27.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/42

1.1

Töötervishoid ja tööohutus on EL-i pädevus, mis on oluline jätkusuutliku konkurentsi jaoks siseturul ning Euroopa sotsiaalse mõõtme jaoks. Ettevõtted ei tohiks konkureerida töötajate tervishoiu ja tööohutuse arvel.

1.2

Liikmesriikidel on vastavalt paljudele “tervishoiu- ja ohutusdirektiividele ”kohustus koostada praktilise rakendamise aruandeid. Lisaks on praegu kehtivate sätetega riiklike praktilise rakendamise aruannete komisjonile esitamiseks ette nähtud erineva pikkusega perioodid (neli või viis aastat). Komisjoni ettepanekuga ühtlustatakse need erinevused ning ratsionaliseeritakse olemasolev õigustik, nähes ette kõikide direktiivide jaoks ühe praktilise rakendamise aruande koostamise iga viie aasta tagant.

1.3

EMSK tervitab komisjoni ettepanekut. Aruandluse jaoks kulus riiklikel ametiasutustel palju aega ning ettepanek tähendab olulist aja ja kulude kokkuhoidu.

1.4

Sageduse kooskõlastamine ja aruandluse koondamine üheks aruandeks võimaldab riiklikel ametiasutustel saada paremat ülevaadet. See annab ka paremaid võimalusi koostada aruandeid erinevate terviseriskide seoste kohta, mida direktiivides püütakse ennetada. Korrapärane aruannete koostamine töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda reguleerivate direktiivide praktilise rakendamise kohta on oluline vahend kokkuvõtete tegemiseks, mis võimaldaks hinnata võetud meetmete tõhusust ja nende mõju töötervishoiu ja tööohutuse kvaliteedile Euroopa Liidus. EMSK on siiski seisukohal, et komisjon peaks tegema liikmesriikidele kohustuseks konsulteerida sotsiaalpartneritega aruande kõikide peatükkide osas enne aruande edastamist komisjonile, ning lülitama aruandesse sotsiaalpartnerite seisukohad.

1.5

Ettepanekuga luuakse samuti suurem läbipaistvus, mis on kasulik nii kodanike kui ka sidusrühmade jaoks. Sel viisil lähendatakse Euroopa kodanikele ja tugevneb demokraatia.

2.1.1

Komisjoni ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja ratsionaliseerida tervisekaitset ja tööohutust käsitlevate ühenduse direktiivide sätteid, mille kohaselt liikmesriigid ja komisjon peavad koostama nende praktilise rakendamise kohta aruandeid.

2.1.2

Liikmesriikidel on vastavalt paljudele töötervishoiu- ja ohutusdirektiividele kohustus koostada praktilise rakendamise aruandeid. Lisaks näevad praegu kehtivad sätted ette komisjonile riiklike praktilise rakendamise aruannete esitamiseks erineva sageduse (neli või viis aastat). Komisjoni ettepanekuga ühtlustatakse need erinevused ning ratsionaliseeritakse praegust õigustikku, nähes ette iga viie aasta tagant ühe praktilise rakendamise aruande koostamise, mis sisaldab üldpõhimõtteid ja kõikide direktiivide puhul kehtivaid ühiseid aspekte käsitlevat üldosa, mida täiendavad iga direktiiviga seotud aspekte käsitlevad eripeatükid. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku 2007–2012.

2.1.3

Praegu on liikmesriikide kohustus koostada komisjoni aruande aluseks olevaid praktilise rakendamise aruandeid sätestatud nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivis 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (1) ning üksikdirektiivides selle artikli 16 lõike 1 (2) tähenduses. Veel kolmes direktiivis nähakse ette rakendusaruannete koostamine. (3)

2.1.4

Komisjoni ettepanek tähendab samuti, et kolme kõnealuse valdkonna direktiivi kohta, milles praktilise rakendamise aruannete koostamise kohustust ei ole ette nähtud, hakkab kehtima aruandluskohustus. Kõnealused direktiivid on järgmised: nõukogu 19. septembri 1983. aasta direktiiv 83/477/EMÜ (4) töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ (5) artikli 16 lõike 1 tähenduses) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses). (6)

2.2.1

Töötervishoid ja tööohutus on EL-i pädevus, mis on oluline jätkusuutliku konkurentsi jaoks siseturul ning Euroopa sotsiaalse mõõtme jaoks. Ettevõtted ei tohiks konkureerida töötajate tervishoiu ja tööohutuse arvel.

2.2.2

EMSK tervitab komisjoni ettepanekut. Ettepanek tähendab liikmesriikide jaoks olulist kokkuhoidu aja ja kulude osas. Aruandluse jaoks kulus riiklikel ametiasutustel palju aega. Praeguses raamistikus toimub hindamine eri direktiividest tulenevate erinevate ajaliste nõudmiste tõttu peaaegu pidevalt, mistõttu halduskulud on ebaproportsionaalselt suured.

2.2.3

Sageduse kooskõlastamine ja aruandluse kohandamine üheks aruandeks võimaldab riiklikel ametiasutustel saada paremat ülevaadet. See annab ka paremaid võimalusi aruannete koostamiseks seoste kohta erinevate terviseriskide vahel, mida direktiivides püütakse ennetada. Tööohutuse ja töötervishoiuprobleemid on sageli omavahel seotud ning kooskõlastatud aruandlus võib anda parema ülevaate direktiivide mõjust. Korrapärane aruannete koostamine töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda reguleerivate direktiivide praktilise rakendamise kohta on oluline vahend kokkuvõtete tegemiseks, mis võimaldaks hinnata võetud meetmete tõhusust ja nende mõju töötervishoiu ja tööohutuse kvaliteedile Euroopa Liidus.

2.2.4

EMSK on siiski seisukohal, et komisjon peaks tegema liikmesriikidele kohustuseks konsulteerida sotsiaalpartneritega kõigi aruande peatükkide osas enne aruande edastamist komisjonile, ning lülitama aruandesse sotsiaalpartnerite seisukohad.

2.2.5

Ettepanekuga luuakse samuti suurem läbipaistvus, mis on kasulik nii kodanike kui ka sidusrühmade jaoks. Sel viisil lähendatakse Euroopa kodanikele ja tugevneb demokraatia.