(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1193/2008 (2) dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit sidrunhappe impordi suhtes (edaspidi „algsed meetmed“). Algsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse esialgseks uurimiseks. Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 6,6–42,7 %.

(2)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kiitis otsusega 2008/899/EÜ (3) heaks seitsme Hiina eksportiva tootja (sh eksportivate tootjate kontserni) ning Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoja (edaspidi „CCCMC“) pakutud hinnakohustuse. Tootjateks olid Anhui BBCA Biochemical Co., Ltd. (nüüd COFCO Bio-Chemical Energy (Yushu) Co., Ltd.); Laiwu Taihe Biochemistry Co., Ltd.; RZBC Co., Ltd. ja RZBC (Juxian) Co., Ltd.; TTCA Co., Ltd.; Weifang Ensign Industry Co., Ltd. ja Yixing Union Biochemical Co., Ltd. (nüüd Jiangsu Guoxin Union Energy Co., Ltd.).

(3)

Komisjon tühistas otsusega 2012/501/EL (4) ühe eksportiva tootja – Laiwu Taihe Biochemistry Co. Ltd (edaspidi „Laiwu Taihe“) – pakutud hinnakohustuse.

(4)

Komisjon taaskehtestas pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) määrusega (EL) 2015/82 (5) lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi suhtes.

(5)

Komisjon laiendas määrusega (EL) 2016/32 (6) Hiinast pärit sidrunhappe impordile kohaldatud meetmeid Malaisiast lähetatud sidrunhappe impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte.

(6)

Komisjon tühistas määrusega (EL) 2016/704 (7) veel kahe äriühingu hinnakohustuse tulenevalt tehtud tähelepanekutest hinnakohustuse rikkumise ja hinnakohustuse teostamatuse kohta, mis õigustasid hinnakohustuse heakskiidu tühistamist.

(7)

Komisjoni lõpetas määrusega (EL) 2018/1236 (8) uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Hiinast pärit sidrunhappe impordist Kambodžast lähetatud sidrunhappe impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealune import on deklareeritud Kambodžast pärinevana või mitte.

(8)

Praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude määrad ulatuvad koostööd tegevate eksportivate tootjate impordi suhtes 15,3 %st kuni 42,7 %ni ja kõigi teiste äriühingute impordi suhtes kehtib tollimaksu määr 42,7 %.

(9)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (9) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(10)

Läbivaatamistaotluse esitasid 21. oktoobril 2019. aastal N.V. Citrique Belge S.A. ja Jungbunzlauer Austria AG (edaspidi „taotluse esitajad“) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab liidu sidrunhappe kogutoodangust 100 %. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(11)

Olles tuvastanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, ja pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komiteega, algatas komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise seoses Hiinast pärit sidrunhappe impordiga. Komisjon avaldas 20. jaanuaril 2020. aastal algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (10).

(12)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(13)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks endaga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, Hiina ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid, kutsudes neid läbivaatamises osalema.

(14)

Huvitatud isikutel oli ka võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(15)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(16)

Komisjon andis algatamisteates teada, et kaks teadaolevat liidu tootjat – N.V. Citrique Belge S.A. ja Jungbunzlauer Austria AG – peavad täidetud küsimustiku esitama 37 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Lisaks kutsus komisjon üles teisi võimalikke liidu tootjaid ja esindusühendusi endast teada andma ja küsimustikku küsima. Ükski teine liidu tootja või esindusühendus ei vastanud üleskutsele.

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe.

(18)

Nõutud teabe esitas üks sõltumatu importija, kes nõustus enda kaasamisega valimisse. Vastuseid oli nii vähe, et komisjon otsustas, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(19)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et kõik Hiina eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates osutatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(20)

Nõutud teabe esitas asjaomase riigi neli eksportivat tootjat, kes nõustusid valimisse kaasamisega. Vastuseid oli nii vähe, et komisjon otsustas, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(21)

Üldiselt jäi Hiina eksportivate tootjate koostöö ebapiisavaks. Tegelikult ei teinud praeguse aegumise läbivaatamise käigus koostööd suurim eksportiv tootja Laiwu Taihe, kelle eksport Hiinast liitu moodustab üle 53 %. Selle asemel kasutas komisjon nelja koostööd teinud eksportiva tootja andmeid.

(22)

Uurimise algatamise ajal koostas komisjon liidu tootjatele, importijatele, kasutajatele ja Hiina eksportivatele tootjatele küsimustikud, mis on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (11). Lisaks saatis komisjon Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(23)

Komisjonile esitasid küsimustiku vastused taotluse esitajad, üks importija, neli kasutajat ja neli eksportivat tootjat. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule, mis käsitles oluliste moonutuste esinemist Hiinas.

(24)

COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toime tulekuks võetud meetmete tõttu, nagu on kirjeldatud juhtumi toimikus avaldatud teates (edaspidi „COVID-19 teade“) (12), ei olnud komisjonil võimalik teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike küsimustiku vastused esitanud üksuste valdustesse.

(25)

Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida pidas oma otsuste jaoks vajalikuks. Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/osalisi:

(26)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid Hiinas oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks alustada uurimist, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(27)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon seega algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teavet sidrunhappe tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid neli Hiina eksportivat tootjat.

(28)

Komisjon saatis küsimustiku ka Hiina valitsusele, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks oma uurimise jaoks seoses väidetavate oluliste moonutustega alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Hiina valitsus aga ei vastanud küsimustikule. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(29)

Algatamisteates kutsus komisjon ka kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamist teatavaks oma seisukohad ning esitama teavet ja kinnitavaid tõendeid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta. CCCMC vastas algatamisteatele ja esitas oma märkused oluliste moonutuste esinemise kohta. Neid märkusi on analüüsitud üksikasjalikult allpool punktis 3.2.

(30)

Komisjon märkis algatamisteates ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib tal tekkida vajadus valida kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega sobiv võrdlusriik, et teha normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(31)

Komisjon avaldas 5. märtsil 2020. aastal vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teisele lõigule esimese toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta (edaspidi „5. märtsi 2020. aasta teade“), milles küsiti huvitatud isikute seisukohti asjaomaste allikate kohta, mida komisjon võiks normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada (13). Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Lisaks tegi komisjon selles etapis moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumidele tuginedes võimalike võrdlusriikidena kindlaks Brasiilia, Colombia ja Tai. Komisjon avalikustas 13. märtsil 2020. aastal CCCMC palvel 5. märtsi 2020. aasta teate IV lisa, mis sisaldas avalikult kättesaadava andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA andmebaas“) (14) andmeid, mida komisjoni talitused soovitasid kasutada sisendmaterjali ja kõrvalsaaduste puhul, mis olid loetletud 5. märtsi 2020. aasta teates.

(32)

Komisjon andis kõikidele huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjon sai märkusi neljalt Hiina eksportivalt tootjalt, CCCMC-lt ja taotluse esitajatelt. Hiina valitsus märkusi ei esitanud.

(33)

Komisjon vastas 5. märtsi teate kohta saadud märkustele teises, 30. novembri 2020. aasta teates normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatavate allikate kohta (edaspidi „30. novembri 2020. aasta teade“) (15). Komisjon koostas ka esialgse tootmistegurite loetelu ja järeldas, et selles etapis kavatses ta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kasutada kõige sobivama võrdlusriigina Colombiat. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ning ta sai märkusi taotluse esitajatelt ja CCCMC-lt. Neid märkusi on analüüsitud üksikasjalikult allpool punktides 3.3 ja 3.4.

(34)

Käesolevas läbivaatamises uuritav toode on sama mis esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, st sidrunhape ja trinaatriumtsitraatdihüdraat, mis kuuluvad praegu CN-koodide 2918 14 00 ja ex 2918 15 00 (TARICi kood 2918150011 ja 2918150019) alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(35)

Sidrunhape on hapendaja ja happesuse regulaator ning sellel on palju kasutusalasid, nt kodumajapidamistes kasutatavad pesuained, joogid, toit, kosmeetika ja ravimid. Sidrunhappe põhitoorained on suhkur/melass, tapiokk, mais või glükoos (mida saadakse teraviljast) ning mitmesugused ained, mida kasutatakse süsivesikute mikroobsel sukelkääritamisel.

(36)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(37)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(38)

Komisjon ei saanud toote määratlusega seotud väited. CCCMC märkis uurimise algatamise järel esitatud märkustes, et algatamisteates määratletud uurimisalune toode hõlmab tooteliike, millele kehtivad algsed meetmed, samuti esimese aegumise läbivaatamisega hõlmatud tooteliike.

(39)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiinast pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(40)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate deklareeritud tootmisvõimsus oli kokku ligikaudu 72 % kogu hinnangulisest Hiina tootmisvõimsusest. Vähest koostööd arvestades kohaldas komisjon artiklit 18 ning tugines Hiina sidrunhappe turu, sealhulgas toodangu, tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele.

(41)

Allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta põhinevad eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabel, statistikal, mis tugineb andmetele, mille liikmesriigid esitavad komisjonile kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 6 (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“), ning uurimise algatamise ajal väljavõttelise uuringu puhul esitatud vastustel ja küsimustiku vastustel. Lisaks kasutas komisjon muid avalikult kättesaadava teabe allikaid, näiteks andmebaase GTA ja Orbis Bureau van Dijk (16) (edaspidi „Orbis“).

(42)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „normaalväärtuse aluseks [---] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(43)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et kui tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste esinemise tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal, ning et see hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat.

(44)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(45)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise elemendi võimalikku mõju:

(46)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse punktis b sõnastatud mitteammendavat elementide loetelu. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse võtta ühe või mitme sellise elemendi võimalikku mõju uurimisaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki elemente. Lisaks võib loetelu eri elementide esinemise tõestamisel kasutada samu faktilisi tõendeid. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(47)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(48)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud Hiina kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“ või „Hiinat käsitlev aruanne“), (17) mis näitab riigi jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis.

(49)

Peale aruandes (eelkõige keemiatööstuse kohta) esitatud järelduste kordamise sisaldas aegumise läbivaatamise taotlus lisateavet varasema Ameerika Ühendriikide sidrunhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetluse kohta, eelkõige kõige hiljutisema menetluse järelduste kohta, nagu on avaldatud sidrunhappe ja teatud tsitraatsoolade suhtes kohaldatavate tasakaalustavate tollimaksude halduskaebuse asjaoludes ja lõplikus otsuses (Issues and Decision Memorandum for the Final Results of Countervailing Duty Administrative Review: Citric Acid and Certain Citrate Salts), 7. detsember 2015. Taotluse esitaja viitas eelkõige järeldustele, mis puudutasid järgmist: poliitikat järgivate laenude väljastamine (riigi omandis olevad pangad võimaldasid sidrunhappe tootmisharul võtta laene, mille intressimäär on kommertsmääradest madalam); vähendatud tulumaks (sidrunhappe tootmisharu saab kasu vähendatud tulumaksust ja taotleda kodumaist päritolu seadmete ostuks maksukrediiti); juurdepääs odavamatele abimaterjalidele ja toorainetele, eelkõige kemikaalidele, sh väävelhappele, naatriumhüdroksiidile, bituminoossele kivisöele, kaltsiumkarbonaadile või lubjakivile; maa (tähelepanekud maakasutusõiguse saamise kohta tegelikust maksumusest väiksema tasu eest); elektrienergia (USA kaubandusministeerium tegi kindlaks, et uurimisalust äriühingut varustati elektrienergiaga vähem kui piisava tasu eest), samuti subsiidiumid rahaliste vahendite otsese ülekandmise näol ja keskkonnamaksu tasaarvestused.

(50)

Nagu on märgitud põhjendustes 23 ja 28, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(51)

Selle kohta esitas juhtumi algatamise vastusena CCCMC märkusi CCCMCga koostööd tegevate liikmetest tootjate nimel.

(52)

Esiteks väitis CCCMC, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole WTO õigusega kooskõlas. Esiteks väitis CCCMC, et WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2 ei tunnustata oluliste moonutuste mõistet ning et selle kohaselt on võimalik normaalväärtust kindlaks määrata ainult juhul, kui müük ei toimu tavapärastes kaubandustingimustes. CCCMC märkis, et asjaomases artiklis ei mainita olulisi moonutusi, mis võimaldaksid kindlaks määrata normaalväärtust. Teiseks väitis CCCMC, et isegi kui oluliste moonutuste mõiste oleks WTO õigusega kooskõlas, tuleks arvestuslik väärtus arvutada kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.1.1 ja WTO apellatsioonikogu tõlgendusega sellest sättest, mis anti juhtumis „EL – biodiisel“ (DS478). Kolmandaks väitis CCCMC, et isegi kui tavapärase kaubandustegevuse mõiste ei ole WTO dumpinguvastases lepingus selgelt määratletud, sätestatakse artiklis 2.2.1, et toote müüki ei saa käsitleda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina ja seda võib eirata „ainult juhul, kui [---] asjaomane müük toimub pikema perioodi jooksul olulistes kogustes ja hindadega, mis ei kata kõiki kulusid [---]“. Neljandaks nõutakse WTO dumpinguvastases lepingus, et normaalväärtus tuleb kindlaks määrata müügihindade või kulude põhjal, mis peegeldavad päritoluriigi hinna- või kulude taset. Seega ei saa võrdlusriigi andmete alusel arvutatud hind kajastada eksportiva riigi hinna- ja kulude taset. CCCMC väitel puudub WTO õiguses säte, mille alusel saaks kasutada kolmanda riigi andmeid.

