Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32022D2544

Komisjoni rakendusotsus (EL, Euratom) 2022/2544, 19. detsember 2022, millega kehtestatakse hajutatud rahastamise strateegia raames ELi laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ning nendega seotud laenuandmistehingute haldamise ja rakendamise kord

C/2022/9700

ELT L 328, 22.12.2022, p. 109–122 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 18/12/2023; kehtetuks tunnistatud 32023D2825

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2022/2544/oj

Date of document:
19/12/2022; Vastuvõtmise kuupäev
Date of effect:
23/12/2022; jõustumine avaldamise kuupäev +1 vt artikkel 23
Date of end of validity:
18/12/2023; kehtetuks tunnistatud 32023D2825
Author:
Euroopa Komisjon, Eelarve peadirektoraat
Responsible body:
BUDG
Form:
Rakendusotsus
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping , Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping
Legal basis:
Link
Select all documents based on this document
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Modified by:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Repealed by 32023D2825 19/12/2023
Instruments cited:
Link

22.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/109

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL, Euratom) 2022/2544,

19. detsember 2022,

millega kehtestatakse hajutatud rahastamise strateegia raames ELi laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ning nendega seotud laenuandmistehingute haldamise ja rakendamise kord

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012), (1) eriti selle artiklit 220a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2022/2434 (2) muudeti määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“), kehtestades komisjoni tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute rakendamisel kasutatava ühtse rahastamismeetodina hajutatud rahastamise strateegia. Finantsmääruse artiklit 220a kohaldatakse finantsabiprogrammide suhtes, mille alusaktid jõustuvad 9. novembril 2022 või pärast seda. Hajutatud rahastamise strateegiat ei kohaldata kehtivate programmide suhtes, mille kohaselt tuleks kooskõlas finantsmääruse artikliga 220 jätkata laenutehingute tegemist traditsioonilise kompensatsioonimeetodi alusel. Kompensatsioonimeetodit võib erandkorras kohaldada ka uute finantsabiprogrammide suhtes ja seda kohaldatakse kõigi Euratomi programmide suhtes.

(2)

Vastavalt finantsmääruse artiklile 220a kehtestab komisjon hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks vajaliku korra. See kord peaks hõlmama juhtimisraamistikku, riskijuhtimismenetlusi ja kulude jaotamise metoodikat, mis peaks tagama, et kõik liidu kantud kulud, mis on seotud finantsabiga, kannab finantsabi saav riik. Seepärast on vaja kehtestada kord, mida kohaldatakse laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute suhtes, mida komisjon teeb hajutatud rahastamise strateegia raames, ja nendega seotud laenuandmistehingute suhtes.

(3)

Komisjon kohaldas esimest korda hajutatud rahastamise strateegiat laenuvõtmistehingute suhtes taasterahastu „NextGenerationEU“ (edaspidi „taasterahastu“) raames, mis on liidu ajutine rahastamisvahend majanduse COVID-19 kriisist taastumise toetuseks. See on võimaldanud võtta edukalt kasutusele vahendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (3) kohase tagastamatu toetuse ja laenude ning nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (4) artikli 2 lõikes 2 osutatud muude liidu programmide tarbeks.

(4)

Taasterahastu raames hajutatud rahastamise strateegia rakendamiseks vajalik juhtimismudel ja protsessid on kehtestatud kooskõlas komisjoni rakendusotsusega C(2021) 2502 (5). See kord hõlmab muu hulgas juhtimisraamistikku, riskijuhtimist ja vastavusmenetlusi. Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/1095 (6) töötati välja kulude jaotamise metoodika. Asjakohane on võtta finantsmääruse artikli 220a kohase hajutatud rahastamise strateegia rakendamise korra aluseks taasterahastu juhtimismudel.

(5)

Kuigi käesolevat otsust tuleks kohaldada peamiselt hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavate tehingute suhtes, on asjakohane laiendada mõnda selles sätestatud korda tehingutele, mida tehakse kompensatsioonimeetodi alusel. Sellise lähenemisviisi kasutamine tagaks vajalikus ulatuses järjepidevuse eri programmide vahel. Samuti tagaks see, et kõigi tehingute suhtes kohaldatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega kõige rangemaid norme. See peaks hõlmama ka riskijuhtimis- ja vastavusmenetlustega seotud korda.

(6)

Iga-aastases laenuotsuses tuleks esitada hajutatud rahastamise strateegia raames ühe aasta jooksul kavandatavate laenuvõtmistehingute elemendid. Eelkõige tuleks selles kindlaks määrata laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ulatus, et määrata kindlaks liidu eelarve suhtes avalduv ja laenusaajatega seotud üldine riskipositsioon. Selleks tuleks otsusega kehtestada kõiki kasutuseesmärke hõlmav pikaajalise rahastamise maksimaalsete emissioonisummade vahemik, lühiajalise rahastamise maksimaalne tagasimaksmata summa, liidu pikaajalise rahastamise maksimaalne keskmine maksetähtaeg, lõplik tagasimaksmata summa piirmäär emissiooni kohta ja vajaduse korral komisjoni emissioonide maksimaalne summa, mida saab hoida tema enda kontol ja mida saab kasutada täiendava rahastamisallikana või järelturu toetamiseks.

(7)

Selleks et tagada asjaomaste finantsabiprogrammide raames võetud kohustuste täitmiseks vajalike vahendite olemasolu maksetähtpäeval, tuleks laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid teha hajutatud rahastamise strateegia raames pooleaastaste rahastamiskavade alusel. Rahastamiskavades määratletaks need tehingud selle perioodi jooksul maksete alusel, mis tuleb teha seotud programmide rakendamiseks. Rahastamiskava koostamine peaks seega tagama otsese seose maksevajadustega, et täita vastavate alusaktide alusel võetud kulukohustusi. Rahastamiskava tuleks koostada iga-aastases laenuotsuses sätestatud piirmäärade alusel. Rahastamiskava on aluseks turuosaliste teavitamisele eeloleva perioodi esialgsetest rahastamiskavadest.

