EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32023D1052

Nõukogu otsus (EL) 2023/1052, 22. mai 2023, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise tsiviillennundusohutust käsitleva lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega

ST/8627/2023/INIT

ELT L 141, 31.5.2023, p. 38–43 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/1052/oj

31.5.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/38


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2023/1052,

22. mai 2023,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise tsiviillennundusohutust käsitleva lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline tsiviillennundusohutust käsitlev leping (1) (edaspidi „leping“) kiideti liidu nimel heaks nõukogu otsusega (EL) 2021/112 (2) ja see jõustus 30. juunil 2021.

(2)

Lepingu artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et lepingu tulemusliku rakendamise tagamiseks moodustatakse lepinguosaliste ühiskomitee.

(3)

Lepingu artikli 11 lõikes 3 on sätestatud, et ühiskomitee töötab välja ja võtab vastu oma kodukorra.

(4)

Komisjon ja Jaapani välisministeerium on teinud kodukorra eelnõu koostamisel koostööd.

(5)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega, kuna kodukord on liidu jaoks siduv.

(6)

Liidu võetav seisukoht ühiskomitees peaks seetõttu põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise tsiviillennundusohutust käsitleva lepinguga moodustatud ühiskomitee esimesel koosolekul seoses kodukorra vastuvõtmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.

2.   Väiksemaid muudatusi ühiskomitee otsuse eelnõus võib liidu esindaja ühiskomitees teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 22. mai 2023

Nõukogu nimel

eesistuja

E. BUSCH


(1)  ELT L 229, 16.7.2020, lk 4.

(2)  Nõukogu 25. jaanuari 2021. aasta otsus (EL) 2021/112 Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise tsiviillennundusohutust käsitleva lepingu sõlmimise kohta (ELT L 36, 2.2.2021, lk 1).


EELNÕU

EUROOPA LIIDU JA JAAPANI VAHELISE TSIVIILLENNUNDUSOHUTUST KÄSITLEVA LEPINGUGA MOODUSTATUD ELi-JAAPANI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/...,

…,

millega võetakse vastu ühiskomitee kodukord

ELi-JAAPANI ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist tsiviillennundusohutust käsitlevat lepingut, eriti selle artikli 11 lõiget 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu otsuse lisas esitatud ühiskomitee kodukord.

Artikkel 2

Käesolevat otsust hakatakse kohaldama selle vastuvõtmise päeval.

…,

Euroopa Liidu nimel

Jaapani nimel


LISA

EUROOPA LIIDU JA JAAPANI VAHELISE TSIVIILLENNUNDUSOHUTUST KÄSITLEVA LEPINGU OSALISTE ÜHISKOMITEE

Kodukord

Artikkel 1

Mõisted

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise tsiviillennundusohutust käsitleva lepingu artikli 11 lõike 3 kohases kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid:

„lepinguosaline“ – Euroopa Liit või Jaapan,

„lepinguosalised“ – Euroopa Liit ja Jaapan.

Artikkel 2

Eesistuja ja koosseis

1.   Ühiskomitee eesistujaks on Euroopa Liidu esindaja ja Jaapani esindaja ühiselt (edaspidi „eesistujad“).

2.   Euroopa Liitu esindab ühiskomitees Euroopa Komisjon, keda abistavad Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ja Euroopa Liidu liikmesriikide lennuametid.

3.   Jaapanit esindab ühiskomitees välisministeerium ja/või Jaapani esindus Euroopa Liidu juures ning teda abistab maa-, taristu-, transpordi- ja turismiministeerium.

Artikkel 3

Koosolekud

1.   Ühiskomitee tuleb ühe poole taotlusel kokku korrapäraste ajavahemike järel.

2.   Koosolekud toimuvad võimaluse korral vaheldumisi Brüsselis ja Tokyos. Alternatiivina võib korraldada arutelusid videokonverentsi teel. Videokonverentside käigus vastu võetud otsustel ja soovitustel on samasugune õigusjõud nagu füüsilistel koosolekutel vastu võetud otsustel ja soovitustel. Kui lepinguosalised on koosoleku kuupäeva ja toimumise koha kokku leppinud, kutsuvad koosoleku kokku Euroopa Komisjon Euroopa Liidu nimel ning välisministeerium Jaapani nimel.