(53)

Komisjon leidis, et artikli 2 lõike 6a säte on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustuste ja kohtupraktikaga, millele CCCMC on viidanud. Komisjoni seisukoht on, et vastavalt WTO vaekogu ja apellatsioonikogu arvamusele juhtumi „EL – biodiisel“ (DS473) puhul, võimaldavad alusmääruse sätted, mida üldiselt kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes (eriti artikli 2 lõike 5 teine lõik), kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole eksportiva riigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamisel sobivad. Nendel asjaoludel nähakse selle sättega ette tootmis- ja müügikulude kindlaksmääramine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, kus on sarnane arengutase kui eksportivas riigis. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(54)

Teiseks väitis CCCMC, et kõnealusel juhul puuduvad tõendid oluliste moonutuste esinemise kohta. Esiteks väitis CCCMC, et taotluse esitajad ei esitanud piisavalt tõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta, mis oleks alusmääruse artikli 5 lõike 3 alusel uurimise algatamiseks piisav, eelkõige seetõttu, et tõendid olid väga üldised ega olnud konkreetselt seotud sidrunhappe tootmisharuga. Teiseks avaldati aruanne 2017. aasta detsembris, samas kui läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas selles uurimises 2019. aastat. Seetõttu olid kõnealusel juhul aruandes esitatud kogutud tõendid aegunud ega kajastanud sidrunhappe tootmisharu olukorda. Kolmandaks leidis apellatsioonikogu juhtumi „USA – tasakaalustavad meetmed (Hiina) (artikkel 21.5)“ (DS437) puhul, et „riigi sekkumisest tingitud hinnamoonutuse olemasolu tuleb kindlaks teha ja piisavalt selgitada“ ja et „[---] kindlakstegemine peab toimuma juhtumipõhiselt“. Seetõttu märkis CCCMC, et aruanne oli sidrunhappe tootmisharu puhul tõendina kasutamiseks ebapiisav allikas, sest selles kirjeldatakse moonutusi laiemas keemiatööstuse sektoris. Neljandaks väitis CCCMC, et taotluse esitajate mainitud Ameerika Ühendriikide dumpinguvastased menetlused on kõnealuse juhtumi puhul ebaolulised, sest need puudutavad enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tehtud järeldusi.

(55)

Komisjon tuletas meelde, et algatamisteate punktis 4.1 viidati mitmele Hiina sidrunhappe turu elemendile, et tõendada, et turgu mõjutasid Hiina tooraine, naftakeemia- ja keemiatööstuse sektorite moonutused. Komisjon leidis, et algatamisteates nimetatud tõendite loetelu oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel uurimise algatamiseks piisav. Ning kuigi teiste riikide ametiasutuste läbi viidud dumpinguga seotud uurimiste tulemused ei tähenda automaatselt tõendeid moonutuste olemasolu kohta ELi dumpinguvastastes uurimistes, võivad need sisaldada asjakohaseid tõendavaid elemente, mis näitavad, et eksportiva riigi asjaomasel turul esineb teatavaid kõrvalekaldeid, nagu see on kõnealuse juhtumi puhul seoses Hiina sidrunhappe tootmisharuga.

(56)

Mis puudutab väidet, et aruanne oli aegunud, siis tuletas komisjon meelde, et siiani ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid, et aruanne on aegunud. Seevastu märkis komisjon eelkõige seda, et aruandes sisalduvad peamised poliitikadokumendid ja tõendid, sh asjakohased uurimisaluse toote puhul kehtivad viisaastakukavad ja õigusaktid olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikkagi asjakohased ning et ei CCCMC ega teised pooled ei ole tõendanud, et see enam nii ei olnud.

(57)

Lisaks tuletas komisjon meelde, et vaidlus „USA – tasakaalustavad meetmed (Hiina)“ (DS437) ei olnud seotud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega ja et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on asjakohane õiguslik alus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesolevas uurimises. See vaidlus käsitles erinevat faktilist olukorda ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (mitte WTO dumpinguvastase lepingu) tõlgendamist. Igal juhul, nagu on eespool põhjendustes 49 ja 55 selgitatud, olid esitatud tõendid selgelt seotud Hiina sidrunhappe turuga ja seega ka uurimisaluse tootjaga kõnealuse juhtumi puhul. Seepärast lükati see väide tagasi.

(58)

Seoses CCCMC viimase väitega, et Ameerika Ühendriikide dumpinguvastaste menetluste tulemused on kõnealuse juhtumi puhul ebaolulised, leiab komisjon, et taotluse esitaja poolt algatamisteates loetletud tõendid sisaldasid lisaks Ameerika Ühendriikide uurimiste tulemustele muid tulemusi, eelkõige mitut aruandel põhinevat tõendit. Leiti, et need tõendid olid alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel uurimise algatamiseks piisavad. Kuna Ameerika Ühendriikide uurimine toimus enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, olid taotluse esitajate poolt algatamise järel esitatud märkused täiendavad tõendid eeskirjade eiramise kohta Hiina turul.

(59)

Lisaks esitas CCCMC märkusi esimese teate kohta, milles käsitleti normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatavaid allikaid. Oma märkustes kordas CCCMC esmalt oma algatamise järel esitatud märkusi. Teiseks kinnitas ta, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a tuleks moonutamata hindade või võrdlusalustega asendada ainult need tootmis- ja müügikulud, mis olid tõendatult moonutatud. Nimelt märkis CCCMC, et taotluse esitajad ei suutnud tõendada, et Hiina tööjõukulud olid moonutatud, mistõttu oleks komisjon pidanud kasutama tegelikke tööjõukulusid, millest teatasid eksportivad tootjad. CCCMC märkis, et tööjõukulude asendamine kolmanda riigi tööjõukuludega oli põhjendamatu, sest neid mõjutasid mitu tegurit, näiteks pakkumise ja nõudluse suhe asjaomasel turul, tootmise automatiseerituse tase ja kaupade hinnatase tootjate asukoha piirkonnas. CCCMC lisas, et tööjõukulude erinevusi esines mitte ainult riigiti, vaid ka Hiina eri tootjate vahel. Lisaks märkis CCCMC, et energiakulude erinevuse tingis mitu tegurit, sh energia liik ja selle kättesaadavus piirkonnas, energia tootmise tehnoloogia, pakkumise ja nõudluse suhe jne. Seetõttu ei saa ühe riigi energiahinnad kajastada energia hinnataset tavapärastes turutingimustes teises riigis.

(60)

Komisjon märkis, et kui tehakse kindlaks, et eksportiva riigi jaoks oluliste moonutuste olemasolu tõttu vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile b ei ole eksportivas riigis asjakohane kasutada omamaiseid hindu ja kulusid, võib komisjon iga eksportiva tootja puhul normaalväärtuse arvutada moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal asjakohases võrdlusriigis kooskõlas artikli 2 lõike 6a punktiga a. Vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile a on omamaiste kulude kasutamine lubatud vaid juhul, kui nende puhul on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Kuid kättesaadavate tõendite põhjal ei olnud võimalik kindlaks teha, et individuaalsed tööjõu- ja energiakulud ja/või muud uurimisaluse toote tootmise ja müügiga seotud sisendkulud ei olnud moonutatud. Vastavalt punktides 3.2.1.1–3.2.1.9 tõestatule on komisjon kindlaks teinud, et sidrunhappe tootmisharus esineb olulisi moonutusi, ning puudusid tõendid selle kohta, et üksikute eksportivate tootjate tootmistegureid ei ole moonutatud.

(61)

Igal juhul põhines tööjõu- ja energiakulude arvutus tootmisprotsessis kasutatud vastaval tööjõu ja energiahulgal, nagu on teavitanud eksportivad tootjad. Seega vastas tööjõu ja energiahulk Hiina tootjate nende tegurite tegelikule kasutusele, samas kui ainult tööjõu- ja energiakulud asendati võrdlusriigi moonutamata väärtusega. Kuigi võib olla tõsi, et tööjõu- ja energiakulud võivad mõningal määral geograafiliste piirkondade kaupa erineda, kasutab komisjon ainult kulusid, mida ei mõjuta vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile a sobivas võrdlusriigis esinevad moonutused. Komisjon avaldas toimikus kaks teadet tootmistegurite kohta, mis annab osalistele palju võimalusi märkuste esitamiseks, juhtides muu hulgas tähelepanu võimalikele kõrvalekalletele või neid mõjutavatele muudele kaalutlustele võrdlusriigis või -riikides. Sellega seoses ei ole huvitatud isikud pidanud 30. novembri 2020. aasta teates esitatud tööjõu- ja/või energiakulude taset sobivas võrdlusriigis küsitavaks. Seepärast lükati need väited tagasi.

(62)

Kolmandaks märkis CCCMC, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a tuleks oluliste moonutuste esinemist käsitlev hindamine teha iga eksportiva tootja kohta eraldi. Seetõttu pidi komisjon analüüsima iga valimisse kaasatud Hiina tootja olukorda ja otsustama, kas mõni tootmis- ja müügikulude teguritest on nende puhul moonutatud.

(63)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud kogu riigi tasandil, mistõttu kehtib see kõigile selle riigi eksportivatele tootjatele, nagu see on antud juhtumi puhul. Igal juhul, nagu on märgitud põhjenduses 60, sätestatakse alusmääruse sellessamas sättes, et omamaiseid kulusid saab kasutada siis, kui on tehtud kindlaks, et olulised moonutused neid ei mõjuta, ning sellisel puhul kasutatakse neid normaalväärtuse arvutamiseks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(64)

Eksportivad tootjad Weifang Ensign Industry, RZBC ja Jiangsu Guoxin Union Energy kordasid eraldi märkustes CCCMC poolt esimese teate kohta esitatud väiteid. Lisaks märkis eksportiv tootja COFCO Bio-Chemical Energy (Yushu) oma märkuses, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine on vastuolus dumpinguvastase lepingu artikli 2.2 sättega.

(65)

Komisjon märkis, et küsimust, mis puudutab artikli 2 lõike 6a kooskõla WTO õigusega, selgitati juba eespool põhjenduses 53.

(66)

Pärast avalikustamist esitasid CCCMC ja Weifang Ensign Industry, RZBC ja Jiangsu Guoxin Union Energy („kolm eksportivat tootjat“) oluliste moonutuste esinemise kohta mitmeid märkusi.

(67)

Esiteks kordasid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat väidet, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on vastuolus dumpinguvastase lepingu artiklitega 2.2.1.1 ja 2.2 ning järgmiste WTO juhtumite puhul tehtud järeldustega: „EL – biodiisel (Argentina)“ (vaekogu ja apellatsioonikogu järeldused), „EL – biodiisel (Indoneesia)“ (vaekogu järeldused), „Ukraina – ammooniumnitraat“ (vaekogu ja apellatsioonikogu järeldused), „Austraalia – koopiapaber“ (vaekogu järeldused) ning „EL – kulude kohandamise metoodikad“ (vaekogu järeldused). Need osalised viitavad konkreetselt viimase vaekogu aruande järeldustele, nimelt sellele, et väidetav Venemaa valitsuse sekkumine/turumoonutus ei kujutanud endast piisavat alust, mille põhjal järeldada, et eksportivate tootjate dokumendid ei kajastanud mõistlikul määral asjaomase toote tootmise ja müügiga seotud kulusid.

(68)

Komisjon tuletas meelde, et ükski eespool nimetatud WTO juhtum ei puudutanud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist ega selle kohaldamise tingimusi. Lisaks erinevad nende juhtumite aluseks olevad faktilised olukorrad sellest aluseks olevast olukorrast ja kriteeriumidest, millest tulenevalt alusmääruse selle sätte kohast metoodikat kohaldatakse. Mis puudutab WTO vaidlust „EL – kulude kohandamise metoodikad“, siis tuletas komisjon meelde, et nii EL kui ka Venemaa vaidlustasid vaekogu järeldused, mis seega ei ole lõplikud ja seetõttu ei ole neid kehtiva WTO kohtupraktika kohaselt GATTis või WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest neid ei ole GATTi lepinguosaliste või WTO liikmete otsustega heaks kiidetud. Igal juhul leiti vaekogu aruandes konkreetselt, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted jäävad vaidluse piiridest välja. Vaekogu leidis, et need sätted on olemuselt erinevad ja neil on erinev õiguslik mõju võrreldes alusmääruse artikli 2 lõike 5 sätetega, mis olid selle vaidluse teemaks, ning artikli 2 lõike 6a sätted ei asendanud kehtima hakkamisel neid sätteid (18). Seetõttu ei oma eespool nimetatud juhtumite puhul tehtud järeldused artikli 2 lõike 6a kohaldamisel tähtsust, sest tegemist on uue sättega ja selle suhtes ei ole kunagi kohaldatud ühtegi WTO menetlust, ning see ei asenda artikli 2 lõiget 5 ja/või artikli 2 lõiget 3. Need järeldused ei oma seetõttu artikli 2 lõike 6a asjakohaste WTO eeskirjadega kokkusobivuse hindamisel mingit tähtsust. Neil põhjustel lükati väide tagasi.

(69)

Teiseks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et vaatamata põhjenduses 67 viidatud WTO järeldustele, mis moodustavad lahutamatu osa alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohast normaalväärtust käsitlevatest ELi järeldustest, ei esitatud avalikustamises ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas see sätte oli kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 sätetega ja algmääruse artikli 2 lõike 5 vastavate sätetega. See ei näidanud ka seoseid artikli 2 lõike 6a ja võimaliku „erilise turuolukorra“ vahel, millele on viidatud dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2 ja alusmääruse artikli 2 lõike 3 vastavates sätetes. Lisaks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et komisjon ei esitanud selgitust selle kohta, kuidas alusmääruse artikli 2 lõike 5 teine lõik õigustaks komisjonipoolset kolmanda riigi andmete kasutamist. Seetõttu väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et komisjon ei selgitanud artikli 2 lõike 6a õiguslikku järjepidevust viidatud WTO kohtupraktikaga.

(70)

Esiteks tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 5 ja artikli 2 lõike 3 sätteid kohaldatakse dumpinguvastaste uurimiste suhtes, tingimusel et nende vastavate sätete asjakohased tingimused on täidetud. Seevastu, artikli 2 lõike 6a sätted puudutavad konkreetset sellistest riikidest pärit toodete uurimise juhtumit, kus on kinnitust leidnud oluliste moonutuste esinemine ning kus oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole siseriiklikud kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel kohaldatav menetlus ja hindamise olemus on seega erinevad neist, mida kohaldatakse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 5 alusel. Oma väites eeldavad CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et artikli 2 lõike 6a sätted on tingimata seotud alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 5 sätetega, ning väidavad, et selle tulemusel peaks komisjon õiguslikult põhjendama alusmääruse artikli 2 lõike 6a ja artikli 2 lõike 5 ja/või artikli 2 lõike 3 kohase metoodika kohaldamist. See CCCMC ja kolme eksportiva tootja poolne eeldus oli üksnes spekulatiivne, sest alusmääruse artikli 2 lõikes 6a on sätestatud, et kui selle kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud, siis tuleb kohaldada selle artikli kohast metoodikat. Selles sättes ei ole nõuet teha alusmääruse artikli 2 lõike 3 ja/või artikli 2 lõike 5 kohast täiendavat õiguslikku analüüsi, rääkimata nende aluseks olevast kohtupraktikast, nagu CCCMC ja kolm eksportivat tootjat valesti väitsid. Need sätted on üksteisest eraldi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(71)

Kolmandaks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et vaekogu järeldused juhtumi „EL – kulude kohandamise metoodikad“ puhul, mis puudutavad alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaldamist, kehtivad ka artikli 2 lõike 6a kohta. Lisaks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et avalikustamisel ei viidatud Colombia andmetes tehtud kohandustele, et kajastada tootmiskulusid Hiinas, mis oleks nõutav samm dumpinguvastase lepingu artikli 2.2 kohaselt, milles nähakse ette kõigi uurimisasutuse kasutatud kolmandate riikide andmete kohandamine, mis on vajalik päritoluriigi tootmiskulude kajastamiseks.

