(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“). Need põhiväärtused, millest on inspireeritud liidu enda loomine, samuti inimõiguste universaalsus ja jagamatus ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine peaksid suunama liidu tegevust rahvusvahelisel areenil. Sellise tegevuse hulka kuulub ka arenguriikide kestliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu soodustamine.

(2)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 191 kuuluvad liidu prioriteetide hulka keskkonnakaitse kõrge tase ja keskkonna kvaliteedi parandamine ning Euroopa põhiväärtuste edendamine, nagu on märgitud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“. Need eesmärgid nõuavad mitte ainult avaliku sektori asutuste, vaid ka erasektori ning eelkõige äriühingute kaasamist.

(3)

Oma 14. jaanuari 2020. aasta teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ võttis komisjon kohustuse ajakohastada Euroopa sotsiaalset turumajandust, et saavutada õiglane üleminek kestlikule ühiskonnakorraldusele, tagades, et kedagi ei jäeta kõrvale. Käesolev direktiiv toetab ka Euroopa sotsiaalõiguste sammast, millega edendatakse õiglasi töötingimusi tagavaid õigusi. See on osa ELi poliitikast ja strateegiatest inimväärse töö edendamiseks kogu maailmas, sealhulgas üleilmsetes tarneahelates, nagu on osutatud komisjoni 23. veebruari 2022. aasta teatises, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas.

(4)

Liidu kestlikkuseesmärkide saavutamisel on edu võti kõigi majandussektorite äriühingute käitumises, sest liidu äriühingud ja eelkõige suurettevõtjad toetuvad ülemaailmsetele väärtusahelatele. Samuti on äriühingute huvides kaitsta inimõigusi ja keskkonda, eelkõige arvestades tarbijate ja investorite kasvavat muret nende küsimuste pärast. Nii liidu kui ka riikide tasandil on juba olemas mitu algatust, millega toetatakse väärtuspõhist üleminekut edendavaid ettevõtteid.

(5)

Kehtivates rahvusvahelistes vastutustundliku ettevõtluse standardites on sätestatud, et äriühingud peaksid kaitsma inimõigusi, ning ette on nähtud ka viisid, kuidas korraldada keskkonnakaitset ettevõtte tegevuses ja väärtusahelates. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete (edaspidi „ÜRO juhtpõhimõtted“) kohaselt vastutavad äriühingud inimõigustealase hoolsuskohustuse täitmise eest ning peavad tegema kindlaks oma tegevuse kahjuliku mõju inimõigustele, seda ennetama ja leevendama ning andma aru selle kohta, kuidas nad selle mõjuga tegelevad. ÜRO juhtpõhimõtetes on märgitud, et ettevõtjad peaksid vältima inimõiguste rikkumist ja tegelema inimõigustele avalduva kahjuliku mõjuga, mida nad on põhjustanud või võimendanud või millega nad on seotud oma tegevuse, tütarettevõtjate või otseste või kaudsete ärisuhete kaudu.

(6)

Inimõigustealase hoolsuskohustuse mõistet on täpsustatud ja edasi arendatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunistes hargmaistele ettevõtetele (edaspidi „OECD suunised hargmaistele ettevõtetele“), laiendades hoolsuskohustuse kohaldamist keskkonna- ja juhtimisküsimustele. OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku ettevõtluse kohta ja valdkondlikud suunised on rahvusvaheliselt tunnustatud raamistikud, millega nähakse ette praktilised hoolsuskohustuse meetmed, et aidata äriühingutel kindlaks teha, ennetada või leevendada oma tegevuse, tarneahelate ja muude ärisuhete tegelikku ja võimalikku mõju ning anda aru selle mõjuga tegelemise kohta. Hoolsuskohustuse mõiste sisaldub ka soovitustes, mis on esitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolses deklaratsioonis hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta.

(7)

Kõigil ettevõtjatel on kohustus austada inimõigusi, mis on universaalsed, jagamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud.

(8)

ÜRO kestliku arengu eesmärgid, mille kõik ÜRO liikmesriigid 2015. aastal vastu võtsid, hõlmavad jätkusuutliku, kaasava ja kestliku majanduskasvu aspekte. Liit on seadnud sihiks ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmise. Erasektor aitab nende eesmärkide saavutamisele kaasa.

(9)

Ülemaailmseid väärtusahelaid ja eelkõige kriitiliste toorainete väärtusahelaid mõjutab looduslike või inimtegevusest tingitud ohtude kahjulik mõju. Selliste šokkide sagedus ja mõju, millega kaasnevad riskid kriitilise tähtsusega väärtusahelatele, tulevikus tõenäoliselt suureneb. Erasektoril võiks olla oluline roll kestva, kaasava ja kestliku majanduskasvu toetamisel, hoidudes samal ajal tekitamast siseturul tasakaalustamatust. See toob selgelt esile, kui oluline on tugevdada äriühingute vastupanuvõimet nende väärtusahelatega seotud ebasoodsate stsenaariumide suhtes, võttes arvesse nii välismõju kui ka sotsiaalseid, keskkonna- ja juhtimisriske.

(10)

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes, mille osalised liit ja selle liikmesriigid on, näiteks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kokkuleppes (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) (3) ja hiljutises Glasgow’ kliimapaktis, on välja toodud konkreetsed võimalused kliimamuutustega tegelemiseks ja globaalse soojenemise hoidmiseks 1,5 oC piires. Peale kõigilt allakirjutanutelt oodatavate konkreetsete meetmete peetakse nende eesmärkide saavutamisel keskseks ka erasektori rolli, mis avaldub eelkõige ettevõtjate investeerimisstrateegiates.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (4) võttis liit ka õigusliku kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 % võrra. Mõlemad kohustused eeldavad äriühingute tootmis- ja hankeviiside muutmist. Komisjoni talituste töödokumendis, mis on lisatud komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatisele „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (2030. aasta kliimaeesmärgi kava) on mudeldatud eri majandussektoritelt oodatavaid heitkoguste vähendamise tasemeid, kuid on selge, et liidu kliimaeesmärkide täitmiseks on kõigi stsenaariumide puhul vaja märkimisväärset vähendamist kõikides sektorites. Samuti on kavas rõhutatud, et „muudatused äriühingu üldjuhtimise eeskirjades ja tavades, sealhulgas kestliku rahanduse valdkonnas, [toovad] kaasa selle, et ettevõtete omanikud ja juhid seavad kestlikkuse eesmärgid oma meetmetes ja strateegiates esikohale“. Komisjoni teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ on märgitud, et kõik liidu meetmed ja kogu poliitika peaksid toimima koos selle nimel, et liidul oleks võimalik saavutada edukas ja õiglane üleminek kestlikule tulevikule. Samuti tuleks teatise kohaselt lõimida kestlikkusküsimusi veelgi tihedamalt äriühingute üldjuhtimise raamistikku. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/591 (5) kehtestatud liidu keskkonna- ja kliimavaldkonna meetmete raamistiku eesmärk on kiirendada õiglast, võrdset ja kaasavat rohepööret kliimaneutraalsele, kestlikule, mürgivabale, ressursitõhusale, taastuvenergiapõhisele ning vastupanu- ja konkurentsivõimelisele ringmajandusele, kaitsta, taastada ja parandada keskkonnaseisundit ning muu hulgas peatada elurikkuse vähenemine ja pöörata see protsess ümber.

(12)

Vastavalt komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatisele „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ peaksid uued investeeringud ja poliitilised otsused olema kliimateadlikud ja tulevikukindlad, sealhulgas väärtusahelaid haldavate suuremate ettevõtjate jaoks. Käesolev direktiiv peaks olema kõnealuse strateegiaga kooskõlas. Samuti tuleks tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1619, (6) milles sätestatakse selged nõuded pankade juhtimiseeskirjadele, sealhulgas juhatuse liikmete teadlikkusele keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisriskidest.

(13)

Äriühingute kestliku üldjuhtimise algatust sisaldavad muu hulgas järgmised dokumendid: komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatis „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (ringmajanduse tegevuskava), komisjoni 20. märtsi 2020. aasta teatis „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (elurikkuse strateegia), komisjoni 20. märtsi 2020. aasta teatis Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks (strateegia „Talust taldrikule“), komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatis „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (kemikaalistrateegia), komisjoni 12. mai 2021. aasta teatis „ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““, komisjoni 5. mai 2021. aasta teatis „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“, komisjoni lähenemisviis „Tööstus 5.0“, komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatis „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ ning komisjoni 18. veebruari 2021. aasta teatis „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“. Käesoleva direktiivi kohased hoolsuskohustuse nõuded peaksid aitama saavutada ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ eesmärke, milleks on mürgivaba keskkonna loomine ning inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervise ja heaolu kaitsmine keskkonnaga seotud riskide ja negatiivse mõju eest.

(14)

Käesolev direktiiv on kooskõlas komisjoni ühisteatisega „ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)“. Tegevuskava üheks prioriteediks on teha liidus rohkem ära selle nimel, et aktiivselt toetada ÜRO juhtpõhimõtete ja muude asjakohaste rahvusvaheliste suuniste (näiteks OECD suunised hargmaistele ettevõtetele) ülemaailmset rakendamist, sealhulgas edendades asjakohaseid hoolsuskohustuse standardeid.

(15)

Euroopa Parlament kutsub oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile äriühingu hoolsuskohustuse ja vastutuse kohta komisjoni üles esitama ettepanekut liidu tasandi õigusnormide kohta, mis käsitleksid äriühingu hoolsuskohustusi terviklikult, tuues endaga kaasa tagajärjed, kaasa arvatud tsiviilvastutuse nende äriühingute jaoks, kes hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu põhjustavad kahju või põhjustavad seda ühiselt. Nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldustes inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut äriühingute kestlikku üldjuhtimist käsitleva liidu õigusraamistiku kohta, mis hõlmaks sektoriüleseid äriühingu hoolsuskohustusi ülemaailmsetes tarneahelates. Ka Euroopa Parlament nõudis oma 2. detsembril 2020 vastu võetud algatusraportis äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta, et täpsustataks juhtide kohustusi. Oma 21. detsembri 2021. aasta ühisavalduses ELi 2022. aasta seadusandlike prioriteetide kohta võtsid Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon kohustuse liikuda inimeste hüvanguks toimiva majanduse suunas ning täiustada äriühingu kestliku üldjuhtimise õigusraamistikku.

(16)

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et siseturul tegutsevad äriühingud soodustavad kestlikku arengut ning majanduse ja ühiskonna üleminekut kestlikkusele, tehes kindlaks ja vajaduse korral prioriseerides, ennetades või leevendades, lõpetades, minimeerides ja heastades tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju, mida äriühingu enda tegevus, tema tütarettevõtjate tegevus ja äriühingu tegevusahelasse kuuluvate äripartnerite tegevus võib avaldada inimõigustele ja keskkonnale, ning tagades, et isikutel, keda kõnealuse kohustuse täitmata jätmine mõjutab, on juurdepääs õigusemõistmisele ja õiguskaitsevahenditele. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide vastutust austada ja kaitsta inimõigusi ja keskkonda vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

(17)

Käesolev direktiiv ei piira inim-, töö- ja sotsiaalõiguste, keskkonnakaitse ning kliimamuutuste alaseid kohustusi, mis tulenevad muudest liidu õigusaktidest. Kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus liidu mõne muu õigusakti sättega, millel on samad eesmärgid ja millega nähakse ette ulatuslikumad või konkreetsemad kohustused, peaks liidu muu õigusakti sätetel olema vastuolu ulatuses esimus ja neid tuleks kohaldada nende konkreetsete kohustuste suhtes. Need kohustused liidu õigusaktides hõlmavad näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/821, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1542 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1115 (9) sätestatud kohustusi.

(18)

Käesolevat direktiivi ei kohaldata pensioniasutuste suhtes, kes haldavad sotsiaalkindlustussüsteeme liidu õiguse alusel. Kui liikmesriik on otsustanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 (10) tööandja kogumispensioni asutuse suhtes vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 5 tervikuna või osaliselt mitte kohaldada, ei kohaldata nende tööandja kogumispensioni asutuste suhtes käesolevat direktiivi.

(19)

Äriühingud peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et kehtestada ja rakendada hoolsusmeetmeid oma tegevuse, oma tütarettevõtjate tegevuse ning oma otseste ja kaudsete äripartnerite tegevuse suhtes kogu tegevusahela ulatuses kooskõlas käesoleva direktiiviga. Käesoleva direktiiviga ei tohiks kohustada äriühinguid tagama, et kahjulikku mõju ei teki kunagi ega mingil tingimusel või et see suudetakse alati lõpetada. Näiteks seoses äripartneritega, kelle puhul kahjulik mõju tuleneb riigi sekkumisest, ei pruugi äriühing olla võimeline selliseid tulemusi saavutama. Seetõttu peaksid peamised käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustused olema kohustused teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Äriühing peaks võtma asjakohased meetmed, millega on võimalik saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid, käsitledes kahjulikku mõju tulemuslikult viisil, mis vastab kahjuliku mõju tõsidusele ja tõenäosusele. Arvesse tuleks võtta konkreetse juhtumi asjaolusid, kahjuliku mõju laadi ja ulatust ning asjakohaseid riskitegureid, sealhulgas kahjuliku mõju ennetamisel ja minimeerimisel, ning eripärasid, mis iseloomustavad äriühingu äritegevust ja tegevusahelat, sektorit või geograafilist piirkonda, kus tema äripartnerid tegutsevad, äriühingu võimet mõjutada oma otseseid ja kaudseid äripartnereid, ning seda, kas äriühing saaks oma mõjujõudu suurendada.

(20)

Käesoleva direktiiviga sätestatav hoolsuskohustuse protsess peaks hõlmama kuut etappi, mis on määratletud suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta ning mis hõlmavad äriühingute hoolsuskohustuse meetmeid, mille abil teha kindlaks ja käsitleda kahjulikku mõju inimõigustele ja kahjulikku keskkonnamõju. See protsess koosneb järgmistest etappidest: 1) hoolsuskohustuse lõimimine tegevuspõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse, 2) inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlaks tegemine ja hindamine, 3) inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju ennetamine, lõpetamine või minimeerimine, 4) meetmete tõhususe jälgimine ja hindamine, 5) teavitamine ja 6) heastamine.

(21)

Et muuta hoolsuskohustuse täitmine tulemuslikmaks ja vähendada äriühingute koormust, peaks neil olema õigus jagada ressursse ja teavet oma kontsernides ja teiste juriidiliste isikutega. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatel emaettevõtjatel peaks olema lubatud täita mõnesid hoolsuskohustusi ka oma tütarettevõtjate nimel, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui see tagab tõhusa täitmise. See ei tohiks piirata järelevalveasutuse volituste kasutamist tütarettevõtjate suhtes ega tütarettevõtjate käesoleva direktiivi kohast tsiviilvastutust. Kui emaettevõtja täidab tütarettevõtja nimel kliimamuutuste vastu võitlemise kohustusi, peaks tütarettevõtja neid kohustusi täitma kooskõlas emaettevõtja kliimamuutuste leevendamise kavaga, mida on kohandatud vastavalt tema ärimudelile ja -strateegiale. Kui tütarettevõtja ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuna ta ei ole kohustatud hoolsuskohustust täitma, peaks emaettevõtja hõlmama tütarettevõtja tegevuse oma hoolsuskohustuste osana. Kui tütarettevõtjad kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuid emaettevõtja mitte, peaks neil siiski olema lubatud jagada kontsernis ressursse ja teavet. Sellest olenemata peaksid tütarettevõtjad vastutama käesolevast direktiivist tulenevate hoolsuskohustuste täitmise eest.

