27.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 175/11

1.1

Usaldusväärse ja kvaliteetse statistika kättesaadavus on institutsioonilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele osalejatele asendamatu vahend konkreetsete õiguslike valikute tõhususe kontrollimiseks ja hindamiseks ning edasiste otsuste vastuvõtmiseks.

1.2

Parimate võimalike poliitikameetmete vastuvõtmiseks on võimalikult täpne ja tegelikkusele vastav ülevaade asendamatu.

1.3

Eelkõige kehtib see Euroopa tööhõivestatistika valdkonnas, kui soovitakse hinnata liikmesriikide edusamme Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisel.

1.4

Euroopa Liidu tööturu olukorra mõistmiseks on väga oluline teada, millises sektoris ja piirkonnas on vabu töökohti ning kui palju neid on. Täitmata töökohad viitavad sektori konjunktuursetele muutustele ning võivad anda kasuliku teavet, millistes Euroopa piirkondades on kõige suurem tööjõupuudus või — vastupidi — märkimisväärne majandus- ja tööhõivekasv.

1.5

Vabad töökohad kuuluvad Euroopa peamiste majandusnäitajate hulka. Kõnealuse näitaja kiire kättesaadavus võib osutuda kasulikuks ka Euroopa Keskpangale ning komisjonile majandusmuutuste mõjude hindamisel konkreetsetes sektorites ning rahapoliitiliste otsuste langetamisel.

1.6

Euroopa Ülemkogu taaskäivitas 2005. aasta märtsis Lissaboni strateegia, mille peamiseks prioriteediks sai uute ja paremate töökohtade loomine. Sellega seoses on kahtlemata suurenenud vajadus parema statistilise teabe järele tööjõunõudluse kohta.

1.7

Majanduskasvu ja tööhõive koondsuuniste (2005–2008) ning majanduspoliitika üldsuuniste jaoks on Euroopa tööhõivestrateegia raames vaja kogu ELi hõlmavaid struktuuriandmeid vabade töökohtade kohta majandustegevuste lõikes, et analüüsida tööjõuvajaduse ulatust ja struktuuri.

1.8

Usaldusväärsete ja pidevalt ajakohastatavate statistiliste andmete kättesaadavus aitab ka igal liikmesriigil eraldi tööturgu jälgida ja seejärel teha tööturupoliitilisi otsuseid, vajadusel ka piirkondlikul alusel.

2.1

Alates 2003. aastast on kogutud andmeid vabade ja täidetud töökohtade kohta suulise kokkuleppe alusel. Kuigi kõnealune kokkulepe tagas liikmesriikidele paindlikkuse ja sõltumatuse, ei rahuldanud see täielikult kasutajate vajadusi.

2.2

Praegu ei ole neli liikmesriiki oma andmeid Eurostatile edastanud ning andmed ei ole alati võrreldavad. Kvartaliandmete kogumisel ei täideta Euroopa Keskpanga ja komisjoni kõiki nõudeid katvuse, õigeaegsuse ja ühtlustamise suhtes.

2.3

Tööhõivekomitee algatusel sündinud määruse ettepanekuga KOM(2007) 76 lõplik loodab komisjon luua määruse, mis võimaldab kindlaksmääratud tähtajaks saada võrreldavat statistikat vabade töökohtade kohta.

2.4

Ettepaneku ettevalmistamise käigus, mil konsulteeriti ka ekspertide ja statistikaprogrammi komiteega, kaaluti erinevaid võimalusi. Iga-aastaste struktuuriandmete vajadust otsustati kõnealuse määruse ettepanku järgi lühikeses perspektiivis täita suulise kokkuleppe alusel.

2.5

Ettepanekus keskendutakse seega peamiselt vabade töökohtade kvartalistatistika andmete kogumise korrale. Kõnealuse määruse rakendamise kogemuse põhjal nähakse ette võimalus võtta vastu tulevikus uus määrus, mis täidaks iga-aastaste andmete vajaduse.

2.6

Iga majandusharu kohta vajaliku alajaotuse kindlaksmääramiseks on vaja kohaldada ühenduse ühtse majandustegevuse statistilise klassifikaatori NACE viimast versiooni.

2.7

Liikmesriikidele anti võimalus ilma teatavaid kvaliteedinõudeid vähendamata (kui võimalik) kasutada haldusandmeid või piirata käsitletavate majandustegevuste hulka, et vähendada ettevõtete koormust (artikkel 5).

