27.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/38

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni teatist. Komitee on kindel, et tihedas koostöös liikmesriikidega annab komisjon olulise panuse inimväärse töö tagamisse nii ELis kui ka kolmandates riikides.

Komitee jagab komisjoni seisukohta, et sotsiaalseid eesmärke ei või kasutada protektsionistlikel eesmärkidel.

1.1.1

Komitee kutsub komisjoni üles kaasama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teatise jätkuaruande koostamisse, mis esitatakse 2008. aasta suvel.

1.1.2

Komisjon peaks töötama välja kohased näitajad inimväärse töö tegevuskava rakendamise hindamiseks ELis.

1.1.3

Komisjon peaks selgelt näitama, milline on komisjoni panuse finantskoormus inimväärse töö edendamisel nii ELis kui ka sellest väljaspool. Sealjuures tuleks esitada ka teave, kuidas komisjon kavatseb toetada Rahvusvahelist Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskava ellurakendamisel.

1.2

Komisjon peaks järgima lähenemisviisi, mida on soovitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2005. aasta märtsi arvamuses globaliseerumise sotsiaalse mõõtme kohta: säilitada ja tugevdada globaliseerumise positiivset mõju, võttes samas sobivad meetmed selle negatiivsete tagajärgedega võitlemiseks. Komitee kordab kõnealuse 2005. aasta märtsi arvamuse järeldusi.

1.3

Inimväärse töö poliitika nii ELis kui ka sellest väljaspool saab olla edukas ainult juhul, kui sellesse on täielikult kaasatud sotsiaalpartnerid ja laiem kodanikuühiskond.

1.4

Inimväärse töö eesmärgi järgimisel on äärmiselt oluline poliitika sidusus ja koordineerimine kõigil tasanditel, sh riiklikul tasandil.

1.5

Inimväärse töö edendamisel on võtmeküsimus ILO järelevalvesüsteemi tugevdamine.

1.6

Komitee kutsub komisjoni üles koos liikmesriikidega analüüsima põhjuseid, miks vastuvõtjariigid ei ratifitseeri võõrtöötajate õiguste kaitset käsitlevat ÜRO rahvusvahelist konventsiooni.

1.7

ILO asjaomaste konventsioonide ratifitseerimine ning õiguslik ja praktiline rakendamine Euroopa Liidus ja suhetes kolmandate riikidega on väga oluline.

1.8

Komitee kutsub komisjoni üles edendama töötervishoiu ja tööohutuse olulisust, kuna need on peamised tegurid inimväärse töö tagamisel.

1.9

Komisjon peaks esitama inimväärse töö meetmete programmi nii meetmete kohta ELis kui ka sellest väljaspool, kaasates ka eelarveandmed.

2.1

Komitee tervitab teatist. Inimväärse töö tegevuskava on oluline vastus globaliseerumisele ning võib anda suure panuse ÜRO seatud millenniumi arengueesmärkide saavutamisse. Euroopa Liit ülemaailmse kogukonna olulise liikmena võib anda tähelepanuväärse lisaväärtuse nii tegevuskava rakendamisel Euroopa Liidus kui ka selle edendamisel oma paljude sidemete kaudu kolmandates riikides, riikide rühmades ning rahvusvahelistes institutsioonides. Inimväärne töö on otseselt seotud Lissaboni tegevuskava rakendamisega, sest see mõjutab märkimisväärselt tööelu kujundamist ELis jätkusuutlikul viisil. Aktiivne osalus inimväärse töö edendamisel kõigile ei ole ainult lahutamatu osa Euroopa sotsiaalmeetmete kavas ja ELi pingutustest kava väärtuste edendamisel; aktiivne osalus on ka ELi enda huvides, selleks et tagada, et globaliseerumine ei õõnestaks Euroopa sotsiaalmudelit.

2.2

“Inimväärne töö ”on mõiste, mille Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) võttis kasutusele 1999. aastal (1). Inimväärset tööd on defineeritud keskpunktina, mis koondab ILO neli strateegilist eesmärki:

Inimväärne töö on ELi sotsiaalmudeli keskne osa, mille keskpunktis on õigus tulemuslikule ja vabalt valitud tööle, mille puhul õigused on kaitstud, mis annab piisava sissetuleku ja piisava sotsiaalkaitse ning mille puhul rõhutatakse võrdseid võimalusi. Kolmepoolne konsultatsioon ja sotsiaaldialoog tagavad osaluse ja demokraatliku protsessi.

Olulisteks teemadeks peetakse soolist võrdõiguslikkust ning arengut.