(8)

Määrates kindlaks esialgse maksimaalse laenusumma, mis katab reeglina kuuekuulist perioodi, ja kehtestades kavandatavatele tehingutele teatavad muud põhiparameetrid, tagaks rahastamiskava ka emissioonide parema prognoositavuse, säilitades samal ajal paindlikkuse ja tagades turgude läbipaistvuse. Sihtinvestorite baas vajab teavet tulevaste emissioonide ja ajakava kohta, et omalt poolt investeerimiskavasid ette valmistada.

(9)

Iga-aastane laenuotsus ja rahastamiskava peaksid olema aluseks komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt finantsmääruse artikli 220a lõikele 2 esitatavale teabele, samuti turgudele ja üldsusele esitatavale teabele. Lisaks peaks komisjon finantsmääruse artikli 220a lõike 2 kohaselt andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjalikult ja korrapäraselt aru oma laenuvõtmis- ja võlahaldusstrateegia kõigist aspektidest.

(10)

Täpsete ja mõtestatud rahastamiskavade kindlaksmääramine hajutatud rahastamise strateegia raames sõltub sellest, kas finantsabiprogrammide rakendamise eest vastutavad eelarvevahendite käsutajad edastavad korrapäraselt ja õigel ajal teavet eeldatavate maksete heakskiitmise tähtaegade ja summade kohta. See teave tuleks edastada komisjoni finantsprognooside koostamise vahendi kaudu eelarve peadirektoraadile, mis on rahastamiskavade koostamise ja rakendamise eest vastutav talitus.

(11)

Hajutatud rahastamise strateegia eesmärk peaks olema liidu jaoks kõige soodsamate finantstingimuste saavutamine tehingute usaldusväärse kavandamise ja sujuva teostamise kaudu valitsevates turutingimustes parimatel võimalikel tingimustel. Arvestades vajadust koguda rahalisi vahendeid, et võimaldada vastavatele programmidele väljamaksete tegemist, on komisjonil turutehingute ajastuse osas piiratud kaalutlusõigus. Hajutatud rahastamise strateegia annaks komisjoni käsutusse laiema valiku rahastamismeetodeid, sealhulgas lühiajaline rahastamine, võimaldades tal nii vähendada turu täitmisriski, kui see on vajalik rahaliste vahendite hankimiseks ebasoodsates turutingimustes.

(12)

Hajutatud rahastamise strateegia raamesse kuuluvad rahastamisvahendid peaksid muu hulgas hõlmama erinevaid võrdlusvõlakirju ja ELi lühiajalisi võlakirju. Hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavad laenuvõtmistehingud tuleks korraldada enampakkumiste, sündikaattehingute või suunatud pakkumistena, olenevalt sellest, milline neist on tehingute mahtu ja laadi arvestades kõige sobivam.

(13)

Hajutatud rahastamise strateegia peaks hõlmama suutlikkust emiteerida lühiajalisi instrumente ja hoida likviidsuspuhvrit, mis võimaldab komisjonil katta vajadusi, mis tulenevad sellest, et laenu võtmise ja väljamaksete tegemise ajakava ei ühti, ning täita ebasoodsate rahastamistingimuste korral väljamaksetaotlusi. Lühiajalised laenuvõtmistehingud ELi lühiajaliste võlakirjade kaudu tuleks paindlikkuse ja tõhususe tagamiseks ellu viia korrapäraste enampakkumiste kaudu. Need enampakkumised tuleks korraldada viisil, millega tagatakse liidu läbipaistev ja prognoositav emitendi staatus ning osalejate võrdne kohtlemine.

(14)

Hajutatud rahastamise strateegia raames teostatavad võlahaldustoimingud võimaldavad intressimäära ja muid finantsriske paremini hallata. Seepärast on asjakohane lubada selliste tuletisinstrumentide kasutamist nagu vahetustehingud, et maandada intressiriski või muid finantsriske, mis on seotud finantsabi saavatele riikidele antavate laenudega, järgides alati eelarve tasakaalu põhimõtet, või lubada sõlmida tagatud või tagamata rahaturutehinguid liikmesriikide võlahaldusasutuste, rahvusüleste institutsioonide, avaliku sektori asutuste, krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kellel on asjakohane krediidikvaliteet, või kesksete vastaspooltega. Sellega seoses peaks komisjonil olema ka õigus osta tagasi ja/või hoida oma võlakirju likviidsuse juhtimise eesmärgil ja likviidsuse toetamiseks ELi võlakirjade turul.

(15)

Laenuandmistehingud tuleks teha vastavalt asjakohasele alusaktile ja vastavatele laenulepingutele. On asjakohane sätestada laenude väljamaksmise miinimumtingimused. Samuti tuleks tagada, et finantsabi saavad riigid kannaksid kõik liidule seoses laenuga tekkinud kulud vastavalt metoodikale, mille komisjon sätestab eraldi otsuses, mida täiendavad selliste kulude arvutamist käsitlevad üksikasjalikud suunised.

(16)

Finantsabi saavatele riikidele tuleks anda võimalus taotleda komisjonilt laene, mis on tänu riskimaandusstrateegiatele fikseeritud intressimääraga. See eeldaks, et komisjon kasutaks fikseeritud intressimääraga laenude pakkumiseks selliseid finantsinstrumente nagu intressimäära vahetuslepingud. Tuletisinstrumentidega seotud riskide maandamise kulud peaks kandma finantsabi saav riik.

