Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021R0605

    Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605, 7. aprill 2021, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2021/2087

    ELT L 129, 15.4.2021, p. 1–64 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 20/04/2023; kehtetuks tunnistatud 32023R0594

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/605/oj

    15.4.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 129/1


    KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/605,

    7. aprill 2021,

    milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Sigade Aafrika katk on peetavaid ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist. Sigade Aafrika katku puhangu korral tekib oht, et tauditekitaja levib seapidamisettevõtete vahel ja uluksigade metapopulatsioonides. Taudi levik võib märgatavalt vähendada põllumajandussektori tootlikkust nii otsese kui ka kaudse kahju tõttu.

    (2)

    Sigade Aafrika katku viirust on Itaalias Sardiinias leitud alates 1978. aastast. Alates 2014. aastast esineb selle taudi puhanguid teistes liikmesriikides ja naabruses asuvates kolmandates riikides. Praegu võib sigade Aafrika katku pidada endeemiliseks taudiks Euroopa Liiduga piirneva mitme kolmanda riigi seapopulatsioonides ja see ohustab pidevalt liidu seapopulatsioone. Praegune sigade Aafrika katkuga seotud olukord ohustab nüüd ka taudist mõjutatud liikmesriikide taudivabades piirkondades ja teistes liikmesriikides peetavate sigade tervist, eelkõige seoses sigade saadetiste ja sigadelt saadud toodete saadetiste liikumisega.

    (3)

    Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (2) on sätestatud loomatervisealased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga liikmesriikides. Otsust on mitu korda muudetud, et võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutumist liidus, põhiliselt seoses selle taudi ja uute teaduslike tõenditega. Otsust kohaldatakse 21. aprillini 2021.

    (4)

    Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud loomadele või inimestele edasikanduvate taudide ennetamise ja tõrje õigusraamistik. Sigade Aafrika katk kuulub selles määruses esitatud mõiste „loetellu kantud taudid“ alla ja selle suhtes kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud taudiennetuse ja -tõrje eeskirju. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 (3) lisas on sigade Aafrika katk loetletud sigalaste sugukonnas (Suidae) leviva A-, D- ja E-kategooria taudina. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 (4) on täiendatud määruses (EL) 2016/429 sätestatud A-, B- ja C-kategooria taudide tõrje eeskirju, kaasa arvatud sigade Aafrika katku tõrje meetmeid. Neid kolme õigusakti kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

    (5)

    Liidus kehtivaid rakendusotsuses 2014/709/EL sätestatud sigade Aafrika katku tõrje meetmeid tuleb kohandada, et viia need kooskõlla määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud uue loomatervise õigusraamistikuga ja tõhustada selle taudi tõrjet liidus. Liidu eeskirjade lihtsustamine võimaldab tõrjemeetmeid tõhusamalt ja kiiremini rakendada. Samuti on tähtis ühildada liidu eeskirjad võimalikult suurel määral rahvusvaheliste standarditega, näiteks Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi (edaspidi „maismaaloomade tervise koodeks“) peatükis 15.1 „Infection with African swine fever virus“ (5) („Nakatumine sigade Aafrika katku viirusega“) sätestatud standarditega. Käesolevas määruses sätestatud tõrjemeetmete puhul tuleks arvesse võtta rakendusotsuse 2014/709/EL kohaldamisel saadud kogemusi.

    (6)

    Tulenevalt sigade Aafrika katku epidemioloogilisest olukorrast taudist mõjutatud liikmesriikides ja maailmas on suur oht, et taud levib liidus edasi. Määruses (EL) 2016/429 ja delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud tauditõrje üldmeetmed ei hõlma sigade Aafrika katku leviku ja epidemioloogilise olukorraga seotud kõiki konkreetseid üksikasju ega aspekte. Seepärast on asjakohane sätestada käesolevas määruses piiratud ajaks tauditõrje erimeetmed lähtuvalt liidus esinevale sigade Aafrika katku epidemioloogilisele olukorrale vastavatest tingimustest.

    (7)

    Käesoleva määrusega tuleks ette näha delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud tauditõrjemeetmeid täiendav piirkondlik lähenemisviis ja loetleda liikmesriikide piirangutsoonid, mis on mõjutatud sigade Aafrika katku puhangutest või mis on ohus puhangute läheduse tõttu. Neid piirangutsoone tuleks eristada sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra ja riskitaseme järgi ning liigitada need I, II ja III taseme piirangutsoonideks. III taseme piirangutsooni peaksid kuuluma piirkonnad, kus on suurim selle taudi leviku risk ja kõige muutlikum taudiolukord peetavate sigade hulgas. Piirangutsoonid tuleks loetleda käesoleva määruse I lisas ning seejuures tuleks arvesse võtta asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teavet taudiolukorra kohta, teaduslikult tõendatud põhimõtteid ja kriteeriume piirkondade määratlemiseks sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi, liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil (6) üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid, sigade Aafrika katku leviku riski taset ning sigade Aafrika katku üldist epidemioloogilist olukorda asjaomases liikmesriigis ja asjakohasel juhul naabruses asuvates piirkondades.

    (8)

    Käesoleva määruse I lisas esitatud I, II ja III taseme piirangutsoonide loetelu muudatused peaksid põhinema tsoonide loetlemiseks kasutatud kaalutlustega sarnastel kaalutlustel ning nendes tuleks võtta arvesse rahvusvahelisi standardeid, näiteks maismaaloomade tervise koodeksi peatükis 15.1 „Infection with African swine fever virus“ sätestatud nõuet taudi mitteesinemise kohta tsoonis või riigis vähemalt 12 kuu jooksul. Teatavatel juhtudel tuleks seda ajavahemikku lühendada kolme kuuni lähtuvalt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse põhjendusest, teaduslikult tõendatud põhimõtetest ja kriteeriumidest geograafiliste piirkondade määratlemiseks sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi ning olemasolevatest liidu tasandi suunistest.

    (9)

    Sigade Aafrika katku levikuga seotud riski tase on sigade saadetiste ja sigadelt saadud eri toodete saadetiste liikumisel erinev. Euroopa Toiduohutusameti 11. märtsil 2010 vastu võetud teaduslikus arvamuses sigade Aafrika katku kohta (7) on sedastatud, et piirangutsoonis peetavate sigade ja sigadelt saadud paljundusmaterjali ja kõrvalsaaduste saadetiste liikumine tekitab üldjuhul suuremat kokkupuute ja tagajärgede riski kui loomsete saaduste, kaasa arvatud eelkõige värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumine. Seepärast tuleks keelustada käesoleva määruse I lisas loetletud II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja sigadelt saadud eri toodete saadetiste liikumine asjaomasele riskile vastaval määral ning võtta seejuures arvesse delegeeritud määruses (EL) 2020/687 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/2154 (8) sätestatud eeskirju.

    (10)

    Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/686 (9) sätestatud eeskirjadega täiendatakse määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise, pädevate asutuste peetavate loomse paljundusmaterjali ettevõtete registrite, ettevõtjate arvestuse pidamise kohustuste, jälgitavus- ja loomatervisenõuete ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali saadetiste liidusisest liikumist käsitlevate teavitamisnõuete ja loomatervise sertifikaatide väljaandmise nõuetega, et tõkestada loomataudide levikut liidus sellise materjali kaudu. Seoses teabega, mida pädev asutus peab säilitama sigade paljundusmaterjaliga tegelevate heakskiidetud ettevõtete kohta, tuleks käesolevas määruses viidata delegeeritud määrusele (EL) 2020/689.

    (11)

    Määruses (EÜ) nr 1069/2009 (10) on sätestatud loomatervise eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste kohta, et ennetada ja minimeerida kõnealustest kõrvalsaadustest tulenevaid loomaterviseriske. Komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (11) on sätestatud teatavad loomatervise eeskirjad seoses määruses (EÜ) nr 1069/2009 käsitletud loomsete kõrvalsaadustega, sealhulgas eeskirjad nende kõrvalsaaduste saadetiste liidus liikumise sertifitseerimise nõuete kohta. Nendes õigusaktides ei käsitleta kõiki konkreetseid üksikasju ja aspekte, mis on seotud riskiga, et sigade Aafrika katk levib II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste ning I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste kaudu. Seepärast on asjakohane sätestada käesolevas määruses I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit loomsete kõrvalsaaduste ja nende liikumisega seotud tauditõrje erimeetmed.

    (12)

    Et võtta arvesse eri riskitasemeid sõltuvalt sigadelt saadud toodete liigist ja epidemioloogilisest olukorrast sigade Aafrika katku levikust mõjutatud liikmesriikides ja piirangutsoonides, tuleks käesoleva määrusega ette näha teatavad veo keelud käesoleva määruse I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud eri liiki toodetele. Tarbetute kaubandushäirete ärahoidmiseks tuleks käesolevas määruses sätestada ka nende keeldudega seotud teatavad erandid ja eritingimused. Erandite puhul tuleks arvesse võtta ka määruses (EL) 2016/429 ja delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud loomataudide ennetamise ja tõrje üldeeskirju ning maismaaloomade tervise koodeksi põhimõtteid, mis on seotud sigade Aafrika katku riski vähendamise meetmetega.

    (13)

    Kui on võetud riskimaandamismeetmed, tekitab koheseks tapmiseks ette nähtud peetavate sigade vedu üldjuhul väiksemat loomataudide leviku riski kui peetavate loomade muud laadi liikumine. Seepärast on asjakohane lubada asjaomastel liikmesriikidel erandjuhul teha käesolevas määruses sätestatud teatavatest keeldudest erandeid, et võimaldada vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavate koheseks tapmiseks ette nähtud sigade saadetisi tapamajja, mis asub samas liikmesriigis väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone. Käesoleva määrusega tuleks seega ette näha nende erandite eritingimused, mis aitavad tagada, et peetavate sigade saadetiste liikumine I, II ja III taseme piirangutsoonidest ei tekita sigade Aafrika katku leviku riski.

    (14)

    Erandid teatavate peetavate sigade veoks II taseme piirangutsoonist teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni on põhjendatud, kui kohaldatakse riskimaandamise erimeetmeid. Selleks tuleb kehtestada lähetava, läbitava ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste range järelevalve all toimuva ohutu veo kord.

    (15)

    Määruse (EL) 2016/429 artikliga 143 on ette nähtud, et loomade, sealhulgas peetavate sigade vedamisel on nendega kaasas loomatervise sertifikaat. Kui liidusiseseks veoks ette nähtud peetavate sigade saadetiste suhtes kohaldatakse erandeid selliste sigade I, II või III taseme piirangutsoonist väljaveo keelust, tuleks asjaomases loomatervise sertifikaadis viidata käesolevale määrusele, tagamaks, et sertifikaadis esitatakse nõuetekohane ja täpne loomatervisealane teave. On vaja maandada riske, mis tulenevad I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade ning uluksigade saadetiste, samuti eraotstarbeliseks kasutamiseks ette nähtud kõnealuste saaduste, lihakehade ja uluksigade veost sama liikmesriigi piires ja teistesse liikmesriikidesse. Taudi leviku riski vähendamiseks tuleks keelata ettevõtjatel vedada kõnealuseid tooteid ja uluksigu liikmesriikidest ja liikmesriikide piires, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/688 (12) artiklis 101.

    (16)

    Määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii on kooskõlas sama määruse artikli 71 lõikega 3 sätestatud, et teatavate tauditõrjemeetmete järgimise korral piirangutsoonist välja vedada lubatavate loomsete, sealhulgas sigadelt saadud saaduste saadetistega peab olema kaasas päritoluliikmesriigi pädeva asutuse välja antud loomatervise sertifikaat. Juhtudel, kus käesoleva rakendusmäärusega on ette nähtud erandid I, II ja III taseme piirangutsoonidest loomsete saaduste saadetiste väljaveo keelust, tuleks asjaomase saadetisega kaasas olevas loomatervise sertifikaadis viidata käesolevale määrusele, et tagada nõuetekohase ja täpse terviseteabe esitamine kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2020/2154.

    (17)

    I ja II taseme piirangutsoonides peetavatelt või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt ja I, II ja III taseme piirangutsoonides tapetud sigadelt saadud värske või töödeldud liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise suhtes tuleks kohaldada leebemaid sertifitseerimisnõudeid, et hoida ära tarbetuid ja liiga koormavaid kauplemispiiranguid. Käesoleva määruse kohaselt määratud ettevõtetes kasutatava tervise- või identifitseerimismärgi põhjal peaks olema võimalik lubada asjakohaste saadetiste liikumist sama liikmesriigi territooriumil ja teistesse liikmesriikidesse. Pädevad asutused peaksid määrama ettevõtted vaid siis, kui peetavad sead ja nendelt saadud tooted, mille vedu I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool on lubatud, on selgesti eraldatud nendest loomadest ja toodetest, mille puhul selline vedu ei ole lubatud. Käesoleva määruse kohaste spetsiaalsete tervisemärkidega tuleks märgistada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, ning II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, kui käesolevas määruses ette nähtud eritingimused nende saadetiste veoks väljaspool II taseme piirangutsooni ei ole täidetud.

    (18)

    Lisaks tuleks käesoleva määruse I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise suhtes kohaldada rangemaid tingimusi. Erijuhtudel tuleks peetavatelt sigadelt saadud värske liha märgistada vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 IX lisas sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonidest pärit värske liha märgistamise nõuetele või tuleks peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, märgistada erimärgiga, mida ei saa segamini ajada määruse (EL) 2019/627 (13) artiklis 48 osutatud tervisemärgiga ega määruse (EÜ) nr 853/2004 (14) artikli 5 lõike 1 punktiga b ette nähtud identifitseerimismärgiga.

    (19)

    Määruse (EL) 2016/429 artikliga 15 on ette nähtud, et pädev asutus astub vajalikud sammud üldsuse teavitamiseks loomadest või toodetest tuleneva riski laadist ning kõnealuse riski ennetamiseks või haldamiseks võetud või kavandatud meetmetest. Käesoleva määrusega tuleks ette näha sigade Aafrika katku kohta teavitamise erikohustused, mis aitaksid vähendada nakatunud loomade saadetiste liikumisest, saastunud lihatoodetest ja rümpade ebaseaduslikust kõrvaldamisest tulenevat riski. Seepärast on äärmiselt tähtis ennetada inimtegevusest tulenevat sigade Aafrika katku levikut ja tagada, et teave käesolevas määruses sätestatud loomatervisealaste tõrjemeetmete, sealhulgas peetavate sigade ja vastavate toodete liikumispiirangute kohta tehtaks reisijatele, sealhulgas maantee ja raudtee kasutajatele tulemuslikult teatavaks. Selleks peaksid liikmesriigid tagama, et reisijateveoettevõtjad ja postiteenuste osutajad juhivad käesoleva määruse I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonidest tulevate reisijate tähelepanu nendes tsoonides kehtivatele loomatervisega seotud piirangutele. Sellist teavet tuleks kohandada vastavalt selle taudi leviku riski tasemele. Lisaks tuleks asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavate, sigade Aafrika katku levikuriski vähendamiseks kohaldatavate koordineeritud meetmetega tagada, et üldsuse teadlikkuse suurendamise erikampaaniate käigus jagatav teave on eesmärgipärane.

    (20)

    Liidus sigade Aafrika katku vastases võitluses saadud kogemusest nähtub, et teatavad riskimaandamismeetmed ja tõhustatud bioturvameetmed on vajalikud, et ennetada ja tõrjuda seda taudi seapidamisettevõtetes ning see neis ettevõtetes likvideerida. Need meetmed tuleks sätestada käesoleva määruse II lisas ja need peaksid hõlmama ettevõtteid, mille puhul kohaldatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumise suhtes sätestatud erandeid.

    (21)

    Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule (edaspidi „väljaastumisleping“), eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga jätkatakse pärast väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu määruse (EL) 2016/429 ja sellel põhinevate komisjoni õigusaktide kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga. Seepärast peaksid käesolevas määruses sisalduvad viited liikmesriikidele hõlmama Ühendkuningriiki seoses Põhja-Iirimaaga.

