Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52008AE1219

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Riikliku ja Euroopa mõõtme ühendamine Euroopa asjadest teavitamisel

    ELT C 27, 3.2.2009, p. 152–157 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    3.2.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 27/152


    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Riikliku ja Euroopa mõõtme ühendamine Euroopa asjadest teavitamisel”

    (2009/C 27/30)

    25. oktoobri 2007. aasta kirjas palus tulevane eesistujariik Prantsusmaa Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus järgmises küsimuses:

    „Riikliku ja Euroopa mõõtme ühendamine Euroopa asjadest teavitamisel”.

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas vastavalt kodukorra artiklile 20 nimetada Béatrice OUINi pearaportööriks.

    Arvamuses võetakse arvesse komisjoni 2. aprillil 2008 (1) vastu võetud teatises „„Debate Europe” — demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava kogemuste rakendamine” esitatud mõtteid.

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 446. istungjärgul 9.–10. juulil 2008 (10. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 115, erapooletuks jäi 2.

    1.   Järeldused ja soovitused

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab järgmist.

    1.1

    Tuleb väljendada lihtsate ja ka lastele arusaadavate sõnadega Euroopa ülesehituse, tema väärtuste ja eesmärkide erilisust.

    1.2

    Õpilastele tuleb Euroopa tasandil anda kodanikuõpetuse raames ühtne teadmistebaas (selle alusel, mida liikmesriikides juba tehakse) ja tõlkida see ELi 22 ametlikku keelde. Selle võiks kinnitada Euroopa Parlament. Kõnealune dokument lisataks koolide ainekavasse ja annaks samuti võimaluse koolitada eelkõige arvamuskujundajaid: õpetajaid, valitud rahvaesindajaid ja ajakirjanikke. Nimetatud koolituse korraldamine kuulub liikmesriikide pädevusse.

    1.3

    Kõik institutsioonid peaksid välja töötama ühtse teabevahetuspoliitika ja seda rakendama. Kõik sellesuunalised teatises „Debate Europe” esitatud ettepanekud on julgustavad, kuid peavad ulatuma veelgi kaugemale. Kõnealuses teabevahetuses tuleks vältida Brüsselis praktiseeritavat euroslängi ja anda võimaluse arutleda Euroopa kodanikele huvipakkuvate ühiskonnaelu küsimuste üle.

    1.4

    Sellist ühtset teabevahetuspoliitikat peaksid edendama nii Euroopa institutsioone juhtivad poliitikud kui ka need Euroopa valitsuste liikmed, kes ministrite nõukogus otsuseid vastu võtavad ja kes on oma riigis hästi tuntud. Et jõuda 495 miljoni eurooplaseni Brüsselist, tuleb teabevahetus suunata avaliku arvamuse kujundajate poole (kodanikuühiskonna esindajad, kohaliku tasandi valitud rahvaesindajad, ajakirjanikud, õpetajad jne) ja edastada neile näiteks lühike ja arusaadav kokkuvõte Euroopa Ülemkogu istungite tulemustest.

    1.5

    Riiklikul tasandil peaksid kodanikuühiskonna liikmed ja kohalikud rahvaesindajad tegutsema Euroopa osalusdemokraatia elluviijatena: koos peaksid nad koguma kodanike arvamusi ja seisukohti Euroopa projektide kohta. Kohalikel rahvaesindajatel on parimad võimalused võita kõige suurema lugejaskonnaga kohaliku ajakirjanduse tähelepanu. Kui nad räägivad Euroopast, kajastab seda ka ajakirjandus. Kõik Euroopa tasandi volitustega esindajad peaksid valijatele oma tegevusest kord aastas aru andma. Kohalikul tasandil tuleb moodustada nimestik Euroopa kogemustega inimestest, kes võiksid esineda koolides, ühingutes, kogudes jne.

    1.6

    Euroopa tasandi ülesanne on anda kohaliku tasandi valitud esindajate, ajakirjanike, õpetajate, riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude liikmete ning teiste kodanikuühiskonna liikmete käsutusse ajakohastatud andmepangad ja võrdlused eri liikmesriikide kohta kõigil teemadel. Nimetatud teavet võiks näiteks edastada kodanikuühiskonna arvukatele meediaväljaannetele.

    1.7

    Riiklikul tasandil tuleks edendada Euroopa kodanike otsekontakte: mestiprogramme, ühiseid spordiüritusi, mõne teise Euroopa riigi esindaja osalemist Euroopa mõõtmega koolitusel, nähes ette sõidukulude lihtsa ja detsentraliseeritud hüvitamise (Euroopa teabevahetusfond), mis täiendaks olemasolevaid liikuvuse programme.