(17)

Kehtivate finantsabiprogrammide raames toimuvad laenuvõtmistehingud tehakse 2019. aastal loodud ja 2021. aastal ajakohastatud ELi ja EURATOMi võlakirjade emissiooniprogrammi raames (edaspidi „võlakirjade emissiooniprogramm“). See hõlmab muu hulgas prospekti, mis sisaldab kogu turgudele vajalikku teavet vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele, ning tegevus- ja lepingulisi kokkuleppeid vastaspooltega, kellel on oluline roll laenuvõtmistoimingutes. Hajutatud rahastamise strateegia kohased laenuvõtmistehingud tuleks teha võlakirjade emissiooniprogrammi raames pärast olemasolevatesse dokumentidesse vajalike muudatuste sisseviimist.

(18)

Laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute hajutatud rahastamise strateegia raames rakendamiseks tuleks luua asjakohane tegevussuutlikkus, sealhulgas tehingute arveldamise suutlikkus, enampakkumisplatvorm ning võimalus kasutada repotehinguid ja vahetustehinguid.

(19)

Laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ning nendega seotud laenuandmistehingute tegemiseks hajutatud rahastamise strateegia raames peaks komisjon avama sihtotstarbelised kontod üksnes nende tehingute jaoks. Nende kontode suhtes tuleks kohaldada samu põhimõtteid kui taasterahastu tehingute kontode suhtes. Eelkõige tuleks nendest tehingutest tuleneva likviidsusriski maandamiseks luua maksete tegemiseks ettenähtud turvaline ja sihtotstarbeline usaldatavusnõuete kohane rahavaru. Sellise sihtotstarbelise usaldatavusnõuete kohase rahapuhvri omamise nõue on hajutatud rahastamise strateegia riskijuhtimist käsitleva lähenemisviisi lahutamatu ja asendamatu osa. Tagamaks, et usaldatavusnõuete kohase kriitilise tähtsusega rahavaru puhul ei esineks vastaspoole riski, mis tuleneb selle asutuse maksejõuetusest, kus neid reserve hoitakse, on hädavajalik, et neid usaldatavusnõuete kohaseid rahavarusid hoitaks keskpangas. Selliseid rahavarusid tuleks hoida spetsiaalsel kontol EKPs ja nende väärtus peaks olema madalaimal tasemel, mis on vajalik tulevaste maksete tegemiseks lühiajalise perioodi jooksul, kuid mille summa võib sõltuvalt emissiooni- ja väljamaksegraafikust erineda. EKPga tuleks sõlmida fiskaalasutuste teenuste leping, mis võimaldaks katta seonduvad kulud.

(20)

Lisaks peaks laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute riskijuhtimis- ja vastavusraamistik tagama liidu finantshuvide kaitse ning kõigi toimingute tegemise viisil, mis on kooskõlas usaldusväärsuse, aususe ning usaldusväärse finants- ja riskijuhtimise kõrgeimate standarditega. Sellega seoses tuleks varem komisjoni otsusega C(2021) 2502 loodud riskijuhi ülesandeid laiendada nii, et need hõlmaksid kõiki käesoleva otsusega käsitletud hajutatud rahastamise strateegia kohaseid toiminguid. Riskijuhti peaks oma ülesannete täitmisel toetama riski- ja vastavuskomitee.

(21)

Riskijuht peaks kooskõlas parimate tavade ja tunnustatud rahvusvaheliste standarditega koostama kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika, mis sisaldab toimingute täiesti sõltumatut rakendamist käsitlevaid riski- ja vastavussuuniseid.

(22)

Eelkõige peaks riskijuht tagama, et toimingud on kooskõlas kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitikaga ning et nende toimingutega seotud riskid tehakse kindlaks, neid mõistetakse, maandatakse ja neist teavitatakse riskijuhti. Nende ülesannete täitmisel peaks riskijuhti toetama vastavuskontrolli spetsialist, kes peaks andma eeskirjade ja menetluste järgimise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud küsimustes aru otse riskijuhile.

(23)

Kõigi hajutatud rahastamise strateegia kaudu rakendatavate toimingute suhtes kohaldatava korra ühtsuse tagamiseks on asjakohane tunnistada otsus C(2021) 2502 kehtetuks.

(24)

Tagamaks, et Ukraina toetamise rahastamisvahendi (7) raames tehtavate tulevaste laenuvõtmistehingute tarbeks on võimalik kasutada hajutatud rahastamise strateegiat, peaks käesolev otsus jõustuma võimalikult kiiresti järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse finantsmääruse artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvaid laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid ning nendega seotud laenuandmistehinguid hõlmava hajutatud rahastamise strateegia rakendamise kord.

2.   4. peatükki kohaldatakse ka kompensatsioonimeetodi alusel tehtavate laenutehingute suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„laenuvõtmistehingud“ – tehingud turgudel, eelkõige võlakirjade emiteerimine laenuvõtmiseks, sealhulgas laenude pikendamine;

2)

„võlahaldustoimingud“ – laenuvõtmistehingutest tuleneva võlaga seotud turutehingud, mille eesmärk on optimeerida tasumata võla struktuuri, maandada intressipositsiooni-, likviidsus- ja muid finantsriske, ning toimingud järelturu likviidsuse toetamiseks;

3)

„laenuandmistehingud“ – tehingud, mis on seotud finantsmääruse artiklile 220 vastavat finantsabi laenude ja krediidiliinide rakendamisega;

4)

„väljamakse“ – laenuvõtmistehingutest ja võlahaldustoimingutest saadud tulu ülekandmine, et rahastada toetusesaajale antavat tagasimakstavat või tagastamatut toetust;

5)