(72)

Vastusena märkis komisjon, et nagu on juba selgitatud põhjendustes 68 ja 70, ei puudutanud praeguseks WTO uurimiste, sealhulgas juhtumi „EL – kulude kohandamise metoodikad“ puhul tehtud järeldused konkreetselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist, vaid alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaldamist. Mis kõige tähtsam, selles vaidluses esitatud järeldused ei ole lõplikud, sest nii EL kui ka Venemaa on need vaidlustanud ja seetõttu ei ole neil kehtiva WTO kohtupraktika kohaselt GATTis või WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest neid ei ole GATTi lepinguosaliste või WTO liikmete otsustega heaks kiidetud. Lisaks märgiti selles vaekogu aruandes konkreetselt, et vastavad sätted ei ole olemuselt samad ja neil on erinevad õiguslikud tagajärjed kui artikli 2 lõikel 6a. Sama oluline, nagu on selgitatud põhjenduses 53 ja põhjalikumalt käsitletud põhjenduses 74, on asjaolu, et WTO asjakohane kohtupraktika lubab kasutada kolmandast riigist pärit andmeid, kui see on õigustatud. Colombia andmete puhul on CCCMC ja kolm eksportivat tootjat oma väite puhul jällegi aluseks võtnud nii alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted kui ka alusmääruse artikli 2 lõike 3 sätted. Nagu on üksikasjalikult selgitatud käesoleva määruse punktides 3.3–3.8 allpool ja konkreetsete avalikustamiste puhul, on komisjon kasutanud Colombia (või teatavate tootmistegurite puhul muudest allikatest pärit) asjakohaseid andmeid täielikult kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätetega. Asjaomase väärtuse puhul on tehtud teatavaid kohandusi, et jõuda moonutamata hindade või võrdlusalusteni, mille alusel kehtestada normaalväärtus. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(73)

Neljandaks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et komisjoni avaldatud järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta avalikustamise põhjendustes 170–186 ja tema kavatsus säilitada olemasolevad meetmed ei olnud õigustatud, pidades silmas vaekogu järeldusi juhtumi „EL – kulude kohandamise metoodikad“ puhul, mis puudutasid dumpinguvastase lepingu artikli 11 lõike 3 kohaldamist. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat nõudsid, et komisjon selgitaks ja õigustaks üksikasjalikult oma avalikustamise põhjenduses 53 esitatud õiguslikku väidet, et alusmääruse artikli 2 lõikel 6a põhinev metoodika on kooskõlas kohaldatavate dumpinguvastase lepingu sätete ja kohtupraktikaga.

(74)

Taaskord juhib komisjon tähelepanu sellele, et selle WTO vaekogu aruande järeldused ei ole lõplikud, sest nii EL kui ka Venemaa on need vaidlustanud ja seetõttu ei ole neid kehtiva WTO kohtupraktika kohaselt GATTis või WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest neid ei ole GATTi lepinguosaliste või WTO liikmete otsustega heaks kiidetud. Lisaks sellele tegi vaekogu selgesõnaliselt otsuse, et artikli 2 lõige 6a oli väljaspool tema pädevust, arvestades sätte erinevat olemust ja õiguslikke tagajärgi võrreldes artikli 2 lõikega 5. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 53, leidis komisjon, et vastavalt järeldustele WTO juhtumi „EL – biodiisel“ (DS473) puhul, võimaldavad alusmääruse sätted, mida üldiselt kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes (eriti artikli 2 lõike 5 teine lõik), kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Kuna WTO vaidluste lahendamise organ ei ole teinud konkreetseid järeldusi seoses artikli 2 lõike 6a sätetega, siis leidis komisjon, et kui juhtumi „EL – biodiisel“ (DS473) puhul tehtud järeldusi peetakse asjakohaseks dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 6a alla kuuluvas erinevas kontekstis ja olukorras, siis oleks need igal juhul täielikult kooskõlas võimalusega kasutada riigiväliseid andmeid, et hankida moonutamata väärtusi asjaomases võrdlusriigis. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(75)

Viiendaks märkisid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et kuna Hiina WTOga ühinemise protokoll aegus 2016. aasta detsembris, ei ole WTOs õiguslikku alust, et kohaldada normaalväärtuse arvutust väljaspool WTO dumpinguvastase lepingu raamistikku. Seetõttu on EL seotud oma rahvusvaheliste kohustustega pidada rangelt kinni dumpinguvastase lepingu artikli 2 sätetest, mis mõjutavad normaalväärtuse kindlaksmääramist.

(76)

Komisjon tuletas alguses meelde, et dumpinguvastastes menetlustes, mis käsitlevad Hiinast pärit tooteid, kohaldatakse normaalväärtuse kindlaksmääramisel jätkuvalt Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 osasid, mis ei ole aegunud, nii turumajandusliku standardi puhul kui ka sellise metoodika kasutamise puhul, mis ei põhine rangel võrdlusel Hiina hindade või kuludega. Lisaks tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2321, (19) viidates selle õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 2. Nagu on selgitatud ka põhjenduses 53, on artikli 2 lõike 6a sätted täielikult kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas WTO asjakohaste eeskirjadega. Kuna komisjon on järeldanud punktis 3.2.1, et selle uurimise puhul on asjakohane kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a ja see säte on täielikult kooskõlas WTO eeskirjadega, siis see väide lükati tagasi.

(77)

Kuuendaks märkisid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et uurimise järeldused põhinesid üldjoontes komisjoni 2017. aasta aruandel, mis ei ole seotud mitte konkreetselt sidrunhappe sektoriga, vaid pigem üldisemalt laiema keemiatööstusega, eelnevate tooraineturgudega ja/või Hiina majanduse ja Hiina valitsuse poliitika elementidega, mis ilmselgelt ei puuduta konkreetselt sidrunhappe sektorit. Sellega seoses täheldasid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et vastavalt WTO apellatsioonikogu järeldustele juhtumi „USA – tasakaalustavad meetmed“ puhul, peab komisjon tegema moonutused kindlaks juhtumipõhiselt. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat lisasid, et nad ei nõustunud komisjoni väitega, et need järeldused ei ole selle juhtumi puhul asjakohased, sest nad puudutavad WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat rõhutasid, et need järeldused on ka praeguse juhtumi puhul asjakohased.

(78)

Komisjon tuletas meelde, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel käsitletakse moonutuste konteksti nendest põhjustatud subsideerimise vaatenurgast, millest eksportivad tootjad kasu saavad. Nende menetluste tagajärjeks on tasakaalustava tollimaksu kehtestamine, mis arvutatakse konkreetselt uurimisasutuse leitud kahjustava subsideerimise summa põhjal. Seevastu, alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohases dumpinguvastases kontekstis ei keskenduta analüüsis sellele, kas need moonutused kujutavad endast tasakaalustatavat subsiidiumi ja vastavad asjakohastele tingimustele, vaid sellele, kas need on olulised artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses ja seega õigustavad selles sättes ette nähtud normaalväärtuse arvutamise metoodika kohaldamist. Aluseks olev õiguskord, olukorrad ja kontekstid on erinevad, täidavad erinevaid eesmärke ja toovad kaasa erinevaid õiguslikke tagajärgi. Seetõttu jäi komisjon oma seisukoha juurde, et eespool nimetatud juhtumi järeldused ei ole praeguse juhtumi puhul asjakohased ja seega lükkas selle väite tagasi.

(79)

Seoses väitega, et komisjoni 2017. aasta aruanne ei sisalda konkreetset peatükki sidrunhappe kohta, märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise tinginud oluliste moonutuste olemasolu ei ole seotud uurimisalust toodet hõlmava konkreetse valdkondliku peatüki olemasoluga. Aruandes kirjeldatakse HRVs esinevaid eri liiki moonutusi, mis on valdkonnaülesed ja laienevad kogu Hiina majandusele ning mõjutavad uurimisaluse toote hindu ja/või tooraineid ja tootmiskulusid. Lisaks ei ole aruanne ainus tõendite allikas, mida komisjon oma otsuse tegemiseks kasutab, sest selleks kasutatakse täiendavaid katseelemente. Nagu on selgitatud allpool punktides 3.2.1.2–3.2.1.9, toimub sidrunhappe tootmisharus mitmesugune aruandes kirjeldatud riigi sekkumine (seda on käsitletud viisaastakukavades ja muudes dokumentides, esinevad toorainemoonutused, finantsmoonutused jne), mis on käesolevas määruses sõnaselgelt loetletud ja nimetatud. Peale selle on määruse põhjendustes 94, 97, 100 ja 101 loetletud mitu sidrunhappe sektori ja/või selles kasutavate toorainetega seotud moonutust, mis lisanduvad määruses juba märgitud olulistele moonutustele. Kuigi aruanne avaldati 2017. aasta detsembris, kehtivad sidrunhappe sektoris ja selle tootmiskulude puhul jätkuvalt turuolukord ja selle aluseks olev poliitika ja kavad, mis põhjustavad olulisi moonutusi. Ükski isik ei esitanud tõendeid vastupidise kohta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(80)

Seitsmendaks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et kuigi komisjon mainis mitmesuguseid valitsuse suunavaid põhimõtteid ja rakendussätteid, mis võimaldavad riigil majandusse sekkuda ja võivad isegi selleks sõnaselgelt volitused anda, ei tõendanud komisjon nende tagajärjel tekkinud tegelike moonutuste esinemist. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat lisasid, et vastavalt apellatsioonikogu järeldustele juhtumi „USA – tasakaalustavad meetmed“ puhul „tuleb riigi sekkumisest tingitud hinnamoonutuse olemasolu kindlaks teha ja piisavalt selgitada“ ja „kindlakstegemine peab toimuma juhtumipõhiselt“. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat väitsid lisaks, et komisjoni hinnamoonutuste analüüs tuleb teha individuaalsete tootjate ja kulude põhjal, sest tegelik riigi sekkumine võib toimuda näiteks erinevatel valitsustasanditel ja seoses riigi erinevate piirkondadega, mis seega ei mõjuta samamoodi kõiki uurimisaluse toote tootjaid riigi kõigis osades.

(81)

Komisjon tuletas meelde artikli 2 lõike 6a punktis b sätestatut, et oluliste moonutuste olemasolu hindamisel peab komisjon kaaluma selles artiklis loetletud elementide „võimalikku mõju“. Käesoleva määruse punktides 3.2.1.2–3.2.1.9 esitatud järeldustest nähtub, et Hiina sidrunhappe tootjatel on soodustingimustel juurdepääs riigipoolsele rahastamisele ja kõigi artikli 2 lõike 6a punktis b loetletud kuue moonutustele viitava elemendi osas on üleriigilisi moonutusi. Seetõttu on selliste moonutuste esinemine sektoris asjakohane artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste moonutuste olemasolu hindamisel. Komisjon tuletas lisaks meelde, et olenemata sellest, kas riigi otsene sekkumine, näiteks subsiidiumide saamine, tegelikult eksportivaid tootjaid mõjutab, on tõenäoline, et riigi sekkumine, näiteks soodustingimustel juurdepääs rahastamisele, on mõjutanud nende tarnijaid või vaatlusaluse toote eelneva või järgneva turu muid turuosalisi, mis on täiendav näitaja, et hinnad või kulud ei ole vabaturujõudude tulemus. Seoses viitega WTO järeldustele juhtumi „USA – tasakaalustavad meetmed“ puhul, nagu on selgitatud põhjendustes 57 ja 78, kordab komisjon, et need ei ole selle uurimise kontekstis asjakohased, sest need puudutavad subsiidiumivastaseid meetmeid ja igal juhul ei muuda järeldusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaste oluliste moonutuste olemasolu kohta. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(82)

Lõpetuseks märkisid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et nii seoses komisjoni viidetega valitsuse üldisele poliitikale või kavadele kui ka seoses väidetava riigi sekkumisega konkreetselt sidrunhappe sektoris jäeti avalikustamisel pidevalt viitamata juhtudele, mil riik tegelikult Hiina sidrunhappe tootjate tegevusse sekkus, mille tulemuseks oli nende tootjate hindade moonutamine. Näitena tsiteerisid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat avalikustamise põhjenduses 76 mainitud valitsuse kava, milles julgustati sidrunhappe tootjaid looma ühinemiste ja reorganiseerimise abil suuremaid ettevõtteid. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat väitsid, et mainitud kava on seotud üksnes teatavate provintside, piirkondade või tootmisvaldkondadega, mis tähendab, et julgustus ei laiene terviklikult kõikidele tootjatele kogu Hiinas, mis jällegi õigustaks tootjapõhist analüüsi ja avalikustamist. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat lisasid veel, et lihtne „julgustamine“ ei tähenda tegelikku sekkumist, milles nõutakse ühinemist/reorganiseerimist ja komisjon ei esitanud tõendeid tegeliku sekkumise kohta. Lõpetuseks märkisid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et sama dokument sisaldas teisi meetmeid, näiteks keskkonnakaitse standardite kohaldamine, puhta tootmise kontrollimine ning energia säästmise laiaulatuslik parandamine ja heitkoguste vähendamine, energia- ja veetarbimise vähendamine ning puhta tootmise ja ringlussevõtu edendamine. Kõiki neid meetmeid oleks mõistlikult tõhusam rakendada, kui tootmisüksused on suuremad, nagu julgustatud.