(22)

Kontserni tasandil mõnede hoolsuskohustuste täitmine ei tohiks piirata tütarettevõtjate käesoleva direktiivi kohast tsiviilvastutust ohvrite suhtes, kellele kahju põhjustati. Kui tsiviilvastutuse tingimused on täidetud, võidakse tütarettevõtjat pidada vastutavaks tekkinud kahju eest, olenemata sellest, kas hoolsuskohustusi täitis tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja nimel.

(23)

Äripartnerid ei peaks olema kohustatud avalikustama käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi täitvale äriühingule teavet, mis on ärisaladus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 (11) tähenduses, ilma et see piiraks otseste ja kaudsete äripartnerite identiteedi avalikustamist, ega sellist olulist teavet, mida on vaja tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, kui see on äriühingu hoolsuskohustuste täitmiseks vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud. See ei tohiks piirata äripartnerite võimalust kaitsta oma ärisaladusi direktiiviga (EL) 2016/943 kehtestatud mehhanismide kaudu. Äripartnereid ei tohiks kunagi kohustada avalikustama salastatud teavet või muud teavet, mille avalikustamine ohustaks riigi olulisi julgeolekuhuve.

(24)

Kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju võib avalduda äriühingu enda tegevuses, tema tütarettevõtjate tegevuses ja äriühingu tegevusahelasse kuuluvate äripartnerite tegevuses, eelkõige seoses tooraine hankimise ja tootmisega. Selleks et hoolsuskohustus oleks piisavalt mõjus, peaks see katma inimõigustele ja keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju, mis võib tekkida toote tootmise, turustamise, transpordi ja ladustamise või teenuste osutamise olelusringi suurema osa jooksul äriühingu enda tegevuses, tema tütarettevõtjate tegevuses ja tema tegevusahelasse kuuluvate äripartnerite tegevuses.

(25)

Tegevusahel peaks hõlmama äriühingu tegevusahela eelneva etapi äripartnerite tegevust, mis on seotud kaupade tootmise või teenuste osutamisega äriühingu poolt, sealhulgas tooraine, toodete või tooteosade kavandamise, kaevandamise, hankimise, valmistamise, transpordi, ladustamise ja tarnimise ning toote või teenuse arendamisega, ning äriühingu tegevusahela järgneva etapi äripartnerite tegevust, mis on seotud toote turustamise, transpordi ja ladustamisega, kui äripartnerid tegelevad sellise tegevusega äriühingu jaoks või tema nimel. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama toote kõrvaldamist. Samuti ei tohiks käesoleva direktiivi kohaselt tegevusahel hõlmata sellise toote turustamist, transporti, ladustamist ega kõrvaldamist, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi ekspordikontrolli, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/821 (12) kohast ekspordikontrolli või relvade, lahingumoona või sõjavarustuse ekspordikontrolli riikliku ekspordikontrolli raames, pärast toote ekspordiks loa saamist. Käesolevat direktiivi täiendavad muud õigusaktid, milles samuti käsitletakse negatiivset kahjulikku mõju inimõiguste või keskkonnakaitse valdkonnas. Eelkõige on määrusega (EL) 2021/821 kehtestatud kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks, mis hõlmab muu hulgas tarkvara ja tehnoloogiat, mida saab kasutada küberseire eesmärgil. Kõnealuse korra kohaselt peaksid liikmesriigid hindama eelkõige ohtu, et selliseid kaupu võidakse kasutada seoses siserepressioonidega või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumistega. Ühtlasi on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/125 (13) olenevalt asjaoludest keelatud või reguleeritud selliste kaupade nagu keemiliste ainete eksport, mida kasutatakse või mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks. Lisaks on mitme muu seadusandliku algatuse eesmärk leevendada toodete keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, sealhulgas selliste ökodisaininõuete kehtestamisega, mis põhinevad toodete kestlikkuse ja ringluse aspektidel. Käesoleva direktiivi järgimine peaks hõlbustama asjaomaste muude õigusaktide sätete ja eesmärkide ning nende alusel rakendatud kohaldatavate lubade tingimuste täitmist. Eksportijad peaksid kõnealuste muude õigusaktide järgimisel võtma arvesse käesoleva direktiivi kohase hoolsuskohustuse täitmise kontrolli tulemusi. Käesolevas direktiivis määratletud mõiste „tegevusahel“ ei piira mõisteid „väärtusahel“ või „tarneahel“, nagu need on määratletud muudes liidu õigusaktides, või muude liidu õigusaktide tähenduses.

(26)

Mõiste „tegevusahel“ määratlus ei tohiks hõlmata äriühingu tegevusahela järgneva etapi äripartnerite tegevust, mis on seotud äriühingu teenustega. Reguleeritud finantsettevõtjate puhul ei tohiks mõiste „tegevusahel“ määratlus hõlmata tegevusahela järgneva etapi äripartnereid, kes saavad nende teenuseid ja tooteid. Seetõttu peaks käesolev direktiiv hõlmama reguleeritud finantsettevõtjate puhul üksnes nende tegevusahela eelneva etapi, kuid mitte järgneva etapi tegevust.

(27)

Käesoleva direktiivi kohaselt tuleks liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühingute suhtes kohaldada hoolsuskohustuse nõudeid, kui nad vastavad teatavatele tingimustele, mis hõlmavad käivet ja teatavatel juhtudel töötajate arvu künniseid. Kuigi need tingimused on esitatud ühe majandusaasta kohta, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes juhul, kui äriühing on nendele vastanud viimasel kahel järjestikusel majandusaastal, ning seda ei tuleks enam kohaldada, kui äriühing ei ole viimasel kahel asjaomasel majandusaastal enam nendele vastanud. See kehtib ka kolmanda riigi õiguse alusel asutatud äriühingute kohta, mille puhul peaks viimasel kahel majandusaastal olema täidetud asjaomane ELi käibe kriteerium. Selguse huvides ja direktiivi järkjärgulist kohaldamist arvesse võttes peavad nii ELi kui ka kolmandate riikide äriühingud täitma kohaldamisala kriteeriume kahe järjestikuse majandusaasta jooksul, mis eelnevad käesoleva direktiivi ülevõtmise normide kohaselt kehtestatud asjaomastele kohaldamiskuupäevadele. Töötajate arvu künniste puhul tuleks kasutajaettevõtja töötajate arvu arvutamisel arvesse võtta ka renditöötajaid ja töötajaid, kes on lähetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ (14) artikli 1 lõike 3 punkti c alusel. Direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punktide a ja b alusel lähetatud töötajaid tuleks arvesse võtta üksnes lähetava äriühingu töötajate arvu arvutamisel. Töötajate arvu arvutamisel tuleks arvesse võtta ka teisi ebatüüpilises töösuhtes olevaid töötajaid, kui nad vastavad Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohus) kehtestatud töötaja staatuse kindlaksmääramise kriteeriumidele. Hooajatöötajaid tuleks töötajate arvu arvutamisel arvesse võtta proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul nad töötavad. Käesolevas direktiivis sätestatud künniste arvutamisel tuleks arvesse võtta töötajate arvu ja käivet äriühingu filiaalides, mis on muud äritegevuse kohad kui peakontor ja mis on sellest juriidiliselt sõltuvad ning mida seetõttu käsitatakse vastavalt ELi ja riigisisesele õigusele äriühingu osana. See peaks kehtima ka kontserni kuuluvate äriühingute kohta, kui künnised arvutatakse konsolideeritud alusel. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleks künniseid, mis peavad olema saavutatud, et ettevõtja kuuluks käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, käsitada individuaalsel alusel arvutatud künnistena.

(28)

Käesolevas direktiivis ette nähtud hoolsuskohustust peaksid täitma liidus asutatud äriühingud, millel viimasel majandusaastal, mille kohta on või oleks pidanud olema vastu võetud aruandeaasta finantsaruanded, oli keskmiselt üle 1 000 töötaja ja ülemaailmne netokäive üle 450 000 000 euro. Äriühingud, mis on sõlminud liidus sõltumatute kolmandast isikust äriühingutega litsentsitasude eest frantsiisi- või litsentsilepingud ja kui need lepingud tagavad ühise identiteedi, ühise ärikontseptsiooni ja ühtsete ärimeetodite kohaldamise ning viimasel majandusaastal, mille kohta on või oleks pidanud olema vastu võetud aruandeaasta finantsaruanded, ületasid need litsentsitasud 22 500 000 eurot, ning tingimusel, et äriühingu ülemaailmne netokäive viimasel majandusaastal, mille kohta on või oleks pidanud olema vastu võetud aruandeaasta finantsaruanded, oli üle 80 000 000 euro, peaksid samuti olema kohustatud täitma käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustusi. Sama kehtib selliste kontsernide lõplike emaettevõtjate kohta, millesse kuuluvad äriühingud üheskoos vastavad nendele tingimustele. Selliste lõplike emaettevõtjate puhul peaks käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi täitma lõplik emaettevõtja või juhul, kui lõpliku emaettevõtja põhitegevus on tegutsevate tütarettevõtjate aktsiate omamine ning ta ei osale kontserni või ühte või mitut kontserni tütarettevõtjat mõjutavate juhtimis-, tegevus- või finantsotsuste vastuvõtmises, siis lõpliku emaettevõtja asemel üks liidus asutatud tegutsev tütarettevõtja vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele.

(29)

Selleks et täielikult saavutada käesoleva direktiivi eesmärke seoses äriühingute tegevusest, nende tütarettevõtjate tegevusest ja nende tegevusahelasse kuuluvate äripartnerite tegevusest tuleneva kahjuliku mõjuga inimõigustele või kahjuliku keskkonnamõjuga, peaksid direktiivi kohaldamisalasse kuuluma ka kolmandate riikide äriühingud, kelle tegevuse ulatus ELis on märkimisväärne. Täpsemalt tuleks käesolevat direktiivi kohaldada selliste kolmandate riikide äriühingute suhtes, mille netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal vähemalt 450 000 000 eurot. Äriühingud, mis on sõlminud liidus sõltumatute kolmandast isikust äriühingutega litsentsitasude eest frantsiisi- või litsentsilepingud ja kui need lepingud tagavad ühise identiteedi, ühise ärikontseptsiooni ja ühtsete ärimeetodite kohaldamise ning viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal ületasid need litsentsitasud liidus 22 500 000 eurot ning tingimusel, et äriühingu netokäive liidus oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 80 000 000 euro, peaksid samuti olema kohustatud täitma käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustusi. Sama kehtib selliste kontsernide lõplike emaettevõtjate kohta, millesse kuuluvad äriühingud üheskoos vastavad nendele tingimustele. Selliste lõplike emaettevõtjate puhul peaks käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi täitma lõplik emaettevõtja või juhul, kui lõpliku emaettevõtja põhitegevus on tegutsevate tütarettevõtjate aktsiate omamine ning ta ei osale kontserni või ühte või mitut kontserni tütarettevõtjat mõjutavate juhtimis-, tegevus- või finantsotsuste vastuvõtmises, siis lõpliku emaettevõtja asemel üks liidus asutatud tegutsev tütarettevõtja vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele.

(30)

Selleks et määratleda käesoleva direktiivi kohaldamisala kolmandate riikide äriühingute suhtes, tuleks kasutada eespool kirjeldatud käibekriteeriumi, kuna see tugineb territoriaalsele seosele kolmanda riigi äriühingu ja liidu territooriumi vahel. Käive võimaldab hinnata mõju, mida äriühingu tegevus võib ühtsele turule avaldada. Rahvusvahelise õiguse kohaselt õigustab selline mõju liidu õiguse kohaldamist kolmanda riigi äriühingu suhtes. Kolmanda riigi äriühingu asjaomase käibe kindlakstegemiseks tuleks kasutada kolmandate riikide äriühingute netokäibe arvutamise meetodeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL (15). Käesoleva direktiivi tulemusliku täitmise tagamiseks ei tohiks aga kohaldada töötajate arvu künnist, selleks et määrata kindlaks, millised kolmandate riikide äriühingud kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuna käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatav mõiste „töötaja“ põhineb liidu õigusel ja selle kohaldamine liidust väljaspool võib keeruliseks osutuda. Kuna puudub selge ja järjepidev metoodika, sealhulgas raamatupidamistavades, kolmandate riikide äriühingute töötajate kindlaksmääramiseks, tekitaks töötajate arvu künnis õiguslikku ebakindlust ja järelevalveasutustel oleks seda raske kohaldada. Mõiste „käive“ määratlus peaks põhinema direktiivil 2013/34/EL, millega on juba kehtestatud kolmandate riikide äriühingute netokäibe arvutamise meetodid, arvestades et käibe ja tulu määratlused on sarnased ka rahvusvahelistes raamatupidamistavades. Et järelevalveasutus teaks, millised kolmandate riikide äriühingud kuuluvad liidus teenitud käibe poolest käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, tuleks käesoleva direktiiviga nõuda, et kolmanda riigi äriühingu volitatud esindaja või äriühing ise teavitaks järelevalveasutust liikmesriigis, kus on kolmanda riigi äriühingu volitatud esindaja elu- või asukoht, ning kui see on erinev, siis ka järelevalveasutust liikmesriigis, kus äriühing teenis viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal enamiku oma netokäibest liidus, sellest, et äriühing kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Kui see on vajalik selleks, et teha kindlaks, millises liikmesriigis kolmanda riigi äriühing enamiku oma netokäibest liidus teenis, peaks liikmesriigil olema võimalik nõuda, et komisjon teavitaks liikmesriiki kolmanda riigi äriühingu liidus teenitud netokäibest. Komisjon peaks looma süsteemi sellise teabevahetuse tagamiseks.

(31)

On oluline luua liidu raamistik vastutustundlikuks ja kestlikuks lähenemiseks ülemaailmsetele väärtusahelatele, võttes arvesse äriühingute tähtsust kestliku ühiskonna ja majanduse ülesehitamise tugisambana. Siduvate õigusaktide kehtestamisega mitmes liikmesriigis on tekkinud vajadus luua äriühingutele võrdsed võimalused, et vältida killustatust ja tagada siseturul tegutsevatele ettevõtjatele õiguskindlus. Siiski ei tohiks käesolev direktiiv takistada liikmesriike kehtestamast rangemaid riigisiseseid õigusnorme, mis erinevad muudes artiklites kui artikli 8 lõigetes 1 ja 2, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 kehtestatud sätetest, sealhulgas juhul, kui sellised õigusnormid võivad kaudselt tõsta artikli 8 lõigetes 1 ja 2, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud kaitsetaset, nagu õigusnormid kohaldamisala, mõistete, tegeliku kahjuliku mõju heastamise asjakohaste meetmete, sidusrühmade sisulise kaasamise ja tsiviilvastutuse kohta; ega kehtestamast riigisiseseid õigusnorme, mis on oma eesmärgi või valdkonna poolest konkreetsemad, näiteks konkreetset kahjulikku mõju või konkreetseid tegevusvaldkondi reguleerivad riigisisesed õigusnormid, et saavutada inim-, töö- ja sotsiaalõiguste, keskkonna või kliima kaitse erinev tase.