„programmi eelarvevahendite käsutaja“ – eelarvevahendite käsutaja, kes vastavalt komisjoni otsusega C(2018) 5120 (8) kehtestatud sise-eeskirjade I lisale vastutab finantsabiprogrammi ja määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 alusel rahastatava programmi eelarveridade täitmise eest, kui sellega rakendatakse kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmeid;

6)

„vahetustehingud“ – komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/583 (9) III lisa 1. jao punktis 10 määratletud vahetustehing;

7)

„tuletisinstrument“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (10) artikli 2 lõikes 5 määratletud tuletisinstrument;

8)

„repotehing“ või „pöördrepotehing“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 (11) artikli 3 lõikes 9 määratletud repotehing või pöördrepotehing;

9)

„ostu-tagasimüügi tehing“ või „müügi-tagasiostu tehing“ – määruse (EL) 2015/2365 artikli 3 punktis 8 määratletud ostu-tagasimüügi tehing ja müügi-tagasiostu tehing;

10)

„sündikaattehing“ – tehing, mille puhul laenuandjate rühm ehk sündikaat pakub ühele laenuvõtjale rahastamist;

11)

„enampakkumine“ – liidu ja Euratomi võlaväärtpaberite emiteerimise protsess, mis põhineb enampakkumisplatvormi kaudu tehtavatel konkureerivatel pakkumistel;

12)

„pikaajaline rahastamine“ – rahastamine laenuvõtmistehingute kaudu kestusega rohkem kui üks aasta, välja arvatud enda kontol hoitavad summad;

13)

„lühiajaline rahastamine“ – rahastamine laenuvõtmistehingute kaudu kestusega kuni üks aasta ning tagamata rahaturutehingute ja tagatud rahaturutehingute kasutamine enda kontol hoitavate väärtpaberite kaudu.

2. PEATÜKK

LAENUVÕTMISTEHINGUD, VÕLAHALDUSTOIMINGUD JA LAENUANDMISTEHINGUD

1. JAGU

Rahastamisstrateegia

Artikkel 3

Iga-aastane laenuotsus

1.   Komisjon võtab vastu laenuvõtmist käsitleva raamotsuse, millega kehtestatakse laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute maksimaalsed piirmäärad, mis hõlmavad ühe aasta pikkust perioodi (edaspidi „iga-aastane laenuotsus“).

2.   Iga-aastases laenuotsuses sätestatakse järgmised rahastamise parameetrid:

a)

pikaajalise rahastamise maksimaalne aastane summa, mis põhineb kavandatavate väljamaksete ja refinantseerimisvajaduste eeldataval mahul;

b)

lühiajalise rahastamise maksimaalne tagasimaksmata summa, sealhulgas ELi lühiajaliste võlakirjade emiteerimise kaudu, tagamata rahaturutehingute kasutamine, tuginedes likviidsuse juhtimise ja ajutise rahastamise eeldatavale vajadusele, ning vajaduse korral tagatud rahaturutehingute kasutamine, kasutades enda kontol hoitavaid enda emissioone, sealhulgas ELi võlakirjade järelturu toetamiseks;

c)

maksimaalne lõplik tagasimaksmata summa emissiooni kohta, mis kajastab kontsentratsiooniriski maksetähtajal;

d)

pikaajalise rahastamise maksimaalne keskmine maksetähtaeg;

e)

vajaduse korral oma emissioonide maksimaalne tagasimaksmata summa, mida saab hoida komisjoni enda kontol ja mida saab kasutada tagatud rahaturutehinguteks või ELi võlakirjade järelturu toetamiseks.

3.   Iga-aastase laenuotsuse ettevalmistamisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:

a)

alusaktidest, eelkõige finantsmääruse artikli 220 lõikes 1 osutatud alusaktidest tulenevad nõuded;

b)

maksekohustused tasumata võla teenindamiseks ja põhisumma tagasimaksmiseks vastavalt iga-aastasele tööprogrammile ja finantsplaneeringut arvesse võttes;

c)

kooskõla otsuses (EL, Euratom) 2020/2053 ja vajaduse korral määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (12) sätestatud piirmääradega ning aluseks olevas alusaktis sätestatud maksimaalse kestuse või maksimaalse keskmise maksetähtajaga. Taasterahastu puhul on nendeks piirmääradeks otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artiklis 6 täiendava omavahendite ülemmäära suhtes kehtestatud piirmäär, milleks on 0,6 protsendipunkti liikmesriikide kogurahvatulust, ning laenu liidu eelarvest kavandatava tagasimaksmise puhul kõnealuse otsuse artikli 5 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud piirmäär;

d)

komisjoni ja finantsabi saava riigi vahel sõlmitud laenulepingutes sätestatud laenu tagasimaksetähtajad;

e)

muud laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute kindlaksmääramisel olulised tegurid.

4.   Iga-aastane laenuotsus võetakse vastu enne selle otsusega hõlmatud perioodi algust.

5.   Iga-aastast laenuotsust võib muuta eelkõige juhul, kui esineb tõsine oht, et maksimaalset keskmist maksetähtaega ei saa järgida pikaajalise rahastamisega seotud emissioonide alatäitmise tõttu või kui muutub üks või mitu lõikes 3 osutatud tegurit.

6.   Komisjon edastab iga-aastase laenuotsuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 4

Rahastamiskava

1.   Rahastamiskavas, mis hõlmab reeglina kuuekuulist perioodi, määratakse kindlaks laenuvõtmistehingute kaudu kogutavate ja võlahaldustoimingute kaudu hallatavate vahendite soovituslik eesmärk.