    (22)

    Kuna määrust (EL) 2016/429 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021, tuleks ka käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

    (23)

    Lähtuvalt liidu kogemustest sigade Aafrika katku vastases võitluses ja selle taudi praegusest epidemioloogilisest olukorrast asjaomastes liikmesriikides tuleks käesolevat määrust kohaldada vähemalt järgneva seitsme aasta jooksul. Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I PEATÜKK

    REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

    Artikkel 1

    Reguleerimisese ja kohaldamisala

    1.   Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad seoses:

    a)

    sigade Aafrika katku tõrje erimeetmetega, mida kohaldavad piiratud aja jooksul liikmesriigid, (15) kelle I, II või III taseme piirangutsoonid on loetletud I lisas (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“).

    Neid tauditõrje erimeetmeid kohaldatakse peetavate ja uluksigade ning sigadelt saadud toodete suhtes lisaks meetmetele, mida kohaldatakse kaitse- ja järelevalvetsoonides, täiendavates piirangutsoonides ja nakkusega tsoonides ning mille on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädev asutus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikega 1 ja artikliga 63;

    b)

    sigade Aafrika katku tõrje erimeetmetega, mida kohaldavad piiratud aja jooksul kõik liikmesriigid.

    2.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

    a)

    järgmiste saadetiste liikumise suhtes:

    i)

    I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates ettevõtetes peetavate sigade saadetised liikumisel väljaspool neid tsoone;

    ii)

    punkti a alapunktis i osutatud peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjal, loomsed saadused ja loomsed kõrvalsaadused;

    b)

    järgmise liikumise suhtes:

    i)

    uluksigade saadetiste liikumine kõigis liikmesriikides;

    ii)

    I, II ja III taseme piirangutsoonides uluksigadelt saadud või I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates ettevõtetes töödeldud loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste saadetiste liikumine ning jahimeestele eraotstarbeliseks kasutamiseks ette nähtud kõnealuste saaduste ja kõrvalsaaduste liikumine;

    c)

    punktides a ja b nimetatud saadetisi käitlevate toidukäitlejate suhtes;

    d)

    kõigi liikmesriikide suhtes seoses sigade Aafrika katku kohta teadlikkuse suurendamisega.

    3.   Lõikes 1 osutatud eeskirjad hõlmavad järgmist:

    a)

    II peatükis sätestatakse erieeskirjad I, II ja III taseme piirangutsoonide kehtestamise kohta sigade Aafrika katku puhangu korral ning kõigis liikmesriikides tauditõrje erimeetmete kohaldamise kohta;

    b)

    III peatükis sätestatakse tauditõrje erimeetmed, mida asjaomastes liikmesriikides kohaldatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja nendelt saadud toodete saadetiste suhtes;

    c)

    IV peatükis sätestatakse sigade Aafrika katku riski maandamise erimeetmed asjaomaste liikmesriikide toidukäitlemisettevõtetele;

    d)

    V peatükis sätestatakse liikmesriikide uluksigade suhtes kohaldatavad tauditõrje erimeetmed;

    e)

    VI peatükis sätestatakse liikmesriikidele konkreetsed teavitus- ja koolituskohustused;

    f)

    VII peatükis on esitatud lõppsätted.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud mõisteid.

    Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)

    „siga“ – määruse (EL) 2016/429 III lisas sugukonna Suidae all loetletud liiki kuuluv kabiloom;

    b)

    „paljundusmaterjal“ – peetavatelt sigadelt saadud sperma, ootsüüdid ja embrüod, mis on ette nähtud kunstlikuks paljundamiseks;

    c)

    „I taseme piirangutsoon“ – I lisa I osas loetletud liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed ja mis piirneb II või III taseme piirangutsooniga;

    d)

    „II taseme piirangutsoon“ – I lisa II osas loetletud liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed;

    e)

    „III taseme piirangutsoon“ – I lisa III osas loetletud liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed;

    f)

    „eelnevalt taudivaba liikmesriik“ – liikmesriik, kus sigade Aafrika katku esinemist peetavatel sigadel ei ole kinnitatud eelneva 12 kuu jooksul;

    g)

    „2. kategooria materjal“ – peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 9;

    h)

    „3. kategooria materjal“ – peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 10.

    II PEATÜKK

    ERIEESKIRJAD I, II JA III TASEME PIIRANGUTSOONIDE KEHTESTAMISE KOHTA SIGADE AAFRIKA KATKU PUHANGU KORRAL NING KÕIGIS LIIKMESRIIKIDES TAUDITÕRJE ERIMEETMETE KOHALDAMISE KOHTA

    Artikkel 3

    Erieeskirjad piirangutsoonide ja nakkusega tsoonide kehtestamise kohta sigade Aafrika katku puhangu korral

    Kui peetavate või uluksigade hulgas esineb sigade Aafrika katku puhang, kehtestab liikmesriigi pädev asutus kas:

    a)

    piirangutsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikele 1 ja nimetatud artiklis sätestatud tingimuste alusel, kui puhang esineb peetavate sigade hulgas, või

    b)

    nakkusega tsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 63, kui puhang esineb uluksigade hulgas.

    Artikkel 4

    Erieeskirjad täiendava piirangutsooni kehtestamise kohta, kui sigade Aafrika katku puhang esineb peetavate või uluksigade hulgas

    1.   Kui sigade Aafrika katku puhang esineb peetavate või uluksigade hulgas, võib liikmesriigi pädev asutus määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõikes 1 sätestatud piirangutsoonide geograafilise piiritlemise kriteeriumide ja põhimõtete alusel kehtestada täiendava piirangutsooni, mis piirneb käesoleva määruse artiklis 3 osutatud kehtestatud piirangutsooni või nakkusega tsooniga, et eraldada selline tsoon piiranguvabadest tsoonidest.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et lõikes 1 osutatud täiendav piirangutsoon vastab artikli 5 kohaselt I lisa I osas loetletud I taseme piirangutsoonile.

    Artikkel 5

    Erieeskirjad I taseme piirangutsoonide loetellu kandmise kohta sigade Aafrika katku puhangu esinemise korral peetavate või uluksigade hulgas liikmesriigi alal, mis piirneb alaga, kus sigade Aafrika katku puhangu esinemist ei ole ametlikult kinnitatud

    1.   Kui sigade Aafrika katku puhang esineb peetavate või uluksigade hulgas liikmesriigi alal, mis piirneb alaga, kus sigade Aafrika katku puhangu esinemist peetavate või uluksigade hulgas ei ole ametlikult kinnitatud, loetletakse see ala, kus puhangu esinemist ei ole kinnitatud, vajaduse korral I lisa I osas I taseme piirangutsoonina.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et kui ala on kantud I taseme piirangutsoonina I lisa I ossa, kohandatakse viivitamata määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõike 1 alusel kehtestatud täiendavat piirangutsooni nii, et see hõlmaks vähemalt asjaomast I taseme piirangutsooni, mis on loetletud I lisas selle liikmesriigi all.

    3.   Kui kõnealune I taseme piirangutsoon on kantud I lisasse, kehtestab liikmesriigi pädev asutus viivitamata asjakohase täiendava piirangutsooni kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõikega 1.

    Artikkel 6

    Erieeskirjad II taseme piirangutsoonide loetellu kandmise kohta sigade Aafrika katku puhangu esinemise korral liikmesriigi uluksigade hulgas

    1.   Kui sigade Aafrika katku puhang esineb liikmesriigi alal uluksigade hulgas, kantakse see ala II taseme piirangutsoonina I lisa II ossa.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 63 alusel kehtestatud nakkusega tsooni kohandatakse viivitamata nii, et see hõlmaks vähemalt asjaomast II taseme piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse I lisas selle liikmesriigi all.

    Artikkel 7

    Erieeskirjad III taseme piirangutsoonide loetellu kandmise kohta sigade Aafrika katku puhangu esinemise korral liikmesriigis peetavate sigade hulgas

    1.   Kui sigade Aafrika katku puhang esineb liikmesriigi alal peetavate sigade hulgas, kantakse see ala III taseme piirangutsoonina I lisa III ossa.

    Kui aga on tegemist esimese ja ainsa sigade Aafrika katku kinnitatud puhanguga eelnevalt taudivaba liikmesriigi teataval alal peetavate sigade hulgas, siis ei kanta seda ala III taseme piirangutsoonina käesoleva määruse I lisa III ossa.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 alusel kehtestatud piirangutsooni kohandatakse viivitamata nii, et see hõlmaks vähemalt asjaomast III taseme piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse I lisas selle liikmesriigi all.

    Artikkel 8

    Tauditõrje erimeetmete üldkohaldatavus I, II ja III taseme piirangutsoonides

    Asjaomased liikmesriigid kohaldavad käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmeid I, II ja III taseme piirangutsoonides lisaks tauditõrjemeetmetele, mida kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 alusel:

    a)

    piirangutsoonides, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 kohaselt;

    b)

    nakkusega tsoonides, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 63 kohaselt.

    III PEATÜKK

    TAUDITÕRJE ERIMEETMED, MIDA ASJAOMASTES LIIKMESRIIKIDES KOHALDATAKSE I, II JA III TASEME PIIRANGUTSOONIDES PEETAVATE SIGADE JA NENDELT SAADUD TOODETE SAADETISTE SUHTES

    1. JAGU

    Erikeeldude kohaldamine asjaomastes liikmesriikides peetavate sigade ja nendelt saadud toodete saadetiste suhtes

    Artikkel 9

    Erikeelud seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumise väljaspool neid tsoone.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikega 1 ette nähtud keeldu ei kohaldata, kui I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetised liiguvad muudes I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvatesse ettevõtetesse või nendest tsoonidest väljaspool, tingimusel, et sihtettevõte asub sama asjaomase liikmesriigi territooriumil.

    Artikkel 10

    Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumise väljaspool neid tsoone.

    Artikkel 11

    Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumise väljaspool neid tsoone.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikega 1 ette nähtud keeldu ei kohaldata väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt ning II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades tapetud sigadelt saadud kõrvalsaaduste suhtes, kui need kõrvalsaadused on ettevõtetes ja veo ajal selgesti eraldatud II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadustest.

    Artikkel 12

    Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise väljaspool neid tsoone.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikega 1 ette nähtud keeldu ei kohaldata II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud lihatoodete, sealhulgas kestade suhtes, mida on sigade Aafrika katkuga seoses vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisale asjakohaselt töödeldud käesoleva määruse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes.

    Artikkel 13

    Üldkeelud seoses selliste peetavate sigade ja nendelt saadud toodete saadetiste liikumisega, mida peetakse sigade Aafrika katku leviku riski tekitavaks

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib keelustada peetavate sigade ja peetavatelt sigadelt saadud toodete saadetiste liikumise sama liikmesriigi territooriumil, kui pädev asutus leiab, et on olemas risk, et sigade Aafrika katk levib kõnealustele peetavatele sigadele või nendelt saadud toodetele või levib nendelt või nende kaudu edasi.

    2. JAGU

    Üld- ja eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetisi väljaspool neid tsoone

    Artikkel 14

    Erikeeldudest erandite tegemise üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

    1.   Erandina artikli 9 lõikes 1 ette nähtud erikeeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumist väljaspool neid tsoone artiklites 22, 23, 24, 25, 28 ja 29 käsitletud juhtudel, kui järgitakse nende artiklitega ette nähtud eritingimusi ning:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi ja

    b)

    täiendavaid üldtingimusi, mis on sätestatud:

    i)

    artiklis 15 seoses I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit peetavate sigade saadetiste liikumisega;

    ii)

    artiklis 16 seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtetega;

    iii)

    artiklis 17 seoses I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit peetavate sigade veoks kasutatavate veovahenditega.

    2.   Enne artiklitega 22–25 ja 28–30 ette nähtud lubade andmist hindab asjaomase liikmesriigi pädev asutus sellistest lubadest tulenevaid riske. Hindamise raames tuleb tõendada, et sigade Aafrika katku leviku risk on väike.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et artiklites 15 ja 16 osutatud täiendavaid üldtingimusi ei kohaldata I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades peetavate sigade saadetiste liikumise suhtes, tingimusel et:

    a)

    peetavad sead tuleb vedada teise tapamajja erandlike asjaolude, näiteks tapamajas esineva olulise rikke tõttu;

    b)

    sihttapamaja asub kas:

    i)

    sama liikmesriigi I, II või III taseme piirangutsoonis või

    ii)

    erandjuhul sama liikmesriigi territooriumil väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, näiteks kui punkti b alapunktis i osutatud tapamajad puuduvad;

    c)

    liikumise on heaks kiitnud asjaomase liikmesriigi pädev asutus.

    Artikkel 15

    Täiendavad üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumist väljaspool neid tsoone artiklites 22–25, 28 ja 30 käsitletud juhtudel nende artiklitega ette nähtud eritingimuste alusel, kui:

    a)

    sigu on peetud lähetavas ettevõttes ega ole sealt mujale viidud vähemalt 30 päeva jooksul enne veo kuupäeva või alates sünnist, kui sead on alla 30 päeva vanused, ning sel ajavahemikul ei ole toodud II ja III taseme piirangutsoonidest teisi peetavaid sigu:

    i)

    sellesse ettevõttesse või

    ii)

    epidemioloogilisse üksusesse, kus vedamiseks ette nähtud sigu on hoitud täiesti eraldi. Pädev asutus teeb pärast riskihindamist kindlaks sellise epidemioloogilise üksuse piirid ning veendub, et eri epidemioloogiliste üksuste ülesehitus ja suurus, nendevaheline kaugus ning tehtavad toimingud on sellised, et on tagatud eraldi rajatised peetavate sigade majutamiseks, pidamiseks ja söötmiseks ning sigade Aafrika katku viirus ei saa levida ühest epidemioloogilisest üksusest teise;

    b)

    lähetavas ettevõttes peetavad sead, sealhulgas vedamiseks ette nähtud või loomse paljundusmaterjali kogumiseks kasutatavad sead on läbinud sigade Aafrika katkuga seoses soodsa tulemuse andnud kliinilise läbivaatuse:

    i)

    mille on teinud veterinaarjärelevalve ametnik ning

    ii)

    mis on tehtud sigade saadetise veole või loomse paljundusmaterjali kogumisele eelnenud viimase ööpäeva jooksul ning

    iii)

    kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigetega 1 ja 2 ja nimetatud määruse I lisa punktiga A.1;

    c)

    vajaduse korral on enne lähetavast ettevõttest saadetise teele panemise kuupäeva või enne loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva tehtud pädeva asutuse juhiste kohaselt testid patogeeni määramiseks:

    i)

    pärast seda, kui ettevõttes peetavatele sigadele, sealhulgas vedamiseks ette nähtud või loomse paljundusmaterjali kogumiseks kasutatavatele sigadele on tehtud punktis b osutatud kliiniline läbivaatus, ning

    ii)

    kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 I lisa punktiga A.2.

    2.   Vajaduse korral tuleb enne asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt saadetise veoks loa saamist esitada talle lõike 1 punktis c osutatud patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et kui I ja II taseme piirangutsoonides asuvatest lähetavatest ettevõtetest veetakse seal peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis väljaspool neid tsoone asuvatesse ettevõtetesse, siis lõike 1 punktis b osutatud kliiniline läbivaatus:

    a)

    tehakse ainult vedamiseks ette nähtud loomadele või

    b)

    ei ole vajalik, kui:

    i)

    veterinaarjärelevalve ametniku kontrollkäigud lähetavasse ettevõttesse on toimunud artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud sagedusega ja kõikide selliste kontrollkäikude tulemused on veo kuupäevale eelneva vähemalt 12 kuu jooksul olnud soodsad ning neist nähtub, et:

    lähetavas ettevõttes on rakendatud artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud bioturvanõudeid;

    veterinaarjärelevalve ametnik on nende kontrollkäikude raames teinud lähetavas ettevõttes peetavatele sigadele delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigete 1 ja 2 ning sama määruse I lisa punkti A.1 kohase kliinilise läbivaatuse, mille tulemused seoses sigade Aafrika katkuga on soodsad;

    ii)

    lähetavas ettevõttes on vähemalt 12 kuu jooksul enne veo kuupäeva tehtud artikli 16 lõike 1 punktis c osutatud järjepidevat seiret.