(32)

Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlmata igakülgselt inimõigusi, sealhulgas kõiki viit tööalast aluspõhimõtet ja põhiõigust, mis on määratletud ILO 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis. Selleks et mõtestatult soodustada üleminekut kestlikkusele, tuleks käesoleva direktiivi alusel rakendada hoolsuskohustust kahjuliku inimõigustealase mõju suhtes, mis avaldub inimestele tulenevalt mõne käesoleva direktiivi lisa I osa 1. jaos loetletud rahvusvahelises õigusaktis sätestatud õiguse rikkumisest. Terminit „rikkumine“ tuleks tõlgendada kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega. Selleks et tagada inimõiguste igakülgne hõlmamine, peaks käesoleva direktiivi lisa I osa 1. jaos konkreetselt loetlemata selliste inimõiguste rikkumine, mida võib rikkuda äriühing või juriidiline isik ja mis kahjustab otseselt käesoleva direktiivi lisa I osa 2. jaos loetletud inimõigusi käsitlevate õigusaktidega kaitstud õigushüve, olema samuti osa käesoleva direktiiviga hõlmatud kahjulikust mõjust inimõigustele, tingimusel et asjaomane äriühing oleks saanud sellist inimõiguste rikkumise ohtu mõistlikult ette näha, võttes arvesse kõiki konkreetse juhtumi asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas äriühingu äritegevuse laad ja ulatus ning tegevusahel, majandussektor ning geograafiline ja tegevuskontekst. Peale selle tuleks hoolsuskohustust kohaldada kahjuliku keskkonnamõju suhtes, mis tuleneb mõne käesoleva direktiivi lisa II osas loetletud keelu või kohustuse rikkumisest, samuti sellise kahjuliku mõju suhtes, mis tuleneb mõne käesoleva direktiivi lisa I osa punktides 15 ja 16 loetletud keelu rikkumisest, võttes arvesse lisas loetletud õigusaktide sätetega seotud riigisiseseid õigusakte. Neid keelde ja kohustusi tuleks tõlgendada ja kohaldada kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja liidu keskkonnaõiguse üldpõhimõtetega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 191. Nende keeldude hulka kuulub keeld keskkonnaseisundit mõõdetavalt halvendada, näiteks põhjustada pinnase kahjulikku muutust, vee- või õhusaastet, kahjulikke heiteid, liigset veetarbimist, maa degradeerumist või loodusvaradele avalduvat muud mõju, nagu raadamine, millega kahjustatakse oluliselt toidu säilitamise ja tootmise looduslikke aluseid või võetakse inimeselt juurdepääs ohutule ja puhtale joogiveele või raskendatakse juurdepääsu sanitaarrajatistele või hävitatakse need või kahjustatakse inimese tervist, ohutust või maa või seaduslikul teel saadud omandi tavapärast kasutamist või avaldatakse olulist kahjulikku mõju ökosüsteemi teenustele, mille kaudu ökosüsteem aitab otseselt või kaudselt kaasa inimeste heaolule. Selleks et hinnata, kas ökosüsteemi teenustele põhjustatud kahju on oluline, tuleks asjakohasel juhul arvesse võtta järgmisi elemente: mõjutatud keskkonna algne olukord, asjaolu, kas kahju on pikaajaline, keskpikk või lühiajaline, ning kahju ulatus ja kahju pöörduvus. Seepärast peaksid käesoleva direktiivi kohased hoolsuskohustuse nõuded aitama kaasa elurikkuse säilitamisele ja taastamisele ning keskkonna, eelkõige õhu, vee ja pinnase seisundi parandamisele, sealhulgas selleks, et inimõigusi paremini kaitsta. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva direktiivi lisa artikli 3 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel, lisades pärast kõikide liikmesriikide poolt ratifitseerimist muu hulgas viite ILO 1981. aasta tööohutuse ja töötervishoiu konventsioonile (nr 155) ning ILO 2006. aasta tööohutust ja töötervishoidu edendavale raamistikule (nr 187), mis kuuluvad ILO põhiliste vahendite hulka.

(33)

Olenevalt asjaoludest võib äriühingutel olla vaja kaaluda täiendavaid standardeid. Näiteks võttes osana sootundlikust ja kultuuriteadlikust lähenemisest hoolsuskohustusele arvesse konkreetseid tingimusi või läbipõimunud tegureid, muu hulgas sugu, vanus, rass, etniline päritolu, klass, kast, haridus, rändestaatus, puue ning sotsiaalne ja majanduslik seisund, peaksid äriühingud pöörama erilist tähelepanu konkreetsele kahjulikule mõjule, mis avaldub sellistele üksikisikutele, kes võivad olla tõrjutuse, haavatavuse või muude asjaolude tõttu suuremas ohus kas individuaalselt või teatavate rühmade või kogukondade liikmetena, kaasa arvatud põlisrahvad, kes on kaitstud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooniga, sealhulgas seoses eelneva vabatahtliku ja teadva nõusolekuga. Seejuures võib äriühingutel olla vaja võtta asjakohasel juhul arvesse rahvusvahelisi õigusakte, nagu rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvaheline konventsioon, naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon ning puuetega inimeste õiguste konventsioon.

(34)

Äriühingud peaksid ühtlasi kasutama oma mõju selleks, et aidata tagada tegevusahelates piisav elatustase. Selle all mõistetakse muu hulgas töötajate puhul äraelamist võimaldavat töötasu ning iseenda tööandjate ja väikepõllumajandustootjate puhul äraelamist võimaldavat sissetulekut, mida nad teenivad oma töö ja toodangu eest.

(35)

Käesolevas direktiivis tunnistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni poolt tunnustatud terviseühtsuse põhimõtet kui integreeritud ja ühendavat lähenemisviisi, mille eesmärk on kestlikult tasakaalustada ja optimeerida inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervist. Terviseühtsuse põhimõtte puhul tunnistatakse, et inimeste, kodu- ja metsloomade, taimede ja laiema keskkonna, sealhulgas ökosüsteemide tervis on omavahel tihedalt seotud ja vastastikku sõltuv. Seepärast on asjakohane sätestada, et keskkonnaalane hoolsuskohustus peaks hõlmama keskkonnaseisundi sellise halvenemise vältimist, millel on kahjulik tervisemõju, nagu epideemiad, ning peaks austama õigust puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale.

(36)

Kahjulik mõju inimõigustele ja kahjulik keskkonnamõju võivad olla seotud selliste teguritega nagu korruptsioon ja altkäemaks või need tegurid võivad sellist mõju suurendada. Seetõttu võib olla vajalik, et äriühingud võtaksid neid tegureid inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse täitmisel arvesse kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga.

(37)

Hinnates kahjulikku mõju inimõigustele, on äriühingute käsutuses suunised, mis näitavad, kuidas nende tegevus võib mõjutada inimõigusi ja milline ettevõtluskäitumine on rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste kaitsmise eesmärgil keelatud. Sellised suunised sisalduvad näiteks ÜRO aruandlusraamistiku juhtpõhimõtetes ja ÜRO juhtpõhimõtete tõlgendamisjuhendis.

(38)

Selleks et asjakohaselt täita inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust oma tegevuse, oma tütarettevõtjate tegevuse ja oma tegevusahelasse kuuluvate äripartnerite tegevuse suhtes, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse ja riskijuhtimissüsteemidesse, tegema kindlaks tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale ning seda hindama, selle vajaduse korral prioriseerima, seda ennetama või leevendama või selle lõpetama või selle ulatust minimeerima, tegeliku kahjuliku mõju heastama, sisuliselt kaasama sidusrühmi, kehtestama teavitamise mehhanismi ja kaebuste esitamise korra ning neid rakendama, jälgima võetud meetmete tõhusust kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ning teavitama avalikkust hoolsuskohustuse täitmisest. Selleks et tagada äriühingute jaoks selgus, tuleks käesolevas direktiivis selgelt eristada võimaliku kahjuliku mõju ennetamise ja leevendamise meetmeid tegeliku kahjuliku mõju lõpetamise, või kui lõpetamine ei ole võimalik, siis selle ulatuse minimeerimise meetmetest.

(39)

Selleks et hoolsuskohustus saaks äriühingute tegevuspõhimõtete ja riskijuhtimissüsteemide lahutamatuks osaks, peaksid äriühingud kooskõlas asjakohase rahvusvahelise raamistikuga lõimima selle oma asjakohastesse tegevuspõhimõtetesse ja riskijuhtimissüsteemidesse ja tegema seda kõikidel asjakohastel tegevustasanditel ning kehtestama hoolsuskohustuse põhimõtted. Hoolsuskohustuse põhimõtted tuleks välja töötada äriühingu töötajate ja nende esindajatega eelnevalt konsulteerides ning need peaksid sisaldama äriühingu hoolsuskohustuse täitmise suhtes – muu hulgas pikas perspektiivis – kohaldatava lähenemisviisi kirjeldust, käitumisjuhendit, milles kirjeldatakse eeskirju ja põhimõtteid, mida kogu äriühing ja tema tütarettevõtjad ning asjakohasel juhul äriühingu otsesed või kaudsed äripartnerid peavad järgima, ning hoolsuskohustuse asjakohastesse tegevuspõhimõtetesse lõimimiseks ja hoolsuskohustuse täitmiseks kehtestatud protsesside kirjeldust, sealhulgas meetmeid, mida on võetud selleks, et kontrollida käitumisjuhendi järgimist ja laiendada selle kohaldamist äripartneritele. Hoolsuskohustuse põhimõtted peaksid tagama riskipõhise hoolsuskohustuse. Käitumisjuhendit tuleks kohaldada äriühingu kõigi asjaomaste ülesannete ja toimingute, sealhulgas hanke-, töölevõtmis- ja ostuotsuste suhtes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks töötajaid käsitada nii, et need hõlmavad renditöötajaid ja teisi ebatüüpilises töösuhtes olevaid töötajaid, tingimusel et nad vastavad Euroopa Kohtu kehtestatud töötaja staatuse kindlaksmääramise kriteeriumidele.

(40)

Hoolsuskohustuste täitmiseks peavad äriühingud võtma asjakohaseid meetmeid kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, ennetamiseks, lõpetamiseks, minimeerimiseks ja heastamiseks ning sidusrühmade sisuliseks kaasamiseks kogu hoolsuskohustuse protsessi vältel. Mõiste „asjakohased meetmed“ all tuleks mõista meetmeid, millega on võimalik saavutada hoolsuskohustuse eesmärgid, käsitledes kahjulikku mõju tulemuslikult viisil, mis vastab kahjuliku mõju tõsidusele ja tõenäosusele ning on äriühingule mõistlikult kättesaadav, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas kahjuliku mõju laadi ja ulatust ning asjakohaseid riskitegureid. Kui vajalikku teavet, sealhulgas ärisaladuseks peetavat teavet, ei ole faktiliste või õiguslike takistuste tõttu võimalik mõistlikult saada, näiteks kui äripartner keeldub teavet andmast ja puudub õiguslik alus sundida teda seda tegema, ei saa selliste asjaolude alusel äriühingule etteheiteid teha, kuid äriühing peaks olema võimalik selgitama, miks seda teavet ei olnud võimalik saada, ning ta peaks võtma vajalikud ja mõistlikud meetmed selle võimalikult kiireks saamiseks.

(41)

Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste kohaselt peaks äriühing kindlaks tegema oma tegevuse tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele ja keskkonnale ning seda hindama. Kahjuliku mõju igakülgseks kindlakstegemiseks ja hindamiseks on vaja nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet, sealhulgas asjakohaseid jaotatud andmeid, mida äriühing saab mõistlikult koguda. Äriühingud peaksid kasutama asjakohaseid meetodeid ja ressursse, sealhulgas avalikke aruandeid. Näiteks kahjuliku keskkonnamõju puhul peaks äriühing koguma teavet algse olukorra kohta oma tegevusahela suurema riskiga tegevuskohtades või rajatistes. Kahjuliku mõju kindlakstegemise kohustuse raames peaksid äriühingud võtma asjakohaseid meetmeid, et kaardistada enda, oma tütarettevõtjate, ja kui see on seotud nende tegevusahelatega, oma äripartnerite tegevus, et teha kindlaks üldised valdkonnad, kus kahjulik mõju kõige tõenäolisemalt esineb ja on tõenäoliselt kõige tõsisem. Kaardistamise tulemuste põhjal peaksid äriühingud põhjalikult hindama enda, oma tütarettevõtjate, ja kui see on seotud nende tegevusahelatega, oma äripartnerite tegevust valdkondades, kus tehti kindlaks, et kahjuliku mõju esinemine on kõige tõenäolisem ja tõenäoliselt kõige tõsisem. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel ja hindamisel peaks äriühing võtma üldhinnangu põhjal arvesse võimalikke asjakohaseid riskitegureid, sealhulgas äriühingu tasandi riskitegureid, näiteks seda, kas äripartner ei ole käesoleva direktiiviga hõlmatud äriühing, äritegevuse riskitegureid, geograafilisi ja kontekstipõhiseid riskitegureid, näiteks õiguskaitse taset seoses kahjuliku mõju liigiga, toote ja teenuse riskitegureid ning valdkondlikke riskitegureid. Kahjuliku mõju kindlakstegemisel ja hindamisel peaksid äriühingud välja selgitama ja hindama ka äripartneri ärimudeli ja strateegiate, sealhulgas kauplemis-, hanke- ja hinnakujundustavade mõju. Et piirata väiksematele äriühingutele teabenõuetest tulenevat koormust, peaksid äriühingud juhul, kui kahjuliku mõju kindlakstegemiseks vajalikku teavet on võimalik saada tegevusahela eri tasandite äripartneritelt, näitama üles mõõdukust selliste äripartnerite suhtes, kes ise ei põhjusta kahjuliku mõju ohtu, ning kui see on mõistlik, eelistatult pöörduma üksikasjalikuma teabe saamiseks otse äripartnerite poole tegevusahela nendel tasanditel, kus kaardistamise põhjal on tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju esinemine kõige tõenäolisem. Kahjuliku mõju kindlakstegemine peaks hõlmama inimõiguste ja keskkonna olukorra hindamist jooksvalt ja korrapäraste ajavahemike järel: põhjendamatu viivituseta pärast olulist muutust, kuid vähemalt iga 12 kuu järel kogu tegevuse või ärisuhte kestuse jooksul ning alati, kui on mõistlikult alust arvata, et võivad tekkida uued riskid. Olulise muutusena tuleks mõista senise olukorra muutust äriühingu enda, tema tütarettevõtjate või äripartnerite tegevuses või õigus- või ettevõtluskeskkonnas või mis tahes muud olulist muutust äriühingu olukorras või tema tegevuskontekstis. Olulised muutused on näiteks juhud, kui äriühing asub tegutsema uues majandussektoris või geograafilises piirkonnas, hakkab tootma uusi tooteid või muudab olemasolevate toodete tootmise viisi, kasutades potentsiaalselt rohkem kahjulikku mõju avaldavat tehnoloogiat, või muudab ümberkorralduste, ühinemiste või omandamiste kaudu oma äriühingu struktuuri. Mõistlik alus arvata, et on uusi riske, võib tekkida mitmel moel, sealhulgas juhul, kui äriühing saab kahjulikust mõjust teada avalikult kättesaadava teabe, sidusrühmade kaasamise või teadete kaudu. Kui hoolimata sellest, et nad on võtnud asjakohaseid meetmeid kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, ei ole äriühingutel oma tegevusahela kohta kogu vajalikku teavet, peaks neil olema võimalik selgitada, miks seda teavet ei olnud võimalik saada, ning nad peaksid võtma vajalikud ja mõistlikud meetmed selle võimalikult kiireks saamiseks.

(42)

Määruse (EL) 2017/821 kohaselt määratletud konflikti- ja riskipiirkondades on suurem tõenäosus, et esineb inimõiguste rikkumisi ja et need on tõsised. Äriühingud peaksid seda arvesse võtma hoolsuskohustuse lõimimisel oma tegevuspõhimõtetesse ja riskijuhtimissüsteemidesse, tagamaks, et hoolsuskohustuse rakendamiseks kehtestatud käitumisjuhendeid ja protsesse kohandatakse konflikti- ja riskipiirkondadele kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega, nagu on sätestatud 1949. aasta Genfi konventsioonides ja nende lisaprotokollides. Äriühingud peaksid kahjuliku mõju kindlakstegemise ja hindamise protsessi raames põhjalikke hindamisi tehes, kindlakstehtud kahjuliku mõju ennetamiseks, leevendamiseks, lõpetamiseks või minimeerimiseks asjakohaseid meetmeid võttes ja sidusrühmi kaasates arvesse võtma, et need olukorrad kujutavad endast konkreetseid geograafilisi ja kontekstipõhiseid riskitegureid. Sel eesmärgil võivad äriühingud tugineda komisjoni suunistele konflikti- ja riskipiirkondadega seotud riskitegurite hindamise kohta, mille puhul tuleks arvesse võtta ÜRO Arenguprogrammi suuniseid „Heightened Human Rights Due Diligence for Business in Conflict Affected Contexts. A Guide.“ („Rangem inimõigustealane hoolsuskohustus ettevõtjatele konfliktipiirkondades“).