    1.8

    Tuleb kasutada paremini olemasolevaid ressursse, eelkõige leida kasutust tõlgitud dokumentidele, mis jäävad liiga sageli üksnes institutsioonide liikmete töödokumentideks, ja soodustada mitmekeelsust, mis on eurooplaste suhtlemise eeltingimus (2).

    1.9

    Tuleb teha liikmesriikidele ettepanek luua täieõiguslikud Euroopa asjade ministeeriumid. Välismaa algab ELi välispiiril: Euroopa asjad kuuluvad sisepoliitika, mitte välispoliitika alla. See kehtib ka organisatsioonide ja meedia kohta.

    1.10

    Riiklikul tasandil tuleks ära kasutada toimuvate ürituste pakutavad võimalused (Euroopa ja rahvusvahelised spordivõistlused, Euroopa Parlamendi valimised, Euroopa päev, tähtpäevad, sh Berliini müüri langemise aastapäev) ja korraldada üritusi, et kõneleda Euroopast, kasutades Euroopa sümboleid, hümni ja lippu.

    2.   Seletuskiri

    2.1   Riikliku ja Euroopa mõõtme ühendamine Euroopa asjadest teavitamisel

    2.1.1

    Pärast seda, kui hollandlased ja prantslased ütlesid „ei” põhiseaduse lepingu eelnõule, on jõutud üksmeelele, et Euroopa asjadest tuleb paremini teavitada. Iirimaa referendumi tulemus näitab aga, et see tahe ei ole jõudnud veel tulemuslike meetmeteni ei riiklikul ega ka Euroopa tasandil.

    2.1.2

    Komisjon on koostanud hulgaliselt tekste, mille üle on juba arutatud, ning komitee on kõnealusel teemal koostanud suurepäraseid arvamusi, mille sisu ei ole vaja siinkohal üle korrata. Valges raamatus Euroopa teabevahetuspoliitika kohta (komitee arvamus CESE 972/2006 (3)) soovitatakse, et riiklikud ametiasutused, kodanikuühiskond ja Euroopa Liidu institutsioonid peavad tegema koostööd, et suurendada ELi rolli avalikes aruteludes. Käesoleva dokumendi eesmärk ei ole teha uusi ettepanekuid, vaid korrastada juba esitatuid, eesmärgiga eristada neid, mis jäävad riigiasutuste, kodanikuühiskonna või ELi institutsioonide pädevusse ning määratleda prioriteetsed tegevusvaldkonnad.

    2.2   Euroopa asjadest teavitamine on keeruline ülesanne

    2.2.1

    Euroopa asjadest teavitamine on ilmselgelt keeruline: Euroopa projektil on olnud alati vastustajaid, olgu siis tegemist nendega, kes soovivad vähem Euroopat, nendega, kes soovivad enam Euroopat, või nendega, kes soovivad kiiremini edasi liikuda. Euroopa asjadest teavitamine tasakaalukalt ja mõistetavalt on niisiis pidev võitlus. Eesmärk ei ole nn Euroopat müüa, vaid võimaldada Euroopa kodanikel elada Euroopa ruumis ja teadlikult osaleda ELi tulevikku määravate suundade valikul.

    2.2.2

    Euroopa asjadest teavitamine tähendab teha mõistetavaks inimkonna ajaloos ainulaadne poliitiline reaalsus ja esitada projekt. Tuleb leida tasakaal projekti tutvustamise, mis on poliitikute ülesanne, ja institutsioonide tegevuse vajaliku kajastamise vahel, mis kuulub institutsioonide endi pädevusse ja mis on suunatud kuulajaskonna asjaomasele rühmale.

    2.2.3

    Algset Euroopa projekti tuleb uuendada. On raske selgitada usutavalt mõtet „Euroopa — see on rahu” põlvkondadele, kes ei ole saanud tunda II maailmasõja järellainetusi ja kes hakkasid maailmast huvituma alles siis, kui Sarajevo kohal langesid pommid. Pärast 70. aastaid sündinud põlvkonnad tunnevad, et Euroopat surutakse neile peale, et Euroopa ei suutnud takistada sõja puhkemist nende kodulävel ega neid kaitsta selle eest, mida mõned tunnetavad liigse globaliseerumisena. Nad ei mõista, et nende käsutuses olevad õigused ja vabadused on Euroopa arengu tulemus.