2.8

Komisjon (artikkel 8) sätestab asjakohase raamistiku otstarbekusuuringute tegemiseks liikmesriikidele, kellel on raskusi andmete esitamisega:

2.9

Algusfaasis (esimesed kolm aastat) annab EL liikmesriikidele rahalist toetust. Kõnealuste meetmete rahastamine toimub kolmel esimesel aastal ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi PROGRESS (1) kaudu (artikkel 9). Programmi abiga võib lisaks suulise kokkuleppe raames alustatud tööde lõpuleviimisele teha algatusi uuendustegevuse ja teabekogumise arendamise valdkonnas.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab Euroopa võimalikult sidusa ja usaldusväärse tööhõivestatistika kättesaadavuse olulisust. Komitee hindab ja toetab seega komisjoni jõupingutusi luua õigusraamistik, et saada ajakohastatud, võrreldavat ja asjakohast statistikat vabade töökohtade kohta ELi tasandil.

3.2

Lissaboni strateegia majanduslike ja eelkõige tööhõive eesmärkide täitmiseks peab usaldusväärne ja tõhus statistiline tugi olema kättesaadav kõigile statistika kasutajatele ning majanduslikele, sotsiaalsetele ja institutsioonilistele osalejatele nii riiklikul kui ELi tasandil.

3.3

EMSK toetab ka asjaolu, et õigusvahendiks valiti määrus. Sarnaselt enamike statistika-alaste algatustega nõutakse ettepanekus määruse üksikasjalikku ja ühtset rakendamist kogu ELis.

3.4

Otsus kaasata määruse ettepanekusse ainult kvartaliandmed ning jätkata iga-aastaste struktuuriliste andmete kogumist suulise kokkuleppe alusel on kahtlemata tingitud soovist asendada mitteametlik andmetekogumise alus järk-järgult ELi asjaomase määrusega. Üleminekuperioodil on väga oluline kogutud andmeid pidevalt kontrollida ning EMSK loodab, et lähitulevikus luuakse täielikum ja usaldusväärsem raamistik Euroopa tööhõiveturu võimaluste nii iga-aastaste kui ka kvartaliandmete kogumise kohta.

EMSK tunneb kahetsust, et ühtegi mõjuhinnangut ei ole veel läbi viidud. Komitee loodab, et komisjon koostab selle enne täiendava rakendusmääruse vastuvõtmist, kuna põhimõtteliselt on oodata Euroopa ettevõtete kulude ja halduskoormuse suurenemist ning muud andmete kogumisega seonduvad tegevused ei vähene.

3.5

EMSK leiab siiski, et andmete kogumise hõlbustamiseks ja kulude vähendamiseks tehtud otsus muuta nn hooajalistes sektorites (eelkõige põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses) teabe kogumine vabatahtlikuks on ähmane/ei ole täiesti arusaadav.

3.6

Hooajaliste sektorite väljajätmine tekitab mitmeid küsimusi statistika usaldusväärsuse osas, kuna ka teistes tööstussektorites ja/või avalikus halduses on hooajalisi lepinguid kasutatud juba aastaid (tekstiili-, toiduainete-, turismisektor jne).

3.7

Lisaks kogu ELis levinud töölepingutele on praegu kümneid teisi töösuhete vorme. Seega oleks oluline teada, milliseid vabu töökohti arvesse võetakse (tähtajatud, tähtajalise töölepinguga, osalise tööajaga, projekti- või koostööpõhised töökohad jne).

3.8

Ülevaade tööturu tegelikust potentsiaalist, selle arengust või nõrkustest teatud sektorites või piirkondades, võimaldaks suunata strateegiaid senisest paremini Lissaboni strateegia saavutamisele.

3.9

Just seetõttu leiab EMSK, et konsulteerimine Euroopa sotsiaalpartneritega ja nende otsene kaasamine on eelkõige kõnealuses küsimuses vältimatu.

EMSK toetab Euroopa Parlamendi kontrollivolitusi kõnealuse ettepaneku suhtes, mis võetakse vastu kaasotsustusmenetlusega Euroopa Parlamendiga. Rakenduseeskirjad võetakse vastu komiteemenetluse korras vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele kooskõlas nõukogu otsustes nr 1999/468/EÜ ja nr 2006/512/EÜ sätestatud menetlusega.