(83)

Komisjon tuletas meelde, et valitsusepoolne teatud tegevuste „julgustamine“, näiteks ühinemised ja reorganiseerimine suuremate konglomeraatide loomiseks, ei ole üksnes tühjad deklaratsioonid ja soovitused, vaid valitsuse ametlikes kavades esitatud soovitusi toetavad tegelikud rahalised stiimulid (vt eelkõige punkt 3.2.1.8 ja põhjendus 110). Isegi kui Hiina valitsus ei sunniks või kohustaks oma kava põhjal äriühinguid koonduma suuremateks üksusteks, quod non, on sellistel äriühingutel, kes otsustavad kava soovitusi järgida, iga juhul võimalik saada teatavaid rahalisi eeliseid või soodsaid laenutingimusi, mis tähendab, et moonutatakse vabaturujõude, mis suunaksid äriühinguid selliste kavade puudumisel. Igal juhul näitavad käesoleva määruse punktides 3.2.1.2–3.2.1.9 esitatud analüüs ja järeldused selgelt sidrunhappe sektoris oluliste moonutuste olemasolu ja asjaolu, et need mõjutavad tõenäoliselt asjaomase toote tootjatele toorainete tarnijaid.

(84)

Seega hakkas komisjon uurima, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

(85)

Hiina majandussüsteem põhineb „sotsialistliku turumajanduse“ kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse Hiina majandust. Selle peamine põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olevat majandust peetakse „rahvamajanduse juhtivaks jõuks“ ning riigil on volitus „tagada majanduse tugevdamine ja kasv“ (20). Sellest tulenevalt ei piirdu Hiina majanduse üldine ülesehitus mitte ainult riigi märkimisväärse majandusse sekkumise võimaldamisega, vaid selline sekkumine on sõnaselgelt ette nähtud. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõigis kesksetes õigusaktides. Hiina asjaõigus on selle põhjusliku seose peamine näide: selles viidatakse asjaolule, et Hiina on sotsialismi esimeses etapis ning riigile tehakse ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Muud omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (21).

(86)

Lisaks sellele arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis anti HKP-le veelgi suurem juhtiv roll, mida kinnitati põhiseaduse artikli 1 tekstis. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll.“ (22). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ja kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(87)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (23). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(88)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Planeerimine hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning see toimub kõigil valitsemistasanditel. Provintsi tasandi plaanid on üksikasjalikumad, samas kui riiklike plaanidega seatakse mõnevõrra laiemad eesmärgid. Plaanides määratakse kindlaks ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning ajavahemikud, mille jooksul eesmärgid tuleb saavutada. Mõned plaanid sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtted peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelikele oludele. See ei ole nii mitte ainult plaanide siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad plaanisüsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima plaanides kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.1.5 allpool) (24).

(89)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Laenupoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, mitte hindama eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkti 3.2.1.8 allpool) (25). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade kohta, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Ka need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada riigile ja HKP-le kontroll ning võimaldada nende sekkumist (26).

(90)

Kolmandaks, reguleeriva keskkonna tasandil sekkub riik majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitikameetmetes määratud eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (27). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (28).

(91)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, millega nähakse ette ja soodustatakse riigi sekkumist mitmel moel. Selline oluline riigi sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat jaotumist kooskõlas turupõhimõtetega (29).

(92)

Hiinas moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, kes tegutsevad riigi omandis, selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(93)

Hiina valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigi osalusega ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta aktiivselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt, kuidas konkreetsed riigi osalusega ettevõtted seda rakendavad, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigi osalusega ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigi osalusega ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigi osalusega ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega äriühingutes (vt ka punkt 3.2.1.4) ning ka riigi osalusega ettevõtete sektori korporatiivse struktuuri kujundamisega (30). Vastutasuks on riigi osalusega ettevõtetel Hiina majanduses eriline staatus, mis annab neile mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (31). Asjaolusid, mis osutavad sidrunhappe sektoris riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punktis 3.2.1.4.

(94)

Konkreetselt sidrunhappe sektoris on ilmne, et teatud osa äriühingutest on Hiina valitsuse omandis. Uurimisel tuvastati, et vähemalt kolm eksportivat tootjat – COFCO, Jiangsu Guoxin Union Energy ja Laiwu Taihe – on riigi osalusega ettevõtted. Lisaks sellele julgustatakse sidrunhappe tootmisharu vastavalt teravilja- ja nafta töötlemise 13. viisaastakukavale looma ühinemiste ja reorganiseerimise abil suuremaid ettevõtteid (32). See julgustamine tõendab valitsuse osalust tootmisharu tegevuses.

(95)

Riigi ulatuslik sekkumine sidrunhappe tootmisharusse ja riigi osalusega ettevõtete suur osakaal selles sektoris takistavad eraomandis olevatel tootjatel turutingimustel tegutseda. Sidrunhappe sektoris on nii riigi omandis olevad ettevõtted kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on üksikasjalikumalt selgitatud allpool punktis 3.2.1.5.

(96)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigi osalusega ettevõtete omamise kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigi osalusega ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (33) on nii riigi osalusega kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. Hiina äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (34) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigi osalusega ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP on avaldanud eraettevõtetele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (35). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70°%-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel äriühingus, kuhu nad kuulusid (36). Neid eeskirju kohaldatakse kogu Hiina majanduses kõigis sektorites, sealhulgas sidrunhappe tootmise ja nende sisendite tarnijate sektorites.

(97)

Nagu juba märgitud, kuuluvad konkreetselt sidrunhappe sektoris mõned sidrunhappe tootjad riigile. Lisaks ilmnes uurimisest, et viiel sidrunhappe tootjal, sh Cofco, Weifang Ensign, RZBC, Jiangsu Guoxin ja Laiwu Taihe Biochemistry, on kõrgema juhtkonna seas seoseid HKPga ja partei tugevdamisega.

(98)

Riigi esindatus finantsturgudel (vt ka punkt 3.2.1.8 allpool) ning sekkumine tooraine ja sisendite tarnimisse avaldavad turul täiendavat moonutavat mõju (37). Seega võimaldab riigi esindajate tegevus ettevõtetes, sealhulgas riigi osalusega ettevõtetes sidrunhappe sektoris ning samuti muudes sektorites (nagu finantssektor ja sisendisektor) Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(99)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Plaanides seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende plaanide rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil. Üldiselt suunatakse planeerimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muidu poliitiliselt tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei jaotata neid kooskõlas turujõududega (38).

(100)

Kuigi sidrunhappe tootmisharu ei ole iseenesest Hiina peamine tööstusharu, on sidrunhappe tootmisel kasutatav tooraine Hiinas rangelt reguleeritud. Peamine tooraine mais on intensiivselt reguleeritud.

(101)

Hiinal on suures koguses maisivarusid, mis võimaldab valitsusel selle kauba hindu kunstlikult langetada või tõsta, ostes või müües turul suurtes kogustes maisi. Kuigi Hiina hakkas ülemääraste maisivarudega tegelema 2016. aastal, on riigil siiamaani väga suured varud, mis avaldavad hindadele moonutavat mõju (39). Lisaks kontrollib riik kogu maisi väärtusahela eri aspekte, sh maisi tootmisele antavaid subsiidiume (40) ja töötlemise järelevalvet: „[k]õik kohalikud ametiasutused laiendavad maisi pakkumise ja nõudluse järelevalvet ja analüüsimist asjaomastes valdkondades, tõhustavad järelevalvet maisi süvatöötlemise projektide koostamise ja koostamisjärgses etapis, edendavad maisi pakkumise ja nõudluse tasakaalu ja tagavad riikliku toiduga kindlustatuse“ (41). HRVs on olemas ka kehtivad investeeringute kontrollimeetmed: „[m]aisi süvatöötlemise projektide koostamiseks avalduste esitamisele kohaldatakse ühtlustatud juhtimist kooskõlas riiginõukogu korraldusega nr 673“ (42). Asjaomane riigi osalus kogu väärtusahela ulatuses avaldab hindadele vähemalt potentsiaalselt moonutavat mõju.

(102)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, et toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas maisi tootmist, sest mais on sidrunhappe tootmiseks kasutatav põhitooraine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(103)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (43).

(104)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (44). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (45). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, sh majandusplaanide rakendamine (46).

(105)

Komisjon tegi esialgse järelduse, et Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiinas maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmisega moonutusi. Sarnaselt teistele Hiina majandussektoritele kehtivad need õigusnormid sidrunhappe tootjatele ja seetõttu mõjutavad ka neid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad õigusnormide diskrimineerivast kohaldamisest või nende täitmise ebapiisavast tagamisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks.

(106)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse sidrunhappe sektoris, sh uurimisaluse toote puhul, diskrimineerival viisil või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

(107)

Hiinas ei saa turupõhiste palkade süsteem täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigused moodustada organisatsioone on piiratud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitmeid olulisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (47). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühinguorganisatsioon. Ent see organisatsioon ei ole riigiasutustest sõltumatu ning tema osalemine kollektiivläbirääkimistel ja töötajate õiguste kaitsel on endiselt algeline (48). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiavad end ebasoodsast tööolukorrast ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (49). Need asjaolud põhjustavad palgakulu moonutusi Hiinas.

(108)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et sidrunhappe sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused sidrunhappe sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle tootmiseks põhitooraine tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööhõivesüsteemi).

(109)

Hiina ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(110)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigi omandis olevate pankade (50) tugev positsioon, kes võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt finantssektorivälistele riigi osalusega ettevõtetele on pangad riigiga seotud mitte ainult omandisuhte, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigi osalusega finantsasutuste tippjuhid nimetab ametisse HKP) (51) ning samuti nagu finantssektorivälised riigi osalusega ettevõtted, viivad ka pangad regulaarselt ellu valitsuse poolt kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (52). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatavatesse või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (53).

(111)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(112)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (54).

(113)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatavatesse või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (55). Seetõttu antakse laene pigem riigi osalusega ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtjatele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(114)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(115)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt kasvanud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(116)

Laenumahu üldine suurenemine Hiinas viitab kapitalipaigutuse tõhususe vähenemisele, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombie-ettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(117)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks võetud meetmetest mõjutavad Hiina ettevõtete krediidisüsteemi märkimisväärsed moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(118)

Ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et sidrunhappe sektor ja/või selle sektori tarnijad, oleksid vabad eespool kirjeldatud riigi sekkumisest finantssüsteemi. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(119)

Komisjon täheldas, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et punktides 3.2.1.1–3.2.1.5 ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka punktides 3.2.1.6–3.2.1.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(120)

Komisjon tuletas meelde, et sidrunhappe tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid, sh maisi, kuivatatud bataate, väävelhapet, vesinikkloriidhapet, sütt jne. Toimikus esitatud tõendite kohaselt hankis enamik valimisse kaasatud eksportivatest tootjatest kõik sisendid Hiinast ning imporditud sisendid moodustavad nende eksportivate tootjate, kes hangivad mõnesid sisendeid välismaalt, toorainete osakaalust ebaolulise osa. Kui sidrunhappe tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võisid laenata rahalisi vahendeid, mida mõjutavad finantssektori moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(121)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada üksnes sidrunhappe omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses; samuti on mõjutatud kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks, et olulised moonutused mõjutavad mis tahes sisendit, mis on toodetud Hiinas, isegi kui selle puhul on kombineeritud eri tootmistegurid. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(122)

Punktides 3.2.1.2–3.2.1.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist Hiina sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka sidrunhappe sektorisse (sh uurimisalune toode), näitab, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjaomase elemendi tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid.

(123)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(124)

Komisjon valis kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a sobiva võrdlusriigi, et kindlaks määrata uurimisaluse toote tootmise ja müügi moonutamata hinnad või võrdlusalused vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

(125)

Komisjon avaldas selle põhjal kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate ja võrdlusriigi kohta.

(126)

Oma 5. märtsi 2020. aasta teates esitas komisjon üksikasjalikku teavet eespool esitatud kriteeriumide kohta ning määras võimalike asjakohaste võrdlusriikidena kindlaks Brasiilia, Colombia ja Tai. Ühtlasi tegi komisjon kindlaks uurimisaluse toote tootjad võimalikes sobivates võrdlusriikides, mille kohta ta leidis avalikult kättesaadavaid finantsandmeid.

(127)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Komisjon sai CCCMC-lt, neljalt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt ja liidu tootmisharult märkusi võrdlusriigi valimise erinevate aspektide kohta.

(128)

CCCMC ja neli Hiina eksportivat tootjat märkisid oma 23. märtsi 2020. aasta märkustes, et Brasiilia on sobivaim võrdlusriik. Esiteks sarnaneb Brasiilia kogurahvatulu Maailmapanga andmebaasi alusel Hiina kogurahvatulule kõige rohkem, samas kui Colombia ja Tai kogurahvatulu on palju väiksem. Samuti olid kaks sidrunhapet tootvat Brasiilia äriühingut viimastel aastatel kasumis. Lisaks on Brasiilias sotsiaal- ja keskkonnakaitse võrreldaval tasemel. Samal ajal väljendasid CCCMC ja koostööd tegevad eksportivad tootjad vastuseisu Colombia valimisele sobivaks võrdlusriigiks. Nad väitsid, et mõned Colombia impordiandmed teatud tootmistegurite kohta ei olnud kättesaadavad või esindavad. Samuti väitsid nad, et Colombia mõne peamise tooraine (st väävelhappe, vesinikkloriidhappe ja toorsöe) impordihinnad olid oluliselt ja põhjendamatult kõrgemad kui teiste võimalike võrdlusriikide hinnad, mistõttu ei tohiks neid käsitleda moonutamata hindadena, mida võib kasutada sidrunhappe normaalväärtuse arvutamiseks.

(129)

Lisaks väitsid CCCMC ja koostööd tegevad eksportivad tootjad, et Tai ei olnud sobiv võrdlusriik, sest kolmest tuvastatud sidrunhappe tootjast kaks ei olnud 2018. aastal kasumis ja kolmas keskendus peamiselt eksporditurgudele.

(130)

Liidu tootmisharu esindajad väitsid oma märkuses, et Colombia on moonutamata kulude kindlaksmääramiseks kõige asjakohasem valik. Nad rõhutasid, et Tai äriühingute finantsandmed olid auditeerimata, mis vähendas nende usaldusväärsust märkimisväärselt. Ühtlasi väitsid nad, et kolmest Tais tuvastatud tootjast kahes kuulus enamusosalus Hiina äriühingutele või Hiina riigile ja et need tootjad olid orienteeritud ekspordile. Brasiilia puhul väitsid liidu tootmisharu esindajad, et kaks Brasiilia äriühingut kuulusid kontsernidesse ja kontserni mõju finantsandmetele oli keeruline hinnata. Lisaks tegelesid need äriühingud erinevate toodete müügiga.