    2.2.4

    Seevastu võib inimesi paremini mobiliseerida selgitustöö, et „Euroopa laiendab silmapiiri”, kaotades piirid, näidates konkreetselt, kuidas on võimalik samm-sammult kõrvaldada takistused, mis ei luba üksteisest aru saada, dialoogi pidada, kaubavahetust korraldada, töötada ja teise riiki elama asuda, ning näidates, et Euroopa laiendab võimalusi, pakkudes eurooplastele elamiseks laiema territooriumi, mis on avatud ka teistele kultuuridele. Euroopa vaieldamatut väärtust saab konkreetselt näidata ka selle selgitamisega, kuidas eri süsteemide võrdlemisel annab Euroopa võimaluse välja arendada selle, mis on neist igaühes parim.

    2.2.5

    Samuti võib öelda, et me peame võitlema koos kliimamuutuste vastu, kaitsma keskkonda, toiduohutust, tarbijate huve jms. Euroopa vajab lihtsaid kontseptsioone, mis on liikmesriikides juba olemas. Lapski saab aru, et reisimiseks on vaja teid ja raudteid, igaüks peab õppima lugema, et maailmast aru saada, neid, kes teistele või rühmale liiga teevad, tuleb karistada, kõigile vajalikke teenuseid — ruumiline planeerimine, haridus, õiguskaitse — pakub riik ning riigi ülesanne on tagada tervisekaitse, turvalisus ja solidaarsus. Kuna Euroopa on oma praegusel kujul eksisteerinud vaid lühikest aega ja osal kodanikest on tema suhtes eksiarvamused, on veelgi raskem selgitada Euroopa olemust, tema vajalikkust ja kasutegurit. Piisavalt lihtne peaks olema selgitada nii lastele kui ka nende vanematele, et luues laiema elamisruumi ja ühendades jõud, oleme kõik koos tugevamad ja loovamad.

    2.2.6

    Euro kasutuselevõtmine, kuigi see ei puuduta kõiki liikmesriike, on saavutus, mida võiks veelgi enam väärtustada, sest see sümboliseerib nii piiride kadumist, Euroopasse kuulumist kui ka võimalust saada tugevamaks jõudusid ühendades.

    2.2.7

    Mõjusad ja kõigi jaoks tuntud kujundid ja sümbolid nagu Euroopa lipp kuuluvad samuti vahendite hulka, mis aitavad Euroopaga paremini identifitseeruda.

    3.   Üldised märkused

    3.1   Poliitiline ja institutsiooniline teabevahetus

    3.1.1

    Tuleb märkida, et iga Euroopa institutsioon pühendab põhjendatult vahendeid, et selgitada oma tegevust, kasutades selleks teabevahetusüksuseid arvukate kvalifitseeritud ametnikega, veebilehti, trükiseid, videoid jne. Institutsioonides ringkäiku tegev kodanik lahkub kaunite trükistega koormatult, kuid ilma mingi tagatiseta, et ta on aru saanud, kuidas institutsioonid toimivad ja kuidas nende tegevus igapäevaelu mõjutab. Selliste trükiste arvukus jätab pigem mulje keerukusest või isegi kakofooniast. Ei ole vaja rohkem teabevahetust, vaid seda on vaja lihtsalt paremini korraldada. Ressursse on küllaga, kuid neid tuleb teisiti kasutada. Teabevahetuses kasutatavad vahendid ei ole halva kvaliteediga, kuid neil puudub järjepidevus ja pikaajaline lähenemisviis. Neil puudub selge suunitlus, nii sisulisest küljest kui ka selles osas, millistele inimeste rühmadele või asutustele nad saadetakse. Liiga palju on brošüüre.

    3.1.2

    Usalduskriis Euroopa Liidu suutlikkuse suhtes teavitada tõhusalt oma kodanikke kutsub teabevahetuse kultuuri radikaalselt muutma. Praegu on Euroopa Liidu püüdlused parimal juhul ebapiisavad nende inimesteni jõudmiseks, kellel ei ole Euroopa Liidu kohta üldse mingeid teadmisi (ja see hõlmab enamikku ELi kodanikest), halvimal juhul võivad nad anda lausa soovitule vastupidise tulemuse. Põhjuseks on teabealaseid strateegiaid käsitlevate ühiste mõttevahetuste puudumine Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahel.

    3.1.3

    Kokkuvõttes on kulutatud suured summad institutsioonide teabevahetusele, mis võiksid paremat kasutust leida poliitikavaldkondade alases teavitustöös. Oleks huvitav viia läbi uurimus iga institutsiooni ja liikmesriikide teabevahetusele suunatud eelarve kohta ja uurida välja, kes selle ülesande eest vastutas.