(43)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata selliste ametisaladuse hoidmise normide kohaldamist, mida kohaldatakse advokaatide või muude kutsetunnistusega spetsialistide suhtes, kellel on õigus esindada oma kliente kohtumenetlustes kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega.

(44)

Kui äriühing ei suuda kogu kindlakstehtud tegelikku ja võimalikku kahjulikku mõju samal ajal täielikult ennetada, leevendada, lõpetada või selle ulatust minimeerida, peaks ta kahjuliku mõju tegurid prioriseerima, lähtudes nende tõsidusest ja tõenäosusest. Kahjuliku mõju tõsidust tuleks hinnata selle taseme, ulatuse ja korvamatuse põhjal, võttes arvesse mõju raskusastet, sealhulgas mõjutatud või tulevikus mõjutatavate isikute arvu, keskkonna kahjustamise või võimaliku kahjustamise või muul viisil mõjutamise ulatust, kahjuliku mõju pöördumatust ja piiranguid suutlikkusele mõistliku aja jooksul taastada mõjutatud isikute või keskkonna olukord samaväärsena, nagu see oli enne mõju avaldumist. Kui kõige tõsisemate ja tõenäolisemate kahjuliku mõju teguritega on mõistliku aja jooksul tegeletud, peaks äriühing käsitlema vähem tõsist ja vähem tõenäolist kahjulikku mõju. Teisest küljest ei tuleks äriühingu tegelikku või võimalikku mõju oma äripartneritele, tema seotust kahjuliku mõju tekkimisega, lähedast seotust tütarettevõtja või äripartneriga või võimalikku vastutust pidada kahjuliku mõju prioriseerimisel oluliseks teguriks.

(45)

Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuste alusel peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks võimaliku kahjuliku mõju inimõigustele või keskkonnale, võtma asjakohaseid meetmeid selle ennetamiseks või piisavaks leevendamiseks. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid võimaliku kahjuliku mõju ennetamiseks ja leevendamiseks võtma, kui see on asjaoludest sõltuvalt asjakohane. Kahjuliku mõju ennetamiseks või piisavaks leevendamiseks võetavate asjakohaste meetmete hindamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta „äriühingu kahjuliku mõju tekkimises osalemise määra“ kooskõlas rahvusvaheliste raamistikega ja äriühingu võimet mõjutada kahjulikku mõju põhjustavat või ühiselt põhjustavat äripartnerit. Äriühingud peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et ennetada või leevendada kahjulikku mõju, mida nad põhjustavad ise (kahjuliku mõju „põhjustamine“, nagu on osutatud rahvusvahelises raamistikus) või koos oma tütarettevõtjate või äripartneritega (kahjuliku mõju tekkimisele „kaasa aitamine“, nagu on osutatud rahvusvahelises raamistikus). See kehtib olenemata sellest, kas kahjulikku mõju põhjustavad ka kolmandad osalised, kes ei kuulu äriühingu tegevusahelasse. Kahjuliku mõju ühine põhjustamine ei piirdu äriühingu ja tema tütarettevõtja või äripartneri võrdse osalemisega kahjuliku mõju tekitamises, vaid peaks hõlmama kõiki äriühingu tegevuse või tegevusetuse juhtusid, mis koos tütarettevõtjate või äripartnerite tegevuse või tegevusetusega põhjustavad kahjulikku mõju, sealhulgas juhtusid, kus äriühing oluliselt hõlbustab äripartneril kahjuliku mõju põhjustamist või ajendab äripartnerit sellist mõju põhjustama, seega välja arvatud vähene või vähetähtis kaasaaitamine. Kui äriühingud ei põhjusta kahjulikku mõju oma tegevusahelas ise või koos teiste juriidiliste isikutega, vaid kahjulikku mõju põhjustab üksnes nende äripartner äriühingute tegevusahelas („otsene seotus kahjuliku mõjuga“, nagu on osutatud rahvusvahelises raamistikus), peaksid nad siiski püüdma kasutada oma mõjujõudu oma äripartnerite põhjustatava kahjuliku mõju ennetamiseks või leevendamiseks või püüdma oma mõjujõudu suurendada. Kasutades eespool nimetatud rahvusvahelistes raamistikes kasutatud mõistete asemel üksnes kahjuliku mõju „põhjustamise“ mõistet, välditakse segiajamist riigisisestes õigussüsteemides käibivate õigusterminitega, hõlmates samal ajal nendes raamistikes kirjeldatutega samad põhjuslikud suhted. Sellega seoses ja kooskõlas rahvusvaheliste raamistikega peaks äriühingu mõjujõud äripartneri suhtes ühelt poolt tähendama tema võimet veenda äripartnerit kahjulikku mõju ennetama (näiteks turujõu või eelvalikunõuete kehtestamise kaudu või sidudes ettevõtlusstiimulid inimõiguste järgimise või keskkonnatoimega) ning teiselt poolt tema mõjujõu ulatust või mõjutusvahendeid, mida äriühing saaks mõistlikult kasutada, tehes näiteks koostööd asjaomase äripartneriga või suheldes mõne teise äriühinguga, kes on kahjuliku mõjuga seotud äripartneri otsene äripartner.

(46)

Käesoleva direktiivi kohase ennetus- ja leevendamiskohustuse täitmiseks tuleks äriühingutelt nõuda asjakohastel juhtudel järgmiste asjakohaste meetmete võtmist. Kui see on ennetusmeetmete keerukuse tõttu vajalik, peaks äriühing välja töötama ja rakendama ennetusmeetmete kava. Äriühing peaks taotlema otseselt äripartnerilt lepingulisi tagatisi selle kohta, et partner tagab äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral ennetusmeetmete kava järgimise, sealhulgas taotledes vastavaid lepingulisi tagatisi oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu tegevusahelast. Lepingulised tagatised tuleks kavandada selliselt, et tagada vastutuse asjakohane jagamine äriühingu ja äripartnerite vahel. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Äriühingul peaks olema siiski üksnes kohustus lepingulisi tagatisi taotleda, kuna nende saamine võib sõltuda asjaoludest. Võimaliku kahjuliku mõju põhjalikuks ennetamiseks peaksid äriühingud tegema ka rahalisi või mitterahalisi investeeringuid, kohandamisi või ajakohastamisi, mille eesmärk on kahjuliku mõju ennetamine, ning tegema kooskõlas liidu õigusega teiste äriühingutega koostööd. Kui see on asjakohane, peaksid äriühingud kohandama äriplaane, üldisi strateegiaid ja toiminguid, sealhulgas ostutavasid, ning välja töötama ostupoliitika, mis aitab kaasa nende tarnijate äraelamist võimaldava töötasu ja sissetuleku saamisele ja mis ei soodusta võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele või keskkonnale, ning sellist ostupoliitikat kasutama. Hoolsuskohustuse tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks peaksid äriühingud enne ja pärast toote valmistamist ühtlasi tegema vajalikke muudatusi oma kavandamis- ja turustamistavades või neid täiustama, et tegeleda kahjuliku mõjuga, mis tuleneb nii nende tegevusahela eelneva kui ka järgneva etapi tegevusest. Selliste tavade vastuvõtmine ja vajaduse korral kohandamine võib olla äriühingu jaoks eriti oluline, et kahjulikku mõju üleüldse ära hoida. Sellised meetmed võivad olla asjakohased ka äriühingu ja tema äripartnerite ühiselt põhjustatud kahjuliku mõjuga tegelemiseks, mis tuleneb näiteks äriühingu poolt äripartnerile kehtestatud tähtaegadest või spetsifikatsioonidest. Väärtuse parema jagamisega tegevusahelas aitavad vastutustundlikud ostu- või turustamistavad ühtlasi kaasa võitlusele lapstööjõu kasutamise vastu, mida sageli esineb riikides või territooriumidel, kus valitseb suur vaesus. Äriühingud peaksid pakkuma ka sihipärast ja proportsionaalset toetust väikesele või keskmise suurusega ettevõtjale (VKE), kes on äriühingu äripartner, kui see on VKE ressursse, teadmisi ja piiranguid arvestades vajalik, sealhulgas pakkudes või võimaldades juurdepääsu suutlikkuse suurendamisele, koolitusele või juhtimissüsteemide ajakohastamisele, ning juhul, kui käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimine ohustaks VKE elujõulisust, pakkudes sihipärast ja proportsionaalset rahalist toetust, nagu otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised või abi rahastamisvõimaluste leidmisel. „VKE elujõulisuse ohustamist“ tuleks tõlgendada asjaoluna, mis võib põhjustada VKE pankroti või panna VKE olukorda, kus pankrot on vältimatu.

(47)

Võitlus kahjulike ostutavade ja tootjatele, eelkõige väiksematele ettevõtjatele avalduva hinnasurve vastu on eriti oluline põllumajandustoodete ja toiduainete müügi puhul. Et vähendada võimu tasakaalustamatust põllumajandussektoris ja tagada õiglased hinnad toiduainete tarneahela kõigis lülides ning tugevdada põllumajandustootjate positsiooni, peaksid suured toidutöötlejad ja jaemüüjad kohandama oma ostutavasid ning töötama välja ostupoliitika, mis aitab kaasa nende tarnijate äraelamist võimaldava töötasu ja sissetuleku saamisele, ning seda rakendama. Kuna käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes suurimate ettevõtjate, st nende ettevõtjate äritegevuse suhtes, kelle ülemaailmne netokäive on üle 450 000 000 euro, peaks see tooma kasu nõrgema läbirääkimispositsiooniga põllumajandustootjatele. Võttes arvesse, et käesolevat direktiivi kohaldatakse ka kolmanda riigi õiguse kohaselt asutatud äriühingute suhtes, kaitseks see liidu põllumajandustootjaid mitte ainult liidus, vaid ka väljaspool liitu asutatud ettevõtjate kõlvatu konkurentsi ja kahjulike tavade eest.

(48)

Selleks et kajastada äriühingu kõiki valikuvõimalusi juhtudel, kus eespool kirjeldatud ennetus- või leevendamismeetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks käesolevas direktiivis jätta äriühingutele ka võimalus taotleda lepingulisi tagatisi kaudselt äripartnerilt, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või ennetusmeetmete kava järgimine, ning võtta asjakohaseid meetmeid, et kontrollida lepinguliste tagatiste järgimist kaudse äripartneri poolt.

(49)

On võimalik, et võimaliku kahjuliku mõju ennetamine eeldab koostööd teise äriühinguga, näiteks sellise äriühinguga kaudse äripartneri tasandil, kellel on kõnealuse kaudse äripartneriga otsene lepinguline suhe. Mõnel juhul võib koostöö teiste üksustega olla ainus realistlik viis, et ennetada võimalikku kahjulikku mõju, mida võivad põhjustada isegi otsesed äripartnerid, juhul kui äriühingu mõjujõud ei ole piisav. Äriühing peaks tegema koostööd üksusega, kes suudab kõige tõhusamalt ennetada või leevendada võimalikku kahjulikku mõju kas üksi või koos äriühinguga või muude juriidiliste isikutega, järgides kohaldatavat õigust, eelkõige konkurentsiõigust.

(50)

Võimaliku kahjuliku mõju ennetamiseks ja leevendamiseks võetavate asjakohaste meetmete tulemuslikkuse tagamiseks peaksid äriühingud prioriseerima suhete hoidmist oma tegevusahelasse kuuluvate äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed võimalikku kahjulikku mõju ennetada või leevendada ebaõnnestuvad. Juhuks kui selliste asjakohaste meetmete abil ei õnnestu võimaliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks direktiivis siiski ka sätestada, et äriühingud on kohustatud viimase abinõuna hoiduma asjaomase partneriga uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest, ning juhul, kui on mõistlik väljavaade olukorra muutumiseks, kasutades või suurendades äriühingu mõjutusvahendeid asjaomase tegevusega seotud ärisuhte ajutise peatamise kaudu, põhjendamatu viivituseta vastu võtma ja rakendama konkreetse kahjuliku mõju suhtes tõhustatud ennetusmeetmete kava, sealhulgas kõigi selles sisalduvate meetmete vastuvõtmise ja rakendamise konkreetse ja asjakohase ajakava, mille jooksul äriühing võib otsida ka alternatiivseid äripartnereid. Tegurid, mis võimaldavad kindlaks määrata selliste meetmete vastuvõtmise ja rakendamise ajakava asjakohasuse, võivad hõlmata kahjuliku mõju tõsidust ning vajadust teha kindlaks mis tahes täiendav kahjulik mõju ja võtta meetmeid selle ennetamiseks või leevendamiseks, kaasa arvatud mõju VKEdele või väikepõllumajandustootjatele. Äriühingud peaksid oma ärisuhted asjaomase äripartneriga peatama, suurendades sellega oma mõjutusvahendeid ja võimalust, et mõjuga tegeletakse. Kui puudub mõistlik eeldus, et need püüdlused osutuvad edukaks, näiteks riigi kehtestatud sunniviisilise töö olukordades, või kui tõhustatud ennetusmeetmete kava rakendamisega ei õnnestunud kahjulikku mõju ennetada või leevendada, tuleks äriühingult nõuda asjaomase tegevusega seotud ärisuhte lõpetamist, kui võimalik kahjulik mõju on ulatuslik. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada. Ärisuhte lõpetamise või peatamise üle otsustamisel peaks äriühing hindama, kas võib mõistlikult eeldada, et selle kahjulik mõju oleks ilmselgelt tõsisem kui kahjulik mõju, mida ei olnud võimalik ennetada või piisavalt leevendada. Kui äriühingud ärisuhte ajutiselt peatavad või lõpetavad, peaksid nad võtma meetmeid ärisuhte peatamise või lõpetamise mõju ennetamiseks, leevendamiseks või lõpetamiseks, teatama sellest mõistliku aja jooksul äripartnerile ja vaatama selle otsuse edaspidi läbi. On võimalik, et kahjuliku mõju ennetamiseks kaudsete ärisuhete tasandil on vaja koostööd teise üksusega. Mõnel juhul võib koostöö teise äriühinguga olla ainus realistlik viis ennetada kahjulikku mõju kaudsete ärisuhete tasandil, eelkõige juhul, kui kaudne äripartner ei ole valmis äriühinguga lepingut sõlmima.

(51)

Kuigi reguleeritud finantsettevõtjate suhtes kohaldatakse hoolsuskohustust üksnes nende tegevusahela eelneva etapi tegevuse puhul, annavad finantsteenuste eripära ja OECD suunised hargmaistele ettevõtetele teavet selliste meetmete liikide kohta, mis on asjakohased ja mõjusad, et finantsettevõtjad saaksid hoolsuskohustuse protsesse rakendada. Nagu on rõhutatud ka OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele, tuleb arvesse võtta finantsteenuste eripära. Reguleeritud finantsettevõtjate puhul eeldatakse, et nad võtavad arvesse kahjulikku mõju ja kasutavad äriühingute mõjutamiseks oma „mõjutusvahendeid“. Aktsionäride õiguste kasutamine võib olla üks mõjutusvahendite kasutamise viise.