(131)

Pärast eespool esitatud argumentide analüüsimist avaldas komisjon teise, 30. novembri 2020. aasta teate, milles käsitles kõiki asjaomaseid märkusi vastavalt eespool loetletud kriteeriumidele ja teavitas huvitatud isikuid oma esialgsetest järeldustest. Komisjon märkis teates, et kavatseb kasutada Colombiat sobiva võrdlusriigina, kui oluliste moonutuste esinemine saab kinnitust. Lisaks märkis komisjon, et ta võib normaalväärtuse arvutamiseks kasutada ka sobivaid moonutamata rahvusvahelisi hindu, kulusid või võrdlusaluseid ning moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumite puhul võib ta kaaluda kõiki sobivaid kättesaadavaid alternatiive kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Kuna ainsa uurimisalust toodet tootva Colombia äriühingu kasumlikkus oli 2018. aastal väike ja ettevõte jäi 2017. aastal kahjumisse – sarnaselt Tai ja Brasiilia tootjate olukorrale, arvestab komisjon hiljutisemaid andmeid, kui need on saadaval ning kui need näitavad müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi.

(132)

Komisjon sai 30. novembri 2020. aasta teate kohta märkusi CCCMC-lt ja liidu tootjatelt.

(133)

CCCMC märkis oma 9. detsembri 2020. aasta väites, et Colombia ei olnud sobiv võrdlusriik ja sobivaks võrdlusriigiks tuleks valida hoopis Brasiilia. CCCMC väitel olid madalamad maisi impordihinnad tingitud pigem transpordivahemaade ja koguse eelistest kui võimalikest moonutustest. Lisaks väideti, et kui Brasiilia impordihindu ei saa kasutada, tuleks selle asemel, et jätta Brasiilia võrdlusriigi valikust üldse välja, kasutada rahvusvahelisi hindu. Samuti väitis CCCMC seda, et Colombia ei olnud sobiv võrdlusriik, sest tuvastatud tootjal olid põhjendamatud tegevuskulud.

(134)

Liidu tootmisharu esindajate arvates oli kõige sobivam võrdlusriik Colombia. Arvestades asjaolu, et uurimisalust toodet tootev Colombia äriühing oli 2018. ja 2019. aastal kahjumis või väikese kasumlikkusega, mille kohta said andmed vahepeal kättesaadavaks, tegi üks liidu tootjatest kindlaks mitu äriühingut, kes tootsid uurimisaluse tootega sarnast toodet. Eelkõige keskendus liidu tootja nendele Colombia äriühingutele, kes tootsid koostisaineid joogi-, puhastus-, toiduaine-, tervishoiu- ja farmaatsiatööstusele ning kelle finantsandmed näitasid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset kooskõlas alusmääruse sätetega.

(135)

Komisjon kaalus hoolikalt kõigi osaliste väiteid. Komisjon nõustus CCCMC ja liidu tootjaga, et Tai ei ole sobiv võrdlusriik, sest uurimisaluse toote tootjad on kahjumis ja/või Hiina äriühingute tütarettevõtjad ning teatud tootmistegurite suhtes kehtivad ekspordipiirangud. Lisaks ei näidanud uurimisalust toodet tootvad äriühingud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset. Seetõttu ei võetud Taid arvesse.

(136)

Seega keskendus komisjon oma analüüsis Brasiiliale ja Colombiale. Esmalt analüüsis komisjon seda, kas esines ekspordipiiranguid või muid tootmise peamiste teguritega seotud moonutusi. Uurimisaluse toote peamine tootmistegur on mais, mis moodustab eksportivate tootjate sisendmaterjalide kogukulust enam kui 70 %. Komisjon märkis, et Brasiiliasse imporditava maisi kogus moodustas ainult 1,5 miljonit tonni võrreldes Brasiilia kodumaise maisitoodanguga, mis oli üle 100 miljoni tonni (56). CCCMC vaidlustas asjaolu, et asjaomased maisi impordikogused Brasiiliasse on väiksed. Kuid võrreldes Brasiilia tootmismahuga moodustavad need impordikogused üksnes 1,5 % toodangust. Võttes arvesse asjaomast väga piiratud impordikogust võrreldes suure kodumaise toodanguga, kontrollis komisjon ka Brasiiliasse suunatud impordi hindu ja pani tähele, et need erinesid rahvusvahelistest maisihindadest märkimisväärselt. CCCMC vaidlustas 30. novembri teate kohta esitatud märkustes märkimisväärse hinnaerinevuse ja küsis hinnavõrdluse kohta lisateavet. 2019. aasta keskmine rahvusvaheline maisi hind, millele komisjon viitas 30. novembri teates, moodustas 151 eurot tonni kohta FOB alusel vastavalt IndexMundi andmebaasile, (57) samas kui Brasiiliasse suunatud maisi impordihind moodustas GTA andmetel ainult 116 eurot tonni kohta FOB alusel. See arv näitab selgelt, et Brasiiliasse suunatud impordihinnad olid rahvusvahelist hinnaindeksist palju madalamad.

(137)

Lisaks väitis CCCMC, et maisi impordihinnad olid väiksemate transpordikulude tõttu Brasiilias madalamad kui Colombias, sest import Brasiiliasse toimus peamiselt naaberriikidest, nagu Argentina ja Paraguay, samas kui Colombia impordib maisi peamiselt Ameerika Ühendriikidest ja Argentinast. See väide oli põhjendamatu, sest CCCMC ei tõendanud tegelikku päritolu ega sihtsadamat asjaomastes riikides, samuti ei tõendatud vastavatesse riikidesse suunatud maisi transpordikulude esinemust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(138)

CCCMC märkis ühtlasi, et Hiina tootjad ostavad suure koguse maisist siseturult. Seetõttu väitis ta, et Brasiilia impordihind kajastaks Hiina tootjate maisiostude olukorda paremini. Komisjon märkis, et see väide ei muuda peamist asjaolu, et Brasiiliasse suunatud impordi kogused on objektiivselt väiksed võrreldes kodumaise tootmismahuga, õõnestades seeläbi Brasiiliasse suunatud maisi impordihinna tüüpilisust. Ühtlasi ei mõjuta see väide järeldust, et Brasiiliasse suunatud impordi hinnad on rahvusvahelistest maisi hindadest oluliselt erinevad, mis on tõenäoliselt tingitud impordi madalamast tasemest ja kodumaise tootmise olulisest mahust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(139)

Lisaks väitis CCCMC, et isegi kui Brasiiliasse imporditava maisi hindu ei saa kasutada, sest need ei ole tüüpilised (ent see ei ole nii), tuleks Brasiilia siiski valida võrdlusriigiks ja Brasiiliasse suunatud impordi hindade asemel tuleks kasutada sobivat moonutamata rahvusvahelist maisi hinda.

(140)

Vastusena märkis komisjon, nagu on selles jaotises põhjalikumalt selgitatud, et kaalus selles uurimises Colombia kasutamist sobiva võrdlusriigina alusmääruses loetletud asjaomaste elementide alusel, sh arvestades asjakohasemate finantsandmete kättesaadavust sidrunhappega sarnaste toodete tootjate kohta võrreldes Brasiiliaga. Colombiasse suunatud maisi impordikoguste ja -hindade puhul moodustab IndexMundi andmete alusel Colombia kodumaine maisitoodang 1,5 miljonit tonni, samas kui GTA andmetel moodustab maisi import umbes 5,5 miljonit tonni, mis teeb seega 365 % toodangust. See võrdlus näitab, et impordikogused Colombiasse tunduvad erinevalt Brasiiliast olevat kodumaise tootmise mahtu arvestades tüüpilised. Maisi hindade puhul moodustas Colombiasse suunatud maisi 2019. aasta keskmine impordi CIF-hind GTA andmebaasi põhjal 174 eurot tonni kohta, mis sarnaneb ja on rohkem kooskõlas maisi keskmise rahvusvahelise FOB-hinnaga 151 eurot tonni kohta, arvestades asjaolu, et rahvusvahelise impordi CIF-hind on kõrgem. Kuna Colombiat peetakse muudes küsimustes sobivaks võrdlusriigiks, nagu on täpsemalt kirjeldatud allpool, ja Colombiasse suunatud maisi impordihinnad on suuresti vastavuses maisi rahvusvaheliste hindadega ning tõendid Colombia maisihindu mõjutavate moonutuste kohta puuduvad, ei ole mingit põhjust valida sobivaks võrdlusriigiks Brasiilia ja kasutada sobivasse võrdlusriiki suunatud impordi hindade asemel rahvusvahelist võrdlusalust, nagu on sätestatud artikli 2 lõike 6a punkti a teise lõigu esimeses taandes.

(141)

Ülejäänud tootmistegureid arvestades kehtivad teatud tootmisteguritele ekspordipiirangud Brasiilias (ekspordilitsentsi nõue lubja puhul) ja Tais (ekspordilitsentsi nõue kipsi puhul), samas kui Colombias need puuduvad, mida kinnitab asjaomane OECD nimekiri (58). Kuigi neil teguritel on palju piiratum mõju teatud eksportivate tootjate tootmiskuludele ja need ei kehtinud kõigile eksportivatele tootjatele, oli tegemist veel ühe olulise elemendiga sobiva võrdlusriigi valimisel.

(142)

Sobiva võrdlusriigi valimisel vaatles komisjon ka kättesaadavaid avalikke andmeid uurimisaluse toote tootjate kohta Tais, Brasiilias ja Colombias kooskõlas alusmäärusega.

(143)

Kuna Taid ei peetud vastavalt põhjenduse 117 selgitustele sobivaks võrdlusriigiks, keskendus komisjon oma võrdlusanalüüsis Brasiiliale ja Colombiale.

(144)

Seoses Brasiilia ja Colombiaga esitas komisjon 5. märtsi teates nendes riikides sidrunhapet tootvad äriühingud. Sel ajal ei olnud Brasiilias ega Colombias 2018. aasta arvestuses ühtegi mõistlikku kasumit teenivat tootjat.

(145)

Komisjon märkis 30. novembri 2020. aasta teates, et Colombia äriühing Sucroal SA, mille kohta olid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmed avalikult kättesaadavad, oli sobiv võrdlusettevõte, sest ta toodab uurimisalust toodet ja sidrunhappega sarnasemat tootesortimenti. Samas oli Sucroal SA kasumlikkus 2018. aastal väike ja ettevõte oli 2017. aastal kahjumis.

(146)

Olukord oli sarnane Brasiilias, kus Brasiilia äriühingu (mille kohta olid avalikud finantsandmed kättesaadavad ja mille puhul oli tegemist suure konglomeraadiga, kes tootis laiemat tootesortimenti, kuhu kuulus sidrunhape) kasumlikkus oli 2018. aastal väike. Oma 30. novembri 2020. aasta teates märkis komisjon, et kui 2019. aasta värskemad andmed muutuvad kättesaadavaks, võib komisjon neid andmeid kasutada, kui need näitavad müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset või kui see nii ei ole, kaaluks komisjon kõiki sobivaid kättesaadavaid alternatiive.

(147)

Pärast 30. novembri 2020. aasta teate avaldamist said Sucroal SA 2019. aasta andmed kättesaadavaks andmebaasis Orbis. Kuna Sucroal SA oli 2019. aastal kahjumis, ei olnud selle äriühingu finantsandmed müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata taseme kindlakstegemiseks sobivad.

(148)

Seepärast kaalus komisjon sobivaid alternatiive. Eelkõige nendes olukordades, kus ükski uurimisaluse toote tootja võimalikus võrdlusriigis ei näita müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset, võib komisjon kaaluda samasse üldkategooriasse ja/või uurimisaluse toote sektorisse kuuluva toote tootjaid, kelle avalikult kättesaadavad andmed näitavad müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset.

(149)

CCCMC märkis, et kuna Sucroal SA oli 2019. aastal kahjumis, ei tohiks Colombiat lugeda sobivaks võrdlusriigiks ja selle asemel tuleks kasutada Brasiiliat. CCCMC märkis, et tuvastatud tootja Cargill Agricola oli 2019. aastal jällegi kasumlik, mistõttu olid selle müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumlikkus uurimise vajadusi arvestades sobivad. Samas märkis komisjon, et Cargill Agricola kasum moodustas 2019. aastal käibest alla ühe protsendi, mistõttu oli see isegi väiksem kui 2018. aasta kasum. See väike kasum oli samal tasemel nagu ettevõttel Sucroal SA samal aastal ja seda ei loetud mõistlikuks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(150)

Liidu tootmisharu soovitas oma kahes märkuste komplektis kasutada sama riigi nende äriühingute andmeid, kes toodavad sama kategooria tooteid või kes esindavad sama tootmissektorit nagu uurimisalune toode. Soovitati kasutada joogi-, puhastus-, toiduaine-, tervishoiu- ja farmaatsiatööstusele koostisaineid tootvate Colombia äriühingute kategooriat koos loeteluga samasse sektorisse kuuluvast üheteistkümnest äriühingust.

(151)

Arvestades kõiki uurimise asjaolusid ja saadud märkusi, otsis komisjon andmebaasist Orbis NAICS-koodi 325998 (kõigi muude mitmesuguste keemiatoodete ja valmististe tootmine). Sama koodi kasutavad nii Cargill Agricola SA kui ka Sucroal SA. Selle otsingu tulemusel leiti Colombiast võrreldes Brasiiliaga palju rohkem äriühinguid, keda iseloomustas mõistlik kasumlikkuse tase, mis näitab, et avalikult kättesaadavad finantsandmed olid ka Colombia puhul tüüpilised ja usaldusväärsed. Ning selleks, et selle otsingu tulemust piirata nende äriühingutega, kes toodavad sidrunhappega sarnast toodet, analüüsis komisjon üksikasjalikult kõigi kasumlike Colombia äriühingute tegevust ja tootmist. Andmebaasis Orbis nende äritegevuse kohta kättesaadava kirjelduse abil tegi komisjon lõpuks kindlaks seitse Colombia äriühingut, kes tootsid tooteid, mis kuuluvad sidrunhappega sarnasesse kategooriasse. Nende äriühingute müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit loeti usaldusväärseks. Võrdluseks märkis komisjon, et Brasiilias ei olnud sama tegevusvaldkonna äriühinguid, kelle kohta oleksid andmebaasis Orbis 2019. aasta andmed olnud avalikult kättesaadavad.