    3.1.4

    Valitseb üksmeel, et Euroopa asjadest teavitamine on üksnes vahend eesmärgini jõudmiseks ning et tõhus teabevahetus ei ole võimalik, kui asjaomane projekt ise ei ole väärtuslik. Siiski ei ole asi üksnes projekti kvaliteedis. Probleem on ka see, et projekti edendamiseks puuduvad vahendid: ressursid on olemas vaid iga institutsiooni käsutuses eraldi. Euroopa projekti peavad ennekõike vedama tipptasandi poliitikud: Euroopa Liidu Nõukogu ametisolev eesistuja (ja Lissaboni lepingu järgi tulevane president), riigi- ja valitsusjuhid ning komisjoni esimees. Nõukogu töös osalevatel ministritel on parimad võimalused selgitada oma riikides ühiselt vastu võetud otsuseid.

    3.1.5

    Institutsioonide teabevahetus on enamasti sirgjooneline, sest selle eesmärk on avalikustada institutsioonide tegevust. Seevastu on Euroopa projekti käsitlev teabevahetus juba oma loomu poolest alati kriitikat esile kutsunud. Spetsiaalsete ressursside puudus, kõikjalt kostev kriitika ja tõsiasi, et poliitikud, keda väljaspool nende koduriiki sageli väga vähe tuntakse, on rohkem huvitatud oma maine loomisest oma liikmesriigi tasandil (kust pärineb ka nende õiguspärasus), on tegurid, mis aitavad kaasa sellele, et Euroopa poliitiline teabevahetus on nii nõrk ja kuuldamatu.

    3.1.6

    Poliitilise ja institutsioonilise teabevahetuse kaudu saavad Euroopa Liidu ja riikide asutused viia ellu uut ühtset teabevahetuspoliitikat, mis on tähelepanuväärne väljakutse 21. sajandi Euroopa Liidu jaoks, kes on oma ühinenud mitmekesisuses silmitsi homogeensemate ühendustega mujal maailmas. Henry Kissingeri ütlus, et „Euroopal ei ole telefoninumbrit” on jätkuvalt päevakohane.

    3.1.7

    On vaja luua ühine teabevahetuspoliitika, mis seoks Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid ELi teabevahetus- ja teabestrateegia peamiste põhimõtetega. See poliitika toetaks valitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide mitmesuguseid püüdlusi Euroopat kohalikul tasandil tutvustada.

    3.1.8

    Niisugune poliitika oleks ka samm selle poole, et kõik Euroopa institutsioonid nn laulaksid ühest ja samast noodist. Olukord, kus eri institutsioonid üksteisega konkureerivad, on täiesti naeruväärne. On selge, et nende vajadused teabe vallas ja nõudmised, millele nad vastama peavad, on erinevad, kuid nad töötavad peamiselt ühe ja sama eesmärgi suunas, mis näib aga olevat läinud kaduma eneseõigustustes või ego maksmapanekus.

    3.1.9

    On ülim aeg, et Euroopa Liit panustaks tulevase aastakümne ühesse tema jaoks olulisimasse väljakutsesse: võimaldada kodanikel tõepoolest tunda end osana väärtuslikust ettevõtmisest, mis on kogu maailmas ainulaadne.

    3.2   Suunatud teabevahetus

    3.2.1

    Brüsselist on võimatu teavitada Euroopa asjadest 495 miljonit inimest, isegi mitte Interneti abiga.

    3.2.2

    Institutsioonide teabevahetus peab olema kindla suunitlusega ja mitte püüdma ilmtingimata jõuda laia avalikkuseni, vaid nendeni, kes on juba algetapil suutelised projektiga liituma oma pädevusvaldkonnas ja kes suudavad kasutada hiljem vastuvõetud dokumente, et neid rakendada ja neist sidusrühmi teavitada. Niisugused arvamuskujundajad suudavad kõige paremini selgitada Euroopa ülesehitustöö nii minevikust pärinevaid kui ka praegusi tulemusi. Sellest seisukohast on komitee ühiskonna kõiki osapooli ühendava arvamuskujundajana kahtlemata tõsiseltvõetav.

    3.2.3

    Enne mis tahes, kas siis paberil või elektroonilises vormis dokumendi kirjutamist tuleks endalt küsida, kellele seda kirjutatakse, sest nii keelekasutus kui ka sümbolid on eri sihtrühmade puhul erinevad. Liiga palju dokumente ei jõua adressaadini, sest nad on vormi poolest suunatud laiale, ent sisu poolest liiga kitsalt spetsialiseerunud lugejaskonnale.

    3.2.4

    Teabevahetus tuleb suunata arvamuskujundajatele, kes on spetsialiseerunud eri valdkondadele. Sellest aspektist on komitee elektrooniline infoleht (e-sild), mida kohandatakse vastavalt igale liikmele ja suunatakse arvamuskujundajatele, hea tava näide. Sama võib öelda Euroopa Parlamendi kava kohta luua võrgustik Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide parlamentide liikmete vahel — kõnealused rahvaesindajad saavad teha koostööd, et jõuda suure hulga oma riikides mõjukate arvamuskujundajateni.