    Artikkel 16

    Täiendavad üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtetega

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates ettevõtetes peetavate sigade saadetiste liikumist väljaspool neid tsoone artiklites 22–25, 28 ja 30 käsitletud juhtudel ja nende artiklitega ette nähtud eritingimuste alusel vaid juhul, kui:

    a)

    veterinaarjärelevalve ametnik on teinud lähetavasse ettevõttesse vähemalt ühe kontrollkäigu pärast I, II ja III taseme piirangutsoonide kandmist käesoleva määruse I lisa loetellu või lähetamisele eelneva viimase kolme kuu jooksul ning veterinaarjärelevalve ametnikud teevad lähetavasse ettevõttesse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 26 lõike 2 kohaseid korrapäraseid kontrollkäike järgmiselt:

    i)

    I ja II taseme piirangutsoonides vähemalt kaks korda aastas nii, et kontrollkäikude vahele jääb vähemalt neli kuud;

    ii)

    III taseme piirangutsoonides vähemalt kord iga kolme kuu järel.

    Pädev asutus võib otsustada teha kontrollkäike III taseme piirangutsooni ettevõttesse punkti a alapunktis i osutatud sagedusega, kui viimasel kontrollkäigul pärast I, II ja III taseme piirangutsoonide kandmist käesoleva määruse I lisa loetellu või lähetamisele eelneva viimase kolme kuu jooksul on saadud soodne tulemus, millest nähtub, et ettevõttes rakendatakse punktis b osutatud bioturvanõudeid ja tehakse punktis c osutatud järjepidevat seiret;

    b)

    lähetav ettevõte rakendab sigade Aafrika katkuga seotud bioturvanõudeid:

    i)

    kooskõlas II lisas sätestatud tõhustatud bioturvameetmetega ja

    ii)

    kooskõlas asjaomase liikmesriigi sätestatud normidega;

    c)

    lähetavas ettevõttes tehakse järjepideva seire eesmärgil sigade Aafrika katku patogeeni määramise teste:

    i)

    kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõikega 2 ja nimetatud määruse I lisaga;

    ii)

    igas epidemioloogilises üksuses igal nädalal vähemalt kahe esimese üle 60 päeva vanuselt surnud sea puhul või selliste üle 60 päeva vanuselt surnud sigade puudumise korral iga pärast võõrutamist surnud peetava sea puhul ning saadud tulemused on negatiivsed;

    iii)

    vähemalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas sätestatud sigade Aafrika katku seireperioodil enne lähetavast ettevõttest saadetise teele panemist.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et II lisa punkti 2 alapunktiga h ette nähtud ja käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis i viidatud loomakindel tara ei ole seapidamisettevõtetes vajalik kolme kuu jooksul pärast sigade Aafrika katku esimese puhangu kinnitamist selles liikmesriigis, tingimusel et:

    a)

    liikmesriigi pädev asutus on hinnanud sellisest otsusest tulenevaid riske ja hindamise raames tõendatakse, et sigade Aafrika katku leviku risk on väike;

    b)

    uluksigade populatsiooniga liikmesriikides kasutatakse alternatiivset süsteemi, mis võimaldab tagada, et ettevõtetes peetavad sead on uluksigadest eraldatud;

    c)

    nendes ettevõtetes peetavaid sigu ei veeta teistesse liikmesriikidesse.

    Artikkel 17

    Täiendavad üldtingimused seoses veovahenditega, mida kasutatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade vedamiseks väljaspool neid tsoone

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumist väljaspool neid tsoone, kui nende saadetiste veoks kasutatav veovahend:

    a)

    vastab delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning

    b)

    on puhastatud ja desinfitseeritud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõike 2 kohaselt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli või järelevalve all.

    3. JAGU

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega

    Artikkel 18

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste veoks väljaspool neid tsoone

    Ettevõtjad veavad I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetisi väljaspool neid tsoone asjaomaste liikmesriikide piires või teise liikmesriiki artiklites 22–25 ja 28–30 käsitletud juhtudel vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 143 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab vähemalt üht järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    a)

    „I taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

    b)

    „II taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

    c)

    „III taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    Kui vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 143 lõike 2 teise lõigu kohaselt ei ole loomatervise sertifikaadi väljaandmine vajalik.

    Artikkel 19

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste veoks

    1.   Ettevõtjad veavad I ja II taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki artiklites 38 ja 39 käsitletud juhtudel vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet ja

    b)

    vähemalt üht järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    i)

    „Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud I taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

    ii)

    „Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud II taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    2.   Ettevõtjad veavad I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud töödeldud lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vaid järgmistel tingimustel:

    a)

    asjaomased loomsed saadused on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas kirjeldatud asjakohase riske maandava töötluse;

    b)

    nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

    i)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet ja

    ii)

    järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    „Töödeldud lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud I, II või III taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 22021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    3.   Ettevõtjad veavad väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt ning I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades tapetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vaid juhul, kui nende saadetistega on kaasas:

    a)

    määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet, ja

    b)

    järgmine kinnitus selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    „Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetud ning I, II või III taseme piirangutsoonis tapetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    4.   Ettevõtjad veavad väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt sigadelt saadud ning I, II ja III taseme piirangutsoonides töödeldud lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vaid järgmistel tingimustel:

    a)

    asjaomased saadused on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas kirjeldatud asjakohase riske maandava töötluse;

    b)

    nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

    i)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet ja

    ii)

    järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    „Töödeldud lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetud sigadelt ning mida on töödeldud I, II või III taseme piirangutsoonis kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmetega.“

    5.   Kui tegemist on lõigetes 1, 2, 3 ja 4 osutatud saadetiste liikumisega sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 esimese lõigu kohaselt ei ole loomatervise sertifikaadi väljaandmine vajalik.

    6.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, tervisemärk või asjakohasel juhul määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 punktiga b ette nähtud identifitseerimismärk, mida käesoleva määruse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõtetes ning väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuvas piirkonnas või I taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värsket või töödeldud liha ja lihatooteid, sealhulgas kesti käitlevates ettevõtetes kasutatakse värske või töödeldud liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade puhul, võib asendada loomatervise sertifikaati järgmiste saadetiste veol:

    a)

    I ja II taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vastavalt lõikele 1;

    b)

    I ja II taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud töödeldud lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vastavalt lõikele 2;

    c)

    väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt ning I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades tapetud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vastavalt lõikele 3;

    d)

    väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt sigadelt saadud ning I, II ja III taseme piirangutsoonides töödeldud lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vastavalt lõikele 4.

    Artikkel 20

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud II ja III taseme piirangutsoonides asuvates ettevõtetes peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste veoks väljaspool neid tsoone

    Ettevõtjad veavad II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi väljaspool neid tsoone asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki artiklites 31 ja 32 käsitletud juhtudel vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 161 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab vähemalt üht järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    a)

    „Paljundusmaterjal, mis on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

    b)

    „Paljundusmaterjal, mis on saadud III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    Kui vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 161 lõike 2 teise lõigu kohaselt ei ole loomatervise sertifikaadi väljaandmine vajalik.

    Artikkel 21

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud 2. ja 3. kategooria materjali saadetiste veoks väljaspool neid tsoone

    Ettevõtjad veavad II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud 2. ja 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vaid artiklites 33–37 käsitletud juhtudel, kui nende saadetistega on kaasas:

    a)

    määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatükis osutatud kaubadokument ja

    b)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikes 5 osutatud loomatervise sertifikaat.

    Kui vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikele 6 loomatervise sertifikaati välja ei anta.

    4. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni

    Artikkel 22

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni

    1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni:

    a)

    sama asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse ettevõttesse:

    i)

    teises I taseme piirangutsoonis;

    ii)

    II või III taseme piirangutsoonis;

    iii)

    väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone;

    b)

    teise liikmesriigi territooriumil asuvasse ettevõttesse;

    c)

    kolmandasse riiki.

    2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui järgitakse:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

    5. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni

    Artikkel 23

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

    1.   Erandina artikliga 9 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda tsooni asuvasse ettevõttesse:

    a)

    teises II taseme piirangutsoonis;

    b)

    I või III taseme piirangutsoonis;

    c)

    väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone.

    2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui järgitakse:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    artikli 14 lõikes 2 ning artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et sead, kelle vedamiseks on vaja lõike 1 kohast luba, jäävad sihtettevõttesse vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodiks, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas.

    Artikkel 24

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda tsooni asuvasse tapamajja kohese tapmise eesmärgil

    1.   Erandina artikliga 9 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda tsooni asuvasse tapamajja, tingimusel et:

    a)

    asjaomased peetavad sead veetakse sinna kohese tapmise eesmärgil;

    b)

    sihttapamaja on määratud artikli 41 lõike 1 kohaselt.

    2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui järgitakse:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

    b)

    artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

    Artikkel 25

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni

    1.   Erandina artikliga 9 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse.

    2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

    b)

    artikli 14 lõikes 2 ning artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

    c)

    artikli 26 kohaselt on kehtestatud ohutu veo kord;

    d)

    peetavad sead vastavad muudele sigade Aafrika katkuga seotud asjakohastele lisatagatistele, mis põhinevad selle taudi levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel ning:

    i)

    mida nõuab lähetava ettevõtte liikmesriigi pädev asutus;

    ii)

    mille on enne peetavate sigade vedu heaks kiitnud läbitavate liikmesriikide ja sihtettevõtte liikmesriigi pädevad asutused;

    e)

    lähetavas ettevõttes peetavate sigade hulgas ei ole viimase vähemalt 12 kuu jooksul esinenud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 11 kohaselt ametlikult kinnitatud sigade Aafrika katku puhangut;

    f)

    asjaomane ettevõtja on eelnevalt teavitanud pädevat asutust kavatsusest vedada peetavate sigade saadetist kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 152 punktiga b ja delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artikliga 96.

    3.   Lähetava ettevõtte asukoha pädev asutus:

    a)

    koostab nimekirja ettevõtetest, mis vastavad lõike 2 punktis d osutatud tagatistele;

    b)

    teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 2 punktiga d ette nähtud tagatistest ja lõike 2 punkti d alapunkti ii kohasest pädevate asutuste antud heakskiidust.

    4.   Lõike 2 punkti d alapunkti ii kohane heakskiit ja lõike 3 punkti b kohane kohese teavitamise kohustus ei ole nõutavad, kui lähetav ettevõte, läbitavad piirkonnad ja sihtettevõte asuvad kõik I, II või III taseme piirangutsoonis ning need tsoonid piirnevad üksteisega ja seeläbi on tagatud, et peetavate sigade saadetised liiguvad ainult läbi asjaomaste I, II või III taseme piirangutsoonide vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikega 4 ette nähtud eritingimustele.

    Artikkel 26

    Ohutu veo erikord erandite tegemiseks seoses II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste veoga väljaspool seda tsooni teises liikmesriigis asuvasse II või III taseme piirangutsooni

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus kehtestab artikli 25 lõike 2 punktis c sätestatud ohutu veo korra II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste veoks väljaspool seda tsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse järgmiste pädevate asutuste kontrolli all:

    a)

    lähetava ettevõtte asukoha pädev asutus;

    b)

    läbitava piirkonna pädev asutus;

    c)

    sihtettevõtte asukoha pädev asutus.

    2.   Lähetava ettevõtte asukoha pädev asutus:

    a)

    tagab, et iga lõikes 1 osutatud veoks kasutatava veovahendi:

    i)

    satelliitnavigatsioonisüsteem tagab selle asukoha reaalajas kindlakstegemise, edastamise ja salvestamise;

    ii)

    pitseerib veterinaarjärelevalve ametnik kohe pärast peetavate sigade saadetise pealelaadimist. Pitseri võib eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus vastavalt kokkuleppele pädeva asutusega;

    b)

    teavitab eelnevalt sihtettevõtte asukoha pädevat asutust ja asjakohasel juhul läbitava koha pädevat asutust kavatsusest panna teele peetavate sigade saadetis;

    c)

    võtab kasutusele süsteemi, mille kaudu peavad ettevõtjad viivitamata teavitama lähetava ettevõtte asukoha pädevat asutust peetavate sigade saadetise veoks kasutatava veovahendiga toimunud õnnetusest või sellise veovahendi rikkest;

    d)

    tagab, et kehtestatakse hädaolukorra lahendamise kava, käsuliin ja vajalik kord lõike 1 punktides a, b ja c osutatud pädevate asutuste vaheliseks koostööks veo käigus toimunud õnnetuse, olulise rikke või käitaja toime pandud pettuse korral.

    Artikkel 27

    Teise liikmesriigi II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste sihtettevõtte asukohaliikmesriigi pädeva asutuse kohustused

    Teise liikmesriigi II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste sihtettevõtte asukohaliikmesriigi pädev asutus:

    a)

    teavitab põhjendamatu viivituseta lähetava ettevõtte asukoha pädevat asutust saadetise kohalejõudmisest;

    b)

    tagab, et peetavad sead:

    i)

    jäävad sihtettevõttesse vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodiks, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas, või

    ii)

    viiakse otse käesoleva määruse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja.

    6. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni

    Artikkel 28

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni samas asjaomases liikmesriigis asuvasse II taseme piirangutsooni

    1.   Kui artikliga 9 ette nähtud keelu tagajärjel tekivad seapidamisettevõttes loomade heaoluga seotud probleemid, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus erandjuhul lubada erandina sellest keelust vedada III taseme piirangutsoonis peetavaid sigu väljaspool seda tsooni sama asjaomase liikmesriigi territooriumil II taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, tingimusel et:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

    b)

    artikli 14 lõikes 2 ning artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

    c)

    sihtettevõte kuulub samasse tarneahelasse ja peetavad sead viiakse sinna tootmistsükli lõpuleviimiseks.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et peetavaid sigu ei viida II taseme piirangutsoonis asuvast sihtettevõttest välja vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodil, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas.

    Artikkel 29

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni koheseks tapmiseks samas asjaomases liikmesriigis

    1.   Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud keelu tagajärjel tekivad seapidamisettevõttes loomade heaoluga seotud probleemid ning kui III taseme piirangutsoonis asuvate ja artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajade tapavõimsus on logistiliselt piiratud või kui III taseme piirangutsoonis puudub määratud tapamaja, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus erandjuhul lubada erandina artikliga 9 ette nähtud keelust vedada III taseme piirangutsoonis peetavaid sigu väljaspool seda tsooni sigade kohese tapmise eesmärgil artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja, mis asub lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal samas liikmesriigis:

    a)

    II taseme piirangutsoonis;

    b)

    I taseme piirangutsoonis, kui loomi ei ole võimalik tappa II taseme piirangutsoonis;

    c)

    väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, kui loomi ei ole võimalik tappa I, II ega III taseme piirangutsoonis.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

    b)

    artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõikes 2 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et:

    a)

    peetavad sead viiakse koheseks tapmiseks otse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja;

    b)

    III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saabumisel määratud tapamajja hoitakse neid eraldi teistest sigadest ja tapetakse nad:

    i)

    konkreetsel päeval, mil tapetakse ainult III taseme piirangutsoonist pärit sigu, või

    ii)

    tapmispäeva lõpus, et tagada, et samal päeval ei tapeta pärast neid enam teisi peetavaid sigu;

    c)

    pärast III taseme piirangutsoonist pärit sigade tapmist ja enne teiste peetavate sigade tapmise algust tuleb tapamaja asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt puhastada ja desinfitseerida.

    4.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et:

    a)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt ja sellest tsoonist välja viidud sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse artiklite 33 ja 36 kohaselt;

    b)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt ja III taseme piirangutsoonist välja viidud sigadelt saadud värsket liha ja lihatooteid, sealhulgas kesti töödeldakse ja säilitatakse artikli 40 kohaselt.

    7. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool neid tsoone loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse

    Artikkel 30

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse

    1.   Erandina artikliga 9 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavaid sigu samas asjaomases liikmesriigis I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse, kus:

    a)

    asjaomased peetavad sead viivitamata tapetakse ja

    b)

    selle tulemusel tekkivad loomsed kõrvalsaadused kõrvaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

    b)

    artikli 14 lõikes 2 ja artiklis 17 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud.