2.   Rahastamiskavas esitatakse kavandatavad laenuvõtmistehingud ja vajaduse korral võlahaldustoimingud, mida tehakse hajutatud rahastamise strateegia alusel. Rahastamiskava sisaldab iga-aastases laenuotsuses sätestatud piirides ning artikli 3 lõikes 3 osutatud tegureid ja esmase ja järelturu finantstingimusi arvesse võttes muu hulgas järgmisi rahastamisparameetreid:

a)

lühi- ja pikaajalise rahastamise maksimaalne eeldatav summa kõnealusel perioodil;

b)

kavandatava pikaajalise rahastamise kaalutud keskmine maksetähtaeg;

c)

reservidena hoitava eeldatava keskmise likviidsuse ülempiir, et rahuldada maksevajadusi kavandataval perioodil;

d)

vajaduse korral enda emissioonide maksimaalne tagasimaksmata summa, mida saab hoida komisjoni enda kontol ja mida saab kasutada tagatud rahaturutehinguteks või järelturu toetamiseks.

Rahastamiskava koostamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse riskijuhi arvamust, millele on osutatud artikli 18 lõike 2 punktis a.

3.   Rahastamiskava võetakse vastu enne sellega hõlmatud perioodi algust.

4.   Rahastamiskava võib muuta, kui üks või mitu artikli 3 lõikes 3 osutatud tegurit oluliselt muutuvad.

5.   Vastuvõetud rahastamiskava alusel teavitab komisjon sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Artikkel 5

Kavandatavatest väljamaksevajadustest teavitamine rahastamiskava ettevalmistamise ja rakendamise eesmärgil

1.   Rahastamiskava koostatakse ajakohastatud teabe põhjal, mille programmi eelarvevahendite käsutajad kõnealuse kuuekuulise perioodi eeldatavate maksete ajakava kohta eelarve peadirektoraadile esitavad. Esitatav teave on võimalikult täpne ja usaldusväärne.

2.   Üks kuu enne rahastamiskava heakskiitmist esitavad programmi eelarvevahendite käsutajad vastavate programmide väljamaksevajaduste kohta üksikasjaliku prognoosi.

3.   Programmi eelarvevahendite käsutajad esitavad kavandatavate väljamaksete kohta võimalikult korrapäraseid, täpseid ja usaldusväärseid ajakohastatud andmeid, sealhulgas maksete heakskiitmise menetluste lõpuleviimise tähtaegade muutmise kohta.

4.   Programmi eelarvevahendite käsutajad kasutavad käesoleva artikli lõigete 1–3 kohaselt nõutava teabe edastamiseks kavandatavate väljamaksevajaduste kohta teabe edastamise ja ajakohastamise elektroonilist süsteemi, mis on ette nähtud artikli 11 lõike 2 punktiga h.

Artikkel 6

Laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute rakendamine

1.   Individuaalsed laenuvõtmistehingud tehakse kooskõlas kõnealuse perioodi rahastamiskava viimase kehtiva ajakohastatud versiooniga.

Eelarve peadirektoraadi peadirektor annab programmi eelarvevahendite käsutajatelt saadavate, väljamaksete summasid ja eeldatavat heakskiitmise ajakava käsitlevate andmete artikli 5 lõikes 3 sätestatud korrapäraste ajakohastamiste alusel korrapäraseid juhiseid võlakirjade emiteerimise teel kogutavate summade kohta.

2.   Juhistele vastavad summad kogutakse artiklis 7 määratletud hajutatud rahastamise strateegiat kohaldades, järgides artikli 4 lõikes 2 sätestatud rahastamiskava rahastamisparameetreid.

Laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute puhul järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, mis hõlmab ülesannete ja kohustuste asjakohast lahusust, teavet ja aruandlusvooge, mille eesmärk on tagada sõltumatu järelevalve ja aruandekohustus ning kõigi tehingute seaduslikkus ja korrektsus. Need toimingud tehakse vastavalt parimatele tavadele ja turutavasid järgides.

Artikkel 7

Hajutatud rahastamise strateegia

1.   Hajutatud rahastamise strateegia rakendamisel kohaldavad komisjoni talitused vajaduse korral järgmisi põhimõtteid, järgides täielikult usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, et laenata vajalikus ulatuses vahendeid ning kasutada neid õigel ajal asjaomaste programmide tagasimakstava ja tagastamatu toetuse vajaduste katmiseks ning hallata sellest tulenevat võlga võimalikult tõhusalt ja kiiresti, püüdes samal ajal saavutada liidu eelarve ja finantsabi saavate riikide suhtes kehtivates turutingimustes kõige soodsamad finantstingimused ning korrapärase esindatuse kapitaliturul:

a)

laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid võib teha esmasturul, järelturul ja rahaturgudel;

b)

laenuvõtmistehingud korraldatakse eri maksetähtaegadega individuaalsete laenude kogumina, mis hõlmavad nii lühiajalist kui pikaajalist rahastamist;

c)

laenuvõtmistehinguid võib korraldada sündikaattehingute ja enampakkumiste kombinatsioonina või suunatud pakkumiste vormis, tuginedes mõlemal juhul komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2021/625 (13) loodud esmasvahendajate võrgustikku kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute teenustele;

d)

sellest tulenevat võlga võib maksetähtaja haldamise eesmärgil pikendada;

e)

rahavoogude mittevastavust ja likviidsusriski juhitakse sihtotstarbelisel kontol hoitavate summade lühiajalise likviidsuse juhtimise meetmete abil, kasutades tagatud ja tagamata rahaturutehinguid.

