8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/17

1.1

Liikmesriikidel tuleks riskianalüüsi alusel lubada sätestatutest rangemate meetmete kohaldamist tingimusel, et nende rahastamine toimub riigieelarve kaudu.

1.2

Iga liikmesriik peaks määrama ühe ametiasutuse, kes vastutab julgestusstandardite rakendamise kooskõlastamise ja järelevalve eest.

1.3

Iga liikmesriik peaks koostama riikliku tsiviillennundusjulgestuse kava.

1.4

Liikmesriikides uue õigusakti kohaldamise kontrollimiseks ja lennundusjulgestuse puuduste kindlakstegemiseks peaks komisjon korraldama kontrolle, sealhulgas ette teatamata kontrolle.

1.5

Et lubada nii kolmandast riigist saabuva lennuga transiitreisijate ja transiitpagasi läbivaatusest vabastamist, mis on tuntud mõiste all “ühekordne julgestus”, kui ka lubada sellise lennuga saabuvatel reisijatel kokku saada läbivaadatud lahkuvate reisijatega, on asjakohane toetada ühenduse ja kolmandate riikide vahelisi kokkuleppeid, milles tunnustatakse, et kolmandas riigis kohaldatud julgestusstandardid on ühenduse standarditega samaväärsed.

1.6

Komitee tervitab komisjoni algatust ja toetab täielikult ettepaneku aluseks olevaid põhimõtteid.

1.7

Samuti tervitab ta ühiseeskirjade juurutamist, kuna lennujaama julgestus ja menetlused erinevad kogu Euroopas väga suurel määral ja nende ühtlustamine on oluline.

1.8

Arvestades lisa 1. osa lõike 1.2 punkti 5 ja 11. osa, võttes arvesse tööjõu vaba liikumist ühenduses ning kolmandatest riikidest pärit tööjõu kättesaadavust, võib komisjon pakkuda riigi ametiasutustele, lennujaamadele, lennuettevõtjatele jne potentsiaalsete töötajate isikuandmete kinnitamiseks abi, et täita taustakontrolli nõudeid.

1.9

Esimese artikli lõikes 1 osutatud eesmärki tuleks muuta, selgitamaks, et asjaomased turvameetmed on välja töötatud tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab tsiviillennunduse ohutust. Asjaomased meetmed ei ole mõeldud muud liiki ebaseaduslike sekkumiste, näiteks varguste ja salakaubaveo tõkestamiseks.

1.10

Euroopa Komisjon peaks koostama ja rakendama tervikliku poliitika lennuohutusmeetmete rahastamiseks, mis moodustavad osa liikmesriikide riiklikust julgeolekukohustusest kaitsta oma kodanikke terrorismiohu eest.

1.11

Kõnealusesse määrusesse tuleks lisada mehhanism iga tulevase turvameetme ettepaneku mõjude hindamise kohta tööstusele. Sel viisil tagatakse, et asjaomase meetme tõhusus oleks proportsioonis kaasnevate kulude ja mõjuga.

2.1

Euroopa Komisjoni õigusloomega seotud ettepaneku eesmärk on selgitada Euroopa Liidu õigusraamistikku (mis kehtestati kehtiva määrusega 2320/2002), et näha ette alus Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni sätestatud rahvusvaheliste nõuete ühiseks tõlgendamiseks, eesmärgiga eemaldada tundlik teave üldsuse eest ja panna veelgi enam rõhku tsiviillennundusjulgestuse nõuete arendamisele rakendusmääruse kaudu, st kasutades komiteemenetlust käsitlevat otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse ELi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni esindajaid kaasav õigusloomega seotud otsustusmenetlus.

2.2

Ettepanekuga taotletakse kehtiva määruse asendamist parema õigusliku reguleerimise edendamiseks, mis tugineb neljale põhimõttele: lihtsustamine, ühtlustamine, selgitamine ja julgestustaseme tõstmine.

3.1

Käesoleva ettepaneku eesmärk on juriidilisi nõudeid täiendavalt selgitada, lihtsustada ja ühtlustada, et tugevdada üldist julgeolekut tsiviillennunduses.

3.2

Aja jooksul saadud kogemused on näidanud, et määrus on liiga üksikasjalik ja vajab lihtsustamist.

3.3

Komisjon tunnustab subsidiaarsuspõhimõtet, kuid on arvamusel, et soovitatav on praegusest suuremal määral ühtlustada julgestusmeetmeid ja -protseduure.