3.   Ühiskomitee koosolekud ei ole üldsusele osalemiseks avatud, kui eesistujad ei ole kokku leppinud teisiti. Eesistujate vastastikusel kokkuleppel võib pärast koosolekuid avaldada pressiteate.

4.   Koosolekuid peetakse ja dokumendid koostatakse inglise keeles. Kulud, mis on seotud suulise või kirjaliku tõlkega mõnda teise keelde, kannab seda taotlenud lepinguosaline.

Artikkel 4

Delegatsioonid

1.   Enne iga koosolekut teatavad lepinguosalised teineteisele oma delegatsioonide kavandatava koosseisu ja kumbki nimetab oma eesistujad.

2.   Eesistujad võivad vajaduse korral kutsuda ühiskomitee koosolekutele välisosalejaid, kes annavad teavet konkreetsete teemade kohta või osalevad vaatlejatena.

Artikkel 5

Sekretariaat

Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks välisministeeriumi ametnik täidavad koos ühiskomitee sekretäride ülesandeid.

Artikkel 6

Koosolekute päevakord

1.   Eesistujad koostavad vastastikusel kokkuleppel iga koosoleku esialgse päevakorra. Sekretärid edastavad esialgse päevakorra ja kõik asjakohased koosolekudokumendid osalejatele hiljemalt viisteist tööpäeva enne koosoleku toimumist.

2.   Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu päevakorra. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mida esialgses päevakorras ei olnud.

3.   Eesistuja võib kokkuleppe korral muuta lõikes 1 osutatud dokumentide, sealhulgas esialgse päevakorra edastamise tähtaega, et võtta arvesse lepinguosalise sisemenetluste nõudeid või konkreetse küsimuse kiireloomulisust.

Artikkel 7

Protokoll

1.   Ühiskomitee iga koosoleku järel koostatakse protokolli kavand. Protokolli kavandis kajastatakse vastuvõetud otsuseid ja soovitusi ning tehtud järeldusi.

2.   Heakskiitmise korral kirjutavad eesistujad protokollile alla ning kumbki lepinguosaline saab endale ühe originaaleksemplari või skaneeritud koopia. Võimalik on elektrooniline allkirjastamine ja arhiveerimine.

Artikkel 8

Kirjalik menetlus

Vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel võib ühiskomitee võtta soovitused ning otsused vastu kirjaliku menetluse teel. Selleks vahetavad eesistujad selliste meetmete eelnõusid, mille kohta küsitakse ühiskomitee arvamust ja mille võib seejärel kinnitada kirjavahetuse teel. Kumbki lepinguosaline võib ühtlasi taotleda, et ühiskomitee tuleks asja arutamiseks kokku.

Artikkel 9

Nõupidamised

1.   Ühiskomitee võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.

2.   Ühiskomitee otsuste ja soovituste pealkiri on vastavalt „otsus“ ja „soovitus“, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ning käsitletava teema kirjeldus.

3.   Ühiskomitee otsustele ja soovitustele kirjutavad alla eesistujad.

4.   Lepinguosalised rakendavad ühiskomitee otsuseid kooskõlas oma sisemenetlustega.

5.   Lepingupooled avaldavad ühiskomitee otsused oma ametlikes väljaannetes. Soovitusi või muid ühiskomitee vastuvõetud akte võib avaldada, kui lepinguosalised nii otsustavad. Kumbki lepinguosaline säilitab otsuste ja soovituste ühe originaaleksemplari või skaneeritud koopia.

Artikkel 10

Kulud

1.   Lepinguosalised kannavad ise oma kulud, mis on seotud ühiskomitee koosolekutel ja ühiskomitee otsuste ja soovitustega kooskõlas olevatel koosolekutel osalemisega, sealhulgas personali-, reisi- ja elamiskulud ning posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.


Top