    8. JAGU

    Eritingimused, mille kohaselt lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi väljaspool seda tsooni

    Artikkel 31

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest tsoonist välja sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

    Erandina artikliga 10 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada loomse paljundusmaterjali saadetisi II taseme piirangutsoonis asuvast loomse paljundusmaterjali ettevõttest sama liikmesriigi territooriumil teise II taseme piirangutsooni või I või III taseme piirangutsooni või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuvasse piirkonda, tingimusel et:

    a)

    asjaomane loomne paljundusmaterjal on kogutud või toodetud ja seda on töödeldud ja säilitatud sellistes ettevõtetes ning see on saadud sellistelt peetavatelt sigadelt, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c ja artikli 15 lõikes 2 ning artiklis 16 sätestatud tingimustele;

    b)

    isaseid ja emaseid doonorsigu on hoitud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes, kuhu ei ole toodud II ega III taseme piirangutsoonist teisi peetavaid sigu vähemalt 30 päeva jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva.

    Artikkel 32

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi väljapoole seda tsooni teises liikmesriigis asuvasse II või III taseme piirangutsooni

    1.   Erandina artikliga 10 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi II taseme piirangutsoonis asuvast loomse paljundusmaterjaliga tegelevast heakskiidetud ettevõttest teise liikmesriigi territooriumil asuvasse II või III taseme piirangutsooni, tingimusel et:

    a)

    asjaomane loomne paljundusmaterjal on kogutud või toodetud ja seda on töödeldud ja säilitatud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõikes 2 ja artiklis 16 sätestatud tingimustel;

    b)

    isaseid ja emaseid doonorsigu on hoitud loomse paljundusmaterjaliga tegelevates heakskiidetud ettevõtetes, kuhu ei ole toodud II ega III piirangutsoonist teisi peetavaid sigu vähemalt 30 päeva jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva;

    c)

    loomse paljundusmaterjali saadetised vastavad muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sigade Aafrika katku levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel ning:

    i)

    mida nõuab lähetava ettevõtte liikmesriigi pädev asutus;

    ii)

    mille on enne loomse paljundusmaterjali vedu heaks kiitnud sihtettevõtte liikmesriigi pädev asutus.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

    a)

    koostab nimekirja loomse paljundusmaterjaliga tegelevatest heakskiidetud ettevõtetest, kes vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kellele on antud luba vedada loomset paljundusmaterjali asjaomase liikmesriigi II taseme piirangutsoonist teise asjaomase liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni. Nimekiri hõlmab delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artiklis 7 sätestatud teavet, mida asjaomase liikmesriigi pädev asutus peab säilitama sigade paljundusmaterjaliga tegelevate heakskiidetud ettevõtete kohta;

    b)

    teeb punktis a ette nähtud nimekirja oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda korrapäraselt;

    c)

    esitab komisjonile ja liikmesriikidele punktis b osutatud veebisaidi lingi.

    9. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi väljaspool neid tsoone

    Artikkel 33

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi samas asjaomases liikmesriigis väljaspool neid tsoone töötlemise või kõrvaldamise eesmärgil

    1.   Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi samas liikmesriigis väljaspool II ja III taseme piirangutsoone asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse loomsete kõrvalsaaduste töötlemise, jäätmetena põletamise teel kõrvaldamise või koospõletusseadmete abil kõrvaldamise või taaskasutamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, b ja c, tingimusel et kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem, mille abil saab reaalajas kindlaks teha veovahendi asukoha ning selle edastada ja salvestada.

    2.   Lõikes 1 osutatud loomsete kõrvalsaaduste veo eest vastutav veoettevõtja:

    a)

    võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas;

    b)

    säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

    3.   Pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 osutatud satelliitnavigatsioonisüsteem asendatakse kasutatava veovahendi pitseerimisega, tingimusel et:

    a)

    II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi veetakse vaid sama liikmesriigi piires lõikes 1 osutatud otstarbel;

    b)

    veterinaarjärelevalve ametnik pitseerib iga veovahendi kohe pärast loomsete kõrvalsaaduste saadetise pealelaadimist; pitseri võib eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus vastavalt kokkuleppele pädeva asutusega.

    Artikkel 34

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sõnniku saadetisi samas liikmesriigis väljaspool neid tsoone

    1.   Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetisi samas liikmesriigis väljaspool neid tsoone asuvasse prügilasse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 51 sätestatud eritingimustega.

    2.   Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaseks töötlemiseks või kõrvaldamiseks sama liikmesriigi territooriumil asuvas sel otstarbel tunnustatud ettevõttes.

    3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

    a)

    võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas;

    b)

    säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

    4.   Pädev asutus võib otsustada, et lõike 3 punktis a osutatud satelliitnavigatsioonisüsteem asendatakse kasutatava veovahendi pitseerimisega, tingimusel et veterinaarjärelevalve ametnik pitseerib iga veovahendi kohe pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetise pealelaadimist.

    Pitseri võib eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus vastavalt kokkuleppele pädeva asutusega.

    Artikkel 35

    Eritingimused, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas asjaomases liikmesriigis väljaspool sellist tsooni eesmärgiga võimaldada loomsete kõrvalsaaduste töötlemist määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g osutatud viisil

    1.   Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool II taseme piirangutsooni asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse töödeldud söödaks ümbertöötamise, töödeldud lemmikloomatoidu tootmise, loomsetest kõrvalsaadustest saadud, väljaspool söödaahelat kasutamiseks ette nähtud toodete tootmise või loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks või kompostiks muundamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g, tingimusel et:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

    b)

    artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

    c)

    asjaomane 3. kategooria materjal on pärit peetavatelt sigadelt ja ettevõtetest, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud üldtingimustele;

    d)

    asjaomane 3. kategooria materjal on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kes on tapetud:

    i)

    II taseme piirangutsoonis, mis asub:

    samas asjaomases liikmesriigis või

    teises asjaomases liikmesriigis kooskõlas artikliga 25,

    või

    ii)

    väljaspool II taseme piirangutsooni samas asjaomases liikmesriigis vastavalt artiklile 24;

    e)

    kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem, mis tagab selle asukoha reaalajas kindlakstegemise, edastamise ja salvestamise;

    f)

    asjaomased 3. kategooria materjali saadetised veetakse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajast otse:

    i)

    töötlemisettevõttesse määruse (EL) nr 142/2011 X lisas osutatud, loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete töötlemiseks;

    ii)

    lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, mis on heaks kiidetud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa II peatüki punkti 3 alapunktis a ja alapunkti b alapunktides i–iii osutatud töödeldud lemmikloomatoidu tootmiseks;

    iii)

    biogaasi- või kompostimisjaama, mis on heaks kiidetud loomsete kõrvalsaaduste muundamiseks kompostiks või biogaasiks vastavalt määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 1. jaos osutatud standardsetele muundamisparameetritele või

    iv)

    töötlemisettevõttesse määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisas osutatud, loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete töötlemiseks.

    2.   Kõnealuste 3. kategooria materjali saadetiste liikumise eest vastutav veoettevõtja:

    a)

    võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas;

    b)

    säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

    3.   Pädev asutus võib otsustada, et lõike 1 punktis e osutatud satelliitnavigatsioonisüsteem asendatakse kasutatava veovahendi pitseerimisega, tingimusel et:

    a)

    asjaomane 3. kategooria materjal:

    i)

    on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt;

    ii)

    seda veetakse vaid sama liikmesriigi piires lõikes 1 osutatud otstarbel;

    b)

    veterinaarjärelevalve ametnik pitseerib iga veovahendi kohe pärast asjaomase 3. kategooria materjali saadetise pealelaadimist; pitseri võib eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus vastavalt kokkuleppele pädeva asutusega.

    Artikkel 36

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 2. kategooria materjali saadetisi väljaspool neid tsoone nende töötlemiseks ja kõrvaldamiseks teises liikmesriigis

    1.   Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 2. kategooria materjalina määratletud kõrvalsaaduste saadetisi teises liikmesriigis asuvasse töötlemisettevõttesse nende töötlemiseks määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa III peatükis sätestatud 1.–5. meetodil või jäätmepõletus- või koospõletustehasesse vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktidele a, b ja c, tingimusel et:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

    b)

    artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

    c)

    kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem, mis tagab selle asukoha reaalajas kindlakstegemise, edastamise ja salvestamise.

    2.   Kõnealuste 2. kategooria materjali saadetiste liikumise eest vastutav veoettevõtja:

    a)

    võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas ja

    b)

    säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

    3.   Asjaomase 2. kategooria materjali saadetise lähte- ja sihtkoha liikmesriigi pädevad asutused tagavad selle saadetise kontrolli kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõigetega 1 ja 3.

    Artikkel 37

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool seda tsooni edasiseks töötlemiseks või muundamiseks teises liikmesriigis

    1.   Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool seda tsooni teises liikmesriigis asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse 3. kategooria materjali ümbertöötamisega töödeldud söödaks, töödeldud lemmikloomatoiduks või loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodeteks, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool söödaahelat, või 3. kategooria materjali biogaasiks või kompostiks muundamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g, tingimusel et:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

    b)

    artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

    c)

    asjaomane 3. kategooria materjal on pärit peetavatelt sigadelt ja ettevõtetest, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud üldtingimustele;

    d)

    asjaomane 3. kategooria materjal on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kes on tapetud:

    i)

    II taseme piirangutsoonis, mis asub:

    samas asjaomases liikmesriigis või

    teises asjaomases liikmesriigis kooskõlas artikliga 25,

    või

    ii)

    väljaspool II taseme piirangutsooni samas asjaomases liikmesriigis vastavaltartiklile 24;

    e)

    kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem, mis tagab selle asukoha reaalajas kindlakstegemise, edastamise ja salvestamise;

    f)

    asjaomased loomsed kõrvalsaadused veetakse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajast otse:

    i)

    töötlemisettevõttesse määruse (EL) nr 142/2011 X ja XIII lisas osutatud, loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete töötlemiseks;

    ii)

    lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, mis on heaks kiidetud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa II peatüki punkti 3 alapunkti b alapunktides i–iii osutatud töödeldud lemmikloomatoidu tootmiseks;

    iii)

    biogaasi- või kompostimisjaama, mis on heaks kiidetud loomsete kõrvalsaaduste muundamiseks kompostiks või biogaasiks vastavalt määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 1. jaos osutatud standardsetele muundamisparameetritele.

    2.   Kõnealuste 3. kategooria materjali saadetiste liikumise eest vastutav veoettevõtja:

    a)

    võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas ja

    b)

    säilitab liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

    10. JAGU

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid tsoone

    Artikkel 38

    Eritingimused, mille kohaselt lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda tsooni sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

    1.   Erandina artikliga 12 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda tsooni, tingimusel et:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

    b)

    värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt, keda on peetud ettevõttes, mis vastab artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud täiendavatele üldtingimustele;

    c)

    värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes.

    2.   Erandina artikliga 12 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda tsooni, kui lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, tingimusel et:

    a)

    värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes;

    b)

    värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad:

    i)

    on ainult värske liha puhul märgistatud ja sellist värsket liha veetakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele, mis käsitlevad luba vedada loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt saadud värsket liha teatavatest ettevõtetest töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskimaandamismeetoditest,

    või

    ii)

    on märgistatud artikli 44 kohaselt spetsiaalse tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga, mis ei ole ovaalse kujuga ja mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 punktides a ja b osutatud tervise- ega identifitseerimismärgiga, ning

    iii)

    on ette nähtud vedamiseks ainult sama asjaomase liikmesriigi piires.

    Artikkel 39

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda tsooni teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse

    Erandina artikliga 12 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda tsooni teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse, tingimusel et:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

    b)

    artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

    c)

    värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt, keda on peetud ettevõttes, mis vastab artiklites 15 ja 16 sätestatud üldtingimustele;

    d)

    värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes.

    Artikkel 40

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama liikmesriigi territooriumil asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda

    Erandina artikliga 12 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, tingimusel et:

    a)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

    b)

    artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

    c)

    värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt:

    i)

    keda on peetud ettevõttes, mis vastab artiklites 15 ja 16 sätestatud üldtingimustele, ning

    ii)

    kes on tapetud:

    samas III taseme piirangutsoonis või

    väljaspool III taseme piirangutsooni pärast artikli 29 kohast lubatud liikumist;

    d)

    värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes ning:

    i)

    on ainult värske liha puhul märgistatud ja sellist värske liha veetakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele, mis käsitlevad luba vedada loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt saadud värsket liha teatavatest ettevõtetest töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskimaandamismeetoditest,

    või

    ii)

    on märgistatud artikli 44 kohaselt spetsiaalse tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga, mis ei ole ovaalse kujuga ja mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 punktides a ja b osutatud tervise- ega identifitseerimismärgiga, ning

    iii)

    on ette nähtud vedamiseks ainult sama asjaomase liikmesriigi piires.

    IV PEATÜKK

    SIGADE AAFRIKA KATKU RISKI MAANDAMISE ERIMEETMED ASJAOMASTE LIIKMESRIIKIDE TOIDUKÄITLEMISETTEVÕTETELE

    Artikkel 41

    Tapamajade, lihalõikusettevõtete, külmhoonete, lihatöötlemisettevõtete ja ulukikäitlusettevõtete määramine

    1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab toidukäitleja taotluse alusel ettevõtted:

    a)

    II ja III taseme piirangutsoonidest pärit peetavate sigade koheseks tapmiseks:

    i)

    nendes II ja III taseme piirangutsoonides;

    ii)

    väljaspool neid II ja III taseme piirangutsoone vastavalt artiklitele 24 ja 29;

    b)

    artiklites 38, 39 ja 40 osutatud, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;

    c)

    määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1 alapunktis 1.18 osutatud ulukiliha ettevalmistamiseks ning vastavalt käesoleva määruse artiklitele 48 ja 49 uluksigadelt I, II ja III taseme piirangutsoonides saadud värske liha ja lihatoodete töötlemiseks ja säilitamiseks;

    d)

    määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1 alapunktis 1.18 osutatud ulukiliha ettevalmistamiseks ning vastavalt käesoleva määruse artiklitele 48 ja 49 uluksigadelt saadud värske liha ja lihatoodete töötlemiseks ja säilitamiseks I, II ja III taseme piirangutsoonides.

    2.   Pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 osutatud määramine ei ole vajalik II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud ning uluksigadelt I, II ja III taseme piirangutsoonides saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade töötlemise, lõikamise ja säilitamise ettevõtete ja lõike 1 punktis d osutatud ettevõtete puhul, tingimusel et:

    a)

    sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on nendes ettevõtetes märgistatud artiklis 44 osutatud spetsiaalse tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga;

    b)

    nendest ettevõtetest pärit, sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on ette nähtud kasutamiseks ainult samas asjaomases liikmesriigis;

    c)

    nendest ettevõtetest pärit, sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse samas liikmesriigis artikli 33 kohaselt.

    3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

    a)

    esitab komisjonile ja teistele liikmesriikidele lingi pädeva asutuse veebisaidile, kus on nimekiri lõikes 1 osutatud määratud ettevõtetest ja nende tegevusaladest;

    b)

    ajakohastab korrapäraselt punkti a kohast nimekirja.

    Artikkel 42

    Eritingimused, mille kohaselt määratakse ettevõtted II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade koheseks tapmiseks

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab ettevõtted II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade koheseks tapmiseks ainult tingimusel, et:

    a)

    väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavate sigade ning II ja III taseme piirangutsoonides peetavate, artikli 24 ja 29 alusel vedada lubatud sigade tapmine ja nendelt saadud toodete tootmine ja säilitamine toimub eraldatult I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate selliste sigade tapmisest ning nendelt saadud selliste toodete tootmisest ja säilitamisest, mis ei vasta:

    i)

    artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud asjakohastele täiendavatele üldtingimustele ega

    ii)

    artiklitega 24 ja 29 ette nähtud asjakohastele eritingimustele;

    b)

    ettevõtte käitaja on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud dokumenteeritud juhised või korra, et tagada punktis a sätestatud tingimuste järgimine.

