse korrapärane arendamine, milles austatakse üldhuvi kaitsmiseks vastu võetud ühiseid eeskirju, peavad silmitsi seisma tohutute rahahulkadega, mis on paigutatud kõnealust tegevust soosivatesse piirkondadesse ja riikidesse, mida kaitsevad tohutud huvid ning võime oma eesmärkide nimel ära osta ja kallutada terveid valitsusi.

2.7   Maksuparadiisid tekitavad moonutusi nii makro- kui ka mikromajanduslikul tasandil. Makrotasandil võivad need, nagu juba mainitud, ohustada finantssüsteemide stabiilsust. Lisaks vähendab reaalsete ja/või finantsinvesteeringute maksustamisest kõrvalehoidumine või selle vältimine riikide tulusid, mille peaks töötasu maksustamisega tingimata tagasi saama: maksuparadiisid on seega kapitali ja töö maksustamise õiglase tasakaalu moonutamise allikaks. Mikromajanduslikul tasandil eksisteerivad moonutused suurte, väikeste ja mikroettevõtjate vahel: nende kolme tüüpi osaleja jaoks on tegelikult maksuparadiiside pakutavast maksudest kõrvalehoidumise või vähemalt agressiivse maksuplaneerimise võimalusest tulu saamise võimalus järjest väiksem.

2.8   Pärast kahte Ameerika Ühendriike tabanud katastroofi – 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud New Yorgis ja Washingtonis ning Lehman Brothersi pankrotistumisest vallandunud finantskriis 2008. aasta septembris –, tegi rahvusvaheline kogukond 21. sajandi esimesel kümnendil samme nn finants- ja maksuparadiiside toimimise reguleerimiseks.

3.   Maksu- ja finantsparadiisid

3.1   Nende süsteemide tekitatud soovimatud tagajärjed on paljudel juhtudel viinud kriminaalmenetlusteni rahvusvahelise terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise, maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesu tõttu, tekitades süsteemseid riske finantsturgudel ning muu hulgas kahjustanud vaba konkurentsi aluspõhimõtteid.

3.2   Seega, nagu eespool märgitud, on viimased aastad soodustanud üleilmset tegevust ning otsustatud on luua struktuurid ja mehhanismid ühiseks reageerimiseks riikide julgeoleku ja nende kodanike heaolu ohustamisele.

Rahvusvahelisel tasandil tehtud otsustes on ehk toimunud märkimisväärne muutus võrreldes G20 2. aprilli 2009. aasta Londoni tippkohtumisel saavutatud kokkuleppele eelnenud käsitlusviisidega.

3.3   Komitee toetab meetmete kehtestamist, et võidelda pettuste ja muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustavad ELi ja liikmesriikide finantshuve, tagada halduskoostöö maksustamisalase teabevahetuse kaudu ning lubada ELil alustada läbirääkimisi liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe üle, et võidelda otsese maksupettusega ja otsese maksudest kõrvalehoidumisega ning tagada halduskoostöö maksustamisalase teabevahetuse abil.

3.4   Pärast nimetatud G20 kokkulepet loobutakse tehnilisest analüüsist ja soovitustest, asutuste ja foorumite antud probleemi käsitletavatest varasematest menetlustest ning nõutakse nn koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide (sealhulgas kõik maksu- ja finantsparadiisid) hukkamõistu, kaasa arvatud ühe-, kahe- ja mitmepoolsete sanktsioonide ettepanekute esitamist ja järkjärgulist pangasaladuse kaotamist ja ka eeskirju mittetäitvate territooriumite nimekirja regulaarset avaldamist.

3.5   Siiski on järgnenud G20 kohustuste täitmine olnud suureks pettumuseks. Viidatud on mitmetele põhjustele.

3.6   Paljud piirkonnad on loobunud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide reitingust lihtsalt nii, et omavahel on alla kirjutatud vähemalt 12 kahepoolset maksukokkulepet (näiteks Liechtensteini ja Monaco vaheline kokkulepe).

3.7   Lühidalt öeldes on see piisav, et tagada teabevahetus asjakohaseid meetmeid (maksud, trahvid jne) kohaldava asutuse nõudmisel, ilma et vastava territooriumi asutused saaksid riigi huvi, pangasaladuse või sarnaste põhjuste tõttu selle vastu olla.

3.8   Sellisel juhul on ilmne kahepoolse tegevusmudeli ebatõhusus, mistõttu peaks parandama rahvusvahelist (mitmepoolset) ja riigiülest tegevust.