2.2.1

Kooskõlas ILO inimväärse töö tegevuskavaga peaks komisjoni teatises rõhutatama soolise võrdõiguslikkuse ja naiste rolli olulisust vaesusega võitlemisel, eelkõige võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise osas.

2.3

Oma globaliseerumise sotsiaalse mõõtme teemalises arvamuses (2) pidas komitee inimväärset tööd ELi ja liikmesriikide põhieesmärgiks ning prioriteediks nii ELis endas kui välissuhetes ning arenguabis.

2.4

Komitee toetab teatise sissejuhatuses esitatud seisukohta, milles kirjeldatakse inimväärse töö tegevuskava üldiste ja konkreetse arengumudeliga mitteseotud suunistena ning samuti vahendina, mille eesmärk on arengu suunamine selliste väärtuste ning selliste tegevuse ja juhtimise põhimõtete suunas, mis ühendaksid majandusliku konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse. Inimväärse töö põhimõte toetub arusaamale, et ükskõik millisel arengutasemel olev riik kehtestab oma sihtmärgid, et parandada olukorda, kus piisavate tööhõivevõimaluste puudumine, tööõiguste rikkumine, ebapiisav sotsiaalkaitse ja puudulik sotsiaaldialoog takistavad eesmärgi saavutamist.

2.5

Komitee tervitab teatise rõhuasetust vajadusele, et kõik mitmepoolsed institutsioonid ja kõik valitsused peavad andma tõhusa panuse inimväärse töö tagamisele vastavalt ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta juuli deklaratsioonile.

2.6

Komitee märgib huviga, et mitmed komitee globaliseerumise sotsiaalse mõõtme teemalises arvamuses esitatud ettepanekud on kõnealuses teatises arvesse võetud.

2.7

Komitee väljendab kahetsust, et poliitika koordineerimist ja sidusust rahvusvaheliste finantsasutuste, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ning ILO vahel ei ole järgitud sel määral, nagu komitee oleks soovinud, eelkõige liikmesriikide tasandil. Komitee on palunud komisjonil ja ministrite nõukogul võtta teatud meetmed, et edendada liikmesriikide tasandi koordineerimist ja sidusust, millesse haarataks täielikult kodanikuühiskond.

Komitee kordab kõnealust üleskutset lootuses, et komisjon ja liikmesriigid edendavad nimetatud institutsioonides inimväärset tööd.

Komisjon peaks edendama liikmesriikide ühtsemat lähenemist finantsasutustes, eelkõige nende poliitilise nõustamise ja valitsustega tehtavate arenguabiprogrammide osas ning eraettevõtetele antavate laenude osas.

2.8

Komitee arvates on komisjoni teatises tehtud meetmete ettepanekud üldiselt õigesti valitud ja konstruktiivsed.

2.8.1

Peamine puudus on see, et teatises ei rõhutata ILO järelevalvesüsteemi tugevdamise võtmerolli inimväärse töö edendamisel. Konventsioonide ratifitseerimine on oluline, aga mitte piisav. Pidevalt tuleb tegeleda reaalsusega koha peal, st täieliku õigusliku ja praktilise rakendamisega. Komitee julgustab komisjoni edendama ja koordineerima sellealaseid liikmesriikide ühismeetmeid tihedas koostöös ILOga.

2.8.2

Samuti tahab komitee esile tõsta seda, et globaliseerumisest tulenevalt peab ILO mitte ainult oma konventsioone ja soovitusi pidevalt ajakohastama, vaid igal juhul ka formuleerima uued standardid, et toime tulla töövaldkonna uute väljakutsetega, mis esile kerkivad. Oluline on tagada, et uued vahendid vastaksid asjaomastele teemavaldkondadele ning et nende sätted põhineksid reaalsel olukorral. Euroopa Liitu ja liikmesriike (ning liikmesriikide sotsiaalpartnereid) tuleb kutsuda üles võtma antud küsimuses proaktiivsem roll.

3.1.1

Teatises räägib komisjon kahe- ja kolmepoolsest sotsiaaldialoogist ning samuti “sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kaasamisest ”ja “sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna gruppide kaasamisest”. Komisjon peaks selgitama, et sotsiaaldialoog toimub sotsiaalpartnerite vahel koos valitsuse esindajatega või ilma nendeta, aga kodanikuühiskonna dialoog hõlmab ka valitsusväliseid organisatsioone ja teisi sidusrühmi. Teatise kontekstis peab olema arusaadav, et tõelist sotsiaaldialoogi on võimalik saavutada ainult vabade, sõltumatute ja demokraatlike organisatsioonide abil.