(52)

Otseste ja kaudsete äripartnerite puhul võivad valdkondlikud ja mitut sidusrühma hõlmavad algatused aidata luua täiendavaid mõjutusvahendeid kahjuliku mõju kindlakstegemiseks, leevendamiseks ja ennetamiseks. Seepärast peaks äriühingutel olema võimalik osaleda sellistes algatustes, et toetada käesoleva direktiivi artiklites 7–16 sätestatud kohustuste rakendamist, niivõrd kui sellised algatused on kõnealuste kohustuste täitmise toetamiseks asjakohased. „Algatuste“ mõiste on lai ning hõlmab kombinatsiooni vabatahtlikest hoolsuskohustuse menetlustest, vahenditest ja mehhanismidest, mille on välja töötanud ja mida kontrollivad valitsused, valdkondlikud ühendused, huvitatud organisatsioonid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid või nende rühmad või kombinatsioonid, milles äriühingud võiksid osaleda, et toetada hoolsuskohustuste rakendamist. Äriühingud võiksid pärast nende asjakohasuse hindamist kasutada valdkondlike või mitut sidusrühma hõlmavate algatuste raames või nende algatuste liikmete poolt tehtud asjakohast riskianalüüsi või sellega ühineda ning võiksid selliste algatuste kaudu võtta tõhusaid asjakohaseid meetmeid või nendega ühineda. Seda tehes peaksid äriühingud jälgima selliste meetmete tõhusust ja vajaduse korral jätkama asjakohaste meetmete võtmist, et tagada oma kohustuste täitmine. Selleks et anda täielikku teavet selliste algatuste kohta, tuleks käesolevas direktiivis sätestada ka komisjoni ja liikmesriikide võimalus hõlbustada teabe levitamist selliste kavade või algatuste ja nende tulemuste kohta. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega välja andma suuniseid, milles sätestatakse toimivuskriteeriumid ja metoodika, mille alusel äriühingud hindavad valdkondlike ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste toimivust. Äriühingud võiksid hoolsuskohustuste rakendamise toetamiseks kasutada ka oma tegevusahelasse kuuluvate äriühingute kohta või nende poolt läbi viidavat sõltumatu kolmanda isiku poolset kontrolli, niivõrd kui selline kontroll on asjaomaste kohustuste täitmise toetamise seisukohast asjakohane. Sõltumatu kolmanda isiku poolset kontrolli võivad teha muud äriühingud või seda võidakse teha valdkondliku või mitut sidusrühma hõlmava algatuse raames. Sõltumatud kolmandast isikust kontrollijad peaksid tegutsema objektiivselt ja äriühingust täiesti sõltumatult, neil ei tohiks olla huvide konflikte, nad peaksid olema vabad nii otsestest kui ka kaudsetest välistest mõjutustest ning nad peaksid hoiduma mis tahes tegevusest, mis ei sobi kokku nende sõltumatusega. Vastavalt kahjuliku mõju laadile peaksid neil olema kogemused ja pädevus keskkonna- või inimõiguste küsimustes ning nad peaksid vastutama kontrolli kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega välja andma suunised, milles sätestatakse toimivuskriteeriumid ja metoodika, mille alusel äriühingud hindavad kolmandast isikust kontrollijate sobivust, ning suunised kolmanda isiku poolse kontrolli täpsuse, tulemuslikkuse ja aususe jälgimiseks. Kõnealused suunised on olulised ebatõhusate auditite puuduste kõrvaldamiseks. Äriühinguid, kes osalevad valdkondlikes või mitut sidusrühma hõlmavates algatustes või kasutavad kolmanda isiku poolset kontrolli või lepingutingimusi, et toetada hoolsuskohustuste rakendamist, peaks siiski olema võimalik karistada või pidada vastutavaks käesoleva direktiivi rikkumise ja selle tagajärjel kannatanutele tekitatud kahju eest.

(53)

Käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse kohaselt peaks äriühing juhul, kui ta teeb kindlaks tegeliku kahjuliku mõju inimõigustele või keskkonnale, võtma asjakohaseid meetmeid selle lõpetamiseks. Võib eeldada, et äriühing suudab lõpetada tegeliku kahjuliku mõju, mis tuleneb tema enda või tema tütarettevõtja tegevusest. Sellegipoolest tuleks selgitada, et kui kahjulikku mõju ei ole võimalik lõpetada, peaksid äriühingud sellise mõju ulatust minimeerima. Kahjuliku mõju ulatuse minimeerimine peaks viima tulemuseni, mis on võimalikult sarnane kahjuliku mõju lõpetamisega. Seetõttu peaks äriühing korrapäraselt uuesti hindama asjaolusid, mis ei võimaldanud tal kahjulikku mõju lõpetada, ja seda, kas kahjulikku mõju on võimalik lõpetada. Selleks et tagada äriühingutele õigusselgus ja -kindlus, tuleks käesolevas direktiivis sätestada meetmed, mida äriühingud peaksid inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või minimeerimiseks võtma, kui see on asjaoludest sõltuvalt asjakohane. Kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks võetavate asjakohaste meetmete hindamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta „äriühingu kahjuliku mõju tekkimises osalemise määra“ kooskõlas rahvusvaheliste raamistikega ja äriühingu võimet mõjutada kahjulikku mõju põhjustavat või ühiselt põhjustavat äripartnerit. Äriühingud peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et lõpetada kahjulik mõju või minimeerida sellise kahjuliku mõju ulatust, mida nad põhjustavad ise (kahjuliku mõju „põhjustamine“, nagu on osutatud rahvusvahelises raamistikus) või koos oma tütarettevõtjate või äripartneritega („kaasa aitamine“ kahjuliku mõju põhjustamisele, nagu on osutatud rahvusvahelises raamistikus). See kehtib olenemata sellest, kas kahjulikku mõju põhjustavad ka kolmandad osalised, kes ei kuulu äriühingu tegevusahelasse. Kahjuliku mõju ühine põhjustamine ei piirdu äriühingu ja tema tütarettevõtja või äripartneri võrdse osalemisega kahjuliku mõju tekitamises, vaid peaks hõlmama kõiki äriühingu tegevuse või tegevusetuse juhtusid, mis koos tütarettevõtjate või äripartnerite tegevuse või tegevusetusega põhjustavad kahjulikku mõju, sealhulgas juhtusid, kus äriühing oluliselt hõlbustab äripartneril kahjuliku mõju põhjustamist või ajendab äripartnerit sellist mõju põhjustama, seega välja arvatud vähene või vähetähtis kaasaaitamine. Kui äriühingud ei põhjusta kahjulikku mõju oma tegevusahelas ise või koos teiste juriidiliste isikutega, vaid kahjulikku mõju põhjustab üksnes nende äripartner äriühingute tegevusahelas (kahjuliku mõjuga „otseselt seotud olemine“, nagu on osutatud rahvusvahelises raamistikus), peaksid nad siiski püüdma kasutada oma mõjujõudu oma äripartnerite põhjustatava kahjuliku mõju lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks või püüdma oma mõjujõudu suurendada. Kasutades eespool nimetatud, rahvusvahelistes raamistikes kasutatud mõistete asemel üksnes mõistet kahjuliku mõju „põhjustamine“, välditakse segiajamist riigisisestes õigussüsteemides käibivate õigusterminitega, hõlmates samal ajal nendes raamistikes kirjeldatutega samad põhjuslikud suhted. Sellega seoses ja kooskõlas rahvusvaheliste raamistikega peaks äriühingu mõjujõud äripartneri suhtes ühelt poolt tähendama tema võimet veenda äripartnerit kahjulikku mõju lõpetama või selle ulatust minimeerima (näiteks turujõu või eelvalikunõuete kehtestamise kaudu või sidudes ettevõtlusstiimulid inimõiguste austamise või keskkonnatoimega) ning teiselt poolt tema mõjujõu ulatust või mõjutusvahendeid, mida äriühing saaks mõistlikult kasutada, tehes näiteks koostööd asjaomase äripartneriga või suheldes mõne teise äriühinguga, kes on kahjuliku mõjuga seotud äripartneri otsene äripartner.

(54)

Selleks et täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustust tegelik kahjulik mõju lõpetada või minimeerida selle ulatust, tuleks äriühingutelt nõuda asjakohastel juhtudel järgmiste asjakohaste meetmete võtmist. Kui see on vajalik põhjusel, et kahjulikku mõju ei ole võimalik kohe lõpetada, peaks äriühing välja töötama ja rakendama parandusmeetmete kava. Äriühing peaks taotlema otseselt äripartnerilt lepingulisi tagatisi selle kohta, et partner tagab äriühingu käitumisjuhendi ja vajaduse korral parandusmeetmete kava järgimise, sealhulgas taotledes vastavaid lepingulisi tagatisi oma partneritelt niivõrd, kuivõrd nende tegevus on osa äriühingu tegevusahelast. Lepingulised tagatised tuleks kavandada selliselt, et tagada vastutuse asjakohane jagamine äriühingu ja äripartnerite vahel. Lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed nõuete täitmise kontrollimiseks. Äriühingul peaks olema siiski kohustus lepingulisi tagatisi üksnes taotleda, kuna nende saamine võib sõltuda asjaoludest. Äriühingud peaksid tegema ka rahalisi või mitterahalisi investeeringuid, kohandamisi või ajakohastamisi, mille eesmärk on kahjuliku mõju lõpetamine või selle ulatuse minimeerimine, ning tegema kooskõlas liidu õigusega teiste äriühingutega koostööd. Kui see on asjakohane, peaksid äriühingud kohandama äriplaane, üldisi strateegiaid ja toiminguid, sealhulgas ostutavasid, ning töötama välja ostupoliitika, mis aitab kaasa nende tarnijate äraelamist võimaldava töötasu ja sissetuleku saamisele ning mis ei soodusta tegelikku kahjulikku mõju inimõigustele või keskkonnale, ja sellist ostupoliitikat kasutama. Hoolsuskohustuse tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks peaksid äriühingud enne ja pärast toote valmistamist ühtlasi tegema vajalikke muudatusi oma kavandamis- ja turustamistavades või neid täiustama, et tegeleda kahjuliku mõjuga, mis tuleneb nii nende tegevusahela eelneva kui ka järgneva etapi tegevusest. Selliste tavade vastuvõtmine ja vajaduse korral kohandamine võib olla äriühingu jaoks eriti oluline, et kahjulikku mõju üleüldse ära hoida. Sellised meetmed võivad olla asjakohased ka äriühingu ja tema äripartnerite ühiselt põhjustatud kahjuliku mõjuga tegelemiseks, mis tuleneb näiteks äriühingu poolt äripartnerile kehtestatud tähtaegadest või spetsifikatsioonidest. Väärtuse parema jagamisega tegevusahelas aitavad vastutustundlikud ostu- või turustamistavad ühtlasi kaasa võitlusele lapstööjõu kasutamise vastu, mida sageli esineb riikides või territooriumidel, kus valitseb suur vaesus. Äriühingud peaksid pakkuma ka sihipärast ja proportsionaalset toetust VKE-le, kes on äriühingu äripartner, kui see on VKE ressursse, teadmisi ja piiranguid arvestades vajalik, sealhulgas pakkudes või võimaldades juurdepääsu suutlikkuse suurendamisele, koolitusele või juhtimissüsteemide ajakohastamisele, ning juhul, kui käitumisjuhendi või parandusmeetmete kava järgimine ohustaks VKE elujõulisust, pakkudes sihipärast ja proportsionaalset rahalist toetust, nagu otserahastamine, madala intressiga laenud, püsihanketagatised või abi rahastamisvõimaluste leidmisel. „VKE elujõulisuse ohustamist“ tuleks tõlgendada asjaoluna, mis võib põhjustada VKE pankroti või panna VKE olukorda, kus pankrot on vältimatu.

(55)

Selleks et kajastada äriühingu kõiki valikuvõimalusi juhtudel, kus eespool kirjeldatud meetmete abil ei õnnestu tegeliku kahjuliku mõjuga tegeleda, tuleks käesolevas direktiivis jätta äriühingutele ka võimalus taotleda lepingulisi tagatisi kaudselt äripartnerilt, et saavutada äriühingu käitumisjuhendi või parandusmeetmete kava järgimine, ning võtta asjakohaseid meetmeid, et kontrollida lepinguliste tagatiste järgimist kaudse äripartneri poolt.

(56)

Kui lepingulised tagatised saadakse VKE-lt, kes on kaudne äripartner, peaks äriühing hindama, kas lepinguliste tagatistega peaksid kaasnema asjakohased meetmed VKEde jaoks. Juhul kui VKE soovib tasuda osa kuludest või kokkuleppel äriühinguga peaks VKE-l olema võimalik jagada kontrolli tulemusi teiste äriühingutega.

(57)

Tegeliku kahjuliku mõju lõpetamiseks või minimeerimiseks võetavate asjakohaste meetmete tõhususe tagamiseks peaksid äriühingud prioriseerima suhete hoidmist oma tegevusahelasse kuuluvate äripartneritega, jättes ärisuhte lõpetamise viimaseks abinõuks, mida kasutatakse ainult juhul, kui katsed tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või selle ulatust minimeerida ebaõnnestuvad. Juhuks kui selliste asjakohaste meetmetega ei õnnestu tegelikku kahjulikku mõju lõpetada või selle ulatust piisavalt minimeerida, tuleks käesolevas direktiivis siiski ka sätestada, et äriühingud on kohustatud viimase abinõuna hoiduma asjaomase partneriga uute suhete loomisest või olemasolevate suhete laiendamisest, ning juhul, kui on mõistlik väljavaade olukorra muutumiseks, kasutades või suurendades äriühingu mõjutusvahendeid asjaomase tegevusega seotud ärisuhte ajutise peatamise kaudu, konkreetse kahjuliku mõju suhtes põhjendamatu viivituseta vastu võtma ja rakendama tõhustatud parandusmeetmete kava, sealhulgas kõigi selles sisalduvate meetmete vastuvõtmise ja rakendamise konkreetse ja asjakohase ajakava, mille jooksul võib äriühing otsida ka alternatiivseid äripartnereid. Tegurid, mille abil määrata kindlaks nende meetmete vastuvõtmise ja rakendamise ajakava asjakohasust, võivad hõlmata kahjuliku mõju tõsidust, vajadust teha kindlaks mis tahes täiendav kahjulik mõju ja võtta meetmeid selle lõpetamiseks või selle ulatuse minimeerimiseks, samuti mõju VKEdele või väikepõllumajandustootjatele. Äriühingud peaksid oma ärisuhted asjaomase äripartneriga peatama, suurendades sellega oma mõjutusvahendeid ja võimalust, et mõjuga tegeletakse. Kui puudub mõistlik eeldus, et need püüdlused osutuvad edukaks, näiteks riigi kehtestatud sunniviisilise töö olukordades, või kui tõhustatud parandusmeetmete kava rakendamisega ei õnnestunud kahjulikku mõju lõpetada või selle ulatust minimeerida, tuleks äriühingult nõuda asjaomase tegevusega seotud ärisuhte lõpetamist, kui tegelik kahjulik mõju on tõsine. Selleks et äriühingud saaksid seda kohustust täita, peaksid liikmesriigid oma riigi õigusega reguleeritud lepingute puhul nägema ette võimaluse selline ärisuhe lõpetada. Ärisuhte lõpetamise või peatamise üle otsustamisel peaks äriühing hindama, kas võib mõistlikult eeldada, et selle kahjulik mõju oleks ilmselgelt tõsisem kui kahjulik mõju, mida ei olnud võimalik lõpetada või mille ulatust ei olnud võimalik piisavalt minimeerida. Kui äriühingud ärisuhte ajutiselt peatavad või lõpetavad, peaksid nad võtma meetmeid ärisuhte peatamise või lõpetamise mõju ennetamiseks, leevendamiseks või lõpetamiseks, teatama sellest mõistliku aja jooksul äripartnerile ja vaatama selle otsuse edaspidi läbi. On võimalik, et kahjuliku mõju lõpetamiseks kaudsete ärisuhete tasandil on vaja teha koostööd teise üksusega. Mõnel juhul võib koostöö teise äriühinguga olla ainus realistlik viis, et lõpetada tegelik kahjulik mõju kaudsete ärisuhete tasandil, eelkõige juhul, kui kaudne äripartner ei ole valmis äriühinguga lepingut sõlmima.