Seda on kinnitatud Tax Justice Networki 4. oktoobri 2011. aasta aruandes, milles peetakse peaaegu kõiki alates 2009. aastast sõlmitud kahepoolseid kokkuleppeid tarbetuks. See organisatsioon on koostanud maksude läbipaistmatuse indeksi, mis põhineb kahel kriteeriumil: takistused teiste riikide pädevate asutuste infopäringutele ja maailmaturu tähtsus läbipaistmatuses kahtlustatavatele jurisdiktsioonidele.

3.9   Teisest küljest, nagu on näidanud ka mitmed eriraportid (näiteks Global Financial Integrity koostatud raport), suurenevad ebaseaduslikud rahavood pidevalt üle 10 % aastas, millel on hävitavad tagajärjed ja mis halvendavad veelgi näiteks riigivõla kriisi, mis vaevab paljusid riike rahvusvahelises üldsuses ja eelkõige mõningaid ELi riike.

3.10   Kahjuks on EL vaid visandanud usaldusväärse raamistiku selles valdkonnas tegutsemiseks ning selle puhul võib rääkida puudulikust jõustamisest.

3.11   Ilmekas näide on direktiivi 2003/48 rakendamine mitteresidentide (füüsilised isikud) hoiuste intresside maksustamise kohta.

3.12   Isegi kui alates selle jõustumisest on loodud süsteeme automaatseks maksustamisalaseks teabevahetuseks kõikide liikmesriikide vahel ning on edenenud kokkulepete sõlmimine nelja Euroopa riigiga, mida varem peeti finants- ja maksuparadiisideks: Andorra, Liechtenstein, Monaco Vürstiriik ja San Marino.

3.13   Kuid nendel Euroopa riikidel, nagu Šveits, on liiduga teistsugused sidemed, mis teevad nende konventsioonide kohaldamise väga keeruliseks. Näiteks Liechtenstein liitus Euroopa majanduspiirkonna kokkuleppega, kuid ei ole kohustatud tsiviil- ja kaubandusasjades tegema koostööd samal tasemel haldusasutustega, sest ta ei ole liitunud 30. oktoobri 2007. aasta Lugano II konventsiooniga tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ja neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise kohta.

3.14   Loodame, et peagi annab see õigusliku staatuse muudatus oodatavaid muutusi, võttes arvesse, et Lissaboni lepingu jõustumine ELi lepingu artikli 8 teise punkti kohaselt (ja deklaratsiooni nr 3 kohaselt selle artikli kohta) toetab struktuursete sidemete loomist väikeste naaberriikidega.

3.15   Ilmselt parim vahend probleemi reguleerimiseks oleks mitmepoolse partnerluse allakirjutamine, et integreerida koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid ühtse mudeli alusel loomulikku geopoliitilisse ja majandusõiguslikku piirkonda.

3.16   Samamoodi on komisjon Euroopa Kohtu ees teatanud neljast liikmesriigist, kes ei ole üle võtnud direktiivi 2005/60 vahendite arestimise kohta.

3.17   Selleks et edendada reaalse riigiülese mõjuga tegevust, peab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kohanduma Euroopa Parlamendi 2011. aasta aprilli resolutsiooni (1) energiapositsiooniga, mis muu hulgas on toetanud võitluse parandamist teabe läbipaistmatuse vastu riikidevahelistes finantstehingutes. Samuti võiks luua sarnase denonsseerimiskirja armuandmiseks vaba konkurentsi küsimuses, et julgustada sellisest käitumisest teatamist, premeerides majanduslikult kaebuste esitajaid määratava karistuse vähendamisega.

3.18   Lisaks, täiendusena eelmisele meetmele, osutatakse kohe vajadusele G20-l kooskõlastatud mehhanismide järele, et täita offshore-piirkondade õiguslikud lüngad, mille abil hiilitakse mööda kehtivatest maksuseadustest peamistes maailma finantskeskustes.

3.19   Isegi ranges ELi pädevuste raamistikus on hädavajalik vastu võtta siduvad teisesed ad hoc õigusaktid, mis kaasavad muu hulgas sätteid, mis keelavad mis tahes füüsilisel või juriidilisel isikul, kes valdab vahendeid või ettevõtteid, mille asukohaks on maksu- või finantsparadiisid, saada avalikke vahendeid.

3.20   2009. aastal hindas OECD nendes paradiisides eraldatud kapitali suuruseks 1 700 kuni 11 000 miljardit dollarit, koostades seega eeldatava G20 nimekirja, mille alusel alustada vastasseisu riikidega, kes ei kohaldanud ühtegi või kohandasid ainult mõne rahvusvahelise konventsiooni panganduse või maksude läbipaistvuse kohta.