2.   Komisjoni talitused võivad intressimäära ja muude hajutatud rahastamise strateegia rakendamisest tulenevate finantsriskide parema maandamise tagamiseks kasutada ka võlahaldustoiminguid, mis võivad seisneda selliste tuletisinstrumentide kasutamises nagu vahetustehingud intressiriski või muude finantsriskide maandamiseks, või mis võivad eeldada tagatud või tagamata rahaturutehingute tegemist liikmesriikide võlahaldusasutuste, rahvusüleste institutsioonide, avaliku sektori asutuste, krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, kellel on asjakohane krediidikvaliteet, või kesksete vastaspooltega. Selleks võivad komisjoni talitused oma võlakirju tagasi osta ja hoida. Eelkõige võib vahetustehinguid kasutada ainult laenudest kasu saavate riikide kantavate intressiriskide maandamiseks. Tuletisinstrumentidega seotud riskide maandamise kulud kannab riskijuhtimistoimingust kasu saaja.

2. JAGU

Laenuandmistehingud

Artikkel 8

Laenuandmistehingud

Laenuandmistehinguid rakendatakse vastavalt asjaomases alusaktis sätestatud erieeskirjadele ning tingimustele, mis on sätestatud komisjoni ja finantsabi saava riigi vahel kooskõlas asjakohase alusaktiga sõlmitud laenulepingutes.

Artikkel 9

Laenu väljamaksmine ja laenulepingu ennetähtaegne lõpetamine

Laenu osamaksete või osade väljamaksmine toimub sõltuvalt rahaliste vahendite olemasolust võimalikult tõhusalt ja kiiresti. Laenulepingud sisaldavad finantsabi saava riigi tingimusteta ja tühistamatut kohustust kanda kõik laenuvõtmisega seotud kulud, sealhulgas halduskulud, ning maksta tagasi põhisumma ja intressid ning laenulepingutega võidakse lubada tuletisinstrumentide, eelkõige vahetustehingute kasutamist.

Määruse (EL) 2021/241 kohased laenulepingud sisaldavad ennetähtaegse tagasimaksmise klauslit, mis annab komisjonile õiguse taotleda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist muu hulgas vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõikele 5 ja artikli 24 lõikele 9 ning tasaarvestamata eelmaksete sissenõudmist.

Artikkel 10

Laenukulud

Kõik kulud, sealhulgas intressi- ja muude finantsriskide maandamisega seotud kulud, mis liidul seoses laenude andmiseks vajalike rahaliste vahendite laenuks võtmisega tekivad, kannavad kooskõlas finantsmääruse artikliga 220 ja asjakohaste alusaktidega finantsabi saavad riigid ning need arvutatakse vastavalt komisjoni rakendusotsuses (EL, Euratom) 2022/2545 (14) sätestatud metoodikale, mida täiendavad konkreetsed suunised ning mille puhul järgitakse täielikult läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Kõik tuletisinstrumentidega seotud kulud, mis liidule tekivad, kannab finantsabi saav riik.

Kulude kohta esitatakse finantsabi saavale riigile korrapäraselt arve.

3. JAGU

Rakendamine ja aruandlus

Artikkel 11

Tegevussuutlikkuse loomine

1.   Hajutatud rahastamise strateegia kohaste laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ning nendega seotud laenuandmistehingute rakendamine hõlmab tegevussuutlikkuse loomist ja haldamist, mille eesmärk on tagada, et loodud süsteemid toetavad usaldusväärset finantsjuhtimist ning nende suhtes kohaldatakse ranget riskijuhtimist ja protsesside ja otsuste dokumenteerimist.

2.   Kõnealune tegevussuutlikkus hõlmab eelkõige järgmist:

a)

tehingute arveldamiseks vajalike lepingute üle läbirääkimiste pidamine, lepingute läbivaatamine ja allkirjastamine avalik-õiguslike või eraõiguslike krediidiasutustega ning riiklike või rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumidega;

b)

laenudokumentide, sealhulgas võlakirjade emissiooniprogrammiga seotud dokumentide läbivaatamine, muutmine, ümbersõnastamine ja lõplik vormistamine;

c)

enampakkumiste korraldamise korra ja eeskirjade kehtestamine, sealhulgas lepingud süsteemidega seotud teenuseid pakkuvate väliste teenuseosutajatega ja pidev järelevalve enampakkumiste läbiviimise üle;

d)

individuaalsete laenuvõtmistehingute rakendamine sündikaattehingute, enampakkumiste ja suunatud pakkumiste kaudu;

e)

liidu eelarvest kaetavate ja laenuandmistehingu korral finantsabi saavate riikide kantavate tekkinud kulude arvutamine vastavalt metoodikale, mille komisjon sätestab konkreetsetes suunistes;

f)

sellise korra kehtestamine ning selliste lepingute, sealhulgas vastaspoolte ja kauplemissüsteemi pakkujatega sõlmitavate lepingute üle läbirääkimiste pidamine, lepingute läbivaatamine ja allkirjastamine, mis on vajalikud järgmiste tehingute ja instrumentide tegemiseks:

i)

repotehingud või pöördrepotehingud, ostu-tagasimüügi tehingud või müügi-tagasiostu tehingud ja muud kohustusi kaasa toovad tehingud;

ii)

tuletisinstrumendid, näiteks vahetustehingud, mis on mõeldud üksnes laenudega seotud riskide juhtimiseks ja maandamiseks.

g)

järelturul tehtavate tehingute, tagamata ja tagatud rahaturutehingute, sealhulgas eespool punkti f alapunktides i ja ii osutatud tehingute tegemine;

h)

artikli 5 lõikes 4 osutatud kavandatavate väljamaksetega seotud teabe edastamisel ja ajakohastamisel kasutatava elektroonilise süsteemi loomine ja haldamine.