    Artikkel 43

    Eritingimused II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamise, töötlemise ja säilitamise ettevõtete määramiseks

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab ettevõtted II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sellise värske liha ja selliste lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks, mida on lubatud vedada artiklite 38, 39 ja 40 kohaselt, ainult tingimusel, et:

    a)

    väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavalt sigadelt ning II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõnealust värsket liha ja kõnealuseid lihatooteid, sealhulgas kesti lõigatakse, töödeldakse ja säilitatakse eraldatult II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sellisest värskest lihast ja sellistest lihatoodetest, sealhulgas kestadest, mis ei vasta:

    i)

    artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavatele üldtingimustele ega

    ii)

    artiklitega 38, 39 ja 40 ette nähtud eritingimustele;

    b)

    ettevõtte käitaja on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud dokumenteeritud juhised või korra, et tagada punktis a sätestatud tingimuste järgimine.

    Artikkel 44

    Spetsiaalsed tervise- ja identifitseerimismärgid

    Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et spetsiaalse tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga, mis ei ole ovaalse kujuga ja mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõikega 1 ette nähtud tervise- ega identifitseerimismärgiga, märgistatakse järgmised loomsed saadused:

    a)

    III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, vastavalt artikli 40 punkti d alapunktile ii;

    b)

    II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, kui artikli 38 lõikega 1 ette nähtud eritingimused selliste saadetiste veoks väljaspool II taseme piirangutsooni ei ole täidetud, nagu on sätestatud artikli 38 lõike 2 punkti b alapunktis ii;

    c)

    uluksigadelt saadud värske liha ja lihatooted, mida veetakse I taseme piirangutsoonis või väljaspool seda tsooni ettevõttest, mis on määratud artikli 41 lõike 1 kohaselt, nagu on sätestatud artikli 49 lõike 1 punkti c alapunkti iii esimeses taandes.

    V PEATÜKK

    LIIKMESRIIKIDES ULUKSIGADE SUHTES KOHALDATAVAD TAUDITÕRJE ERIMEETMED

    Artikkel 45

    Uluksigade liikumisega seotud erikeelud

    Lähtuvalt delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artiklist 101 keelavad kõigi liikmesriikide pädevad asutused ettevõtjatel vedada uluksigu:

    a)

    kogu liikmesriigi territooriumil;

    b)

    kogu liikmesriigi territooriumilt:

    i)

    teistesse liikmesriikidesse ja

    ii)

    kolmandatesse riikidesse.

    Artikkel 46

    Erikeelud seoses uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade veoga I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljapoole neid tsoone

    1.   Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused keelustavad uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veo I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljapoole neid tsoone.

    2.   Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused keelustavad uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade veo I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljapoole neid tsoone, kui need:

    a)

    on ette nähtud eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks;

    b)

    on seotud selliste jahimeeste tegevusega, kes tarnivad väikeses koguses uluksigu või nende liha otse lõpptarbijale või kohalikule jaekaubandusettevõttele, kes tarnib neid otse lõpptarbijale, vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktile e.

    Artikkel 47

    Üldkeelud seoses uluksigadelt saadud toodete ja inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veoga lähtuvalt sigade Aafrika katku leviku riskist

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib keelustada uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veo sama liikmesriigi territooriumil, kui pädev asutus leiab, et on olemas risk, et sigade Aafrika katk levib kõnealustele uluksigadelt saadud toodetele või uluksigade lihakehadele, või levib nendelt või nende kaudu edasi.

    Artikkel 48

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada uluksigadelt saadud töödeldud lihatoodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja nendest tsoonidest väljapoole

    1.   Erandina artikli 46 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud töödeldud lihatoodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja nendest tsoonidest väljapoole I, II või III taseme piirangutsoonis asuvast ettevõttest:

    a)

    samas asjaomases liikmesriigis asuvatesse teistesse I, II ja III taseme piirangutsoonidesse;

    b)

    sama asjaomase liikmesriigi piirkondadesse, mis asuvad I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool, ning

    c)

    teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

    2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab vedada uluksigadelt saadud töödeldud lihatoodete saadetisi lõikes 1 osutatud I, II või III taseme piirangutsoonis asuvast ettevõttest ainult tingimusel, et:

    a)

    sigade Aafrika katku patogeeni määramise test on tehtud igale I, II ja III taseme piirangutsoonis lihatoodete tootmiseks ja töötlemiseks kasutatavale ulukseale;

    b)

    pädevale asutusele on esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused enne punkti c alapunktis ii osutatud töötlust;

    c)

    uluksigadelt saadud lihatooted:

    i)

    on toodetud, töödeldud ja ladustatud artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes ning

    ii)

    on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas sätestatud asjakohase sigade Aafrika katku riske maandava töötluse.

    Artikkel 49

    Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljapoole I taseme piirangutsooni

    1.   Erandina artikli 46 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi I taseme piirangutsoonis ja sellest tsoonist välja samas liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, tingimusel et:

    a)

    sigade Aafrika katku patogeeni määramise test on tehtud igale asjaomasele ulukseale enne temalt saadud värske liha, lihatoodete või muude saaduste vedu;

    b)

    asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele on enne sellist vedu esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused;

    c)

    uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi veetakse samas liikmesriigis asuvas I taseme piirangutsoonis või sellest väljaspool:

    i)

    eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks või

    ii)

    seoses selliste jahimeeste tegevusega, kes tarnivad väikeses koguses uluksigu või nende liha otse lõpptarbijale või kohalikule jaekaubandusettevõttele, kes tarnib neid otse lõpptarbijale, vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktile e, või

    iii)

    artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttest, kus värske liha ja lihatooted on märgistatud:

    artikli 44 punkti c kohase spetsiaalse tervise- või identifitseerimismärgiga

    või

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõike 2 kohaselt, sellisesse töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskimaandamismeetoditest.

    2.   Erandina artikli 46 lõikega 2 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi samas liikmesriigis asuvates II ja III taseme piirangutsoonides, tingimusel et:

    a)

    sigade Aafrika katku patogeeni määramise test on tehtud igale asjaomasele ulukseale enne temalt saadud värske liha, lihatoodete või muude saaduste või tema inimtoiduks ette nähtud lihakeha vedu;

    b)

    asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele on enne sellist vedu esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused;

    c)

    uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi veetakse samas liikmesriigis asuvates II ja III taseme piirangutsoonides:

    i)

    eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks

    või

    ii)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõike 2 kohaselt sellisesse töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskimaandamismeetoditest.

    Artikkel 50

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veoks väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone

    Ettevõtjad veavad uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetisi väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone ainult:

    a)

    artiklites 48 ja 49 käsitletud juhtudel ning

    b)

    siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

    i)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet ja

    ii)

    vähemalt üht järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

    „Uluksigadelt saadud värske liha ja lihatooted ning muud saadused, mis on pärit I taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

    „Inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehad, mis on pärit I taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed.“;

    „Uluksigadelt saadud töödeldud lihatooted, mis on pärit I, II või III taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

    Kui vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 esimese lõigu kohaselt ei ole loomatervise sertifikaadi väljaandmine vajalik.

    Artikkel 51

    Eritingimused, mille kohaselt lubatakse vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljaspool neid tsoone

    1.   Erandina artiklis 46 sätestatud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaadustest valmistatud toodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja nendest tsoonidest välja samas liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda ning teistesse liikmesriikidesse, tingimusel et need tooted on läbinud töötluse, mis võimaldab tagada, et kõnealused tooted ei põhjusta sigade Aafrika katkuga seotud riski.

    2.   Erandina artikli 46 lõikes 1 sätestatud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljaspool neid tsoone samas asjaomases liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni ning I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, tingimusel et:

    a)

    kõnealused loomsed kõrvalsaadused kogutakse, neid veetakse ja need kõrvaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt;

    b)

    veovahendis, mida kasutatakse saadetiste vedamiseks väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, on satelliitnavigatsioonisüsteem, mis tagab selle asukoha reaalajas kindlakstegemise, edastamise ja salvestamise. Veoettevõtja võimaldab pädeval asutusel kontrollida veovahendi liikumist reaalajas ja säilitab liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast saadetise liikumise aega.

    Artikkel 52

    Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste veoks väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

    Ettevõtjad veavad uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone sama asjaomase liikmesriigi piires vaid artikli 51 lõikes 2 osutatud juhtudel, kui nende saadetistega on kaasas:

    a)

    määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatükis osutatud kaubadokument ja

    b)

    delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikes 5 osutatud loomatervise sertifikaat.

    Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikele 6 loomatervise sertifikaati välja ei anta.

    VI PEATÜKK

    LIIKMESRIIKIDE ERIKOHUSTUSED SEOSES TEAVITAMISE JA KOOLITAMISEGA

    Artikkel 53

    Asjaomaste liikmesriikide erikohustused seoses teavitamisega

    1.   Asjaomased liikmesriigid tagavad, et vähemalt raudtee- ja bussiveoettevõtjad, lennujaamade ja sadamate käitajad, reisibürood, jahiretkede korraldajad ja postiteenuste ettevõtjad on kohustatud juhtima oma klientide tähelepanu käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmetele, andes I, II ja III taseme piirangutsoonidest tulevatele reisijatele ja postiteenuste tarbijatele kohasel viisil teavet vähemalt peamiste piirangute kohta, mis on sätestatud artiklites 9, 11, 12, 45 ja 46.

    Selleks korraldavad ja viivad asjaomased liikmesriigid korrapäraselt läbi üldsuse teavitamise kampaaniaid, mille käigus levitatakse teavet käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmete kohta.

    2.   Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee raames järgmisest:

    a)

    sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilise olukorra muutused nende territooriumil;

    b)

    I, II ja III taseme piirangutsoonides ning väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuvates piirkondades uluksigade ja peetavate sigade üle teostatud järelevalve tulemused seoses sigade Aafrika katkuga;

    c)

    muud meetmed ja algatused sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks.

    Artikkel 54

    Asjaomaste liikmesriikide erikohustused seoses koolitamisega

    Asjaomased liikmesriigid korraldavad ja viivad korrapäraselt või asjakohaste ajavahemike järel läbi sigade Aafrika katkuga seotud riske ning võimalikke ennetus-, tõrje- ja likvideerimismeetmeid käsitlevaid erikoolitusi vähemalt järgmistes sihtrühmades:

    a)

    veterinaararstid;

    b)

    sigu pidavad põllumajandustootjad;

    c)

    jahimehed.

    Artikkel 55

    Kõigi liikmesriikide erikohustused seoses teavitamisega

    1.   Kõik liikmesriigid tagavad, et:

    a)

    suurematel maismaateedel, näiteks rahvusvahelistel ühendusmaanteedel ja raudteedel ning nendega seotud maismaatranspordivõrkudes juhitakse reisijate tähelepanu sigade Aafrika katku edasikandumise riskidega seotud asjakohasele teabele ja käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmetele:

    i)

    nähtaval ja esiletõstval viisil;

    ii)

    teabe esitamisega nii, et see on kergesti arusaadav reisijatele, kelle lähte- või sihtkoht on:

    I, II või III taseme piirangutsoon või

    sigade Aafrika katku leviku riskiga kolmas riik;

    b)

    on võetud vajalikud meetmed, et suurendada seapidamissektori sidusrühmade, sealhulgas väikeettevõtete hulgas teadlikkust sigade Aafrika katku viiruse sissetoomise riskide kohta ning anda neile teabe tulemuslikuks edastamiseks sobivaimal viisil kõige asjakohasemat teavet I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtete jaoks ette nähtud, II lisas kirjeldatud tõhustatud bioturvameetmete, eelkõige I, II ja III taseme piirangutsoonides kohaldatavate meetmete kohta.

    2.   Kõik liikmesriigid suurendavad sigade Aafrika katkuga seoses:

    a)

    üldsuse teadlikkust, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2016/429 artikliga 15;

    b)

    veterinaararstide, põllumajandustootjate ja jahimeeste teadlikkust ning annavad neile kõige asjakohasemat teavet riskimaandamismeetmete ja tõhustatud bioturvameetmete kohta vastavalt:

    i)

    käesoleva määruse II lisale;

    ii)

    liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud liidu suunistele sigade Aafrika katku kohta;

    iii)

    Euroopa Toiduohutusameti esitatud olemasolevatele teaduslikele tõenditele;

    iv)

    Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksile.

    VII PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 56

    Jõustumine ja kohaldamine

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolevat määrust kohaldatakse alates 21. aprillist 2021 kuni 20. aprillini 2028.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 7. aprill 2021

    Komisjoni nimel

    president

    Ursula VON DER LEYEN


    (1)  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

    (2)  Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

    (3)  Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).

    (4)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).

    (5)  https://www.oie.int/en/standard-setting/terrestrial-code/access-online/.

    (6)  https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en.

    (7)  EFSA Journal 2010; 8(3):1556.

    (8)  Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/2154, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisest liikumist käsitlevate loomatervise-, sertifitseerimis- ja teavitamisnõuetega (ELT L 431, 21.12.2020, lk 5).

    (9)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/686, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 1).

    (10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

    (11)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

    (12)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/688, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 140).

    (13)  Komisjoni 15. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/627, milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks ja millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2074/2005 ametliku kontrolli osas (ELT L 131, 17.5.2019, lk 51).

    (14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

    (15)  Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga hõlmavad käesolevas määruses olevad viited liikmesriikidele Ühendkuningriiki seoses Põhja-Iirimaaga.


    I LISA

    PIIRANGUTSOONID

    I OSA

    1.   Eesti

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:

    Hiiu maakond.

    2.   Ungari

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

    Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

    Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950, 406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250350, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 250850, 250950, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251450, 251550, 251650, 251750, 251850, 252150 és 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

    3.   Läti

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

    Pāvilostas novada Vērgales pagasts,

    Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

    Grobiņas novads,

    Rucavas novada Dunikas pagasts.

    4.   Leedu

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

    Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

    Palangos miesto savivaldybė.

    5.   Poola

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

    w województwie warmińsko-mazurskim:

    gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

    gminy Janowiec Kościelny, Janowo i część gminy Kozłowo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie nidzickim,

    gminy Iłowo – Osada, Lidzbark, Płośnica, Rybno, miasto Działdowo, część gminy wiejskiej Działdowo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejowe biegnące od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie działdowskim,

    gminy Kisielice, Susz, miasto Iława i część gminy wiejskiej Iława położona na na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 521 biegnącą od zachodniej granicy gminy do zachodniej granicy miasta Iława oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od południowej granicy gminy miasta Iława przez miejscowość Katarzynki do południowej granicy gminy w powiecie iławskim,

    powiat nowomiejski.