3.21   OECD raport tekitas protestilaine, seda eriti Šveitsis, Luksemburgis ja muidugi Uruguays. Elav arutelu oli USA puhul seoses Delaware'iga.

3.22   Ameeriklased teavad väga hästi, et Delaware on teatud tüüpi maksuparadiis: peaaegu poolte Wall Streetil ja Nasdaqil noteeritud ettevõtete peakorterid asuvad USA asepresidendi Joe Bideni osariigis, et maksta vähem kohalikke makse ja mitte omada maksustatavat tulu. Vähem teatakse, et väike osariik Pennsylvaniast lõunas pakub suurepäraseid eeliseid offshore-firmadele, esitledes end kui alternatiivi Caymani saartele või Bermudale, kuid selles sektoris töötajad on sellest juba mõnda aega teadlikud. Delaware’is asutatud ettevõtete kasum on seotud omanike läbipaistvusega, keda juhul, kui nad ei ole Ameerika kodanikud ja kui ettevõtte äritegevus toimub väljaspool USAd, USAs ei maksustata.

3.23   Rahapesu, maksudest kõrvalehoidumine ning raha pakkumine korruptsiooni või oma ettevõtetesse raha suunamise eesmärgil on nimetatud paradiiside olulisimad ja levinuimad liikuma panevad jõud. Siit algavad rünnakud raskustes riigivõlgadele, samuti suured kampaaniad, et kaitsta kapitali piiramatut liikumisvabadust, hõlmates meediat, erakondi ja institutsioonide esindajaid.

3.24   Halb maksujuhtimine suurendab pettusi ja maksudest kõrvalehoidumist ning sellel on tõsised tagajärjed riigieelarvetele ja ELi omavahendite süsteemile.

3.25   Suurem osa rahvusvahelistest ettevõtetest on üles ehitatud nii, et neil oleks võimalik saada kasu maksustamise vältimisest eri jurisdiktsioonides, kus nad tegutsevad. Maksustamisviisi varieerumine ühest jurisdiktsioonist teise soosib väike-, riigi- või alustavate ettevõtetega võrreldes suur-, rahvusvahelisi ja väga tugevaid ettevõtteid. Sellised maksustamise vältimise strateegiad on vastuolus ausa konkurentsi ja ettevõtja vastutuse põhimõtetega. Lisaks muutuvad need territooriumid organisatsioonide ja ettevõtjate operatiivbaasiks, kes toovad siseturule kaupu ilma nõuetekohaste päritolusertifikaatide ega ELi nõutud tagatisteta, kahjustades tõsiselt tarbijate huve ja vahel ka rahvatervist. Sellisel eesmärgil kasutatav süsteem on siirdehindade kuritarvitamise süsteem, fikseerides grupisiseseid tehinguhindu grupi tulumaksunõuetega seotud hinnangukriteeriumide alusel, selle asemel et lähtuda normaalsetest turutingimustest.

3.26   Rahvusvahelistel ettevõtjatel on kindlasti vahendeid, et ilma raske halduskoormuseta tagada riigipõhine avalik aruandlus alljärgneva kohta: müük, tegevuskasum, grupisisesed tehingud, kasum enne maksustamist, maksud. Kui need andmed saaksid avalikuks teabeks, oleks selgem, kes kuritarvitab siirdehindu või kasutab agressiivset maksuplaneerimist.

3.27   Maksujärelevalve puudumine või usaldatavusnõuete järelevalve nõrkade reeglite olemasolu, teabe läbipaistmatus füüsiliste või juriidiliste isikute identifitseerimiseks või mis tahes muu õigus- või haldusalane asjaolu võimaldab ettevõtetel, kes tegutsevad nendel territooriumidel, saada kasu peaaegu täielikust karistamatusest ja ära kasutada lubamatuid konkurentsieeliseid ja kaitset kolmandate riikide kohtu- ja haldusasutuste tegevuse eest.

3.28   Komitee mõistab selgesõnaliselt hukka maksuparadiiside osa maksudest kõrvalehoidumise ja vältimise ning kapitali väljavoolu edendamisel ja ärakasutamisel. EL peab tugevdama oma nende nähtuste vastast tegevust ja kohaldama konkreetseid karistusmeetmeid.