    3.2.5

    Valitud rahvaesindajaid, riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude liikmeid, ajakirjanikke ja õpetajaid tuleb teavitada igale sihtrühmale kohaselt, samas endalt küsides, millist liiki teavet nad Euroopa idee levitamiseks ja ELi saavutustest kõnelemiseks vajavad. Lähtuda tuleb nende vajadustest, mitte institutsioonide vajadusest oma tööd tutvustada.

    3.2.6

    Sama oluline on kohtuda arvamuskujundajatega nende asukohas. Sotsiaalne meedia kogub üha enam mõjukust ja mis tahes teabevahetuse puhul tuleb valida asjakohane meediakanal.

    3.3   Valitud esindajate roll osalusdemokraatias

    3.3.1

    Poliitiline teabevahetus peab jõudma 495 miljoni eurooplaseni. Kõnealuse teabevahetuse teema on Euroopa projekt, st tuleb selgitada, mida Euroopa Liit on teinud, teeb ja kavatseb teha, kuidas ta loob lisaväärtust ja mille puhul ta aitab ning miks. Selline teabevahetus on liikmesriikide pädevuses, eelkõige nende ministrite pädevuses, kes osalevad nõukogu töös ja omavad kõige enam teavet otsuste, poliitiliste liidrite ja kodanikuühiskonna liikmete kohta, on suutelised rääkima kodanikega nende keeles ning on nende jaoks piisavalt tuntud ning lähedased, et inimeste tähelepanu köita. Kuigi Euroopa saavutused on kõigi eurooplaste jaoks samad, ei saa selgitus selle kohta, mida Euroopa annab ühele bulgaarlasele, eestlasele või rootslasele ja tema riigile, olla sama.

    3.3.2

    Teabevahetus Euroopa projekti kohta peab põhinema osalemisel ning arvestama kodanike vajaduste, soovide ja arvamustega. See nõuab vastutajatelt kuulamisoskust. Niisugust arvamustevahetust ei saa teostada Brüsselist ega Strasbourgist. Kodanike foorum võib küll anda arvamuste suuna, kuid sellest ei piisa, et kõik kodanikud tunneksid, et nad on ära kuulatud.

    3.3.3

    Kohaliku tasandi rahvaesindajad, kes on valitud esindusdemokraatia kohaselt ja on lähedal oma valijatele, on avaliku arvamuse uurijate ees eelisolukorras, kui Euroopa projektide kohta arvamust küsida. Samuti peavad kodanikuühiskonna osapooled küsima oma valijailt arvamust Euroopa tasandil käsitletavate küsimuste kohta, mis kuuluvad nende pädevusvaldkonda. Kui valitud esindajad räägivad Euroopast, kajastab seda ka ajakirjandus. Just sellisel viisil peaks Euroopa hõlmama meedias (ajakirjanduses, televisioonis ja kohalikes raadiojaamades) ja valitud esindajate poliitilistes ajaveebides olulise koha.

    3.3.4

    Kõik liikmesriikide esindajad, ministrid, Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmed, sotsiaalpartnerid, valitsusvälised organisatsioonid ja riigiametnikud programmikomiteedes peavad igal aastal oma valijatele aru andma sellest, mida nad on Brüsselis teinud (aastaaruanne ja kohaliku tasandi koosolek). Euroopa ülesehitamiseks ei piisa Brüsselis tegutsemisest. Igaüks, kes on sellega seotud, peab kodus selgitama, mida Brüsselis otsustatakse. Tuleb jätkata algatust „Tagasi kooli”.

    3.4   Ühine Euroopa kodanikuõpetus

    3.4.1

    Euroopa tasandil tuleks anda õpilaste käsutusse kõigi jaoks mõistetavas keeles koostatud ühtne teadmistebaas Euroopa ülesehitustöö ajaloo, selle toimimise, väärtuste ja eesmärkide kohta. Oluline on, et kõigil noortel eurooplastel oleks ühine teadmistebaas, mille kinnitaks Euroopa Parlament. Selleks, et nimetatud teadmisi õpilastele jagada, peaksid neid tundma ka kohaliku tasandi valitud isikud, kes on kodanikele kõige lähemal seisvad avaliku võimu esindajad. Ühised baasteadmised tuleb koondada ühte lihtsasse dokumenti. See peaks sisaldama Euroopa lippu, Euroopa kaarti ja Euroopa kodaniku hartat ning peatükke, mis käsitlevad Euroopa projekti (ajalugu, väärtused) ja Euroopa poliitikameetmeid ning nende mõju kodanike igapäevaelule (piiride kaotamine, euro, struktuurifondid, liikuvusprogrammid, põhiõiguste harta jne). Dokument väljendaks ühtsust, mis teeb mitmekesisuse mõistetavaks, ja see peaks olema kättesaadav 22 keeles. Kõnealune dokument tuleks anda igale eurooplasele passi kättesaamise hetkel.