3.1.2

Kõnealuses jaotises käsitletakse inimväärse töö kõiki aspekte. Silma torkab see, et töötervishoidu ja tööohutust käsitletakse ainult pealiskaudselt (lühidalt mainitakse tööhõive kvaliteeti). Näib, et see ei ole juhuslik, sest kogu teatise tekstis kajastatakse töötervishoiu ja tööohutuse teemat vähe. Põhjuseks võib olla komisjoni ja liikmesriikide problemaatiline seisukoht ILO asjaomaste konventsioonide suhtes. Nimetatud konventsioonide ratifitseerimisega on ELi liikmesriikides probleeme, kuigi kõnealuse valdkonna ELi õigusaktide pakutav kaitse tase on muidugi tavaliselt kõrgem kui vastavate ILO meetmete puhul. ILO töötervishoiu ja tööohutuse konventsioonide vähene ratifitseerimine ELi riikides ei ole eeskujuks teistele riikidele nende ratifitseerimiseks. Selles suhtes ei edenda EL inimväärse töö tegevuskava. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima praegusi puudujääke, et olukorda lähitulevikus märkimisväärselt parandada. Samuti leiab komitee, et liikmesriigid tohiksid ILO töötervishoiu ja tööohutuse konventsioone denonsseerida ainult juhul, kui nad on otsustanud ratifitseerida sama valdkonda hõlmava ajakohastatud konventsiooni.

3.1.3

Komitee jagab komisjoni seisukohta, et sotsiaalseid eesmärke ei või kasutada protektsionistlikel eesmärkidel. Samas märgib komitee kooskõlas oma varasemate arvamustega, et mitmepoolsete kaubanduslepingute sotsiaalklauslit ei ole võimalik kasutada protektsionistlikel eesmärkidel, sest see hõlmab üksnes ILO kaheksat peamist inimõiguste normi (organiseerumisõigus, kollektiivläbirääkimised, sunniviisiline töö, diskrimineerimine tööl ja kutsealal ning laste töö); suur enamus ILO liikmesriikidest on ratifitseerinud kõik need konventsioonid. Kui liikmesriigid on järginud oma põhiseaduslikke kohustusi, on nad kõnealused normid integreerinud oma siseriiklikusse õigusesse või muudesse asjaomastesse eeskirjadesse vastavalt ILO nõudmistele ja tema järelevalve all.

3.1.4

EL peab inimväärse töö valdkonna täielikult integreerima oma arengupoliitikasse ning toetama oma poliitilisi seisukohti piisava eelarvega.

3.2.1

EL peaks edendama inimväärset tööd Euroopa Liidus sellega, et liikmesriigid ratifitseeriksid ja rakendaksid kõik asjaomased ILO konventsioonid, sh mittediskrimineerimist ja haavatavate rühmade integratsiooni käsitlevad konventsioonid.

3.2.2

Näib, et alajaos “ELi välispoliitika parem rakendamine ”pealkirja “Laienemine ”all nimetatud ILO 87. ja 98. konventsioon ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimisõiguse kohta ning neis kaitstavad õigused puudutavad komisjoni arvates ainult ametiühinguid. See ei ole õige: tegemist on loomulikult ka tööandjate õigustega. Komisjon peab edendama nii ametiühingute kui tööandjate põhiõigusi.

3.2.3

Komitee nõustub komisjoni seisukohtadega naabruspoliitika kohta. Samas leiab komitee, et kõnealuses valdkonnas tuleks piisavat tähelepanu pöörata ka sotsiaaldialoogile ja kolmepoolset konsultatsiooni käsitleva ILO 144. konventsiooni ratifitseerimisele.

3.2.4

Seoses alajaoga “Piirkondlikud ja kahepoolsed suhted ”märgib komitee, et Hiina kujutab endast eriprobleemi, mida komisjon peaks arutama ja millega tegelema. Hiina on avalikult vastu sõltumatute ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimisõigusele. Arvestades Hiina tähtsust maailmas, ei saa seda kõrvale jätta, kui tahetakse inimväärse tegevuskava abil edu saavutada.

3.2.5

Pealkirja “Arengukoostöö ”all esitatud meetmete hulgas peaks komisjon kaasama meetmed, mis koostöös ILOga aitaksid integreerida varimajandust ametlikusse majandussetegevusse. Inimväärne töö on oluline nii varimajanduse kui ametliku majandustegevuse juures. Komisjon peaks tegema ILOga koostööd, et leida uusi võimalusi, kuidas aidata osapooli luua meetmeid varimajanduse töötajate õiguste kaitsmiseks ja nende võimete tugevdamiseks ning võimaldada uutel osapooltel oma huve esindada.