Artikkel 12

Laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute rakendamist käsitlev aruandlus

Komisjon koostab kaks korda aastas aruande kõigi selliste laenuvõtmis- ja võlahaldusstrateegia aspektide kohta, nagu õiguslik alus, pikaajaliste ja lühiajaliste võlakirjade tasumata summad, maksetähtaeg, väljamakstud toetused ja laenud, väljamakstud laenude tagasimaksegraafik, rahastamiskulud ja summa, mille komisjon kavatseb järgmisel poolaastal emiteerida. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. PEATÜKK

RAAMATUPIDAMINE JA PEAARVEPIDAJA

Artikkel 13

Tulude haldamise konto

1.   Laenuvõtmistehingutest, võlahaldustoimingutest ja laenuandmistehingutest saadavat tulu hallatakse komisjoni peaarvepidaja avatud konto kaudu. Peaarvepidaja delegeerib selle konto haldamise eelarve peadirektoraadi asjaomastele talitustele, kes haldavad seda kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud õigusnormide, põhimõtete ja menetlustega.

2.   Kontot hoitakse EKPs fiskaalasutuste teenuste lepingu alusel. Seda kasutatakse sihtotstarbeliste usaldatavusnõuete kohase rahavaru jaoks, mida kohandatakse tulevaste maksete summadega.

Artikkel 14

Laenuvõtmistehinguid, võlahaldustoiminguid ja laenuandmistehinguid käsitlev raamatupidamine

Peaarvepidaja vastutab kõigi laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute asjakohase raamatupidamise tagamise eest kooskõlas liidu raamatupidamiseeskirja ja finantsmääruse XIII jaotisega.

Artikkel 15

Finantsaruannete koostamine

1.   Peaarvepidaja vastutab laenuvõtmistehinguid, võlahaldustoiminguid ja laenuandmistehinguid käsitlevate iga-aastaste finantsaruannete koostamise eest kooskõlas liidu raamatupidamiseeskirjaga ja programmi eelarvevahendite käsutajate esitatud teabe alusel.

2.   Need finantsaruanded on osa liidu eelarve konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest.

4. PEATÜKK

RISKIJUHTIMINE JA NÕUETELE VASTAVUS

Artikkel 16

Riskijuhi ülesanded laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute tegemisel

1.   Laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute tegemiseks tuleb määrata riskijuht, kelle volitused ja ülesanded on sätestatud käesolevas otsuses.

2.   Riskijuhi ülesanne on tagada, et laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute rakendamiseks kasutatavad süsteemid ja protsessid töötatakse välja ja neid rakendatakse viisil, mis tagab liidu finantshuvide kaitse ning laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute usaldusväärse finantsjuhtimise võimalikult suures ulatuses.

3.   Riskijuhi ülesandeid täidetakse toimingute kavandamise, rakendamise, teostamise ja raamatupidamisega seotud funktsioonidest ja ülesannetest sõltumatult. Riskijuht on käesolevas peatükis kirjeldatud ülesannete ja kohustuste täitmisel sõltumatu ning talle antakse selleks vajalikud vahendid.

4.   Riskijuht annab käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmisest aru otse eelarve eest vastutavale kolleegiumi liikmele.

5.   Vastavuskontrolli spetsialisti ülesandeid täitev töötaja annab artikli 17 lõikes 4 sätestatud küsimustes aru otse riskijuhile.

Artikkel 17

Kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika kehtestamine

1.   Riskijuht koostab kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika, milles määratakse kindlaks laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute rakendamisest tulenevad peamised riskid liidu finantshuvidele. Sellega seoses võtab riskijuht arvesse riskide tuvastamise ja hindamise põhimõtteid, mille kohaselt määratakse tõhusa sisekontrollisüsteemiga kindlaks peamised riskid ja hinnatakse neid pidevalt.

2.   Kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika raames kehtestatakse strateegilised riskieesmärgid ning nähakse ette laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute suhtes kohaldatavate riskijuhtimissuuniste üldine raamistik.

3.   Kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika raames määratakse kindlaks kõik laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute rakendamisest tulenevad seotud riskid, sealhulgas likviidsus-, turu-, rahastamis-, krediidi-, vastaspoole ja operatsiooniriskid. Kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika raames kehtestatakse iga riski kohta kõrge riskivalmidus, üldised meetodid riskipositsiooni mõõtmiseks, seire- ja aruandlusnõuded ning eskalatsioonimehhanism, mida rakendatakse rikkumiste või mittevastavuste korral. Sellega kontrollitakse nende toimingute aususe, terviklikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks vajalike menetluste usaldusväärsust ning piiratakse asjakohaselt kõiki finants- või operatsiooniriske.

4.   Kõrgetasemeline riski- ja vastavuspoliitika hõlmab järgmisi norme ja menetlusi:

a)

normid ja menetlused, mida peavad järgima hajutatud rahastamise strateegia praktikas rakendamise ja elluviimise eest vastutavad isikud, ning

b)

normid ja menetlused, millega hoitakse ära rahapesu, terrorismi rahastamine, laenuvõtmistehingud, võlahaldustoimingud ja laenuandmistehingud üksuste poolt, mis on asutatud või mis asuvad jurisdiktsioonides, mis on asjakohase poliitika alusel kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu, või mida peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (15) artikli 9 lõike 2 alusel suure riskiga riikideks või mis ei täida tulemuslikult liidu või rahvusvaheliselt kokkulepitud maksustandardeid, mis käsitlevad läbipaistvust ja teabevahetust, sanktsioonirežiimide rikkumist ja muid asjakohaseid finantsrikkumisi.

5.   Kõrgetasemeline riski- ja vastavuspoliitika vaadatakse läbi vähemalt kord aastas ja vajaduse korral seda muudetakse.

6.   Riskijuht esitab kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika heakskiitmiseks eelarve eest vastutavale kolleegiumi liikmele.