(152)

Komisjoni poolt sel viisil kindlaks tehtud Colombia äriühingud vastasid äriühingutele, kelle liidu tootmisharu oli kindlaks teinud kui uurimisaluse tootega samas üldkategoorias ja/või sektoris tegutsevad sobivad äriühingud. Liidu tootmisharu soovitas lisaks neile seitsmele äriühingule veel nelja Colombia äriühingut, kuigi nende kohta ei olnud finantsandmed või tegevuse kirjeldus andmebaasis Orbis kättesaadav. Seetõttu ei võetud neid äriühinguid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel arvesse.

(153)

Arvestades kõiki eespool esitatud elemente, eelkõige kättesaadavaid finantsandmeid ja maisi impordihinna kui peamise tootmisteguri representatiivsust, järeldas komisjon, et Colombia oli sobiv võrdlusriik normaalväärtuse arvutamiseks käesolevas uurimises.

(154)

Pärast avalikustamist seadsid CCCMC ja kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat küsimuse alla komisjoni valiku kasutada Colombiat asjakohase võrdlusriigina. Nad kordasid eespool esitatud väidet, et Colombia valimine ei olnud mõistlik, võttes arvesse asjaolu, et Colombia ainus sidrunhappe tootja ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlik, samas kui Brasiilia tootja seda oli. Nad kordasid ka eespool esitatud väidet, et Brasiilia maisihinnad ei olnud moonutatud. Arvestades, et neid väiteid on juba käsitletud käesoleva määruse põhjendustes 136 ja 149 ning sellega seoses ei esitatud uusi tõendeid, lükati väited tagasi.

(155)

Eespool nimetatud osalised väitsid lisaks, et komisjon kasutas Colombia muude tootesektorite äriühingute müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse andmeid, ilma et oleks tõendanud, et nendel äriühingutel on sama müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse tase kui sidrunhappe tootjatel.

(156)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a arvutatakse normaalväärtus tootmis- ja müügikulude põhjal, mis kajastavad moonutamata hindu või võrdlusaluseid, kui oluliste moonutuste olemasolu kinnitust leiab. Arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Arvestades, et Colombia äriühingu Sucroal SA müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei saanud kasutada põhjendustes 145 ja 147 selgitatud põhjustel, kasutas komisjon lähima sektori (sh uurimisalune toode) andmeid, kus leiti, et eespool nimetatud kuluelemendid olid moonutamata ja põhjendatud. Selle järelduse vaidlustamiseks ja eelkõige selle kohta, et Colombia sidrunhappe sektorile lähima sektori äriühingute müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse tase ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt mõistlik, ei ole tõendeid esitatud.

(157)

Komisjon märkis lisaks, et vastupidiselt liidu tootmisharule ei esitanud ega pakkunud CCCMC ja koostööd tegevad eksportivad tootjad välja sama võimaliku võrdlusriigi tootjate loetelu, kes toodavad sama või sarnase kategooria tooteid või tegutsevad samas või sarnases tootmissektoris kui vaatlusalune toode, kelle finantsandmeid komisjon saaks kasutada.

(158)

Seetõttu ja põhjenduses 151 sätestatud põhjustel leidis komisjon, et seitsme äriühingu finantsandmed, kelle puhul ta tuvastas, et need toodavad Colombias tooteid, mis kuuluvad sidrunhappega lähestikku olevasse kategooriasse, on moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul mõistlik võrdlusalus, mida kasutada uurimise käigus normaalväärtuse arvutamisel. CCCMC ja kolme koostööd tegeva eksportiva tootja väide lükati seetõttu tagasi.

(159)

Huvitatud isikute esitatud teabe ja muu toimikus olemasoleva asjakohase teabe põhjal koostas komisjon loetelu tootmisteguritest ja allikatest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmiseks.

(160)

Samuti selgitas komisjon välja allikad, mida kasutatakse normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a (GTA, riiklik statistika jne). Samas teates tõi komisjon välja harmoneeritud süsteemi (HS) tootmistegurite koodid, mida huvitatud isikute esitatud teabe põhjal kavatseti esialgu GTA andmebaasil põhinevas analüüsis kasutada.

(161)

Oma 30. novembri 2020. aasta teates kinnitas komisjon, et ta kasutab tootmistegurite, sealhulgas toorainete moonutamata kulude kindlaksmääramiseks GTA andmeid.

(162)

Elektrienergia puhul kasutas komisjon Colombia peamise elektritarnija Eneli hõlpsasti kättesaadavaid hindu. See allikas esitab iga kuu kohta ühe keskmise elektrihinna.

(163)

Veetariif oli hõlpsasti kättesaadav Bogotas veevarustuse ning reovee kogumise ja puhastamise eest vastutava äriühingu Acueducto kaudu. Teabe kaudu õnnestus kindlaks määrata tööstuslikul eesmärgil kasutajatele kehtivad tariifid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(164)

Komisjon kasutas Colombias kehtivate töötasude kindlaksmääramiseks ILO statistikat (59). See annab teavet tootmissektori töötajate igakuise töötasu kohta ja keskmiste iganädalaste töötundide kohta Colombias 2019. aastal.

(165)

Komisjonile ei esitatud moonutamata tööjõu-, elektri- ja veekulude kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta märkusi, mistõttu kasutas komisjon neid allikaid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(166)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt peaks arvutatud normaalväärtus hõlmama moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Lisaks tuli kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida tootmistegurid ei hõlma.

(167)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata väärtuse kindlakstegemiseks kasutas komisjon selliste tootmiskulude osakaalu, mille moodustavad Colombia võrdlusäriühingutes müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, nagu on selgitatud punktis 3.3.

(168)

Tulude protsendina esitatud saadud väärtused moodustasid kasumi puhul 14,2 % ning müügi-, üld- ja halduskulude puhul 17 %.

(169)

Kõigi toorainete ja abimaterjalide puhul tugines komisjon võrdlusriiki suunatud impordi hindadele. Võrdlusriiki suunatud impordi hind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad neid hindu. Sarnaselt ei arvestatud WTOsse mittekuuluvatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (60) 1. lisas nimetatud riikidest võrdlusriiki suunatud importi.

(170)

Et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon selle suhtes võrdlusriigi asjakohast imporditollimaksu. Hiljem, individuaalsete dumpingumarginaalide arvutamisel, lisas komisjon impordihinnale iga äriühinguga seotud riigisisese transpordi kulud. Kõigi toorainete riigisisese transpordi kulud põhinesid koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud kontrollitud andmetel.

(171)

Selliste toorainete puhul, millel oli kuludele ebaoluline mõju ja millest äriühingud algatamisteate III lisas ei teatanud, lisati need kulud tootmise üldkuludesse, nagu on punktis 3.8 selgitatud. Üldkuludena väljendatud tootmistegurid on loetletud äriühingutega seotud järelduste teatavaks tegemise dokumentides.

(172)

Liidu tootmisharu märkis oma 16. märtsi 2020. aasta märkustes, et mõne tooraine puhul keskmised impordiväärtused puudusid või olid keskmised väärtused seotud väikeste kogustega, mistõttu olid need mitteusaldusväärsed või esines muid põhjusi, mis muutis nende usaldusväärsuse kaheldavaks. Tootmisharu soovitas sellistel juhtudel kasutada piirkonna statistilistes andmetes või teenusepakkujate nagu ArgusMedia, AgroChart või IntraTec poolt avaldatud turu-uuringutes esitatud väärtusi.

(173)

Liidu tootmisharu kordas oma 11. detsembri 2020. aasta märkustes, et Colombia puhul saaks tootmisnäitajate kulud kindlaks määrata impordiandmete ning elektri- ja veehindade kohta kättesaadavate avalike andmete ning tööjõukulusid käsitlevate avalike andmete alusel. Tootmisharu rõhutas, et mõned vähemoluliste kulutegurite keskmised impordiväärtused paistsid olevad suured ja soovitas need asendada andmetega, mis on saadud spetsialiseerunud andmeteenuste pakkujatelt.

(174)

CCCMC märkis oma 23. märtsi 2020. aasta väidetes, et mõned teatud esmatähtsate toorainete nagu söe, väävelhappe ja vesinikkloriidhappe impordihinnad olid Colombias ebaharilikult kõrged ja seetõttu ei olnud need tüüpilised. Ühtlasi väitsid nad, et Colombia, Tai ja Brasiilia kohta avaldatud impordihindade vahel olid suured erinevused ning et impordihinnad erinesid märkimisväärselt isegi sama riigi poolt imporditava sama tooraine puhul, mis võib olla tingitud kvaliteedierinevustest sama HS-koodi raames. CCCMC kutsus komisjoni üles asjaomaste erinevuste põhjuseid kindlaks tegema ja nendega tegelema. Komisjon kaalus seda väidet ja kui see oli õigustatud, asendas ebatüüpilised impordihinnad usaldusväärsete allikatega, nagu on üksikasjalikult esitatud allpool tabelis A.

(175)

Lisaks väitis CCCMC, et kuna teatud toorained, mida kasutatakse uurimisaluse toote tootmiseks, ostetakse Hiinas omamaiselt, on põhjendamatu kasutada konkreetse kolmanda riigi impordihindu, sest viimased sisaldavad tõenäoliselt kõrgemaid saate-/kohaletoimetamiskulusid kui omamaisel turul ostetud toorained. See on nii eriti ohtlike kemikaalide puhul, nagu väävelhape ja vesinikkloriidhape, mille tarnimiseks kasutatakse erisõidukeid. Seepärast leidis CCCMC, et õiglase võrdluse tagamiseks tuleb teha vajalikke kohandusi.

(176)

Seoses selle väitega märkis komisjon, et rakendab eespool punktis 3.2.1 sätestatud põhjustel käesolevas aegumise läbivaatamises alusmääruse artikli 2 lõiget 6a. Seetõttu otsib komisjon moonutamata kulusid asjakohases võrdlusriigis, et tagada see, et moonutused ei mõjutaks rakendatud kulu ja et see põhineks hõlpsasti kättesaadavatel andmetel. Seni kuni puudub teave võrdlusriigi turul võimalike moonutuste esinemise kohta seoses asjaomaste ohtlike kemikaalidega ja CCCMC poolt kõrgete transpordikulude kohta esitatud väidete kohaste tõendite puudumisel loetakse, et võrdlusriigi impordiväärtused vastavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a kriteeriumidele ja võimaldavad anda võrdlusriigi hinna (sh transpordikulude) kohta põhjendatud hinnangu. Kuna imporditud sisendid konkureerivad võrdlusriigi siseturul hindade osas, pidas komisjon neid usaldusväärseks näitajaks.

(177)

Seetõttu kasutas komisjon GTA Colombiasse suunatud impordi hindu. Kui asjaomased hinnad ei olnud tüüpilised või olid muul viisil ebausaldusväärsed, kasutati rahvusvahelisi võrdlusaluseid. Nende puudumisel kasutati teistest allikatest saadud usaldusväärseid hindu, nagu on üksikasjalikult esitatud allpool tabelis A.

(178)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kaugmeetodil tehtud ristkontrollidega kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised Brasiilias, Colombias ja Tais kasutatavad tootmistegurid ja vajaduse korral tariifikoodid.

Tabel A

(179)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon järgmist.

(180)

Esiteks määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud (mis hõlmavad tooraine-, tööjõu- ja energiakasutust). Eespool loetletud allikatel tuginevaid moonutamata ühikukulusid kohaldati valimisse kaasatud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegelikule tarbimisele.

(181)

Teiseks lisas komisjon moonutamata tootmiskulude saamiseks tootmise üldkulud. Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkuludele lisati põhjenduses 171 osutatud toorainete ja abimaterjalide kulud ning neid väljendati seejärel protsentuaalse osana iga eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(182)

Viimaks kohaldas komisjon eespool esitatud arvutuse suhtes joogi-, puhastus-, toiduaine-, tervishoiu- ja farmaatsiatööstusele koostisaineid tootvate Colombia seitsme võrdlustootja müügi-, üld- ja halduskulusid ning kaalutud keskmist kasumit.

(183)

Väärtused, mida väljendati protsendina tootmiskuludest, on müügi-, üld- ja halduskulude puhul 24,82 % ja kasumi puhul 20,72 %. Samas väärtused, mida väljendati tulude protsendina, on müügi-, üld- ja halduskulude puhul 17 % ja kasumi puhul 14,2 %.

(184)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. Komisjon arvutas iga nelja koostööd tegeva eksportiva tootja tooteliigi normaalväärtuse.

(185)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele. Seega oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt uurimisaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui uurimisalust toodet müüdi ekspordiks liitu.

(186)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(187)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning pakkimiskulude, krediidikulude, pangatasude ja komisjonitasude arvesse võtmiseks.

(188)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(189)

Sellest lähtuvalt on lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, Weifang Ensign Industry Co., Ltd puhul 42 % ja COFCO Bio-Chemical Energy (Yushu) Co. Ltd puhul 144 %. Dumpingut ei arvutatud RZBC Group (RZBC (Juxian) Co., Ltd., seotud kaupleja RZBC Imp. & Exp. Co., Ltd. ega Jiangsu Guoxin Union Energy Co. Ltd puhul, mille suhtes kehtivad hinnakohustused, nagu on selgitatud põhjenduses 191.

(190)

Komisjon määras kindlaks ka koostööst keeldunud eksportivate tootjate keskmise dumpingumarginaali. Kättesaadavate faktide põhjal kasutati kooskõlas alusmääruse artikliga 18 koostööd tegevate tootjate suurimat dumpingumarginaali, võttes eelkõige arvesse koostööd mittetegevate äriühingute impordihindade oluliselt madalamat taset.

(191)

Kokkuvõttes toimus enamik Hiina ekspordist ELi (vahemikus 70–90 %) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliste dumpinguhindadega. Ülejäänud Hiina eksporti teostasid kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud. Nende kahe eksportiva tootja puhul kehtivad hinnakohustused ja nende eksport liitu toimus minimaalse impordihinnaga. Seega leiti, et hinnakohustused mõjutasid nende ekspordihindu liitu, mistõttu ei olnud hinnad piisavalt usaldusväärsed, et määrata kindlaks, kas dumping jätkub käesoleva aegumise läbivaatamise kontekstis.

(192)

Kokkuvõttes jätkub dumping valdava enamiku Hiinast liitu toimuva ekspordi puhul. Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(193)

Lisaks järeldusele dumpingu esinemise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus asjaomases riigis, liidu turu atraktiivsus; kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos; ning kõrvalehoidmise tavad.