(58)

Kui äriühing on põhjustanud või ühiselt põhjustanud tegeliku kahjuliku mõju, peaks ta selle heastama. Mõiste „heastamine“ tähendab mõjutatud isiku või isikute, kogukondade või keskkonna olukorra taastamist samaväärse või võimalikult lähedasena sellele, milles nad oleksid, kui tegelikku kahjulikku mõju ei oleks tekkinud, ning mis on proportsionaalne sellega, mil määral on äriühing seotud kahjuliku mõju tekkimisega, kaasa arvatud rahaline või mitterahaline hüvitis, mida äriühing annab isikule või isikutele, keda tegelik kahjulik mõju puudutab, ning, kui see on kohaldatav, avaliku sektori asutustele mis tahes vajalike heastamismeetmete tõttu tekkinud kulude hüvitamist. Liikmesriigid peaksid tagama, et kahjulikust mõjust puudutatud sidusrühmi ei kohustata nõudma heastamist enne nõuete kohtule esitamist. Liikmesriigid peaksid tagama, et kui äriühing ei heasta tegelikku kahjulikku mõju, mille ta on põhjustanud või ühiselt põhjustanud, on pädeval järelevalveasutusel õigus omal algatusel või talle käesoleva direktiivi kohaselt teatatud põhjendatud kahtluste korral nõuda äriühingult asjakohast heastamist. See ei piira sellises olukorras karistuste määramist käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise eest ega tsiviilvastutuse taotlemist liikmesriigi kohtus. Kui tegeliku kahjuliku mõju on põhjustanud üksnes äriühingu äripartner, võib äriühing selle heastada vabatahtlikult. Äriühing võib heastamise võimaldamiseks kasutada ka oma võimet mõjutada kahjulikku mõju põhjustavat või ühiselt põhjustavat äripartnerit.

(59)

Äriühingud peaksid andma isikutele ja organisatsioonidele võimaluse esitada kaebusi otse äriühingule, kui neil on põhjendatud kahtlusi seoses inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga. Selliseid kaebusi esitada võivate isikute ja organisatsioonide hulka peaksid kuuluma isikud, keda kahjulik mõju puudutab või kellel on põhjendatud alus arvata, et see võib neid puudutada, ning selliste isikute seaduslikud esindajad nende nimel, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonid ja inimõiguste kaitsjad, ametiühingud ja muud töötajate esindajad, kes esindavad asjaomases tegevusahelas töötavaid isikuid, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad ja kellel on kogemus kaebuse esemeks oleva kahjuliku keskkonnamõjuga seotud valdkondades. Äriühingud peaksid kehtestama õiglase, üldsusele kättesaadava, ligipääsetava, prognoositava ja läbipaistva korra kõnealuste kaebustega tegelemiseks ning andma sellisest korrast asjaomastele töötajatele, ametiühingutele ja muudele töötajate esindajatele teada. Äriühingud peaksid kehtestama ka ligipääsetava mehhanismi, mille kaudu üksikisikud ja organisatsioonid saaksid esitada teateid, kui neil on teavet või kahtlusi seoses tegeliku või võimaliku kahjuliku mõjuga. Selleks et vähendada äriühingute koormust, peaks neil olema võimalik osaleda ühistes kaebuste esitamise menetlustes ja teavitamismehhanismides, näiteks need, mis on kehtestatud äriühingute poolt ühiselt (näiteks kontserni poolt), valdkondlike ühenduste, mitut sidusrühma hõlmavate algatuste või üldiste raamlepingute kaudu. Teate või kaebuse esitamine ei tohiks olla eeltingimus ega takistada nende esitaja ligipääsu põhjendatud kahtluste menetlusele ega kohtulikele või muudele kohtuvälistele mehhanismidele, näiteks OECD riiklikele kontaktpunktidele, kus need on olemas. Käesoleva direktiivi sätetega kaebuste esitamise korra ja teavitamise mehhanismi kohta tuleks vältida olukorda, et selline juurdepääs äriühingu esindajatele toob kaasa põhjendamatu tülitamise. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega peaks kaebuse esitajal juhul, kui ta ei esita kaebust anonüümselt, olema õigus nõuda äriühingult õigeaegsete ja asjakohaste järelmeetmete võtmist ning kohtuda äriühingu sobiva tasandi esindajatega, et arutada kaebuse esemeks olevat tõsist võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju ja võimalikku heastamist, saada selgitusi selle kohta, miks kaebus loeti põhjendatuks või põhjendamatuks, ning kui see loeti põhjendatuks, saada teavet äriühingu võetud või võetavate meetmete kohta. Äriühingud peaksid samuti võtma mõistlikult kättesaadavaid meetmeid, et hoida ära mis tahes survemeetmeid, tagades kaebuse või teate esitanud isiku või organisatsiooni identiteedi konfidentsiaalsuse kooskõlas riigisisese õigusega. Mõisteid „õiglane, üldsusele kättesaadav, ligipääsetav, prognoositav ja läbipaistev“ tuleks mõista kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete 31. põhimõttega, mille kohaselt menetlused peavad olema seaduslikud, ligipääsetavad, prognoositavad, õiglased, läbipaistvad, õigustega kooskõlas ja pideva õppimise allikad, nagu on osutatud ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaaris nr 16. Nõuetekohaselt tuleks kaitsta ka töötajaid ja nende esindajaid ning kohtuväliste heastamismeetmete võtmine peaks toimuma ilma, et see piiraks kollektiivläbirääkimiste soodustamist ja ametiühingute tunnustamist ning need ei tohiks mingil juhul kahjustada seaduslike ametiühingute või töötajate esindajate rolli töövaidluste lahendamisel. Äriühingud peaksid tagama sidusrühmade ligipääsu teavitamise mehhanismidele ja kaebuste esitamise menetlustele, võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid takistusi.

(60)

Kuna kaebuste esitamise õigust omavate isikute või organisatsioonide loetelu on ulatuslikum ja kaebuste sisu mitmekesisem, tuleks käesoleva direktiivi kohast kaebuste esitamise menetlust mõista kui mehhanismi, mis on õiguslikult eraldiseisev asutusesisesest teavitamismenetlusest, mille äriühingud on kehtestanud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937 (16). Kui kõnealuse direktiivi sisulisse kohaldamisalasse kuuluvat liidu või riigisisese õiguse rikkumist võib pidada kahjulikuks mõjuks ja rikkumisest teavitav isik on äriühingu töötaja, keda kahjulik mõju otseselt puudutab, võib isik kasutada mõlemat menetlust – kaebuste esitamise mehhanismi kooskõlas käesoleva direktiiviga ja asutusesisest teavitamismenetlust, mis on sätestatud kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/1937. Kui üks eespool nimetatud tingimustest ei ole siiski täidetud, peaks isikul olema võimalik tegutseda ainult ühe menetluse kaudu.

(61)

Äriühingud peaksid jälgima hoolsuskohustuse meetmete rakendamist ja tulemuslikkust. Nad peaksid korrapäraselt hindama enda, oma tütarettevõtjate, ja kui see on seotud äriühingu tegevusahelaga, oma äripartnerite tegevust, et hinnata rakendamist ning jälgida kahjuliku mõju kindlakstegemise, ennetamise, minimeerimise, lõpetamise ja leevendamise piisavust ja tulemuslikkust. Hindamise käigus tuleks kontrollida, kas kahjulik mõju on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, hoolsuskohustuse meetmeid on rakendatud ning kahjulikku mõju on ka tegelikult ennetatud või see on lõpetatud. Hindamiste ajakohasuse tagamiseks tuleks neid teostada põhjendamatu viivituseta pärast iga olulist muutust, kuid vähemalt iga 12 kuu järel ja hinnangud tuleks vahepeal läbi vaadata, kui on mõistlikult alust arvata, et on tekkinud uus kahjuliku mõju avaldumise oht. Olulise muutusena tuleks mõista senise olukorra muutust äriühingu enda, tema tütarettevõtjate või äripartnerite tegevuses või õigus- või ettevõtluskeskkonnas või mis tahes muud olulist muutust äriühingu olukorras või tema tegevuskontekstis. Olulised muutused on näiteks juhud, kui äriühing asub tegutsema uues majandussektoris või geograafilises piirkonnas, hakkab tootma uusi tooteid või muudab olemasolevate toodete tootmise viisi, kasutades suuremat kahjulikku mõju avaldada võivat tehnoloogiat, või muudab ümberkorralduste, ühinemiste või omandamiste kaudu oma struktuuri. Mõistlik alus arvata, et on uusi ohte, võib tekkida mitmel moel, sealhulgas juhul, kui äriühing saab kahjulikust mõjust teada avalikult kättesaadava teabe, sidusrühmade kaasamise või teadete kaudu. Äriühingud peaksid säilitama selle nõude täitmist tõendavaid dokumente vähemalt viis aastat. Sellised dokumendid peaksid asjakohasel juhul hõlmama vähemalt kindlakstehtud mõju ja põhjalikke hinnanguid vastavalt artiklile 8, ennetus- ja/või parandusmeetmete kava vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile a ja artikli 11 lõike 3 punktile b, saavutatud lepingutingimusi või sõlmitud lepinguid vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile b, artikli 10 lõikele 4, artikli 11 lõike 3 punktile c ja artikli 11 lõikele 5, kontrolle vastavalt artikli 10 lõikele 5 ja artikli 11 lõikele 6, heastamismeetmeid, korrapäraseid hindamisi äriühingu jälgimiskohustuse raames ning teateid ja kaebusi. Finantsettevõtjad peaksid korrapäraselt hindama ainult enda, oma tütarettevõtjate ja tegevusahela eelneva etapi äripartnerite tegevust.

(62)

Kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD raamistiku alusel kehtestatud rahvusvaheliste standarditega kuulub hoolsuskohustuse hulka nõue edastada üldsusele asjakohast teavet äriühingu hoolsuskohustuse põhimõtete, protsesside ja tegevuse kohta, mille eesmärk on tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju kindlaks teha ja sellega tegeleda, sealhulgas sellise tegevuse tulemuste ja järelduste kohta. Direktiivis 2013/34/EL on sätestatud käesoleva direktiiviga hõlmatud äriühingute asjakohased aruandluskohustused. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (17) finantsettevõtjatele sätestatud täiendavad aruandluskohustused kestlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris. Selleks et vältida aruandekohustuste dubleerimist, ei tohiks käesoleva direktiiviga kehtestada kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele uusi aruandekohustusi lisaks direktiivis 2013/34/EL sätestatud kohustustele ja selle alusel välja töötatavatele aruandlusstandarditele. Et täita käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse juurde kuuluvat teavitamiskohustust, peaksid äriühingud oma veebisaidil avaldama vähemalt ühes liidu ametlikus keeles majandusaasta aruande mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 12 kuud pärast selle majandusaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, välja arvatud juhul, kui äriühingu suhtes kohaldatakse direktiivis 2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid. Kui äriühingult ei nõuta aruandlust vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 19a või 29a, tuleks aruanne avaldada aruandeaasta finantsaruannete avaldamise kuupäevaks. Majandusaasta aruanne tuleks esitada määratud kogumisasutusele, et teha see kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2859 (18) loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu. Selleks et tagada ESAPi kaudu teabele juurdepääsu käsitlevate normide ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Õiguskindluse suurendamiseks tuleks määruse (EL) 2023/2859 lisa muuta, lisades viite käesolevale direktiivile.

(63)

Nõuet äriühingutele, kes kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ja kelle suhtes kohaldatakse samal ajal ka direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a, 29a ja 40a kohaseid aruandlusnõudeid ning kes seega peavad oma hoolsuskohustuse protsessi kohta aru andma, nagu on sätestatud direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a, 29a ja 40a, tuleks mõista kui äriühingutele esitatavat nõuet kirjeldada, kuidas nad rakendavad käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustust.

(64)

Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole nõuda, et äriühingud avalikustaksid teavet intellektuaalse kapitali, intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta, mis kvalifitseeruks ärisaladuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 tähenduses. Käesolevas direktiivis sätestatud aruandlusnõuded ei tohiks seega piirata direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist. Käesolevat direktiivi tuleks ühtlasi kohaldada ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 (19) kohaldamist.

(65)

Inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse tegelikuks täitmiseks peaksid äriühingud võtma asjakohaseid meetmeid, et hoolsuskohustuse meetmete võtmisel sidusrühmi tõhusalt kaasata. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist, peaks tulemuslik kaasamine hõlmama asjakohase ja põhjaliku teabe andmist sidusrühmadele, kellega konsulteeritakse, ning pidevat konsulteerimist, mis võimaldab tõelist suhtlust ja dialoogi asjakohasel tasandil, näiteks projekti või tegevuskoha tasandil, ja asjakohase sagedusega. Konsulteeritavate sidusrühmade sisulisel kaasamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kaasamise takistusi, tagada, et sidusrühmad oleks kaitstud survemeetmete ja kättemaksu eest, sealhulgas konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse säilitamisega, ning erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavate sidusrühmade vajadustele, kattuvatele haavatavustele ja läbipõimunud teguritele, sealhulgas võttes arvesse võimalikke mõjutatud rühmi ja kogukondi, näiteks neid, kes on kaitstud põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooniga, ja neid, keda hõlmab inimõiguste kaitsjaid käsitlev ÜRO deklaratsioon. On olukordi, kus sidusrühmi, kellega konsulteeritakse, ei ole võimalik sisuliselt kaasata või kus on kasulik taotleda täiendavaid ekspertide seisukohti, et äriühing saaks käesoleva direktiivi nõuded täielikult täita. Sellistel juhtudel peaksid äriühingud lisaks konsulteerima ekspertidega, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidega või inimõigusi või keskkonda kaitsvate juriidiliste või füüsiliste isikutega, et saada usaldusväärset teavet võimaliku või tegeliku kahjuliku mõju kohta. Töötajate ja nende esindajatega konsulteerimine peaks toimuma kooskõlas asjakohase ELi õigusega ja, kui see on kohaldatav, riigisisese õiguse ja kollektiivlepingutega, ning ilma et see piiraks nende kohaldatavaid õigusi olla teavitatud, ära kuulatud ja osaleda, ning eelkõige õigusi, mis on hõlmatud asjakohaste ELi õigusaktidega töö- ja sotsiaalõiguste valdkonnas, sealhulgas nõukogu direktiiviga 2001/86/EÜ (20) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2002/14/EÜ (21) ja 2009/38/EÜ (22). Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks töötajaid käsitada nii, et nende hulka kuuluvad renditöötajad ja teised ebatüüpilises töösuhtes olevad töötajad, tingimusel et nad vastavad Euroopa Kohtu kehtestatud töötaja staatuse kindlaksmääramise kriteeriumidele. Konsulteerimisel peaks äriühingutel olema võimalik tugineda valdkondlikele algatustele niivõrd, kuivõrd need on tulemusliku kaasamise toetamiseks asjakohased. Valdkondlike ja mitut sidusrühma hõlmavate algatuste kasutamine iseenesest ei ole töötajate ja nende esindajatega konsulteerimise kohustuse täitmiseks piisav.

(66)

Selleks et anda äriühingutele vahendid, mis aitavad neil täita oma hoolsuskohustuse nõudeid kogu oma tegevusahela ulatuses, peaks komisjon andma liikmesriikide ja sidusrühmadega konsulteerides suuniseid lepingu näidistingimuste kohta, mida äriühingud saavad vabatahtlikult kasutada vahendina, mis aitab neil täita artiklites 10 ja 11 sätestatud kohustusi. Suuniste eesmärk peaks olema hõlbustada ülesannete selget jaotust lepinguosaliste vahel ja pidevat koostööd viisil, mis hoiaks ära käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste üleandmise äripartnerile ja muudaks rikkumise korral lepingu automaatselt tühiseks. Suunised peaksid kajastama põhimõtet, et lepinguliste tagatiste pelk kasutamine ei ole käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustuse standardite täitmiseks piisav.