    3.4.2

    Esmane väljakutse on saavutada Euroopa tundmine. Iga liikmesriik peaks püüdma viia ühtse Euroopa teadmistebaasi oma kodanikeni kõigil tasanditel: kooliprogrammides, kodanikuõpetuse õpikutes, kuid samuti Euroopa asjade koolituste kaudu, mis on suunatud õpetajatele, ametnikele, ajakirjanikele, kodanikuühiskonna kõigile osapooltele, valitud esindajatele ja kõigile neile, kes on kaasatud arvukatesse Brüsselis asuvatesse konsultatsiooni-, kooskõlastamis- ja otsustusorganitesse. Samuti võivad täiendõppe raames saada koolitust töötajad.

    3.4.3

    Omandatud teadmisi tuleks kontrollida Euroopat käsitlevate küsimuste esitamisega lõpueksamitel, õpetajate ja riigiametnike valikul ja ajakirjanduskoolides. Euroopa kohta teadmisi jagavate õpetajate vahel peaks toimima koostöövõrgustik.

    3.4.4

    Ühtne teadmistebaas hõlmab järgmisi Euroopa Liidu väärtusi, mis koos eristavad seda maailma teistest piirkondadest.

    Inimväärikuse austamine, mis väljendub surmanuhtluse kaotamises ja Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste elluviimises, eraelu puutumatus ning põlvkondadevaheline solidaarsus.

    Kultuurilise mitmekesisuse austamine mitte kogukondade eraldamise kaudu, vaid isikliku õigusena. Rassism, antisemitism ja homofoobia on kriminaalkorras karistatavad.

    Põhiõiguste hartasse on hõlmatud sotsiaalsed õigused, sotsiaaldialoog ja võrdsed võimalused.

    Riikideülene õigus: Euroopa Liidus on tugevama õigus asendatud õigusriigiga. See kehtib liikmesriikide sees, kuid samuti kogu Euroopa Liidus tervikuna. Iga Euroopa kodanik saab oma õigusi kasutada nii oma päritoluriigis kui ka väljaspool selle piire ning see kehtib nii riikliku õiguse kui ka Euroopa Liidu õiguse puhul.

    Euroopa kui riikidevahelise, piirkondliku, põlvkondadevahelise ja sotsiaalse solidaarsuse ala, mis väljendub mitmete Euroopa fondide kaudu.

    3.5   Euroopat käsitleva teabe edastamine

    3.5.1

    Teavet vahendavatel organitel on juba praegu oluline roll ühiskonna eri rühmade teavitamisel ja nende teadlikkuse tõstmisel. Neile tuleb anda vahendeid, mis neil nimetatud ülesannet veelgi paremini täita aitaks.

    3.5.2

    Kodanikuühiskonna organisatsioonide (ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid, vastastikused ühingud, põllumajandustöötajate ühingud, valitsusvälised organisatsioonid jne) väljaanded on eriti tõhus teabe edastamise vahend. Lisaks nende oma pädevusvaldkonnas elluviidavate Euroopa projektide kohta teabe edastamisele võiks nimetatud meediakanalis tuua võrdlusi selle kohta, mida tehakse igal käsitletaval teemal teistes riikides. Niisugused võrdlused pakuvad ainet riiklikele aruteludele vajalike reformide kohta.

    3.5.3

    Euroopa Liit peaks pakkuma kõnealuste väljaannete koostamiseks andmebaase kõigis keeltes, et nimetatud, kodanikele lähedal asuv, kuid ebapiisavate vahenditega meediakanal saaks neid kasutada.

    3.6   Kohtumiste ja arvamustevahetuste soodustamine

    3.6.1

    Vahetusprogrammid, sh Erasmus, on näidanud, et miski ei mõju paremini kui otsekontaktid eurooplaste vahel, et luua Euroopasse kuulumise tunnet. Koolide ja ettevõtete reisid ning mestiprogrammid, mis hõlmavad linnu, õppeasutusi, vanadekodusid ning sotsiaal- ja humanitaarabi organisatsioone, on suurepärased vastastikuse mõistmise edasikandjad. Rakendada võiks ka teisi meetmeid: näiteks otsustada, et ametiühingute, tööandjate organsatsioonide või muude ühingute koolitustel osaleks ka üks mõne teise liikmesriigi esindaja. Samuti võiksid valla või linna volikogud võtta vähemalt kord aastas vastu mõne teise Euroopa riigi kohaliku tasandi valitud rahvaesindaja. Euroopa tsiviilteenistus peaks andma noortele vabatahtlikele võimaluse omandada ametikogemusi mõnes teises Euroopa riigis.