3.2.6

Samuti teeb komitee ettepaneku lisada kõnealuse pealkirja alla sotsiaalmajanduslike organisatsioonide, näiteks kooperatiivide edendamine. Nagu komitee on oma globaliseerumise sotsiaalse mõõtme teemalises arvamuses öelnud, on tegemist prioriteetse küsimusega.

3.2.7

Komisjon peaks kaaluma ka meetmeid, mille abil koostöös ILOga suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rolli inimväärse töö edendamisel.

3.2.8

Pealkirja “Kaubandus kui jätkusuutliku arengu tegur ”osas viitab komitee oma globaliseerumise sotsiaalse mõõtme teemalises arvamuses esitatud ettepanekutele ühiste kahepoolsete seirekeskuste ja eksportkauba töötlemise eritsoonide kohta.

3.2.9

Komitee kiidab heaks asjaolu, et komisjon toetab ILO konventsioonide laiemat ratifitseerimist ja tegelikku rakendamist, kuid märgib, et rahvusvahelises kaubanduses võiks see kohustus olla konkreetsem. Esiteks peab komisjon inimväärse töö edendamise muutma mitmepoolsel tasandil üheks Euroopa Liidu eesmärgiks WTOs. Tuleks kaaluda kaubanduse ja keskkonna komiteega sarnase kaubanduse ja inimväärse töö komitee loomist WTOs. Inimväärne töö peaks saama WTOs kaubanduspoliitika läbivaatamisel jätkusuutliku arengu osaks ning vajalik on ka WTO tööprogramm koostöös ILOga. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema suuri pingutusi, et veenda teisi WTO liikmesriike WTO struktuurides inimväärsele tööle sellise tähelepanu pööramise eelistes.

3.2.10

Teiseks peaks komisjon kahepoolsetes kaubandussuhetes (nt majanduspartnerluse kokkulepped) ILO sotsiaalsete põhiõiguste ratifitseerimist ja rakendamist läbirääkimistel prioriteediks pidama. Kõikidel nendel läbirääkimistel peaks läbi viima jätkusuutlikkuse mõju hindamise, kus võetakse arvesse inimväärse töö näitajaid, ning järgima sellest tulenevaid soovitusi.

3.2.11

Kui soovitakse, et uus üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) toimiks, siis on vaja tõhusaid toetusmeetmeid, eriti kavaga hõlmatud riikide kohta 2007. aasta alguses koostatavate vahearuannete kaudu, tagamaks, et valitsused tunnistaksid, et asjaomaseid konventsioone on vaja rakendada ja võtaksid kasutusele asjakohased meetmed.

3.2.12

Pealkirja “Majandusrände parem juhtimine ”osas soovib komitee taas esile tõsta võõrtöötajate õiguste kaitset käsitlevat ÜRO rahvusvahelist konventsiooni. Tegemist on raske ja keerulise küsimusega. Siiamaani ei ole ükski tähtis vastuvõtjariik kõnealust konventsiooni ratifitseerinud. Oma 2004. aasta juuni arvamuses (3) on komitee võtnud kõnealuse konventsiooni suhtes pooldava seisukoha. On tähelepanuväärne, et komisjon kõnealust konventsiooni teatises täielikult ignoreerib. Komitee soovib, et komisjon analüüsiks koos liikmesriikidega põhjuseid, miks seda ei ole ratifitseeritud, ning määratleks teostatud analüüsi põhjal selge poliitika. Samuti kutsub komitee komisjoni üles koos liikmesriikidega, kes ei ole veel ratifitseerinud ILO 97. ja 143. konventsiooni võõrtöötajate õiguste kohta, leidma võimalusi need lähitulevikus ratifitseerida.

3.2.13

Komisjon kavatseb toetada jõupingutusi riigiüleste kollektiivlepingute ja maailma tasandil raamlepingute sõlmimiseks (pealkiri “Töö kodanikuühiskonna ja ettevõtjatega”). Komitee rõhutab, et see peaks toimuma tihedas koostöös asjaomaste tööandjate ja ametiühingute liitudega.

3.2.14

Komisjon peaks koos nimetatud organisatsioonide ning teiste asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega arutama ka ettevõtete sotsiaalse vastutuse poliitikat riikides, kus lõhe õigusaktide ja õiguse praktikas rakendamise vahel on eriti suur. Komitee rõhutab, et ettevõtete sotsiaalne vastutus täiendab õigusakte ning ei saa viimaseid asendada.

Komitee soovitab komisjonil julgustada ettevõtteid lisama oma vabatahtlikesse käitumisjuhenditesse konkreetseid viiteid OECD rahvusvaheliste ettevõtete suunistele ja ILO kolmepoolsele deklaratsioonile rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika kohta.