(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 13 on ette nähtud mehhanism, mille alusel on komisjonil õigus võtta vastu samaväärsust kinnitavaid otsuseid selle kohta, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 11 sätestatud nõuetega, nii et vastaspooled, kes teevad kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehinguid ja kellest vähemalt üks on asutatud kõnealuses kolmandas riigis, tuleks lugeda täitvaks asjaomaseid nõudeid, kuna nad vastavad kõnealuse kolmanda riigi õiguskorra nõuetele. Samaväärsuse kinnitamine aitab kaasa määruse (EL) nr 648/2012 peaeesmärgi – vähendada süsteemset riski ja suurendada tuletisinstrumentide turu läbipaistvust – saavutamisele, tagades kolmandate riikidega kokku lepitud ja kõnealuses määruses sätestatud põhimõtete ühtse kohaldamise rahvusvahelisel tasandil.

(2)

Määruse (EL) nr 648/2012 (mida on täiendatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 149/2013 (2) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/2251) (3) artikli 11 lõigetes 1, 2 ja 3 on sätestatud liidu õigusnõuded, mis käsitlevad börsivälise tuletislepingu tingimuste õigeaegset kinnitamist, portfelli tihendamist ning korda, mille kohaselt viiakse portfellid vastavusse seoses börsiväliste tuletislepingutega, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. Lisaks on nende sätetega kehtestatud selliste lepingute suhtes kohaldatavad hindamise ja vaidluste lahendamise kohustused („operatsiooniriski maandamise tehnikad“) ning vastaspoolte vahel tagatise vahetamise kohustused.

(3)

Selleks et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid saaks käsitada samaväärsena liidu asjaomase korraga operatsiooniriski maandamise tehnikate ja tagatisnõuete puhul, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete sisuline tulemus olema samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 kohaste liidu nõuetega, tagama ametisaladuse kaitse tasemel, mis on samaväärne kõnealuse määruse artiklis 83 sätestatuga. Lisaks tuleb sellist õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid selles kolmandas riigis tulemuslikult kohaldada viisil, mis on õiglane ja moonutusi mittetekitav. Samaväärsuse hindamiseks seega kontrollitakse, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted tagavad, et sellised börsivälised tuletislepingud, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu ja mis sõlmitakse vähemalt ühe kõnealuses kolmandas riigis asuva vastaspoolega, ei kujuta endast liidu finantsturgudele suuremat riski ega tekita seega liidus vastuvõetamatut süsteemset riski.

(4)

Käesolev otsus ei põhine üksnes Brasiilias kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete võrdleval analüüsil, vaid hinnati ka nende nõuete tulemust ja nende sobivust keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsivälistest tuletislepingutest tulenevate riskide maandamiseks viisil, mida peetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega.

(5)

Brasiilias on börsiväliste tuletislepingute suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord ning vastavad riiklikku sundi käsitlevad sätted kehtestatud seadustega, samuti Brasiilia keskpanga (Banco Central do Brasil, BCB), Brasiilia väärtpaberi- ja börsikomisjoni (Comissão de Valores Mobiliários, CVM) ja Brasiilia valuutanõukogu (Conselho Monetário Nacional, CMN) ringkirjade, resolutsioonide ja juhenditega. Eelkõige reguleerib Brasiilias väärtpaberiturgu seadus nr 6.385/76; CVMi juhend nr 461/07 reguleerib reguleeritud väärtpaberiturge, mille moodustavad reguleeritud väärtpaberibörsid, reguleeritud börsivälised turud ja reguleerimata börsivälised turud; BCB ringkiri nr 3.082/02 sätestab finantsasutustele ja muudele BCB järelevalve all olevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kuuluvate tuletisinstrumentide arvestuskäsitluse kriteeriumid; CMNi resolutsioon nr 3.505/07 reguleerib börsiväliseid tuletislepinguid, mille on Brasiilias sõlminud Brasiilia finantsasutused ja muud BCB järelevalve all olevad krediidiasutused ja investeerimisühingud; CMNi resolutsioon nr 4.277/13 kehtestab turuhinnas hindamise ja mudelipõhise hindamise meetodi nõuded finantsasutuste ja muude BCB järelevalve all olevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute sõlmitud tuletislepingute puhul; CVMi juhend nr 438/06 kehtestab turuhinnas hindamise nõuded, mida peavad järgima teatavat liiki usaldusfondid; resolutsioon nr 4.662/18 sätestab kahepoolsete tagatisnõuete raamistiku; BCB resolutsioon nr 3.263/05 käsitleb portfelli tihendamist; CMNi resolutsioon nr 4.373/14 sätestab nõuded mitteresidentidest investoritele, kes teevad Brasiilias tehinguid börsiväliste tuletisinstrumentidega, ning seadused nr 4.595/64, nr 6.385/76, nr 10.214/01, nr 12.810/13 reguleerivad ametisaladuse hoidmist, järelevalvet ja riiklikku sundi.