    3.6.2

    Mestiprogrammid linnade tasandil lastele, pensionäride koolituskeskustele, laulukooridele ning spordivõistluste jaoks annavad võimaluse üksteisega kohtuda ja üksteist avastada. Kui sõidukulude probleem oleks lahendatud, leiaksid need kohtumised peatselt täiesti loomulikult aset.

    3.6.3

    Liikmesriikide kodanike vaheliste temaatiliste kohtumiste tihedam korraldamine nõuab ressursse, et katta teiste Euroopa riikide külaliste sõidukulud. Hariduse ja kultuuri peadirektoraadi Kuldse Tähe algatus, mis julgustab kohtumisi mestikomiteede ja kohalike algatuste vahel, on samm õiges suunas. Niisuguste projektide rahastamiseks on vaja lihtsat ja detsentraliseeritud süsteemi, vajaminevad summad oleksid suhteliselt tagasihoidlikud, kuid tulemus oleks väga tõhus. Brošüüride arvu vähendamisega kokkuhoitud raha saaks suunata detsentraliseeritud fondi, et toetada asjaomase küsimusega tegelevate Euroopa asutuste osalust ametiühingute, kogukondade organisatsioonide, tööstusliitude, mestikomiteede jt tegevuses. Osaluse edendamiseks rohujuure tasandil kaetaks fondist ainult sõidukulud ning raha eraldataks väga lihtsalt ja kiirelt kohapealsete asutuste, näiteks Europe Directi või Euroopa Majade kaudu. Kohalike Euroopa sidusrühmadega konsulteeritaks raha eraldamisel kataloogi abil, milles on kirjas kõik kohalikud sidusrühmad, kes töötavad Brüsselis või mujal asuvas koordineerivas või otsuseid tegevas asutuses (Euroopa töönõukogud, ülikoolide vahetusprogrammide korraldajad jt).

    3.6.4

    Võiks toetada ideed, et kõik eurooplased püüaksid kord elus Brüsselis, Strasbourgis või Luxembourgis käia, et institutsioone külastada ja paremini mõista, kuidas Euroopa Liit toimib.

    3.6.5

    Tuleks kasuks, kui institutsioonide rahastatavates teabevahetuseprojektides oleks eraldi piiriülestele algatustele pühendatud osa, nagu see on ette nähtud komisjoni teatises D-kava kohta „Debate Europe”.

    3.7   Olemasolevate vahendite parem kasutamine

    3.7.1

    Komitee arvamused, mis on kokkuvõtlikud, kõigile kättesaadavad ja milles käsitletakse õigusakte (konsulteerimistaotluse alusel koostatud arvamused) või kodanike mureküsimusi (omaalgatuslikud arvamused), ei ole kasulikud mitte ainult oma sisu poolest, vaid ka selle poolest, et üks ja sama tekst tõlgitakse kõikidesse Euroopa Liidu keeltesse, mistõttu saab teksti võtta ühise arutluse aluseks.

    3.7.2

    Euroopa meedia on vajalik selleks, et inimesed saaksid teada, mis toimub mujal. Piiride kaotamine tähendab ka seda, et tutvutakse sellega, kuidas eestlased prügist lahti saavad, kuidas soojendatakse eluaset Barcelonas, mitu emapuhkusepäeva on iirlannadel ja kuidas määratakse kindlaks palk Rumeenias. Kui inimesed saavad aru, et kohalikud küsimused on ka palju kilomeetreid eemal samasugused ja saavad teada, kuidas teised otsivad lahendusi, tunnevad nad end ühe ja sama Euroopa liikmena.

    3.7.3

    Sellisel rahvusvahelisel meediakanalil nagu näiteks Euronews on oluline roll pildi ja reportaažide edastamisel. Euroopa asjade käsitlemine peaks olema liikmesriikide avaliku audiovisuaalteenuse pakkuja selge kohustus ning arendada tuleks ka Euroopa avalikku audiovisuaalteenust.

    3.7.4

    Samuti võiks rohkem kasutada Eurovisiooni, et teatud üritused muutuksid tavapäraseks ja et inimesed harjuksid ideega Euroopast. Näiteks võiks edastada komisjoni presidendi uue aasta kõne kõikides keeltes, korraldada Euroopa spordivõistlusi jne.