(67)

Et pakkuda äriühingutele ja liikmesriikide ametiasutustele tuge ja praktilisi vahendeid selle kohta, kuidas äriühingud peaksid oma hoolsuskohustust praktiliselt täitma, ja sidusrühmade toetamiseks peaks komisjon, lähtudes asjakohastest rahvusvahelistest suunistest ja standarditest ning konsulteerides liikmesriikide ja sidusrühmade, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa Tööjõuameti ja asjakohasel juhul ka hoolsuskohustuse alaseid eksperditeadmisi omavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude organitega, andma välja suuniseid, sealhulgas üldsuuniseid ning suuniseid konkreetsete sektorite või konkreetse kahjuliku mõju kohta ning käesoleva direktiivi ja muude samu eesmärke taotlevate ning ulatuslikumaid või konkreetsemaid kohustusi kehtestavate liidu õigusaktide omavahelise koostoime kohta.

(68)

Digivahendid ja -tehnoloogiad, näiteks need, mida kasutatakse tooraine, kaupade ja toodete jälitamiseks, järelevalveks või jälgimiseks kogu väärtusahela ulatuses, nt satelliidid, mehitamata õhusõidukid, radarid või platvormipõhised lahendused, võiksid toetada andmete kogumist väärtusahela haldamiseks, sealhulgas kahjuliku mõju kindlakstegemiseks ja hindamiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks ning hoolsuskohustuse meetmete tulemuslikkuse jälgimiseks, ning vähendada asjaomaste andmete kogumise kulusid. Et aidata äriühinguid, kes täidavad oma hoolsuskohustusi kogu väärtusahela ulatuses, tuleks selliste vahendite ja tehnoloogiate kasutamist julgustada ja edendada. Selleks peaks komisjon andma välja suuniseid, mis sisaldavad kasulikku teavet ja viiteid asjakohastele ressurssidele. Digivahendite ja -tehnoloogiate kasutamisel peaksid äriühingud arvesse võtma ja asjakohaselt käsitlema nendega seotud võimalikke riske ning kehtestama mehhanismid saadud teabe asjakohasuse kontrollimiseks.

(69)

Kuigi VKEd käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, võivad direktiivi sätted mõjutada neid kui kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute töövõtjaid või alltöövõtjaid. Eesmärk on siiski leevendada VKEde finants- ja halduskoormust, kuna paljud neist on ülemaailmse majandus- ja sanitaarkriisi tõttu juba niigi raskustes. VKEde toetamiseks peaksid liikmesriigid komisjoni toetusel kas eraldi või ühiselt looma spetsiaalsed kasutajasõbralikud veebisaidid, portaalid või platvormid äriühingutele teabe ja toe pakkumiseks ning neid haldama, samuti võiksid liikmesriigid VKEsid rahaliselt toetada ja aidata neil suurendada oma suutlikkust. Ühtlasi võiks sellise toetuse teha kättesaadavaks ning seda vajaduse korral kohandada ja laiendada tegevusahela eelnevates etappides tegutsevatele kolmandate riikide ettevõtjatele. Äriühinguid, kellel on VKEdest äripartnereid, julgustatakse samuti toetama neid hoolsuskohustuse meetmete täitmisel ning kasutama VKEde suhtes õiglasi, mõistlikke, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid nõudeid.

(70)

Komisjon peaks looma äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse valdkonna ühtse kasutajatoe. Kõnealusel ühtsel kasutajatoel peaks olema võimalik teha koostööd iga liikmesriigi asjaomaste ametiasutustega, sealhulgas riiklike kasutajatugedega, kui need on olemas, ja küsida neilt teavet, näiteks selleks, et aidata kohandada teavet ja suuniseid vastavalt riiklikule kontekstile ning neid levitada, ilma et see piiraks riiklikes süsteemides ülesannete ja volituste jaotust ametiasutuste vahel. Ühtne kasutajatugi ja asjaomased riiklikud ametiasutused peaksid samuti omavahel suhtlema, et tagada piiriülene koostöö.

(71)

Et täiendada liikmesriikide poolt äriühingutele, sealhulgas VKEdele, hoolsuskohustuste rakendamisel pakutavat toetust, võib komisjon kasutada olemasolevaid liidu vahendeid, projekte ja muid meetmeid, mis aitavad rakendada hoolsuskohustust liidus ja kolmandates riikides. Komisjon võib luua uusi toetusmeetmeid (nt tegevusahela läbipaistvuse vaatluskeskus ja valdkondlike või mitut sidusrühma hõlmavate algatuste hõlbustamine), et aidata äriühinguid, sealhulgas VKEsid, seoses hoolsuskohustuse nõuetega.

(72)

Komisjon võiks täiendada liikmesriikide toetusmeetmeid, kasutades olemasolevaid liidu meetmeid, et aidata tegevusahela eelnevates etappides tegutsevatel ettevõtjatel suurendada oma suutlikkust, et tõhusalt ennetada ja leevendada oma tegevuse ja ärisuhete kahjulikku mõju inimõigustele ja nende kahjulikku keskkonnamõju (erilist tähelepanu tuleks pöörata väikepõllumajandustootjate probleemidele). Liitu ja selle liikmesriike innustatakse oma vastavate pädevuste piires kasutama oma naabrus-, arengu- ja rahvusvahelise koostöö vahendeid, sealhulgas kaubanduslepinguid, et aidata kolmandate riikide valitsustel ja nendes riikides tegevusahela eelnevates etappides tegutsevatel ettevõtjatel tegeleda nii oma tegevusest kui ka tegevusahela eelneva etapi ärisuhetest tuleneva kahjuliku mõjuga inimõigustele ja kahjuliku keskkonnamõjuga. See võib hõlmata partnerriikide valitsuste, kohaliku erasektori ja sidusrühmadega tehtavat koostööd, mille eesmärk on jõuda inimõigustele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju algpõhjusteni.

(73)

Käesolev direktiiv on oluline seadusandlik vahend, millega tagada äriühingute üleminek kestlikule majandusele, sealhulgas selleks, et vähendada kliimamuutuste eksistentsiaalset kahju ja kulusid, tagada 2050. aastaks ülemaailmse kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi järgimine, vältida eksitavaid väiteid selle järgimise kohta ning lõpetada rohepesu, desinformatsiooni ja fossiilkütuste levik kogu maailmas, eesmärgiga saavutada rahvusvahelised ja Euroopa kliimaeesmärgid. Tagamaks et käesolev direktiiv aitab tõhusalt võidelda kliimamuutuste vastu, peaksid äriühingud võtma vastu ja rakendama kliimamuutuste leevendamise üleminekukava, mille eesmärk on maksimaalsete jõupingutuste abil tagada, et äriühingu ärimudel ja strateegia oleksid kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 oC-ni, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes, ning eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119, sealhulgas selles sätestatud kliimaneutraalsuse vahe-eesmärkide ja 2050. aastaks seatud eesmärgiga. Kavas tuleks asjakohasel juhul käsitleda äriühingu kokkupuudet söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega. Kõnealuseid nõudeid tuleks mõista vahendite, mitte tulemustega seotud kohustusena. Et tegemist on vahenditega seotud kohustusega, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta äriühingute edusamme ning kliimapöörde keerukust ja muutuvat olemust. Kuigi äriühingud peaksid püüdma saavutada oma kavades sisalduvaid kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke, võivad konkreetsed asjaolud viia selleni, et äriühingud ei suuda neid eesmärke saavutada, kui see ei ole enam mõistlik. Kava peaks sisaldama 2030. aastaks ja viie aasta kaupa kuni 2050. aastani seatud kliimamuutustega seotud äriühingu tähtajalisi eesmärke, mis põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel ning hõlmavad asjakohasel juhul 1., 2. ja 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite absoluutseid vähendamise eesmärke. Kavas tuleks välja töötada rakendusmeetmed äriühingu kliimaeesmärkide saavutamiseks ja need peaksid põhinema veenvatel teaduslikel tõenditel, st sõltumatu teadusliku valideerimisega tõendusmaterjalil, mis on kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) määratletud globaalse soojenemise piiramisega 1,5 oC-ni, ning nendes tuleks võtta arvesse kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu soovitusi. Järelevalveasutustelt tuleks nõuda järelevalvet vähemalt kava vastuvõtmise ja koostamise ning selle ajakohastamise üle vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Kuna kliimamuutuste leevendamise üleminekukava sisu peaks olema kooskõlas direktiivi 2013/34/EL kohaste aruandlusnõuetega äriühingute kestlikkusaruandluse osas, tuleks lugeda, et äriühingud, kes teatavad asjaomasest kavast direktiivi 2013/34/EL kohaselt, on täitnud käesoleva direktiivi kohase konkreetse kohustuse kava vastu võtta. Kuigi vastuvõtmise kohustus loetakse täidetuks, peaksid äriühingud siiski täitma oma kohustust see kliimamuutuste leevendamise üleminekukava ellu viia ja seda iga 12 kuu järel ajakohastada, et hinnata selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.

(74)

Selleks et võimaldada tulemuslikku järelevalvet käesoleva direktiivi üle ja nõuda vajaduse korral selle täitmist kolmandate riikide äriühingutelt, peaksid kõnealused äriühingud määrama liidus piisavate volitustega esindaja ja andma oma volitatud esindajast teada. Volitatud esindajal peaks olema võimalik täita ka kontaktpunkti rolli, tingimusel et käesoleva direktiivi asjakohased nõuded on täidetud. Kui kolmanda riigi äriühing ei määra volitatud esindajat, peaksid kõik liikmesriigid, kus äriühing tegutseb, olema pädevad tagama selle kohustuse täitmise, eelkõige füüsilise või juriidilise isiku määramiseks ühes liikmesriigis, kus äriühing tegutseb, kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud täitmise tagamise raamistikuga. Sellist täitmise tagamist algatavad liikmesriigid peaksid teavitama teiste liikmesriikide järelevalveasutusi Euroopa järelevalveasutuste võrgustiku kaudu, nii et teistel liikmesriikidel poleks vaja täitmise tagamise meetmeid võtta.

(75)

Selleks et tagada järelevalve äriühingute hoolsuskohustuste nõuetekohase rakendamise üle ning käesoleva direktiivi nõuetekohane täitmine, peaksid liikmesriigid oma riigis määrama ühe või mitu riiklikku järelevalveasutust. Järelevalveasutused peaksid olema avalik-õiguslikku laadi, sõltumatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest äriühingutest või muudest turuhuvidest, neil ei tohiks olla huvide konflikte ning nad peaksid olema vabad otsestest ja kaudsetest välistest mõjutustest. Selleks et kasutada oma volitusi erapooletult, ei tohiks kõnealused järelevalveasutused küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki isikult. Liikmesriigid peaksid kooskõlas riigisisese õigusega tagama, et igal järelevalveasutusel on oma ülesannete tõhusaks täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid. Neil peaks olema õigus korraldada uurimisi omal algatusel või käesoleva direktiivi alusel esitatud põhjendatud kahtluse alusel. Need uurimised võivad asjakohasel juhul hõlmata kohapealseid kontrolle ja asjaomaste sidusrühmade ärakuulamist. Kui valdkondlike õigusaktide alusel on pädevad asutused juba varem loodud, võivad liikmesriigid määrata nad vastutama käesoleva direktiivi kohaldamise eest oma pädevusvaldkonnas. Järelevalveasutused peaksid avaldama ja tegema veebisaidil kättesaadavaks aastaaruande, milles käsitletakse nende senist tegevust, sealhulgas kõige tõsisemaid tuvastatud rikkumisi. Liikmesriigid peaksid kehtestama juurdepääsetava mehhanismi, mille kaudu võetakse tasuta või üksnes halduskulude katmisega piirduva tasu eest vastu põhjendatud kahtlusi, ning tagama, et üldsusele tehakse kättesaadavaks praktiline teave selle kohta, kuidas seda õigust kasutada.

(76)

Käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide tulemuslikuks rakendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama hoiatavad, proportsionaalsed ja mõjusad karistused nende meetmete rikkumise eest. Selleks et selline karistuskord oleks mõjus, peaksid riiklike järelevalveasutuste määratavad karistused hõlmama rahalisi karistusi ja avalikku avaldust, milles on märgitud vastutava äriühingu nimi ja rikkumise laad, kui äriühing ei täida rahalise karistuse määramise otsust ettenähtud tähtaja jooksul. See karistuskord ei piira õigust kõrvaldada turult ning keelata turule lasta või turul kättesaadavaks teha ja eksportida tooteid muude liidu õigusaktide alusel, millega nähakse ette ulatuslikumad või konkreetsemad hoolsuskohustused, nagu määrus (EL) 2023/1115. Liikmesriigid peaksid tagama, et rahaline karistus on proportsionaalne äriühingu ülemaailmse netokäibega karistuse määramise ajal. See ei tohiks siiski kohustada liikmesriike võtma rahalise karistuse määramisel igal juhul aluseks üksnes äriühingu netokäivet. Liikmesriigid peaksid kooskõlas riigisisese õigusega otsustama, kas karistusi peaksid määrama otse järelevalveasutused koostöös teiste asutustega või tuleks nende määramist taotleda pädevatelt õigusasutustelt. Selleks et tagada avalik järelevalve käesolevas direktiivis sätestatud normide kohaldamise üle, tuleks järelevalveasutuste otsused, millega määratakse äriühingutele käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide täitmata jätmise eest karistusi, avaldada ja saata Euroopa järelevalveasutuste võrgustikule ning need peaksid jääma üldsusele kättesaadavaks vähemalt kolmeks aastaks. Avaldatud otsus ei tohiks sisaldada isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (23). Äriühingu nime avaldamine peaks olema lubatud isegi juhul, kui see sisaldab füüsilise isiku nime.

(77)

Et vältida võimalike haldustrahvide kunstlikku vähendamist, peaksid liikmesriigid tagama, et kontserni kuuluvale äriühingule rahalise karistuse määramisel võetakse selle arvutamisel arvesse lõpliku emaettevõtja tasandil arvutatud konsolideeritud käivet.

(78)

Et tagada käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusnormide kohaldamise ja täitmise tagamise järjepidevus, peaksid riiklikud järelevalveasutused tegema koostööd ja oma tegevust kooskõlastama. Selleks peaks komisjon looma Euroopa järelevalveasutuste võrgustiku ning järelevalveasutused peaksid üksteist oma ülesannete täitmisel aitama ja osutama vastastikust abi.