3.29   Olles teadlik tõsisest kahjust, mida põhjustab nende territooriumite kohalolek rahvusvahelisele kaubandusele, on rahvusvaheline üldsus avaliku sektori varade, avaliku turvalisuse ja korra ning nagu näitab 2008. aastal alanud kriis, finantssüsteemide tasakaalu huvides teinud paar tagasihoidlikku käiku eesmärgiga need määratleda ja taotleda nende järkjärgulist kaotamist.

3.30   G20 ja ÜRO ühiste jõupingutuste ja OECD algatuste raamistikus tehtud jõupingutuste tulemused on jätkuvalt ebapiisavad, et seista vastu maksuparadiisidest ja ekstraterritoriaalsetest finantskeskustest lähtuvatele probleemidele, ning neile peab järgnema otsustav, tõhus ja järjekindel tegutsemine.

3.31   Sellegipoolest on G20, rahapesuvastase töökonna ja OECD tegevus teiste hulgas senini vaid kergendanud maksu- ja finantsparadiiside tekitatud rasket kahjukoormat.

3.32   Tuleb teha kindlaks koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid, läbi viia nõuetele vastavuse hindamine ja rakendada hoiatavaid meetmeid nõuete austamise edendamiseks. Muu hulgas leiab komitee, et OECD raamistik maksuparadiisidega võitlemiseks on mitterahuldav, kuna tuleb parandada näitajat, mis määrab koostööd tegeva jurisdiktsiooni staatuse, andes sellele kvalitatiivse väärtuse. Samuti on vaja, et OECD ei võimaldaks valitsustel väljuda mustast nimekirjast lihtsalt lubades austada teabevahetuse põhimõtteid, ilma neid põhimõtteid tõhusalt kohaldamata.

3.33   On piisavalt tõendeid kinnitamaks, et finantskriisi põhjuseks olid osaliselt keerulised ja vähe läbipaistvad tehingud, mida tegid finantsettevõtjad, kes asusid jurisdiktsioonides, kus kohaldatakse maksusaladust, põhjustades investoritele ja finantstoodete ostjatele tõsist kahju. Maksuparadiisid on koduks finantsinstitutsioonide eelarvevälistele tehingutele, samuti keerulistele finantstoodetele, mis ei ole panustanud finantssektori uuendamisse ning põhjustavad rahanduslikku ebastabiilsust. On piisavalt tõendeid, eelkõige arenguriikides, et paljud välismaised otseinvesteeringud pärinevad maksuparadiisidest.

3.34   Euroopa Liit, kes on olukorrast teadlik, on väljendanud selgelt oma hukkamõistu eri institutsionaalsete asutuste selliste süsteemide suhtes. Kahjuks ei suutnud EL edendada riigiülest ja halduslikku õigusraamistikku, mis aitaks kaasa karistamatuse nõrgendamisele.

3.35   ELi tegevus on keskendunud umbes 100 kahjuliku maksusüsteemi kõrvaldamisele, mis asuvad selle liikmesriikide vähese finantskontrolliga jurisdiktsioonides või välismaal, kolmandate riikide territooriumil. Seetõttu võttis komisjon 2009. aastal ja 2010. aastal vastu kaks teatist ja ühe tegevusjuhendi hea maksuhalduse kohta ning kehtivad kolm direktiivi maksupettustest saadud vahendite kasu, halduskoostöö ja hoiuste maksustamise (läbivaatamisel) kohta. Lisaks on hea tava või hea valitsemistava vastavuse statuut maksustamise küsimuses väga levinud ELi assotsieerimis-, kaubandus- ja kootöölepingutes kolmandate riikidega.

3.36   Siiski on vähe edusamme liikmesriikide uurimis- ja karistusalaste teadmiste tõttu.

3.37   Pangandusettevõtete sõnul on nimetatud USA seadus näidanud, et selliste meetmete ühepoolne vastuvõtmine võib finantsasutustele tekitada probleeme, kuna FATCA-ga kehtestatud teavitamise, vahendite kinnipidamise ja kontode sulgemise kohustused on vastuolus ELi õigusnormidega ja/või finantsasutuse asukohariigi seadustega.

3.38   Toonane Briti peaminister pidas 4. märtsil 2009. aastal USA Kongressis olulise kõne, milles ta kutsus üles tegema ühiseid jõupingutusi ülemaailmselt reguleeritud ja ainult isiklikule rikastumisele suunatud finantssüsteemide vastu võitleva majandussüsteemi suunas.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2011. aasta resolutsioon ühenduse finantshuvide kaitsmise kohta – „Pettusevastane võitlus” – 2009. aasta aruanne (2010/2247(INI)).

---