(194)

Nagu eespool märgitud, andsid endast teada ainult neli Hiina eksportivat tootjat. Seega oli komisjonile kättesaadav vähe teavet Hiina eksportivate tootjate tootmise ja vaba tootmisvõimsuse kohta.

(195)

Seepärast tuli enamiku dumpingu jätkumise ja kordumise kohta allpool esitatud järelduste tegemisel toetuda muudele allikatele, nimelt Eurostati ja GTA andmebaasidele ning teabele, mille liidu tootmisharu läbivaatamistaotluses esitas. Kõnealuse teabe analüüsimise tulemusena sai teatavaks järgmine.

(196)

Tuginedes üksnes koostööd tegevate eksportivate tootjate küsimustiku vastustele tuvastati uurimise käigus vaba tootmisvõimsusena ligi 129 000 tonni, mis moodustab ELi nõudlusest 20–40 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on Hiina tootmisvõimsus hinnanguliselt kolm kuni neli korda suurem kui ELi kogutarbimine.

(197)

Hiina kodumaine nõudlus oli hinnanguliselt ligikaudu 465 000 tonni – vähem kui 24 % riigi tootmisvõimsusest. Lisaks näitab tootmisvõimsuse kavandatav täiendav kasv, et tootmismaht jõuab 2021. aastal kogu maailma tarbimise tasemele, (62) suurendades veelgi Hiina praegust liigset tootmisvõimsust. Selle uue tootmisvõimsusega kaasneb väga tõenäoliselt isegi suurem ekspordisurve, arvestades eelkõige tootmismahu ja eespool osutatud omamaise nõudluse tasemete vahelist lõhet. On väga ebatõenäoline, et Hiina kodumaine tarbimine kasvab nii palju, et suudab katta praeguse tootmismahu, rääkimata suuremast tootmismahust. Lisaks on juba kehtivate meetmete olemasolu tõttu mitmel muul turul väga tõenäoline, et dumpinguhinnaga import suureneb oluliselt, kui liidu meetmed tunnistatakse kehtetuks.

(198)

Oli ilmne, et Hiina ekspordi jaoks on liidu turg atraktiivne, arvestades Hiina ekspordi jätkuvat ja ulatuslikku olemasolu isegi meetmete kohaldamisel – see moodustab 30–50 % liidu turuosast.

(199)

Liidu turu atraktiivsust rõhutas veelgi asjaolu, et Hiina investor ehitab uut tehast, mille tootmismaht liidus on kuni 60 000 tonni (63).

(200)

Lisaks piiras Hiina eksporti teistele olulistele turgudele, nagu Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Colombia, India või Tai, kaubanduse kaitsemeetmete olemasolu.

(201)

Liidu turu atraktiivsust kinnitasid veelgi allpool esitatud hinnaelemendid.

(202)

Nelja koostööd tegeva äriühingu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid 20–40 % madalamad kui liitu suunatud ekspordi hinnad, mis rõhutas jällegi selle atraktiivsust.

(203)

Kõrvalehoidmise tavad Malaisia kaudu, millega kaasnes põhjenduses 5 viidatud kõrvalehoidmisvastase maksu kehtestamine 2016. aasta jaanuaris, rõhutasid veelgi liidu turu atraktiivsust Hiina ekspordile.

(204)

Nagu eespool selgitatud, jätkub dumping suure enamiku Hiina ekspordi puhul.

(205)

Lisaks viitas kõik sellele, et kehtivate meetmete kehtivuse lõppemise korral toimuks müük dumpinguhindadega.

(206)

Esiteks näitas asjaolu, et kõik hinnakohustusega äriühingud müüsid täpselt hinnakohustuse minimaalse impordihinnaga seda, et hinnakohustus toimis hinna alampiirina. Asjaomase alampiiri puudumisel ja seistes silmitsi muu Hiinast pärit ekspordiga, mille hind on 30–40 % madalam kui hinnakohustuses olevad hinnad, peaksid ettevõtted turul püsimiseks müüma asjaomasel madalamal hinnatasemel. See tooks tõenäoliselt kaasa suuremad dumpingumarginaalid kõigile äriühingutele, kelle suhtes kehtib hinnakohustus.

(207)

Teiseks saaks kõrvalehoidmist lugeda täiendavaks teguriks, mis näitab eksportijate huvi liidu turule sisenemise vastu ja nende suutmatust konkureerida liidu turul dumpinguta hinnatasemetel. Lisaks kasutasid Hiina ettevõtted teistele turgudele eksportimisel ebaõiglast hinnakäitumist, mida näitavad sidrunhappe suhtes kehtestatud arvukad kaubanduse kaitsemeetmed kolmandates riikides, nagu on märgitud põhjenduses 200.

(208)

Kolmandaks olid nelja koostööd tegeva äriühingu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad palju madalamad kui liitu suunatud ekspordi hinnad, mis näitab ekspordihindade täiendava languse ja seeläbi dumpingumarginaalide täiendava kasvu tõenäosust, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama.

(209)

Eespool kirjeldatud analüüsist ilmnes, et meetmete kehtivuse lõppemise korral dumping jätkub ja dumpingumarginaalid tõenäoliselt kasvavad, lisaks suureneb atraktiivsele liidu turule suunatud impordi osakaal veelgi silmatorkavamalt.

(210)

Pärast avalikustamist seadsid CCCMC ja kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat küsimuse alla järeldused vaba tootmisvõimsuse kohta. Nad väitsid, et komisjoni enda arvutuste põhjal vähenes vaba tootmisvõimsus 192 000 tonnilt 2015. aastal (eelmine läbivaatamine) 129 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis on seega vastuolus järeldusega, et üha suurem vaba tootmisvõimsus tähendab suuremat survet ekspordile. Komisjon märkis, et ta hindas vaba tootmisvõimsust koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal. Need koostööd tegevad eksportivad tootjad erinevad eelmises läbivaatamises osalenud koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest. Sel põhjusel on CCCMC ja kolme koostööd tegeva eksportiva tootja võrdlus ekslik. Igal juhul kujutab 129 000 tonni ikkagi endast väga suurt ülemäärast tootmisvõimsust. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(211)

Pärast avalikustamist väitsid CCCMC ja kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat, et komisjon ei kontrollinud liidu tootmisharu esitatud kavandatud võimsuse suurenemist käsitlevate väidetavate tõendite usaldusväärsust ja täpsust. Komisjon märkis, et ta on selles osas hoolikalt vaadanud läbi nii liidu tootmisharu kui ka CCCMC esitatud teabe ja tema läbivaatuse käigus ei ilmnenud elemente, mis võiksid muuta tema põhjenduses 197 esitatud järeldusi.

(212)

Pärast avalikustamist väitsid CCCMC ja kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat, et komisjoni järeldus, et liitu suunatud ekspordi hinnad langeks uute meetmete puudumisel kolmandate riikide tasemele, on täielik spekulatsioon. Nad väitsid ka, et komisjon ei esitanud kvantitatiivseid andmeid ega analüüsi seoses oma järeldusega, et eksport HRVst tõenäolisest suureneb ja toimub meetmete puudumisel kõrgemate dumpingumarginaalidega. Lõpetuseks väitsid nad, et komisjon ei esitanud mõistlikke majanduslikke põhjuseid selle kohta, miks Hiina eksportivad tootjad alandaksid uuendatud meetmete puudumisel oluliselt oma hindu liidus.

(213)

Vastusena märkis komisjon, et uurimise käigus tehti kindlaks, et dumping jätkub isegi ekspordihindade põhjal, mis tuginevad hinnakohustustest tulenevale minimaalsele impordihinnale. Nende eksportivate tootjate hinnad, kelle suhtes ei kehti hinnakohustused, olid oluliselt madalamad, mis näitab selgelt, et hinnakohustuste puudumisel tõenäoliselt hinnad langevad. Lisaks leidis komisjon, et kõigi selliste eksportivate tootjate, kelle suhtes kehtivad hinnakohustused, liitu suunatud ekspordi hinnad on oluliselt kõrgemad kui teistele turgudele suunatud ekspordi hinnad, mis näitab, et liidu turg meelitaks ligi impordi kasvu. Need elemendid koos HRV märkimisväärse vaba tootmisvõimsusega kinnitasid selgelt järeldust, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral jätkub eksport liitu tõenäoliselt dumpinguhindadega ja suuremas mahus.

(214)

Liidus tootsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samasugust toodet kaks tootjat. Need kaks tootjat moodustavad seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(215)

Arvestades asjaolu, et liidu tootmisharu moodustavad ainult kaks tootjat, esitas komisjon konfidentsiaalsete andmete kaitsmiseks mõned selles määruses esitatud arvud vahemike ja/või indeksite alusel kooskõlas alusmääruse artikliga 19.

(216)

Tehti kindlaks, et Euroopa Liidu kogutoodang uurimisperioodil jäi vahemikku 300 000–350 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kahe liidu tootja poolt küsimustikule esitatud vastuste alusel.

(217)

Komisjon tegi liidu vabaturu tarbimise kindlaks, võttes aluseks liidu tootmisharu müügimahu vabaturul ning Hiinast ja teistest kolmandatest riikidest pärit impordi, nagu on esitatud küsimustiku vastustes ja artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasil põhinevas impordistatistikas.

(218)

Liidu tarbimine vabaturul muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(219)

Liidu tarbimine kasvas esialgu 7 % ja saavutas kõrgtaseme 2017. ja 2018. aastal. 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal tarbimine mõnevõrra vähenes, kuid püsis 3 % kõrgemal tasemel kui vaatlusaluse perioodi alguses.

(220)

Sidrunhappe tarbimise kasvu põhjus oli uurimisalust toodet sisaldavate toodete tarbimise kasv erinevates tööstusharudes nagu toit, kodumajapidamistes kasutatavad pesuained, ravimid ja kosmeetika. Lisaks suurendasid uurimisaluse toote tarbimist õigusaktid, millega nõutakse fosfaatide asendamist kodumajapidamistes kasutatavates pesuainetes, sest sidrunhape on üks sobivamatest fosfaatide aseainetest nendes kasutusvaldkondades.

(221)

Komisjon määras impordimahu kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi ja liidu tootmisharu küsimustiku vastuste alusel.

(222)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(223)

Hiinast pärit impordi maht oli märkimisväärne kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, jäädes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2016. aastaga umbes samale tasemele. Impordi vähenemine 2017. aastal ja kasv 2018. aastal on seotud asjaoluga, et sidrunhape on toode, mida transporditakse suurtes kogustes. Asjaomane suur kogus sisenes liidu turule 2018. aasta jaanuaris ning lisati seetõttu 2018. aasta impordile (2018. aasta jaanuari import on umbes 50 % suurem kui 2017. aasta detsembris). Üldiselt oli Hiinast pärit impordi maht stabiilne.

(224)

Hiinast pärit sidrunhappe impordi turuosa oli märkimisväärne ja jäi suuresti 40 % vahemikku ning seda iseloomustas vaatlusalusel perioodil väike vähenemine 1,4 protsendipunkti võrra. Kuna teistest riikidest pärit import samuti vähenes, nagu on kirjeldatud põhjendustes 234–235, märkis komisjon, et vaatlusalusel perioodil kasvanud nõudlust rahuldas liidu tootmisharu tootmise kasv.

(225)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/tonn)

(226)

Hiinast imporditud sidrunhappe hind oli vaatlusalusel perioodil stabiilne. Üldiselt langes Hiinast pärit sidrunhappe hind võrreldes 2016. aastaga 5 %. Hiinast pärit impordi hinnad jäid võrreldes liidu hindadega oluliselt madalamaks, nagu on näha tabelist 8.

(227)

Impordihindade tõusu 2017. aastal võib seostada tarbimise kasvuga, mis (nagu on selgitatud põhjenduses 219) oli eriti suur 2017. aastal põhjenduses 220 kirjeldatud fosfaate käsitleva õigusmuudatuse tõttu. Asjaomane nõudluse suurenemine käivitas impordihindade tõusu. Seejärel langesid hinnad nõudlusest tingitud kohanduste tõttu 2018. ja 2019. aastal.

(228)

Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

(229)

Allpool on esitatud kaks hinna allalöömise marginaali taset. Esimene hõlmab koostööd tegevaid eksportivaid tootjaid, kellele ei kehti põhjenduses 189 mainitud hinnakohustus. Teine tase hõlmab lisaks kolme koostööd tegevat äriühingut, kelle suhtes kohaldati hinnakohustust. Eristamise põhjuseks on asjaolu, et äriühingute (kelle suhtes kohaldati hinnakohustust) hindu mõjutasid hinnakohustuse tingimused.

(230)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate puhul ei olnud hinna allalöömist tooteliigi hindade alusel võimalik kindlaks määrata, sest asjaomane teave ei olnud kättesaadav. Seetõttu võrreldi hinna allalöömise kindlaksmääramiseks liidu tootjate ja koostööst keeldunud Hiina eksportivate tootjate üldisi kaalutud keskmisi müügihindu.

(231)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemusi on väljendatud protsendina liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle kohaselt oli kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal koostööd tegevate eksportivate tootjate (kelle suhtes ei kehti hinnakohustus) puhul rohkem kui 19 % ja eksportivate tootjate (kelle suhtes kehtib hinnakohustus) puhul rohkem kui 10 %.

(232)

Peale Hiina imporditi sidrunhapet peamiselt niisugustest kolmandatest riikidest nagu Kambodža, Colombia ja Tai.

(233)

Muudest kolmandatest riikidest pärit sidrunhappe impordi (kogu)maht, turuosa ja hindade suundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(234)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast pärit suurimad sidrunhappe impordimahud tulid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul Taist. Taist pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil 31 %. Igal vaatlusalusesse perioodi kuuluval aastal järgisid hinnad Hiina impordi hinnasuundumuste muutusi, kuid olid 11–15 % kõrgemad.

(235)

Kõigist kolmandatest riikidest pärit sidrunhappe import vähenes vaatlusalusel perioodil 30 % võrra. Ühtlasi olid nende hinnad võrreldes Hiinast pärit impordi hindadega kõrgemad.

(236)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas vaatlusalusel perioodil kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt asjakohaseid majandusnäitajaid.

(237)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Liidu tootmismaht, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(238)

Tootmismaht suurenes vaatlusalusel perioodil 9 % ja tootmine saavutas kõrgtaseme 2017. aastal (kui see oli 14 % suurem kui 2016. aastal). Liidu tootmisharu tootmismahu suundumused järgivad enamjaolt liidu tarbimise suundumusi.