Artikkel 18

Riskijuhi ülesanded

1.   Riskijuht kontrollib, et kõrgetasemelist riski- ja vastavuspoliitikat rakendatakse terviklikul ja järjepideval viisil.

2.   Eelkõige täidab riskijuht järgmisi ülesandeid:

a)

esitab arvamuse rahastamiskava projekti kohta;

b)

kontrollib, et eelarve peadirektoraadi peadirektori poolt käesoleva otsuse rakendamiseks koostatud sise-eeskirjad ja juhenddokumendid on kooskõlas kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitikaga, vajaduse korral võib riskijuht taotleda nende dokumentide muutmist;

c)

kehtestab riskide tuvastamise, kvantifitseerimise ja seire usaldusväärsed protsessid ja tagab nende jätkuva järgimise;

d)

teeb kindlaks kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika või muude riskidega seotud suuniste, põhimõtete ja piirmäärade võimalikud rikkumised ning soovitab võimalikke meetmeid rikkumiste või mittevastavuste korral.

Artikkel 19

Riskijuhi esitatav aruandlus

1.   Riskijuht annab eelarve eest vastutavale kolleegiumi liikmele, riski- ja vastavuskomiteele, eelarve peadirektoraadi peadirektorile ning peaarvepidajale oluliste riskide ning artikli 17 lõike 4 kohaselt kehtestatud normide ja menetluste järgimise kohta korrapäraselt aru. Riskijuht annab ka korrapäraselt teavet riskide ja piirmäärade kohta isikutele, kes vastutavad hajutatud rahastamise strateegia praktikas elluviimise eest.

Eelarve peadirektoraadi peadirektor võtab põhjendamatu viivituseta vajalikud meetmed nendele tähelepanekutele reageerimiseks ja annab riskijuhile võetud meetmete kohta selgitusi.

Eelarve eest vastutavale kolleegiumi liikmele aru andes võib riskijuht vajaduse korral teavitada kõnealust liiget ka teises lõigus osutatud tähelepanekutest ning riski- ja vastavuskomitee aruteludest.

2.   Riskijuht esitab komisjonile kord aastas aruande kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika rakendamise kohta.

Artikkel 20

Riski- ja vastavuskomitee ülesanded

1.   Luuakse riski- ja vastavuskomitee, mille ülesanne on toetada riskijuhti tema kohustuste täitmisel.

2.   Riski- ja vastavuskomitee:

a)

tegutseb organina, kellega riskijuht peab nõu kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika küsimustes;

b)

toetab riskijuhti artikli 18 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud ülesannete täitmisel;

c)

osaleb kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika rakendamise ning laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingute riskijuhtimisega seotud tavade hindamises, järelevalves ja heakskiitmises;

d)

toetab riskijuhti laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja laenuandmistehingutega seoses tekkivate riskipositsioonide hindamisel ning riskijuht teavitab komiteed riskide vähendamiseks kehtestatud piirmäärade ületamisest või kõrgetasemelise riski- ja vastavuspoliitika ning muude riskidega seotud suuniste, põhimõtete ja piirmäärade eiramisest.

Artikkel 21

Riski- ja vastavuskomitee liikmed ja ülesehitus

1.   Riski- ja vastavuskomitee liikmete hulka kuuluvad riskijuht, komisjoni peaarvepidaja, vastavuskontrolli spetsialist, kaks töötajat peadirektoraatidest, kelle tööülesanded eeldavad teadmisi riskijuhtimisest ja finantsturgude järelevalvest, ning kaks eelarve peadirektoraadi töötajat, kelle on määranud eelarve peadirektoraadi peadirektor.

2.   Riskijuht kutsub riski- ja vastavuskomitee koosolekutele kaks väliseksperti. Väliseksperdid esitavad arvamusi ja osalevad komiteele esitatud küsimusi käsitlevates aruteludes ilma hääleõiguseta.

3.   Riski- ja vastavuskomitee võtab võimaluse korral oma seisukohad vastu konsensuse alusel või, kui konsensust ei saavutata, liikmete lihthäälteenamuse alusel. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav riskijuhi hääl.

4.   Riski- ja vastavuskomitee võtab vastu oma töökorra.

5. PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Otsus C(2021) 2502 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. detsembri 2022. aasta määrus (EL, Euratom) 2022/2434, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046 seoses mitmekesise rahastamise strateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina (ELT L 319, 13.12.2022, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(4)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).

(5)  Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 alusel laenuvõtmistehingute haldamiseks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 15 kohaselt antud laenudega seotud laenuandmistehinguteks vajalik kord.

(6)  Komisjoni 2. juuli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1095, millega kehtestatakse taasterahastu „Next Generation EU“ raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise metoodika (ELT L 236, 5.7.2021, lk 75).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2463, millega luuakse vahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi +) (ELT L 322, 16.12.2022, lk 1).

(8)  Komisjoni 3. augusti 2018. aasta otsus C(2018) 5120 (final) Euroopa Liidu üldeelarve täitmise sise-eeskirjade kohta (komisjoni käsitlev jagu), mis on mõeldud komisjoni talitustele.

(9)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/583, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul (ELT L 87, 31.3.2017, lk 229).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(12)  Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

(13)  Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta otsus (EL, Euratom) 2021/625, esmasvahendajate võrgustiku loomise ning sündikaattehingute pea- ja kaaskorraldajate kõlblikkuskriteeriumide kindlaksmääramise kohta seoses komisjoni laenuvõtmistegevusega liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel (ELT L 131, 16.4.2021, lk 170).

(14)  Komisjoni 19. detsembri 2022. aasta rakendusotsus (EL, Euratom) 2022/2545 hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise raamistiku kehtestamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 123).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

Top