    w województwie podlaskim:

    gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię koleją w powiecie wysokomazowieckim,

    gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

    gminy Szumowo, Zambrów z miastem Zambrów i część gminy Kołaki Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

    w województwie mazowieckim:

    powiat ostrołęcki,

    powiat miejski Ostrołęka,

    gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno i Stara Biała w powiecie płockim,

    powiat miejski Płock,

    powiat sierpecki,

    powiat żuromiński,

    gminy Andrzejewo, Brok, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka, część gminy Małkinia Górna położona na północ od rzeki Brok w powiecie ostrowskim,

    gminy Dzierzgowo, Lipowiec Kościelny, miasto Mława, Radzanów, Szreńsk, Szydłowo i Wieczfnia Kościelna, w powiecie mławskim,

    powiat przasnyski,

    powiat makowski,

    gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

    gminy wyszkowski,

    gminy Jadów, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

    gminy Korytnica, Liw, Łochów, Miedzna, Sadowne, Stoczek i miasto Węgrów w powiecie węgrowskim,

    gminy Kowala, Wierzbica, część gminy Wolanów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie radomskim,

    powiat miejski Radom,

    gminy Jastrząb, Mirów, Orońsko w powiecie szydłowieckim,

    powiat gostyniński,

    w województwie podkarpackim:

    gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

    gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Medyka, Orły, Żurawica, Przemyśl w powiecie przemyskim,

    powiat miejski Przemyśl,

    gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy wiejskiej Przeworsk położona na zachód od miasta Przeworsk i na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 biegnącą od granicy z gminą Tryńcza do granicy miasta Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1594R biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zarzecze oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogi nr 1617R oraz 1619R biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie przeworskim,

    powiat łańcucki,

    gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

    gminy Dzikowiec, Kolbuszowa, Niwiska i Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

    gminy Borowa, Czermin, Gawłuszowice, Mielec z miastem Mielec, Padew Narodowa, Przecław, Tuszów Narodowy w powiecie mieleckim,

    w województwie świętokrzyskim:

    powiat opatowski,

    powiat sandomierski,

    gminy Bogoria, Łubnice, Oleśnica, Osiek, Połaniec, Rytwiany i Staszów w powiecie staszowskim,

    gminy Bliżyn, Skarżysko – Kamienna, Suchedniów i Skarżysko Kościelne w powiecie skarżyskim,

    gmina Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy oraz na północ od drogi nr 42 i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

    powiat ostrowiecki,

    gminy Fałków, Ruda Maleniecka, Radoszyce, Smyków, część gminy Końskie położona na zachód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na południe od linii kolejowej w powiecie koneckim,

    gminy Mniów i Zagnańsk w powiecie kieleckim,

    w województwie łódzkim:

    gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

    gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

    gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

    powiat miejski Skierniewice,

    gminy Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

    gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki i Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

    gmina Aleksandrów w powiecie piotrkowskim,

    w województwie pomorskim:

    gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

    gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

    gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

    powiat gdański,

    Miasto Gdańsk,

    powiat tczewski,

    powiat kwidzyński,

    w województwie lubuskim:

    gminy Przytoczna, Pszczew, Skwierzyna i część gminy Trzciel położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 w powiecie międzyrzeckim,

    gminy Lubniewice i Krzeszyce w powiecie sulęcińskim,

    gminy Bogdaniec, Deszczno, Lubiszyn i część gminy Witnica położona na północny - wschód od drogi biegnącej od zachodniej granicy gminy od miejscowości Krześnica, przez miejscowości Kamień Wielki - Mościce -Witnica - Kłopotowo do południowej granicy gminy w powiecie gorzowskim,

    w województwie dolnośląskim:

    gminy Bolesławiec z miastem Bolesławiec, Gromadka i Osiecznica w powiecie bolesławieckim,

    gmina Węgliniec w powiecie zgorzeleckim,

    gmina Chocianów i część gminy Przemków położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie polkowickim,

    gmina Jemielno, Niechlów i Góra w powiecie górowskim,

    gmina Rudna i Lubin z miastem Lubin w powiecie lubińskim,

    w województwie wielkopolskim:

    gminy Krzemieniewo, Rydzyna, część gminy Święciechowa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12w powiecie leszczyńskim,

    część gminy Kwilcz położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 24, część gminy Międzychód położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 24 w powiecie międzychodzkim,

    gminy Lwówek, Kuślin, Opalenica, część gminy Miedzichowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy Nowy Tomyśl położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie nowotomyskim,

    gminy Granowo, Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

    gmina Czempiń, miasto Kościan, część gminy wiejskiej Kościan położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5 oraz na wschód od linii wyznaczonej przez kanał Obry, część gminy Krzywiń położona na wschód od linii wyznaczonej przez kanał Obry w powiecie kościańskim,

    powiat miejski Poznań,

    gminy Buk, Dopiewo, Komorniki, Tarnowo Podgórne, Stęszew, Swarzędz, Pobiedziska, Czerwonak, Mosina, miasto Luboń, miasto Puszczykowo i część gminy Kórnik położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr S11 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 434 i drogę nr 434 biegnącą od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy, część gminy Rokietnica położona na południowy zachód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz oraz część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na południe od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

    gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

    gminy Lubasz, Czarnków z miastem Czarnków, część gminy Połajewo na położona na północ od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Wieleń położona na południe od linii kolejowej biegnącej od wschodniej granicy gminy przez miasto Wieleń i miejscowość Herburtowo do zachodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

    gminy Duszniki, Kaźmierz, Pniewy, Ostroróg, Wronki, miasto Szamotuły i część gminy Szamotuły położona na zachód od zachodniej granicy miasta Szamotuły i na południe od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły, do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na zachód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na zachód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim,

    gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

    gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

    gmina Dobrzyca i część gminy Gizałki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 w powiecie pleszewskim,

    gmina Zagórów w powiecie słupeckim,

    gmina Pyzdry w powiecie wrzesińskim,

    gminy Kotlin, Żerków i część gminy Jarocin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr S11 i 15 w powiecie jarocińskim,

    gmina Rozdrażew, część gminy Koźmin Wielkopolski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15 oraz na wschód od granic miasta Krotoszyn w powiecie krotoszyńskim,

    gminy Nowe Skalmierzyce, Raszków, Ostrów Wielkopolski z miastem Ostrów Wielkopolski w powiecie ostrowskim,

    powiat miejski Kalisz,

    gminy Ceków – Kolonia, Godziesze Wielkie, Koźminek, Lisków, Mycielin, Opatówek, Szczytniki w powiecie kaliskim,

    gmina Malanów i część gminy Tuliszków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 72 w powiecie tureckim,

    gminy Rychwał, Rzgów, część gminy Grodziec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443, część gminy Stare Miasto położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę nr A2 w powiecie konińskim,

    w województwie zachodniopomorskim:

    część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

    gminy Chojna, Trzcińsko - Zdrój oraz część gminy Cedynia położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 124 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miasta Cedynia, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 125 biegnącą od miasta Cedynia do wschodniej granicy gminy w powiecie gryfińskim.

    6.   Slovakkia

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

    the whole district of Vranov nad Topľou, except municipalities included in part II,

    the whole district of Humenné,

    the whole district of Snina,

    the whole district of Medzilaborce

    the whole district of Stropkov

    the whole district of Svidník, except municipalities included in part II,

    the whole district of Stará Ľubovňa, except municipalities included in part II,

    the whole district of whole Kežmarok,

    the whole district of Poprad,

    in the district of Rožňava, the whole municipalities of Dobšiná,Vlachovo, Gočovo, Kobeliarovo, Markuška, Koceľovce, Vyšná Slaná Rejdová, Čierna Lehota, Slavošovce, Rochovce, Brdárka, Hanková, Slavoška, Dedinky, Stratená,

    the whole district of Revúca, except municipalities included in part II,

    in the district of Michalovce, the whole municipality of Strážske,

    in the district of Rimavská Sobota, municipalities located south of the road No.526 not included in part II,

    the whole district of Lučenec, except municipalities included in part II,

    the whole district of Veľký Krtíš, except municipalities included in part II,

    in the district of Zvolen, the whole municipality of Lešť,

    in the district of Detva, the whole municipality of Horný Tisovník.

    7.   Kreeka

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

    in the regional unit of Drama:

    the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

    the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

    the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

    the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

    in the regional unit of Xanthi:

    the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

    the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

    the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

    in the regional unit of Rodopi:

    the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

    the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

    the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

    the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

    in the regional unit of Evros:

    the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

    the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

    the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

    in the regional unit of Serres:

    the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

    the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

    the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

    8.   Saksamaa

    Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

    Bundesland Brandenburg:

    Landkreis Dahme-Spreewald:

    Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

    Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

    Gemeinde Märkische Heide,

    Gemeinde Neu Zauche,

    Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

    Gemeinde Spreewaldheide,

    Gemeinde Straupitz,

    Landkreis Märkisch-Oderland:

    Gemeinde Neuhardenberg,

    Gemeinde Gusow-Platkow,

    Gemeinde Lietzen,

    Gemeinde Falkenhagen (Mark),

    Gemeinde Zeschdorf,

    Gemeinde Treplin,

    Gemeinde Lebus mit den Gemarkungen Wüste-Kunersdorf, Wulkow bei Booßen, Schönfließ, Mallnow – westlich der Bahnstrecke RB 60,

    Gemeinde Fichtenhöhe – westlich der Bahnstrecke RB 60,

    Gemeinde Lindendorf – westlich der Bahnstrecke RB 60,

    Gemeinde Vierlinden – westlich der Bahnstrecke RB 60,

    Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Trebnitz und Jahnsfelde,

    Gemeinde Letschin mit den Gemarkungen Steintoch, Neu Rosenthal, Letschin, Kiehnwerder, Sietzing, Kienitz, Wilhelmsaue, Posedin, Solikante, Klein Neuendorf, Neubarnim, Ortwig, Groß Neuendorf, Ortwig Graben, Mehrin-Graben und Zelliner Loose,

    Gemeinde Seelow – westlich der Bahnstrecke RB 60,

    Landkreis Oder-Spree:

    Gemeinde Storkow (Mark),

    Gemeinde Wendisch Rietz,

    Gemeinde Reichenwalde,

    Gemeinde Diensdorf-Radlow,

    Gemeinde Bad Saarow,

    Gemeinde Rietz-Neuendorf mit den Gemarkungen Buckow, Glienicke, Behrensdorf, Ahrensdorf, Herzberg, Görzig, Pfaffendorf, Sauen, Wilmersdorf (G), Neubrück, Drahendorf, Alt Golm,

    Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Briescht, Kossenblatt, Werder, Görsdorf (B), Giesendorf, Wiesendorf, Wulfersdorf, Falkenberg (T), Lindenberg,

    Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Demnitz, Steinhöfel, Hasenfelde, Ahrensdorf, Heinersdorf, Tempelberg,

    Gemeinde Langewahl,

    Gemeinde Berkenbrück,

    Gemeinde Briesen (Mark),

    Gemeinde Jacobsdorf,

    Landkreis Spree-Neiße:

    Gemeinde Jänschwalde,

    Gemeinde Peitz,

    Gemeinde Tauer,

    Gemeinde Turnow-Preilack,

    Gemeinde Drachhausen,

    Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

    Gemeinde Drehnow,

    Gemeinde Guben mit der Gemarkung Schlagsdorf,

    Gemeinde Schenkendöbern mit den Gemarkungen Grabko, Kerkwitz, Groß Gastrose,

    Gemeinde Teichland,

    Gemeinde Dissen-Striesow,

    Gemeinde Heinersbrück,

    Gemeinde Briesen,

    Gemeinde Forst,

    Gemeinde Wiesengrund,

    Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf,

    Gemeinde Neiße-Malxetal,

    Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

    Gemeinde Tschernitz,

    Gemeinde Döbern,

    Gemeinde Felixsee,

    Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen Lieskau, Schönheide, Graustein, Türkendorf, Groß Luja, Wadelsdorf, Hornow,

    Gemeinde Neuhausen/Spree mit den Gemarkungen Kathlow, Haasow,

    Stadt Cottbus mit den Gemarkungen Dissenchen, Döbbrick, Merzdorf, Saspow, Schmellwitz, Sielow, Willmersdorf,

    kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

    Bundesland Sachsen:

    Landkreis Görlitz:

    Landkreis Görlitz nördlich der Bundesautobahn 4 sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes.

    II OSA

    1.   Bulgaaria

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

    the whole region of Haskovo,

    the whole region of Yambol,

    the whole region of Stara Zagora,

    the whole region of Pernik,

    the whole region of Kyustendil,

    the whole region of Plovdiv,

    the whole region of Pazardzhik,

    the whole region of Smolyan,

    the whole region of Burgas excluding the areas in Part III.

    2.   Eesti

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:

    Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

    3.   Ungari

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

    Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

    Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

    Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

    Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Komárom-Esztergom megye: 251950, 252050, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

    Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

    4.   Läti

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

    Ādažu novads,

    Aizputes novada Aizputes, Cīravas un Lažas pagasts, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes pilsēta,

    Aglonas novads,

    Aizkraukles novads,

    Aknīstes novads,

    Alojas novads,

    Alsungas novads,

    Alūksnes novads,

    Amatas novads,

    Apes novads,

    Auces novads,

    Babītes novads,

    Baldones novads,

    Baltinavas novads,

    Balvu novads,

    Bauskas novads,

    Beverīnas novads,

    Brocēnu novads,

    Burtnieku novads,

    Carnikavas novads,

    Cēsu novads

    Cesvaines novads,

    Ciblas novads,

    Dagdas novads,

    Daugavpils novads,

    Dobeles novads,

    Dundagas novads,

    Durbes novads,

    Engures novads,

    Ērgļu novads,

    Garkalnes novads,

    Gulbenes novads,

    Iecavas novads,

    Ikšķiles novads,

    Ilūkstes novads,

    Inčukalna novads,

    Jaunjelgavas novads,

    Jaunpiebalgas novads,

    Jaunpils novads,

    Jēkabpils novads,

    Jelgavas novads,

    Kandavas novads,

    Kārsavas novads,

    Ķeguma novads,

    Ķekavas novads,

    Kocēnu novads,

    Kokneses novads,

    Krāslavas novads,

    Krimuldas novads,

    Krustpils novads,

    Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Padures, Rumbas, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Ēdoles, Īvandes, Kurmāles, Turlavas, Gudenieku un Snēpeles pagasts, Kuldīgas pilsēta,

    Lielvārdes novads,

    Līgatnes novads,

    Limbažu novads,

    Līvānu novads,

    Lubānas novads,

    Ludzas novads,

    Madonas novads,

    Mālpils novads,

    Mārupes novads,

    Mazsalacas novads,

    Mērsraga novads,

    Naukšēnu novads,

    Neretas novads,

    Ogres novads,

    Olaines novads,

    Ozolnieku novads,

    Pārgaujas novads,

    Pāvilostas novada Sakas pagasts, Pāvilostas pilsēta,

    Pļaviņu novads,

    Preiļu novads,

    Priekules novads,

    Priekuļu novads,

    Raunas novads,

    republikas pilsēta Daugavpils,

    republikas pilsēta Jelgava,

    republikas pilsēta Jēkabpils,

    republikas pilsēta Jūrmala,

    republikas pilsēta Rēzekne,

    republikas pilsēta Valmiera,

    Rēzeknes novads,

    Riebiņu novads,

    Rojas novads,

    Ropažu novads,

    Rugāju novads,

    Rundāles novads,

    Rūjienas novads,

    Salacgrīvas novads,

    Salas novads,

    Salaspils novads,

    Saldus novads,

    Saulkrastu novads,

    Sējas novads,

    Siguldas novads,

    Skrīveru novads,

    Skrundas novada Raņķu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes,

    Smiltenes novads,

    Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

    Strenču novads,

    Talsu novads,

    Tērvetes novads,

    Tukuma novads,

    Vaiņodes novada Vaiņodes pagasts un Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem autoceļa P116, P106,

    Valkas novads,

    Varakļānu novads,

    Vārkavas novads,

    Vecpiebalgas novads,

    Vecumnieku novads,

    Ventspils novads,

    Viesītes novads,

    Viļakas novads,

    Viļānu novads,

    Zilupes novads.

    5.   Leedu

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

    Alytaus miesto savivaldybė,

    Alytaus rajono savivaldybė,

    Anykščių rajono savivaldybė,

    Akmenės rajono savivaldybė,

    Birštono savivaldybė,

    Biržų miesto savivaldybė,

    Biržų rajono savivaldybė,

    Druskininkų savivaldybė,

    Elektrėnų savivaldybė,

    Ignalinos rajono savivaldybė,

    Jonavos rajono savivaldybė,

    Joniškio rajono savivaldybė,

    Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Girdžių, Jurbarko miesto, Jurbarkų, Raudonės, Šimkaičių, Skirsnemunės, Smalininkų, Veliuonos ir Viešvilės seniūnijos,

    Kaišiadorių rajono savivaldybė,

    Kalvarijos savivaldybė,

    Kauno miesto savivaldybė,

    Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Ežerėlio, Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos, Užliedžių, Vilkijos, ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907,

    Kazlų rūdos savivaldybė,

    Kelmės rajono savivaldybė,

    Kėdainių rajono savivaldybė: Dotnuvos, Gudžiūnų, Kėdainių miesto, Krakių, Pelėdnagių, Surviliškio, Šėtos, Truskavos, Vilainių ir Josvainių seniūnijos dalis į šiaurę ir rytus nuo kelio Nr. 229 ir Nr. 2032,

    Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

    Kupiškio rajono savivaldybė,

    Kretingos rajono savivaldybė,

    Lazdijų rajono savivaldybė,

    Marijampolės savivaldybė,

    Mažeikių rajono savivaldybė,

    Molėtų rajono savivaldybė,

    Pagėgių savivaldybė,

    Pakruojo rajono savivaldybė,

    Panevėžio rajono savivaldybė,

    Panevėžio miesto savivaldybė,

    Pasvalio rajono savivaldybė,

    Radviliškio rajono savivaldybė,

    Rietavo savivaldybė,

    Prienų rajono savivaldybė,

    Plungės rajono savivaldybė: Žlibinų, Stalgėnų, Nausodžio, Plungės miesto, Šateikių ir Kulių seniūnijos,

    Raseinių rajono savivaldybė: Betygalos, Girkalnio, Kalnujų, Nemakščių, Pagojukų, Paliepių, Raseinių miesto, Raseinių, Šiluvos, Viduklės seniūnijos,

    Rokiškio rajono savivaldybė,

    Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos, Ylakių, Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo ir Skuodo miesto seniūnijos,

    Šakių rajono savivaldybė,

    Šalčininkų rajono savivaldybė,

    Šiaulių miesto savivaldybė,

    Šiaulių rajono savivaldybė,

    Šilutės rajono savivaldybė,

    Širvintų rajono savivaldybė,

    Šilalės rajono savivaldybė,

    Švenčionių rajono savivaldybė,

    Tauragės rajono savivaldybė,

    Telšių rajono savivaldybė,

    Trakų rajono savivaldybė,

    Ukmergės rajono savivaldybė,

    Utenos rajono savivaldybė,

    Varėnos rajono savivaldybė,

    Vilniaus miesto savivaldybė,

    Vilniaus rajono savivaldybė,

    Vilkaviškio rajono savivaldybė,

    Visagino savivaldybė,

    Zarasų rajono savivaldybė.