(239)

Tootmisvõimsus on vaatlusalusel perioodil järjekindlalt suurenenud ja võrreldes 2016. aastaga oli see 13 % suurem kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(240)

Tootmisvõimsuse rakendamine oli vaatlusalusel perioodil muutlik, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalaimale tasemele ning jäädes 3 % alla 2016. aasta taseme.

(241)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu müügimaht ja turuosa

(242)

Müük tootmisharusisesel turul, mis on peamiselt seotud eritoodete ja -sooladega, mille puhul kasutatakse sisendmaterjalina sidrunhapet, oli madalal tasemel alla 5 000 tonni igal vaatlusaluse perioodi aastal ega mõjutanud seetõttu märkimisväärselt liidu tootmisharu olukorda, sh selle turuosa.

(243)

Müük muutus sarnaselt tootmise suundumustele ja kasvas vaatlusalusel perioodil 10 %, jäädes kõrgeimale tasemele 2017. aastal.

(244)

Liidu tootmisharu turuosa oli vaatlusaluse perioodi igal aastal vahemikus 50–64 %. Turuosa kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 4 protsendipunkti.

(245)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid liidus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Liidu tööhõive ja tootlikkus

(246)

Töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalendina suurenes vaatlusalusel perioodil umbes 7 % ning jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam kui 640 töötajani.

(247)

Tootlikkus kasvas vaatlusalusel perioodil vaid veidi ehk umbes 2 %. Sellega seoses väljendatakse tootlikkust tonnide arvuna töötajate arvu kohta (täistööaja ekvivalendis) aastas.

(248)

Tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule leevendas suurte Hiina eksportivate tootjate hinnatasemele kehtiv hinnakohustus, mis toimis asjaomastele Hiina ekspordihindadele hinnapiirina.

(249)

Seega võib järeldada, et liidu tootmisharu on taastunud Hiina eksportivate tootjate varasema dumpingu põhjustatud kahjust. Vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu taastumisprotsess jätkus, nagu oli näha peamiste kahjunäitajate paranemisest.

(250)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind liidus

(251)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele ELis olid väga stabiilsed ja tõusid vaatlusalusel perioodil kõigest 1 % võrra.

(252)

Tootmise ühikuhind kõikus vaatlusalusel perioodil, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2016. aastaga 5 % kõrgemale tasemele. Kulude kasv koos kõigest väikese müügihindade kasvuga tõi kaasa kasumlikkuse vähenemise, nagu on kirjeldatud põhjenduses 257.

(253)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(254)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud kasvasid vaatlusalusel perioodil 4 %, jäädes sel perioodil liidu inflatsioonist väiksemaks.

(255)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(256)

Liidu tootjate lao lõppvarud suurenesid vaatlusalusel perioodil. Laovarude seis on kasvanud müügi ja tootmise järgselt stabiilsel tasemel. Palju väiksemad laovarud olid 2017. aasta lõpus erandlikud. See erand on seotud sidrunhappe nõudluse kasvuga, mille põhjuseks oli fosfaatide asendamine teatud toodete keemilises koostises, nagu on selgitatud põhjenduses 220.

(257)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(258)

Komisjon tegi liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(259)

Vaatlusaluse perioodi kasumlikkus oli kõrgeimal tasemel 2017. aastal. Erandlikud asjaolud olid seotud fosfaatide asendamisega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 220 ja suuremat kasumlikkust tuleks seostada sellel konkreetsel aastal kasvanud nõudlusega. Tootmisharu üldine kasumlikkus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 10 %.

(260)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Kasumlikkuse areng jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul sarnasele tasemele, v.a 2017. aastal.

(261)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Selle areng sarnanes kasumlikkuse arengule ja jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul rahuldavale tasemele.

(262)

Ükski liidu tootja ei andnud vaatlusalusel perioodil teada raskustest kapitali kaasamisega.

(263)

Enamik kahjunäitajaid nagu tootmine, müügimaht, tööhõive, tootmisvõimsus, tootlikkus ja rahavoog arenesid positiivses suunas. Kuigi selliste finantsnäitajate nagu kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse areng oli negatiivne, on nende absoluutne tase rahuldav ega osuta materiaalsele kahjule.

(264)

Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(265)

Komisjon järeldas põhjenduses 262, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju ja hindas kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosust Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumise korral (64).

(266)

Eespool toodud Hiinast pärit uurimisaluse toote impordihindade ja -mahtude suundumused näitavad, et kuigi Hiina eksportijatele kuulub märkimisväärne osa liidu turust, on kehtivad meetmed (tollimaks ja hinnakohustused) toonud kaasa turutingimuste paranemise. Peamiselt sai asjaomasest arengust kasu liidu tootmisharu, sest teiste kolmandate riikide kohalolu jäi turul piiratuks. See näitab, et kahju kõrvaldamine tuleneb peamiselt kehtivate meetmete olemasolust.

(267)

Nagu on märgitud põhjendustes 196–197, on HRV eksportivatel tootjatel oma ekspordi väga kiireks suurendamiseks tohutu suur ja suurenev vaba tootmisvõimsus. Võttes lisaks arvesse liidu turu tulusamaid hindu võrreldes enamiku kolmandate riikide turuga, on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral võidakse praegu nendesse kolmandatesse riikidesse eksporditavaid märkimisväärseid tootekoguseid ümber suunata liidu turule.

(268)

Lisaks on peamised rahvusvahelised turud kehtestanud Hiina sidrunhappe suhtes kaubanduse kaitsemeetmed. Seepärast on Hiina eksportivatel tootjatel keerulisem müüa nendel turgudel kui kaitsmata liidu turul, kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda.

(269)

Lisaks lõid Hiina eksportijate hinnatasemed liidu tootmisharu hinnad isegi meetmete kehtimisel oluliselt alla. Ilma tollimaksudeta ületaks eksportivate tootjate (kelle suhtes ei kehti hinnakohustused) poolne hinna allalöömine 29 %. Eelnev näitab hinnatasemeid, mille juures siseneksid Hiina eksportivad tootjad tõenäoliselt meetmete puudumisel liidu turule. Ilma kehtivate meetmeteta ei oleks liidu tootmisharul võimalik oma hindu säilitada, mis tõenäoliselt tekitab kahjusid nagu esialgses uurimises.

(270)

Madala hinnaga Hiina ekspordi tõenäosust meetmete puudumisel tõendavad lisaks arvukad Hiinast pärit sidrunhappega seotud dumpinguvastased uurimised teistes riikides, nagu on märgitud põhjenduses 200.

(271)

Hiina tootjate suur ekspordivõime ja kahjustavad hinnad koos tooksid otseselt kaasa liidu tootmisharu müügi kiire vähenemise ja/või hinnalanguse, mille mõjuga kaasneks finantsolukorra järsk halvenemine, mis ohustaks liidu tootmisharu püsimajäämist, nagu nähtub põhjenduses 276 mainitud teiste liidu tootjate sulgemisest.

(272)

Pärast avalikustamist märkisid CCCMC ja kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat seoses kahju kordumise tõenäosusega, et suurem import madalama hinnaga ei oleks meetmete aegumisel kaubanduslikust ja turu seisukohast loogiline. Lisaks väitis CCCMC, et kaubanduse kaitsemeetmed teistes riikides ei avaldaks märkimisväärset mõju Hiina eksportivate tootjate otsuste tegemisele. Neid väiteid ei põhjendatud ja need ei tõendanud mingil moel, et eespool nimetatud mitmesugused olulised elemendid ja põhjendused olid valed. Lisaks täheldas komisjon, et impordihinnad ilma tollimaksudeta, nagu on näidatud tabelis 3, on juba liidu tootmisharu tootmiskuludest palju väiksemad (nagu näidatud tabelis 11). Sellest tulenevalt avaldaks isegi nii madalate impordihindade säilitamine liidu tootmisharule survet, mis tõenäoliselt tekitaks uuesti kahju. Seetõttu ei saa kõnealuste väidetega nõustuda.

(273)

Seda arvestades tehakse järeldus, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt Hiinast pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline kasv ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

(274)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(275)

Uurimise raames tegid koostööd mõlemad liidu tootjad, kelle toodang moodustab 100 % liidu toodangust. Nagu on märgitud põhjenduses 263, on liidu tootmisharu taastunud varasema dumpingu põhjustatud kahjust ja tema tegevus on elujõuline, kui seda ei mõjuta dumpinguhinnaga impordist tulenev kõlvatu konkurents.

(276)

Liidu tootmisharu järgis sidrunhappe nõudluse kasvu, sh tema tootmisvõimsuse suurendamiseks vajalikke investeeringuid ja selle laiendamise kavasid.

(277)

Meetmete kaotamise järel aga dumpinguhinnaga Hiina impordist tulenev kõlvatu konkurents tõenäoliselt suureneks, mis seaks ohtu järelejäänud tootjate tegevuse jätkumise muus osas elujõulises tootmisharus. Tuletatakse meelde, et kolm liidu tootjat olid oma tegevuse lõpetanud enne seda, kui Hiina impordi suhtes kehtestati meetmed.

(278)

Seetõttu leidis komisjon, et meetmete jätkumine on liidu tootmisharu huvides.

(279)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, vastas küsimustikule vaid üks sõltumatu importija. Seega ei olnud importijate seas käesoleva uurimise vastu erilist huvi.

(280)

Sidrunhappe importijad kauplevad sageli laiema valiku kemikaalidega ega piirdu seega üksnes sidrunhappega. Lisaks impordivad kauplejad kemikaale teistest kolmandatest riikidest, v.a Hiina, ning kauplevad liidu tootmisharu toodanguga. Seetõttu on importijate suhtes võetavate meetmete säilitamise võimalik mõju eeldatavalt väga piiratud.

(281)

Nagu on sätestatud põhjenduses 23, esitasid komisjonile küsimustiku vastused neli kasutajat tervishoiu, ilu ja koduhügieeni tootmisharust. Vaatamata sellele, et joogi- ja toiduainetööstus on suurim sidrunhappe kasutaja, ei teinud ükski asjaomase tootmisharu kasutaja uurimisel koostööd.

(282)

Enamiku kasutajate kulustruktuuride puhul moodustab sidrunhape väikese või isegi tähtsusetu osa. Mõne konkreetse tooteliigi puhul, eelkõige koduhügieenitoodete valdkonnas (näiteks nõudepesumasina tablettide puhul) on sidrunhappe sisaldus palju suurem.

(283)

Koostööd tegevad kasutajad väitsid oma märkustes, et liidu tootmisharu on täielikult taastunud ja märkisid, et tootmisharu ei suuda liidu nõudlust täielikult täita. Ühtlasi selgitati märkustes, et eelkõige erakordselt suure sidrunhappe sisaldusega toodete puhul ei ole nende toodete tootmine liidus nii konkurentsivõimeline kui riikides, kus sidrunhappele ei kehti tollimaks. Kasutajad juhtisid tähelepanu ka liidu tootjate heale finantsseisundile.

(284)

Kehtivad meetmed ei ole mõjutanud sidrunhappe kättesaadavust allikatest väljaspool liitu, nagu kinnitab Hiina ekspordi jätkuvalt rohke esindatus. Liidus kavandatakse tootmisvõimsuse suurendamist – seda nii liidu tootjate poolt kui ka liitu tehtavate Hiina investeeringute kaudu, nagu on osutatud põhjenduses 199.

(285)

Koostööd tegevate kasutajate kasumlikkus oli suur ja enamikule kasutajatest avaldas sidrunhappe kui tooraine hind tähtsusetut finantsmõju. Nende kasutajate jaoks, kes on seotud suurema sidrunhappe sisaldusega tooteliikide tootmisega, olid asjaomased tooted üksnes palju suurema portfelli osa. Eelmise aegumise läbivaatamise ajal, kui uurimises tegi koostööd rohkem kasutajaid, tegi komisjon kindlaks, et sidrunhape moodustab kemikaale tootvate kasutajate toorainekuludest mitte rohkem kui 5 %. Seetõttu peeti meetmete mõju neile kasutajatele piiratuks.

(286)

Kõike arvestades kaalus liidu tootmisharule kohaldatavate meetmete positiivne mõju üles kasutajatele kehtivate meetmete piiratud negatiivse mõju.

(287)

Tarnekindlus on sidrunhappe turu oluline element. Sidrunhappe kasutusvaldkondadest enamiku puhul oli hinnategur ebaoluline, samas kui uurimisaluse toote kui tooraine kättesaadavus oli hädavajalik. Meetmete puudumisel oleks liidu tootmisharu ellujäämine ohus, mõjutades rohkem kui tootmisharu ennast, nt kättesaadavate tarneallikate vähenemine või konkurentide arvu vähenemine turul.

(288)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada kehtivaid meetmeid Hiinast pärit sidrunhappe impordi suhtes.

(289)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu ja kordumise ning liidu huvide kohta, tuleks säilitada Hiinast pärit sidrunhappe suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(290)

1. jaanuaril 2021. aastal jõustunud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) Euroopa Liidust väljaastumist arvesse võttes analüüsis komisjon ka asjaomase väljaastumise mõju aegumise läbivaatamise järeldustele.

(291)

Komisjon märkis sellega seoses, et Ühendkuningriiki suunatud sidrunhappe koguimpordi osakaal EL 28 koguimpordist oli kogu vaatlusalusel perioodil alla 10 % (allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas). Siseturu kahanemine EL 27-le ei mõjuta liidu turu atraktiivsust ega asjaomase toote impordi hinnataset liidus.

(292)

Liidu kahe ainsa tootja müük Ühendkuningriiki toimus samas suurusjärgus.

(293)

Kahe Hiina eksportiva tootja puhul, kus dumpingumarginaal arvutati nagu on selgitatud põhjenduses 189, ei oleks dumpingumarginaali arvutamise eesmärgil Ühendkuningriiki suunatud eksportmüügi eemaldamise mõju rohkem kui 1 protsendipunkti. Sellega seoses ei muutuks ka koostööst keeldunud tootjate dumpingumarginaalid.

(294)

Seepärast järeldas komisjon, et kõnealuse uurimise tulemused, mis räägivad dumpinguvastaste meetmete säilitamise poolt, ei oleks erinevad sõltumata sellest, kas Ühendkuningriiki on analüüsis arvestatud või mitte. Huvitatud isikud ei esitanud selle punkti kohta ühtegi märkust.

(295)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Nende jaoks oli pärast otsuse avalikustamist ette nähtud ka periood märkuste esitamiseks.

(296)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 109, (65) on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(297)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,