3.4

Selle tulemusel on loodud 25 riiklikku süsteemi ning sellega kaasneb võimaliku konkurentsimoonutuse oht ja majandusharu ei saa ära kasutada ühtse turu vabadusi.

3.5

Laialdasem ühtlustamine on ka “ühekordse julgestuse” (one-stop security) lahutamatu osa — mõiste, mille kohaselt ümberistuvad ja transiitreisijad, -pagas ja -last ei vaja uuesti läbivalgustamist, kuna on olemas usaldus, et esialgsed julgestusnõuded täideti lähtekoha lennujaamas. See on veel üks element, mis tuleb kasuks tiheda konkurentsiga turul tegutsevatele ettevõtjatele, aga ka reisijatele.

3.6

Komisjon on arvamusel, et aja jooksul pidevalt arenevate riskide suhtes kiiresti reageerimise võime on üldise julgestustaseme parandamiseks äärmiselt oluline.

3.7

Komisjoni arvates ei ole soovitatav teha üksikasjalikke julgestusmeetmeid ja -protsesse üldsusele kättesaadavaks. Operatiivsete üksikasjade käsitlemisega rakendusaktides on seda probleemi võimalik lahendada. Komitee soovib rõhutada, et kõnealustes uutes eeskirjades on oluline võtta arvesse liikumispuudega inimeste eripärasid kooskõlas komitee hiljutises teemakohases arvamuses esitatud soovitustega. Julgestuskontroll ja muud julgestusega seotud meetmed — ehkki õiguspärased ja vajalikud — võivad tekitada lisatõkkeid ja piirata liikumispuudega inimeste õigusi, mis oleks vastuolus komisjoni hiljutiste jõupingutustega tagada puuetega inimestele ja liikumispuudega inimestele lennureisidel ülejäänud elanikkonnaga võrreldes võrdsed võimalused.

3.8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2320/2002 kehtestatakse ühiseeskirjad tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas. Ettepanekuga taotletakse selle õigusakti asendamist.

3.9

Seega asendataks määrus (EÜ) nr 2320/2002 lihtsama ja arusaadavama määrusega, millega nähakse ette üldpõhimõtted.

3.10

Ainus taotletav lisapädevus seondub lennu ajal kehtivaid julgestusmeetmeid käsitlevate eeskirjadega. See hõlmab selliseid teemasid nagu pääs lennuki kabiini, rahutud reisijad ja parda-julgestustöötajad. Komitee ei soovita parda-julgestustöötajaid kasutada, välja arvatud erakorralistes tingimustes.

3.11

Julgestuskavade nõue peegeldab praegust parimat tava lennundussektoris ega kujuta endast seega märkimisväärset koormust majandusharule või haldusasutustele. Ühenduse vedajate puhul peaks neil olema vedaja riigiasutuste tunnustus ning liikmesriigid peaksid ja seadusandjad neid vastastikku tunnustama.

3.12

Artiklis 13 kehtestatakse igale liikmesriigile kohustus teostada nõuetele vastavuse järelevalvet riikliku kvaliteedikontrolli kava abil.

3.13

Artikliga 14 lubatakse komisjonil teostada muuhulgas ühenduse lennujaamade ülevaatusi.

3.14

Artikkel 17 asendab olemasoleva artikli 10 julgestuse kohta kolmandatest riikidest väljuvatel lendudel. Sellega nähakse ette ühenduse ja kolmandate riikide vahelised kokkulepped, millega luuakse võimalus, et ühenduse lennujaamades ümberistuvaid reisijaid ning neid lennujaamu läbivat pagasit ja lasti ei ole vaja uuesti läbi vaadata ja/või nende suhtes kohaldada täiendavat turvakontrolli.

3.15

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada lennundusjulgestuse ühiseeskirjad ja põhistandardid ning luua täitmise järelevalve süsteemid.

3.16

Määruse (EÜ) nr 2320/2002 sisu tuleks saadud kogemusi silmas pidades läbi vaadata ja kõnealune määrus tuleks asendada uue õigusaktiga, mille eesmärk on olemasolevate eeskirjade lihtsustamine, ühtlustamine ja selgitamine ning julgestustaseme parandamine.