    3.8   Euroopa ei ole välismaa

    3.8.1

    Liiga paljude liikmesriikide valitsustes kuuluvad Euroopa asjad välisministeeriumi vastutusalasse ning veelgi levinum on see, et meedias edastatakse teavet Euroopa kohta välisuudiste rubriigis. Samuti käsitletakse liiga paljudes organisatsioonides Euroopa küsimusi rahvusvaheliste küsimuste osakonnas. Kuid Euroopa direktiividega tegelevad liikmesriikide parlamendid ja need direktiivid puudutavad kõiki valdkondi, mistõttu ei ole tegemist mitte välis- vaid siseküsimustega. Euroopa küsimused mõjutavad liikmesriikide sisepoliitikat kõikides valdkondades. Seetõttu peaksid liikmesriigid looma täieõigusliku Euroopa asjade ministeeriumi, millel oleks analüüsi ja prognooside, teabevahetuse ja kodanikuühiskonnale tuge pakkuv osakond.

    3.8.2

    Samamoodi peaks kõikide küsimuste arutamisel tõstatama Euroopa mõõtme ja uurima, kuidas probleemiga tegeletakse teistes liikmesriikides.

    3.8.3

    Välismaa algab Euroopa Liidu välispiiril, mitte liikmesriikide vahelisel piiril. Nn Euroopa mudeli ligitõmbavus ELi väliste riikide silmis võimaldab mõista Euroopa integratsiooni eeliseid nii suure siseturu kui ka mitmekesisuse haldamiseks loodud piiriülese demokraatliku mudeli seisukohast.

    3.8.4

    Teabekohtumiste korraldamine teiste kontinentide juhtivatele isikutele, kus selgitataks, kuidas Euroopa Liit loodi ja kuidas ta toimib, võib aidata parandada Euroopa Liidu mainet nii väljaspool Euroopat kui ka selle sees ja anda Euroopa väärtusi edasi ülejäänud maailmale.

    3.9   Ürituste korraldamine

    3.9.1

    Kõik teabevahetuse eksperdid teavad, et endast rääkima panemiseks tuleb korraldada üritusi ja kasutada kavandatud sündmusi ära teabevahetuseks. Näiteks, kas ei võiks rahvusvahelistel spordiüritustel võitjatele medali üleandmisel heisata liikmesriigi lipu kõrval ka Euroopa lipu? Äkki võiks sportlaste särgile liikmesriigi lipu kõrvale panna ka Euroopa lipu või näiteks loendada olümpiamängudel Euroopa medaleid?

    3.9.2

    Ka Euroopa Parlamendi valimised ja Berliini müüri langemise aastapäev on sündmused, mida ei tohiks ära unustada. Lisaks peaks Euroopa päeva 9. mail muutma riigipühaks, vajadusel mõne teise püha asemel. Samuti ei peaks Euroopa üritusi korraldama ainult Brüsselis ning tuleks kasutada ära liikmesriikide pühasid, et anda neile Euroopa mõõde.

    4.   Komitee varasemad soovitused

    4.1

    Komitee tuletab siinkohal meelde oma varasemad soovitused komisjonile seoses teatistega, mida on nimetatud lisas 2005. aasta oktoobri arvamusele „Järelemõtlemisaeg: struktuur, teemad ja raamistik hindamaks väitlust Euroopa Liidu üle” (CESE 1249/2005 (4)), 2005. aasta detsembri arvamuses „Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava” (CESE 1499/2005 (5)), 2006. aasta juuli arvamuses „Valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta” (CESE 972/2006 (6)) ja 2008. aasta aprillis vastu võetud arvamuses „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (CESE 774/2008).

    Brüssel, 10. juuli 2008

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

    president

    Dimitris DIMITRIADIS


    (1)  Brüssel, 2.4.2008, KOM(2008) 158 lõplik.

    (2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. oktoobri 2006. aasta arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Uus mitmekeelsuse raamstrateegia”, raportöör An LE NOUAIL MARLIÈRE (ELT C 324, 30.12.2006), juulis 2008 arutatav ettevalmistav arvamus SOC/306 teemal „Mitmekeelsus”, raportöör: An LE NOUAIL MARLIÈRE, ning Amin Maaloufi rühma ettepanekud.

    (3)  ELT C 309, 16.12.2006, lk 115–119.

    (4)  ELT C 28, 3.2.2006, lk 42–46.

    (5)  ELT C 65, 17.3.2006, lk 92–93.

    (6)  ELT C 309, 16.12.2006, lk 115–119.


    Top