(79)

Et tagada kahjuliku mõju ohvrite tegelik juurdepääs õigusemõistmisele ja hüvitisele, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad kehtestaksid õigusnormid, mis reguleerivad äriühingu tsiviilvastutust füüsilisele või juriidilisele isikule põhjustatud kahju eest, tingimusel et äriühing kas tahtlikult või hooletusest ei ennetanud või leevendanud võimalikku kahjulikku mõju või ei lõpetanud tegelikku kahjulikku mõju või ei minimeerinud selle ulatust ning et sellise tegematajätmise tulemusel põhjustati füüsilisele või juriidilisele isikule kahju. Isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju (näiteks surm, füüsiline vigastus või psühholoogiline trauma, isikuvabaduse äravõtmine, inimväärikuse kaotus või isiku vara kahjustamine) tuleks mõista kooskõlas riigisisese õigusega. Tingimust, et kahju peab olema põhjustatud isikule selle tulemusena, et äriühing ei ole täitnud kahjuliku mõjuga tegelemise kohustust, kui käesoleva direktiivi lisas loetletud õiguse, keelu või kohustuse – mille rikkumise tulemuseks on kahjulik mõju, millega oleks tulnud tegeleda – eesmärk on kaitsta füüsilist või juriidilist isikut, kellele kahju on põhjustatud, tuleks mõista nii, et see ei hõlma sellisest kahjust omakorda tulenenud kahju (mis põhjustatakse kaudselt teistele isikutele, kes ei ole kahjuliku mõju ohvrid ja kes ei ole kaitstud käesoleva direktiivi lisas loetletud õiguste, keeldude või kohustustega). Näiteks kui äriühingu töötaja kannatas kahju seetõttu, et äriühing rikkus töökohas ohutusstandardeid, ei tohiks sellise töötaja üürileandjal olla lubatud esitada äriühingu vastu nõuet majandusliku kahju eest, mille põhjustas töötaja suutmatus maksta üüri. Käesoleva direktiiviga ei reguleerita põhjuslikku seost tsiviilvastutuse tähenduses, välja arvatud asjaolu, et äriühinguid ei tohiks võtta käesoleva direktiivi kohaselt vastutusele, kui kahju on põhjustanud ainult äriühingute tegevusahelasse kuuluvad äripartnerid („otseselt seotud“, nagu on osutatud rahvusvahelises raamistikus). Ohvritel peaks olema õigus tekitatud kahju täielikule hüvitamisele kooskõlas riigisisese õigusega ja kooskõlas sellise ühise põhimõttega. Kahjuhüvitise kaudu hoiatamine (st karistuslik kahjuhüvitis) või mis tahes muus vormis ülemäärane hüvitamine peaks olema keelatud.

(80)

Kuna kahjulikku mõju tuleks prioriseerida vastavalt selle tõsidusele ja tõenäosusele ning mõjuga tuleks tegeleda järk-järgult, kui kogu kindlakstehtud kahjulikku mõju ei ole võimalik käsitleda samaaegselt täies ulatuses, ei peaks äriühing olema käesoleva direktiivi kohaselt vastutav kahju eest, mis tuleneb mis tahes vähem olulisest kahjulikust mõjust, millega ei ole veel tegeletud. Kahjuliku mõju äriühingu poolt prioriseerimise õigsust tuleks siiski hinnata äriühingu vastutuse tingimuste täitmise kindlakstegemise ajal osana selle hindamisest, kas äriühing rikkus oma kohustust kindlakstehtud kahjuliku mõjuga piisavalt tegeleda.

(81)

Vastutuse kohaldamise kord ei reguleeri, kes peaks tõendama vastutuse tingimuste täitmist juhtumi asjaolusid arvestades või millistel tingimustel saab algatada tsiviilmenetluse, mistõttu on need küsimused jäetud riigisisese õiguse kohaldamisalasse.

(82)

Selleks et tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, nagu on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 2 lõikes 3, inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 8 ning keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 9 lõikes 3, käsitletakse käesolevas direktiivis mõningaid praktilisi ja menetluslikke takistusi, mis takistavad kahjuliku mõju ohvrite jaoks õigusemõistmist, sealhulgas raskusi tõenditele juurdepääsul, aegumistähtaegade piiratud kestust, esindushagide jaoks piisavate mehhanismide puudumist ning tsiviilvastutuse menetluste üle jõu käivaid kulusid.

(83)

Kui hageja esitab põhjendatud selgituse, mis sisaldab mõistlikult kättesaadavaid fakte ja tõendeid, mis on piisavad, et toetada tema esitatud kahjunõude usutavust, ning osutab sellele, et äriühingu kontrolli all on veel tõendeid, peaksid liikmesriigid tagama, et kohtud saavad nõuda, et äriühing avaldaks sellised tõendid kooskõlas riigisisese menetlusõigusega, piirdudes samal ajal avaldamise ulatuse osas sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne. Selleks peaksid liikmesriikide kohtud kaaluma, mil määral toetavad nõuet või kaitset kättesaadavad faktid ja tõendid, mis õigustavad avalikustamistaotlust; avaldamise ulatus ja kulu ning kõigi asjaomaste isikute õigustatud huvid, sealhulgas sellise teabe mittespetsiifilise otsingu vältimine, mis tõenäoliselt ei ole menetluse poolte jaoks asjakohane. Kui sellised tõendid sisaldavad konfidentsiaalset teavet, peaks liikmesriikide kohtutel olema võimalik nõuda nende avaldamist üksnes juhul, kui nad peavad neid kahju hüvitamise hagi seisukohast asjakohaseks, ning nad peaksid kehtestama tõhusad meetmed sellise teabe kaitsmiseks.

(84)

Liikmesriigid peaksid nägema ette mõistlikud tingimused, mille kohaselt peaks igal väidetaval kahju kannatanud isikul olema võimalik volitada ametiühingut, valitsusvälist inimõiguste või keskkonnaorganisatsiooni või muud valitsusvälist organisatsiooni ning vastavalt riigisisesele õigusele mis tahes liikmesriigis asuvat inimõigustega tegelevat asutust esitama tsiviilvastutushagisid ohvrite õiguste kaitseks, kui sellised üksused vastavad riigisiseses õiguses sätestatud nõuetele, näiteks kui nad säilitavad oma alalise kohaloleku ega osale kooskõlas oma põhikirjaga ärilisel eesmärgil või ainult ajutiselt käesoleva direktiiviga kaitstud õiguste või riigisiseses õiguses sätestatud vastavate õiguste teostamises. Seda on võimalik saavutada riigisisese tsiviilkohtumenetluse sätetega, mis käsitlevad luba esindada ohvrit kolmanda isiku sekkumise kontekstis, tuginedes väidetava kannatanu selgesõnalisele nõusolekule, ning seda ei tohiks tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriike laiendama oma riigisisese õiguse sätteid esindushagide kohta, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2020/1828 (24).

(85)

Tsiviilvastutusega seotud kahjunõuete esitamise aegumistähtaeg peaks olema vähemalt viis aastat ja mingil juhul ei tohiks see olla lühem kui riigisiseses tsiviilvastutuse üldises korras sätestatud aegumistähtaeg. Aegumistähtaja algust, kestust, peatamist või katkestamist käsitlevad riigisisesed õigusnormid ei tohiks põhjendamatult takistada kahju hüvitamise hagide esitamist ning mingil juhul ei tohiks need olla takistavamad kui riigisiseses tsiviilvastutuse üldises korras kehtestatud normid.

(86)

Õiguskaitsevahendite tagamiseks peaks hagejatel olema võimalik taotleda ettekirjutusi lõpliku või ajutise meetme vormis, et lõpetada käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumine hagi esitamise või tegevuse lõpetamise kaudu.

(87)

Tsiviilvastutust käsitlevate õigusnormide puhul ei tohiks äriühingu tsiviilvastutus hoolsuskohustuse nõuetekohaselt täitmata jätmisest tuleneva kahju eest piirata tema tütarettevõtjate tsiviilvastutust ega tema tegevusahelasse kuuluvate otseste või kaudsete äripartnerite vastavat tsiviilvastutust. Kui äriühing põhjustas kahju koos oma tütarettevõtja või äripartneriga, peaks ta olema solidaarselt vastutav koos selle tütarettevõtja või äripartneriga. See peaks olema kooskõlas riigisisese õigusega, mis käsitleb solidaarvastutuse tingimusi, ilma et see piiraks solidaarvastutust käsitlevate liidu või riigisiseste õigusaktide kohaldamist, ning tagasinõudeõigust, et saada täielikku hüvitist ühelt solidaarselt vastutavalt poolelt.

(88)

Käesoleva direktiivi kohased tsiviilvastutuse normid ei tohiks piirata selliste liidu või riigisiseste tsiviilvastutuse normide kohaldamist, mis on seotud kahjuliku mõjuga inimõigustele või kahjuliku keskkonnamõjuga ja millega on nähtud ette vastutus olukordades, mis ei ole reguleeritud käesoleva direktiiviga, või millega on nähtud ette suurem vastutus kui käesoleva direktiiviga. Rangemat vastutuskorda tuleks käsitada ka tsiviilvastutuse korrana, millega nähakse ette vastutus ka juhtudel, kui käesoleva direktiivi kohaste vastutust käsitlevate normide kohaldamine ei too kaasa äriühingu vastutust.

(89)

Kahjulikust keskkonnamõjust tuleneva tsiviilvastutuse puhul võib kahju kannatanud isik käesoleva direktiivi alusel hüvitist nõuda ka juhul, kui tema hagi kattub inimõigustega seotud nõuetega.

(90)

Tagamaks, et inimõiguste- või keskkonnaalase kahju ohvrid saaksid esitada kahju hüvitamise hagi ja nõuda hüvitist kahju eest, mis põhjustati, kui äriühing jättis tahtlikult või hooletusest täitmata käesolevast direktiivist tulenevad hoolsuskohustused, tuleks käesoleva direktiiviga nõuda, et liikmesriigid tagaksid, et käesolevas direktiivis sätestatud tsiviilvastutuse korra ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide kohaldamine on kohustuslik juhtudel, kus sellise nõude suhtes kohaldatav õigus ei ole liikmesriigi õigus, nagu see võib olla näiteks rahvusvahelise eraõiguse normide kohaselt juhul, kui kahju tekib kolmandas riigis. See tähendab, et liikmesriigid peaksid samuti tagama, et kohustuslikult tuleb kohaldada nõudeid, millega nähakse ette, millised füüsilised või juriidilised isikud võivad nõude esitada, aegumistähtajad ja tõendite avaldamine. Käesolevas direktiivis sätestatud tsiviilvastutuse korra ülevõtmisel ja selliste tulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valimisel peaksid liikmesriigid saama võtta arvesse ka kõiki seonduvaid riigisiseseid norme selles ulatuses, milles need on vajalikud ohvrite kaitse tagamiseks ja olulised liikmesriikide avalike huvide, näiteks poliitilise, sotsiaalse või majandusliku korralduse kaitsmiseks.

(91)

Käesoleva direktiivi kohane tsiviilvastutuse kord ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ (25) kohaldamist. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriike kehtestamast äriühingutele täiendavaid ja rangemaid kohustusi ega võtmast muul viisil täiendavaid meetmeid, mille eesmärgid on samad kui direktiivil 2004/35/EÜ.

(92)

Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisisestest õigusnormidest tulenevate kohustuste täitmine või nende vabatahtlik rakendamine kvalifitseeruks keskkonnaalaseks ja/või sotsiaalseks aspektiks või elemendiks, mida avaliku sektori hankijad võivad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2014/23/EL, (26) 2014/24/EL (27) ja 2014/25/EL (28) arvesse võtta osana riigihanke- ja kontsessioonilepingute sõlmimise kriteeriumidest või kehtestada seoses selliste lepingute täitmisega. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad jätta hankemenetluses, sealhulgas kontsessiooni andmise menetluses osalemisest kõrvale või olla liikmesriikide nõudmisel kohustatud jätma kõrvale mis tahes ettevõtja, kui nad suudavad asjakohaste vahenditega tõendada, et on rikutud keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, sealhulgas kohustusi, mis tulenevad teatavatest rahvusvahelistest lepingutest, mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid ja mis on loetletud kõnealustes direktiivides, või et ettevõtja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudab ta aususe küsitavaks. Selleks et tagada liidu õigusaktide kooskõla ja toetada rakendamist, peaks komisjon kaaluma, kas on asjakohane ajakohastada mõnda neist direktiividest, eelkõige seoses nõuete ja meetmetega, mida liikmesriigid peavad võtma, et tagada kestlikkus- ja hoolsuskohustuste täitmine kogu hanke- ja kontsessiooniprotsessi vältel.

(93)

Isikud, kes töötavad äriühingutes, mille suhtes kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud hoolsuskohustusi, või kes puutuvad selliste äriühingutega kokku oma tööalase tegevuse raames, võivad mängida võtmerolli käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise paljastamisel. Seega võivad nad aidata selliseid rikkumisi ennetada ja ära hoida ning tõhustada käesoleva direktiivi täitmise tagamist. Seetõttu tuleks käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumisest teatamise ja rikkumisest teatajate kaitse suhtes kohaldada direktiivi (EL) 2019/1937.

(94)

Õiguskindluse suurendamiseks tuleks direktiivis (EL) 2019/1937 kajastada, et vastavalt käesolevale direktiivile kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/1937 käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumisest teatamise ja sellistest rikkumistest teatajate kaitse suhtes. Seetõttu tuleks direktiivi (EL) 2019/1937 lisa vastavalt muuta. Liikmesriikide ülesanne on tagada, et see muudatus kajastuks nende direktiivi (EL) 2019/1937 kohaselt vastu võetud ülevõtmismeetmetes.

(95)

Selleks et täpsustada, millist teavet peaksid edastama käesolevas direktiivis sätestatud küsimuste kohta äriühingud, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2013/34/EL kohaste äriühingu kestlikkusaruandluse sätetega ette nähtud aruandlusnõudeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada täiendavaid norme sellise aruandluse sisu ja kriteeriumide kohta, täpsustades hoolsuskohustuse kirjeldust, tegelikku ja võimalikku mõju ning selle suhtes võetavaid meetmeid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (29) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(96)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kooskõlas liidu andmekaitseõigusega ning põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õigusega eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel peab toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, järgides muu hulgas töötlemise eesmärgi piirangut, võimalikult väheste andmete kogumise nõuet ja säilitamise piirangut.

(97)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (30) artikli 28 lõikega 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 17. märtsil 2022.

(98)

Komisjon peaks andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru käesoleva direktiivi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta selle eesmärkide saavutamisel, eelkõige kahjuliku mõju käsitlemisel. Esimene aruanne peaks muu hulgas hõlmama käesoleva direktiivi mõju VKEdele, käesoleva direktiivi kohaldamisala seoses hõlmatud äriühingutega, mõiste „tegevusahel“ määratluse muutmise vajadust, käesoleva direktiivi lisa muutmise vajadust ja käesolevas direktiivis osutatud asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide loetelu muutmise vajadust, eelkõige pidades silmas rahvusvahelise olukorra muutusi, ning hõlmama ka kliimamuutuste vastu võitlemise normide ja nende normidega seotud järelevalveasutuste volituste muutmise vajadust, riiklikul tasandil kehtestatud täitmise tagamise mehhanismide, karistuste ja tsiviilvastutuse normide tulemuslikkust ning seda, kas on vaja muuta käesoleva direktiivi ühtlustamise taset, et tagada äriühingutele siseturul võrdsed võimalused. Esimesel võimalusel pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast seda kuupäeva, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ka aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad kestlikkusega seotud hoolsuskohustuse nõuded, mis on kohandatud reguleeritud finantsettevõtjatele seoses finantsteenuste osutamise ja investeerimistegevusega, ning selliste hoolsuskohustuse nõuete kohaldamise võimaluste ja nende mõju kohta kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega, võttes samal ajal arvesse muid liidu õigusakte, mida kohaldatakse reguleeritud finantsettevõtjate suhtes. Sellele aruandele tuleks asjakohasel juhul lisada seadusandlik ettepanek.

(99)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – kasutada paremini ära ühtse turu potentsiaali, et aidata kaasa kestlikule majandusele üleminekule, ja soodustada kestlikku arengut, ennetades ja leevendades äriühingute tegevusahelas avalduvat võimalikku või tegelikku kahjulikku mõju inimõigustele või keskkonnale – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja mõju tõttu (eriti asjaolu tõttu, et käesoleva direktiiviga käsitletavad probleemid ja nende põhjused on riikidevahelise loomuga, kuna paljud äriühingud tegutsevad kogu liidus või üle maailma ning nende väärtusahelad laienevad teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse, ning asjaolu tõttu, et üksikute liikmesriikide meetmed võivad osutuda ebatõhusaks ja viia siseturu killustumiseni) paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

„vii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. mai 2024.aasta direktiiv (EL) 2024/1760, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning määrust (EL) 2023/2859 (ELT L, 2024/1760, 5.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1760/oj).“