3.17

Suurema paindlikkuse tõttu selliste julgestusmeetmete ja menetluste vastuvõtmisel, mille eesmärk on vastata riskianalüüside arengule ja võimaldada uue tehnoloogia kasutuselevõttu, tuleks uues õigusaktis sätestada põhimõtted meetmete kohta, mis tuleks võtta tsiviillennunduse kaitsmiseks õigusvastaste tegude eest.

3.18

Uus õigusakt peaks hõlmama julgestusmeetmeid, mida kohaldatakse ühenduse lennuettevõtjate õhusõiduki pardal või lennu ajal.

4.1

On oluline kehtestada ühised normid seoses keelatud esemetega, et vältida läbiotsimisel segadust ja vaidlusi.

4.2

Terminit “korduv pisteline” kasutatakse väljapakutud määruse lisas, kuid see ei ole määratletud. “Korduva pistelise” määratluse lisamine on hädavajalik, et tagada julgestuskontrollile kohaldamisel selle põhimõtte ühtne tõlgendamine kogu Euroopas.

4.3

Rangemaid meetmeid tuleks võtta ainult vastukaaluks konkreetsele terroriohule, mille liikmesriigi ametiasutus on riskianalüüsi kaudu tuvastanud. Rangemate meetmete võtmine on vastuolus lennuohutusmeetmete ühtlustamisega Euroopa Liidus ning ühekordse julgestusala loomisega. Kõik edaspidi liikmesriigi poolt nõutavad täiendavad tõkestavad või ennetavad julgeolekumeetmed tuleb põhjalikult läbi arutada lennujaama käitajaga ning asjaomane liikmesriik peab tasuma täiendavate ohutusmeetmete eest osana valitsuse riiklikust julgeolekukohustusest kaitsta oma kodanikke terroristlike aktide eest.

4.4

Mõned lennuliinid ei luba terasest söögiriistu, nt nuge ja kahvleid, samas kui teised nagu näiteks Swiss Air ja Lufthansa lubavad; lennuettevõtjate hulgas tuleks julgustada ühtlustamist.

4.5

Samal ajal kui käärid, küüneviilid jms on keelatud esemed, lubatakse endiselt klaaspudeleid. Eelkõige katkisena on need surmavad relvad. Tehakse ettepanek, et kõik õhusõiduki pardal olevad tollimaksuvabad kaubad ja pudelid oleksid plastist. Vastasel juhul tuleks neid hoida õhusõiduki lastiruumis koos ülejäänud pagasiga. Kõnealust ettepanekut tuleks enne rakendamist rahvusvahelisel tasandil arutada.

4.6

On oluline, et päästevahendid nagu tulekustuti ja kirves oleksid lukustatud meeskonna kappi ning et reisijatel ei oleks neile otsest juurdepääsu.

4.7

Lennuettevõtjad peaksid kasutama pagasi jaoks võimaluse korral turvakonteinereid, et kaitsta pagasit pommiplahvatusel nagu lennuettevõtja El Al puhul.

4.8

Ohutuse huvides peaksid riigi ametiasutused hoolikalt jälgima reisijatele serveeritavate selliste jookide kogust, millest tekkinud joove võib olla ohtlike vahejuhtumite põhjustajaks.

4.9

Ehkki juurdepääs piloodikabiini on kaitstud turvauksega, võib kaaperdaja sinna pääseda õhukese tualetiseina kaudu, mis asub sageli piloodikabiini kõrval. See tuleb kindlustada.

4.10

Artiklisse 11 tuleks lisada lennuettevõtja ja käitlusagent, kes tegeleb sageli ohutusvahendite hankimisega.

4.11

Arvestades lisa 11. osa, tuleks kõiki ohutusinstruktoreid koolitada tunnustatud koolituskeskustes, näiteks Euroopa Ohutuskoolituse Instituudis (EASTI), et ühtlustada ICAO ohutuskoolituse moodulite esitust. Tuleks nõuda, et riigi ametiasutused seaksid koos EASTIs välja õpetatud instruktoritega sisse riiklikud koolitusprogrammid.

4.12

Arvestades lisa 4. osa lõiget 4.3 (deporteeritute arvu kasv jne), tuleks panna riigi ametiasutusele kohustus kehtestada lennuettevõtjatele/lennujaamadele/lennukimeeskondadele minimaalse etteteatamise tähtaeg, et teha ettevalmistusi potentsiaalset ohutu kujutavate reisijate võimalikuks transpordiks, kui see hõlmab regulaarset ärilendu.