    6.   Poola

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

    w województwie warmińsko-mazurskim:

    gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

    powiat elbląski,

    powiat miejski Elbląg,

    powiat gołdapski,

    powiat piski,

    gminy Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie i Sępopol w powiecie bartoszyckim,

    gminy Biskupiec, Kolno, część gminy Olsztynek położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S51 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Ameryka oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą S51 do północnej granicy gminy, łączącej miejscowości Mańki – Mycyny – Ameryka w powiecie olsztyńskim,

    gminy Dąbrówno, Grunwald, część gminy Małdyty położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy Miłomłyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy wiejskiej Ostróda położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 oraz na południe od drogi nr 16, część miasta Ostróda położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 w powiecie ostródzkim,

    powiat giżycki,

    powiat braniewski,

    powiat kętrzyński,

    gminy Lubomino i Orneta w powiecie lidzbarskim,

    gmina Nidzica i część gminy Kozłowo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie nidzickim,

    gminy Dźwierzuty, Jedwabno, Pasym, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

    powiat mrągowski,

    gminy Lubawa, miasto Lubawa, Zalewo i część gminy wiejskiej Iława położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 521 biegnącą od zachodniej granicy gminy do zachodniej granicy miasta Iława oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od południowej granicy gminy miasta Iława przez miejscowość Katarzynki do południowej granicy gminy w powiecie iławskim,

    powiat węgorzewski,

    część gminy wiejskiej Działdowo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejowe biegnące od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie działdowskim,

    w województwie podlaskim:

    powiat bielski,

    powiat grajewski,

    powiat moniecki,

    powiat sejneński,

    gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

    powiat miejski Łomża,

    powiat siemiatycki,

    powiat hajnowski,

    gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

    gmina Rutki i część gminy Kołaki Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

    powiat kolneński z miastem Kolno,

    powiat białostocki,

    gminy Filipów, Jeleniewo, Przerośl, Raczki, Rutka-Tartak, Suwałki, Szypliszki Wiżajny oraz część gminy Bakałarzewo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę 653 biegnącej od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą 1122B oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1122B biegnącą od drogi 653 w kierunku południowym do skrzyżowania z drogą 1124B i następnie na północny - wschód od drogi nr 1124B biegnącej od skrzyżowania z drogą 1122B do granicy z gminą Raczki w powiecie suwalskim,

    powiat miejski Suwałki,

    powiat augustowski,

    powiat sokólski,

    powiat miejski Białystok,

    w województwie mazowieckim:

    powiat siedlecki,

    powiat miejski Siedlce,

    gminy Bielany, Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

    gminy Grębków i Wierzbno w powiecie węgrowskim,

    powiat łosicki,

    powiat ciechanowski,

    powiat sochaczewski,

    gminy Policzna, Przyłęk, Tczów i Zwoleń w powiecie zwoleńskim,

    powiat kozienicki,

    gminy Chotcza i Solec nad Wisłą w powiecie lipskim,

    gminy Gózd, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko, Pionki z miastem Pionki, Skaryszew, Jedlińsk, Przytyk, Zakrzew, część gminy Iłża położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9, część gminy Wolanów położona na północ od drogi nr 12 w powiecie radomskim,

    gminy Bodzanów, Bulkowo, Staroźreby, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

    powiat nowodworski,

    powiat płoński,

    gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

    gminy Dębówka, Klembów, Poświętne, Radzymin, Wołomin, miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka w powiecie wołomińskim,

    gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły, część gminy Górzno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Łąki i Górzno biegnącą od wschodniej granicy gminy, następnie od miejscowości Górzno na północ od drogi nr 1328 W biegnącej do drogi nr 17, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od drogi nr 17 do zachodniej granicy gminy przez miejscowości Józefów i Kobyla Wola w powiecie garwolińskim,

    gminy Boguty – Pianki, Zaręby Kościelne, Nur i część gminy Małkinia Górna położona na południe od rzeki Brok w powiecie ostrowskim,

    gminy Stupsk, Wiśniewo i Strzegowo w powiecie mławskim,

    gminy Chlewiska i Szydłowiec w powiecie szydłowieckim,

    powiat miński,

    powiat otwocki,

    powiat warszawski zachodni,

    powiat legionowski,

    powiat piaseczyński,

    powiat pruszkowski,

    powiat grójecki,

    powiat grodziski,

    powiat żyrardowski,

    powiat białobrzeski,

    powiat przysuski,

    powiat miejski Warszawa,

    w województwie lubelskim:

    powiat bialski,

    powiat miejski Biała Podlaska,

    gminy Batorz, Godziszów, Janów Lubelski, Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim,

    gminy Janowiec, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Markuszów, Nałęczów, Puławy z miastem Puławy, Wąwolnica i Żyrzyn w powiecie puławskim,

    gminy Nowodwór, miasto Dęblin i część gminy Ryki położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową powiecie ryckim,

    gminy Adamów, Krzywda, Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, Wojcieszków, gmina wiejska Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

    powiat lubelski,

    powiat miejski Lublin,

    gminy Niedźwiada, Ostrów Lubelski, Serniki i Uścimów w powiecie lubartowskim,

    powiat łęczyński,

    powiat świdnicki,

    gminy Fajsławice, Gorzków, Izbica, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Kraśniczyn, Łopiennik Górny, Siennica Różana i część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

    gminy Chełm, Ruda – Huta, Sawin, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Wierzbica, część gminy Dorohusk położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L, część gminy Leśniowice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L w powiecie chełmskim,

    powiat miejski Chełm,

    powiat kraśnicki,

    powiat opolski,

    powiat parczewski,

    powiat włodawski,

    powiat radzyński,

    w województwie podkarpackim:

    powiat stalowowolski,

    gminy Oleszyce, Lubaczów z miastem Lubaczów, Wielkie Oczy w powiecie lubaczowskim,

    część gminy Kamień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19, część gminy Sokołów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

    gminy Cmolas i Majdan Królewski w powiecie kolbuszowskim,

    gminy Grodzisko Dolne, część gminy wiejskiej Leżajsk położona na południe od miasta Leżajsk oraz na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę San, w powiecie leżajskim,

    gmina Jarocin, część gminy Harasiuki położona na północ od linii wyznaczona przez drogę nr 1048 R, część gminy Ulanów położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Tanew, część gminy Nisko położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 oraz na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 19, część gminy Jeżowe położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie niżańskim,

    powiat tarnobrzeski,

    w województwie pomorskim:

    gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

    gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

    gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

    w województwie świętokrzyskim:

    gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim,

    część gminy Brody położona na zachód od linii kolejowej biegnącej od miejscowości Marcule i od północnej granicy gminy przez miejscowości Klepacze i Karczma Kunowska do południowej granicy gminy oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 i na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno – wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

    gmina Gowarczów, część gminy Końskie położona na wschód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na północ od linii kolejowej w powiecie koneckim,

    w województwie lubuskim:

    powiat wschowski,

    gmina Kostrzyn nad Odrą i część gminy Witnica położona na południowy zachód od drogi biegnącej od zachodniej granicy gminy od miejscowości Krześnica, przez miejscowości Kamień Wielki - Mościce - Witnica - Kłopotowo do południowej granicy gminy w powiecie gorzowskim,

    gminy Gubin z miastem Gubin, Maszewo i część gminy Bytnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

    powiat słubicki,

    gminy Słońsk, Sulęcin i Torzym w powiecie sulęcińskim,

    gminy Bledzew i Międzyrzecz w powiecie międzyrzeckim,

    gminy Kolsko, część gminy Kożuchów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy, część gminy Bytom Odrzański położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 293 i 326, część gminy Nowe Miasteczko położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi 293 i 328, część gminy Siedlisko położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od rzeki Odry przy południowe granicy gminy do drogi nr 326 łączącej się z drogą nr 325 biegnącą w kierunku miejscowości Różanówka do skrzyżowania z drogą nr 321 biegnącą od tego skrzyżowania w kierunku miejscowości Bielawy, a następnie przedłużoną przez drogę przeciwpożarową biegnącą od drogi nr 321 w miejscowości Bielawy do granicy gminy w powiecie nowosolskim,

    gminy Nowogród Bobrzański, Trzebiechów część gminy Bojadła położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy i część gminy Sulechów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 w powiecie zielonogórskim,

    powiat żarski,

    gminy Brzeźnica, Iłowa, Małomice, Szprotawa, Wymiarki, Żagań, miasto Żagań, miasto Gozdnica, część gminy Niegosławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 328 w powiecie żagańskim,

    gminy Lubrza, Łagów i Świebodzin w powiecie świebodzińskim,

    w województwie dolnośląskim:

    gmina Pęcław, część gminy Kotla położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Krzycki Rów, część gminy wiejskiej Głogów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 12, 319 oraz 329, część miasta Głogów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim,

    gminy Grębocice i Polkowice w powiecie polkowickim,

    w województwie wielkopolskim:

    gminy Przemęt i Wolsztyn w powiecie wolsztyńskim,

    gmina Wielichowo część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 i część gminy Rakoniewice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie grodziskim,

    gminy Lipno, Osieczna, Wijewo, Włoszakowice i część gminy Święciechowa położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie leszczyńskim,

    gmina Śmigiel, część gminy wiejskiej Kościan położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez kanał Obry, część gminy Krzywiń położona na zachód od linii wyznaczonej przez kanał Obry w powiecie kościańskim,

    powiat miejski Leszno,

    powiat obornicki,

    część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

    gmina Suchy Las, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na północ od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Rokietnica położona na północ i na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz w powiecie poznańskim,

    część gminy Szamotuły położona na wschód od wschodniej granicy miasta Szamotuły i na północ od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na wschód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na wschód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim.

    w województwie łódzkim:

    gminy Białaczów, Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

    gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

    gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

    w województwie zachodniopomorskim:

    gmina Boleszkowice i część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

    gminy Mieszkowice, Moryń, część gminy Cedynia położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 124 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miasta Cedynia, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 125 biegnącą od miasta Cedynia do wschodniej granicy gminy w powiecie gryfińskim.

    7.   Slovakkia

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

    the whole district of Gelnica,

    the whole district of Spišská Nová Ves,

    the whole district of Levoča,

    in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not included in Part I,

    the whole district of Košice-okolie,

    the whole district of Rožnava, except the municipalities included in Part I,

    the whole city of Košice,

    the whole district of Sobrance,

    in the district of Vranov nad Topľou, the whole municipalities of Zámutov, Rudlov, Jusková Voľa, Banské, Cabov, Davidov, Kamenná Poruba, Vechec, Čaklov, Soľ, Komárany, Čičava, Nižný Kručov, Vranov nad Topľou, Sačurov, Sečovská Polianka, Dlhé Klčovo, Nižný Hrušov, Poša, Nižný Hrabovec, Hencovce, Kučín, Majerovce, Sedliská, Kladzany and Tovarnianska Polianka, Herrmanovce nad Topľou, Petrovce, Pavlovce, Hanušovce nad Topľou, Medzianky, Radvanovce, Babie, Vlača, Ďurďoš, Prosačov, Remeniny, Skrabské, Bystré, Petkovce, Michalok, Vyšný Žipov, Čierne nad Topľou, Zlatník, Hlinné, Jastrabie nad Topľou, Merník,

    the whole district of Prešov,

    in the whole district of Sabinov,

    in the district of Svidník, the whole municipalities of Dukovce, Želmanovce, Kuková, Kalnište, Lužany pri Ondave, Lúčka, Giraltovce, Kračúnovce, Železník, Kobylince, Mičakovce,

    the whole district of Bardejov,

    in the district of Stará Ľubovňa, the whole municipalities of Kyjov, Pusté Pole, Šarišské Jastrabie, Čirč, Ruská Voľa nad Popradom, Obručné, Vislanka, Ďurková, Plaveč, Ľubotín, Orlov,

    in the district of Revúca, the whole municipalities of Gemer, Tornaľa, Žiar, Gemerská Ves, Levkuška, Otročok, Polina, Rašice, Licince, Leváre, Držkovce, Chvalová, Sekerešovo, Višňové, Gemerské Teplice, Gemerský Sad, Hucín, Jelšava, Nadraž, Prihradzany, Šivetice, Kameňany,

    in the district of Rimavská Sobota, the whole municipalities of Abovce, Barca, Bátka, Cakov, Chanava, Dulovo, Figa, Gemerské Michalovce, Hubovo, Ivanice, Kaloša, Kesovce, Kráľ, Lenartovce, Lenka, Neporadza, Orávka, Radnovce, Rakytník, Riečka, Rimavská Seč, Rumince, Stránska, Uzovská Panica, Valice, Vieska nad Blhom, Vlkyňa, Vyšné Valice, Včelince, Zádor, Číž, Štrkovec Tomášovce, Žíp, Španie Pole, Hostišovce, Budikovany, Teplý Vrch, Veľký Blh, Janice, Chrámec, Orávka, Martinová, Bottovo, Dubovec, Šimonovce, Širkovce Drňa, Hostice, Gemerské Dechtáre, Jestice, Petrovce, Dubno, Gemerský Jablonec,

    in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities of Ľuboriečka, Muľa, Dolná Strehová, Závada, Pravica, Chrťany, Senné, Brusník, Horná Strehová, Slovenské Kľačany, Vieska, Veľký Lom, Suché Brezovo, Horné Strháre, Dolné Strháre, Modrý Kameň,Veľký Krtíš, Veľké Zlievce, Malé Zlievce, Veľké Stračiny, Malé Stračiny, Bušince, Čeláre, Gabušovce, Zombor, Olováry, Malý Krtíš, Nová Ves

    in the district of Lučenec the whole municipalities of Kalonda, Panické Dravce, Halič, Mašková, Lehôtka, Ľuboreč, Jelšovec, Veľká nad Ipľom, Trenč, Rapovce, Mučín, Lipovany.

    8.   Saksamaa

    Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

    Bundesland Brandenburg:

    Landkreis Oder-Spree:

    Gemeinde Grunow-Dammendorf,

    Gemeinde Mixdorf

    Gemeinde Schlaubetal,

    Gemeinde Neuzelle,

    Gemeinde Neißemünde,

    Gemeinde Lawitz,

    Gemeinde Eisenhüttenstadt,

    Gemeinde Vogelsang,

    Gemeinde Ziltendorf,

    Gemeinde Wiesenau,

    Gemeinde Friedland,

    Gemeinde Siehdichum

    Gemeinde Müllrose,

    Gemeinde Groß Lindow,

    Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

    Gemeinde Ragow-Merz,

    Gemeinde Beeskow,

    Gemeinde Rietz-Neuendorf mit den Gemarkungen Groß Rietz und Birkholz,

    Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitweide und Tauche,

    Landkreis Dahme-Spreewald:

    Gemeinde Jamlitz,

    Gemeinde Lieberose,

    Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

    Landkreis Spree-Neiße:

    Gemeinde Schenkendöbern mit den Gemarkungen Stakow, Reicherskreuz, Groß Drewitz, Sembten, Lauschütz, Krayne, Lübbinchen, Grano, Pinnow, Bärenklau, Schenkendöbern und Atterwasch,

    Gemeinde Guben mit den Gemarkungen Bresinchen, Guben und Deulowitz,

    Landkreis Märkisch-Oderland:

    Gemeinde Zechin,

    Gemeinde Bleyen-Genschmar,

    Gemeinde Golzow,

    Gemeinde Küstriner Vorland,

    Gemeinde Alt Tucheband,

    Gemeinde Reitwein,

    Gemeinde Podelzig,

    Gemeinde Letschin mit der Gemarkung Sophienthal,

    Gemeinde Seelow – östlich der Bahnstrecke RB 60,

    Gemeinde Vierlinden – östlich der Bahnstrecke RB 60,

    Gemeinde Lindendorf – östlich der Bahnstrecke RB 60,

    Gemeinde Fichtenhöhe – östlich der Bahnstrecke RB 60,

    Gemeinde Lebus mit den Gemarkungen Lebus und Mallnow – östlich der Bahnstrecke RB 60,

    Bundesland Sachsen:

    Landkreis Görlitz:

    Gemeinde Bad Muskau,

    Gemeinde Krauschwitz i.d. O.L. östlich der Linie: Straßenzug B115/B156 nördlicher Teil (Jämlitzer Weg) bis Abzweig Forstweg, weiter entlang des Wildzaunes: Forstweg – Bautzener Straße – Waldstück „Drachenberge“ – S126 bis B115,

    Gemeinde Hähnichen östlich der B115,

    Gemeinde Horka nördlich der Bahnstrecke DB6207 „Roßlau (Elbe) – Horka – Grenze DE/PL“,

    Gemeinde Neißeaue nördlich der Bahnstrecke DB6207 „Roßlau (Elbe) – Horka – Grenze DE/PL“,

    Gemeinde Niesky östlich der B115 und nördlich der Bahnstrecke DB6207 „Roßlau (Elbe) – Horka – Grenze DE/PL“,

    Gemeinde Rietschen östlich der B115,

    Gemeinde Rothenburg/O.L. nördlich der Bahnstrecke DB6207 „Roßlau (Elbe) – Horka – Grenze DE/PL“,

    Gemeinde Weißkeißel östlich der B115 sowie Gebiet westlich der B115 und nördlich der S126 (Friedhof).

    III OSA

    1.   Bulgaaria

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

    the whole region of Blagoevgrad,

    the whole region of Dobrich,

    the whole region of Gabrovo,

    the whole region of Kardzhali,

    the whole region of Lovech,

    the whole region of Montana,

    the whole region of Pleven,

    the whole region of Razgrad,

    the whole region of Ruse,

    the whole region of Shumen,

    the whole region of Silistra,

    the whole region of Sliven,

    the whole region of Sofia city,

    the whole region of Sofia Province,

    the whole region of Targovishte,

    the whole region of Vidin,

    the whole region of Varna,

    the whole region of Veliko Tarnovo,

    the whole region of Vratza,

    in Burgas region:

    the whole municipality of Burgas,

    the whole municipality of Kameno,

    the whole municipality of Malko Tarnovo,

    the whole municipality of Primorsko,

    the whole municipality of Sozopol,

    the whole municipality of Sredets,

    the whole municipality of Tsarevo,

    the whole municipality of Sungurlare,

    the whole municipality of Ruen,

    the whole municipality of Aytos.

    2.   Läti

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:

    Aizputes novada Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

    Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296,

    Skrundas novada Rudbāržu, Nīkrāces pagasts, Raņķu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasts (izņemot pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes), Skrundas pilsēta,

    Vaiņodes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106.

    3.   Leedu

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:

    Jurbarko rajono savivaldybė: Seredžiaus ir Juodaičių seniūnijos,

    Kauno rajono savivaldybė: Čekiškės seniūnija, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907,

    Kėdainių rajono savivaldybė: Pernaravos seniūnija ir Josvainių seniūnijos pietvakarinė dalis tarp kelio Nr. 229 ir Nr. 2032,

    Plungės rajono savivaldybė: Alsėdžių, Babrungo, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos,

    Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos ir Ariogalos miesto seniūnijos,

    Skuodo rajono savivaldybės: Barstyčių, Notėnų ir Šačių seniūnijos.

    4.   Poola

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

    w województwie warmińsko-mazurskim:

    gminy Bisztynek i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

    gminy Kiwity i Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

    gminy Łukta, Morąg, Miłakowo, część gminy Małdyty położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy Miłomłyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy wiejskiej Ostróda położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 oraz na północ od drogi nr 16, część miasta Ostróda położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr w powiecie ostródzkim,

    powiat olecki,

    gminy Barczewo, Gietrzwałd, Jeziorany, Jonkowo, Dywity, Dobre Miasto, Purda, Stawiguda, Świątki, część gminy Olsztynek położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S51 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Ameryka oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą S51 do północnej granicy gminy, łączącej miejscowości Mańki – Mycyny – Ameryka w powiecie olsztyńskim,

    powiat miejski Olsztyn,

    w województwie podlaskim:

    część gminy Bakałarzewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę 653 biegnącej od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą 1122B oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1122B biegnącą od drogi 653 w kierunku południowym do skrzyżowania z drogą 1124B i następnie na południowy - zachód od drogi nr 1124B biegnącej od skrzyżowania z drogą 1122B do granicy z gminą Raczki w powiecie suwalskim,

    w województwie mazowieckim:

    gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły, część gminy Górzno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Łąki i Górzno biegnącą od wschodniej granicy gminy, następnie od miejscowości Górzno na południe od drogi nr 1328 W biegnącej do drogi nr 17, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od drogi nr 17 do zachodniej granicy gminy przez miejscowości Józefów i Kobyla Wola w powiecie garwolińskim,

    część gminy Iłża położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 w powiecie radomskim,

    gmina Kazanów w powiecie zwoleńskim,

    gminy Ciepielów, Lipsko, Rzeczniów i Sienno w powiecie lipskim,

    w województwie lubelskim:

    powiat tomaszowski,

    gminy Białopole, Dubienka, Kamień, Żmudź, część gminy Dorohusk położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L, część gminy Leśniowice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L w powiecie chełmskim,

    gmina Rudnik i część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

    powiat zamojski,

    powiat miejski Zamość,

    powiat biłgorajski,

    powiat hrubieszowski,

    gminy Dzwola i Chrzanów w powiecie janowskim,

    gmina Serokomla w powiecie łukowskim,

    gminy Abramów, Kamionka, Michów, Lubartów z miastem Lubartów, Firlej, Jeziorzany, Kock, Ostrówek w powiecie lubartowskim,

    gminy Kłoczew, Stężyca, Ułęż i część gminy Ryki położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie ryckim,

    gmina Baranów w powiecie puławskim,

    w województwie podkarpackim:

    gminy Cieszanów, Horyniec – Zdrój, Narol i Stary Dzików w powiecie lubaczowskim,

    gminy Kuryłówka, Nowa Sarzyna, miasto Leżajsk, część gminy wiejskiej Leżajsk położona na północ od miasta Leżajsk oraz część gminy wiejskiej Leżajsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez rzekę San, w powiecie leżajskim,

    gminy Krzeszów, Rudnik nad Sanem, część gminy Harasiuki położona na południe od linii wyznaczona przez drogę nr 1048 R, część gminy Ulanów położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Tanew, część gminy Nisko położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 oraz na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 19, część gminy Jeżowe położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie niżańskim,

    gminy Chłopice, Jarosław z miastem Jarosław, Laszki, Wiązownica, Pawłosiów, Radymno z miastem Radymno, w powiecie jarosławskim,

    gmina Stubno w powiecie przemyskim,

    część gminy Kamień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie rzeszowskim,

    gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, miasto Przeworsk, część gminy wiejskiej Przeworsk położona na wschód od miasta Przeworsk i na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 biegnącą od granicy z gminą Tryńcza do granicy miasta Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1594R biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zarzecze oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogi nr 1617R oraz 1619R biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie przeworskim,

    w województwie lubuskim:

    gminy Nowa Sól i miasto Nowa Sól, Otyń oraz część gminy Kożuchów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy, część gminy Bytom Odrzański położona na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 293 i 326, część gminy Nowe Miasteczko położona na wschód od linii wyznaczonych przez drogi 293 i 328, część gminy Siedlisko położona na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od rzeki Odry przy południowe granicy gminy do drogi nr 326 łączącej się z drogą nr 325 biegnącą w kierunku miejscowości Różanówka do skrzyżowania z drogą nr 321 biegnącą od tego skrzyżowania w kierunku miejscowości Bielawy, a następnie przedłużoną przez drogę przeciwpożarową biegnącą od drogi nr 321 w miejscowości Bielawy do granicy gminy w powiecie nowosolskim,

    gminy Babimost, Czerwieńsk, Kargowa, Świdnica, Zabór, część gminy Bojadła położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy i część gminy Sulechów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 w powiecie zielonogórskim,

    część gminy Niegosławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 328 w powiecie żagańskim,

    powiat miejski Zielona Góra,

    gminy Skąpe, Szczaniec i Zbąszynek w powiecie świebodzińskim,

    gminy Bobrowice, Dąbie, Krosno Odrzańskie i część gminy Bytnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

    część gminy Trzciel położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 w powiecie międzyrzeckim,

    w województwie wielkopolskim:

    gmina Zbąszyń, część gminy Miedzichowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy Nowy Tomyśl położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie nowotomyskim,

    gmina Siedlec w powiecie wolsztyńskim,

    część gminy Rakoniewice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie grodziskim,

    gminy Chocz, Czermin, Gołuchów, Pleszew i część gminy Gizałki położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 w powiecie pleszewskim,

    część gminy Grodziec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 w powiecie konińskim,

    gminy Blizanów, Stawiszyn, Żelazków w powiecie kaliskim,

    w województwie dolnośląskim:

    gminy Jerzmanowa, Żukowice, część gminy Kotla położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Krzycki Rów, część gminy wiejskiej Głogów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 12, 319 oraz 329, część miasta Głogów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim,

    gminy Gaworzyce, Radwanice i część gminy Przemków położona na północ od linii wyznaczonej prze drogę nr 12 w powiecie polkowickim,

    w województwie świętokrzyskim:

    część gminy Brody położona na wschód od linii kolejowej biegnącej od miejscowości Marcule i od północnej granicy gminy przez miejscowości Klepacze i Karczma Kunowska do południowej granicy gminy w powiecie starachowickim.

    5.   Rumeenia

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

    Zona orașului București,

    Județul Constanța,

    Județul Satu Mare,

    Județul Tulcea,

    Județul Bacău,

    Județul Bihor,

    Județul Bistrița Năsăud,

    Județul Brăila,

    Județul Buzău,

    Județul Călărași,

    Județul Dâmbovița,

    Județul Galați,

    Județul Giurgiu,

    Județul Ialomița,

    Județul Ilfov,

    Județul Prahova,

    Județul Sălaj,

    Județul Suceava

    Județul Vaslui,

    Județul Vrancea,

    Județul Teleorman,

    Judeţul Mehedinţi,

    Județul Gorj,

    Județul Argeș,

    Judeţul Olt,

    Judeţul Dolj,

    Județul Arad,

    Județul Timiș,

    Județul Covasna,

    Județul Brașov,

    Județul Botoșani,

    Județul Vâlcea,

    Județul Iași,

    Județul Hunedoara,

    Județul Alba,

    Județul Sibiu,

    Județul Caraș-Severin,

    Județul Neamț,

    Județul Harghita,

    Județul Mureș,

    Județul Cluj,

    Județul Maramureş.

    6.   Slovakkia

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:

    the whole district of Trebišov.

    7.   Itaalia

    Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:

    tutto il territorio della Sardegna.


    II LISA

    TÕHUSTATUD BIOTURVAMEETMED I, II VÕI III TASEME PIIRANGUTSOONIS ASUVATELE SEAPIDAMISETTEVÕTETELE

    (osutatud artikli 16 lõike 1 punkti b alapunktis i)

    1.   

    Artikli 16 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud, allpool kirjeldatud tõhustatud bioturvameetmeid kohaldatakse asjaomases liikmesriigis I, II või III taseme piirangutsoonis asuvate seapidamisettevõtete suhtes järgmistel saadetiste lubatud liikumisega seotud juhtudel:

    a)

    I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade viimisel asjaomasest tsoonist välja vastavalt artiklile 22, 23, 24, 25, 28 või 29;

    b)

    II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali viimisel asjaomasest tsoonist välja vastavalt artiklile 31 või 32;

    c)

    II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud loomsete kõrvalsaaduste viimisel asjaomasest tsoonist välja vastavalt artiklile 35 või 37;

    d)

    II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha või lihatoodete, sealhulgas soolte viimisel asjaomasest tsoonist välja vastavalt artiklile 38, 39 või 40.

    2.   

    Asjaomases liikmesriigis I, II või III taseme piirangutsoonis asuvate seapidamisettevõtete käitajad tagavad, et kui toimub lubatud liikumine asjaomasest tsoonist välja, kohaldatakse seapidamisettevõtetes järgmisi tõhustatud bioturvameetmeid:

    a)

    tuleb tagada, et peetavate sead ei puutu otseselt ega kaudselt kokku vähemalt:

    i)

    mõnest teisest ettevõttest pärit peetavate sigadega;

    ii)

    uluksigadega;

    b)

    asjakohased hügieenimeetmed, näiteks rõivaste ja jalanõude vahetamine sigade pidamise ruumidesse sisenemisel ja neist väljumisel;

    c)

    käte pesemine ja desinfitseerimine ning jalanõude desinfitseerimine sigade pidamise ruumide sissepääsu juures;

    d)

    peetavate sigadega kokku puutumisest hoidumine vähemalt 48 tunni jooksul pärast igasugust uluksigadega seotud jahipidamist või muud kokkupuudet uluksigadega;

    e)

    volitamata isikute ja transpordivahendite suhtes kehtestatud keeld siseneda seapidamisettevõttesse, sealhulgas sigade pidamise ruumidesse;

    f)

    seapidamisettevõttesse saabuvate isikute ja transpordivahendite nõuetekohane registreerimine;

    g)

    seapidamisettevõtte ruumid ja hooned peavad:

    i)

    olema ehitatud nii, et ükski muu loom ei saaks neisse siseneda ega peetavate sigade ning nende sööda ja allapanuga kokku puutuda;

    ii)

    võimaldama käsi pesta ja desinfitseerida;

    iii)

    võimaldama ruumide puhastamist ja desinfitseerimist;

    iv)

    hõlmama nõuetekohaseid riietusruume jalanõude ja rõivaste vahetamiseks sigade pidamise ruumide sissepääsu juures;

    h)

    loomakindel tara vähemalt sigade pidamise ruumide ning sööda ja allapanu hoidmiseks kasutatavate hoonete ümber;

    i)

    peab olemas olema asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud ettevõtte profiili ja siseriiklikke õigusnorme; see bioturvalisuse kava peab hõlmama vähemalt järgmist:

    i)

    muu hulgas näiteks riietusruume, duširuume ja söögiruume hõlmavate „puhaste“ ja „määrdunud“ alade kindlaksmääramine töötajate jaoks lähtuvalt põllumajandusettevõtte liigist;

    ii)

    vajaduse korral sellise korra väljatöötamine ja läbivaatamine, mis on seotud ettevõttesse uute peetavate sigade saabumise logistikaga;

    iii)

    ruumide, transpordivahendite ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise kord ning töötajate hügieen;

    iv)

    töötajatele kohapeal ette nähtud toitu käsitlevad eeskirjad ning töötajate suhtes kehtestatav seapidamise keeld, kui see on asjakohane ja kohaldatav;

    v)

    sihtotstarbeline korduv teadlikkuse suurendamise programm ettevõtte töötajatele;

    vi)

    vajaduse korral logistikat käsitleva korra väljatöötamine ja läbivaatamine, et tagada eri epidemioloogiliste üksuste nõuetekohane eraldatus ja hoida ära sigade nii otsest kui ka kaudset kokkupuudet loomsete kõrvalsaaduste ja teiste üksustega;

    vii)

    kord ja juhised bioturvanõuete täitmise tagamiseks ruumide või hoonete ehitamise või remondi ajal;

    viii)

    bioturvameetmete rakendamise tagamist käsitlev siseaudit või enesehindamine.


    Top