(6)

BCB resolutsioon nr 3.263/05 ei näe ette portfelli tihendamise kohustust ega sisalda sellist soovitust. See annab siiski finantsasutustele ja muudele BCB järelevalve all olevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimaluse sõlmida seda võimaldavaid lepinguid. Vaidluste lahendamise menetluste kohta ei ole eriõigusakte. Vaidluste lahendamise eeskirjad määravad kindlaks kauplemisteabehoidlad. Seetõttu ei saa Brasiilia korda portfellide tihendamisel ja vaidluste lahendamisel käsitada liidu nõuetega samaväärsena.

(7)

Brasiilia üksused peavad börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute sõlmimisel teatama neist Brasiilias asutatud ja reguleeritavale kauplemisteabehoidlale. Seaduse nr 6.385/76 kohaselt on tehingu kehtivuse eeldus, et sellest teatatakse kauplemisteabehoidlale. CMNi resolutsiooni nr 4.373/14 kohaselt peavad mitteresidentidest investorid, kes teevad Brasiilias börsiväliste tuletisinstrumentidega tehinguid, olema Brasiilia väärtpaberi- ja börsikomisjoni juures registreeritud ning järgima tehingute kinnitamisel õiguslikku siduvust. Kuna tehingust peavad teatama mõlemad pooled, ei ole tehingute kinnitamiseks, kahepoolsete portfellide kooskõlastavaks võrdlemiseks või vaidluste lahendamiseks muid õiguslikke nõudeid peale kauplemisteabehoidla eeskirjade. Kinnitus on samaaegne ja sõltub teatamisest. Teavitada tuleb võimalikult kiiresti ja tavaliselt toimub see tehingu sõlmimise päeval. Samamoodi ei ole nõutud portfellide kooskõlastavat võrdlemist, sest tehingust teatavad mõlemad pooled ja kauplemisteabehoidlate kinnitus sellele on samaaegne, millest tuleneb, et vastaspoolte portfellide vahel ei saa kõrvalekaldeid olla. Seepärast tuleks õigeaegsel kinnitamisel ja portfellide vastavusse viimisel pidada Brasiilia korda samaväärseks vastavate liidu nõuetega.

(8)

CMNi resolutsiooni nr 3.505/07 ja CMNi resolutsiooni nr 4.277/13 kohaselt on igapäevase – turuhinnas või mudelipõhise – hindamise kohustus vahenduspankadel, välispankade kohalikel filiaalidel, välispankade kohalikel tütarettevõtjatel, samuti fondidel ja varahalduritel, keda kõiki reguleerib BCB. Seda kohustust ei kohaldata selliste ühistute, kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, pensionifondide ja muude finantssektoriväliste äriühingust vastaspoolte suhtes, kes on igapäevaseks hindamiseks kohustatud üksnes siis, kui nad kuuluvad finantskonglomeraati, kuhu kuulub ka mitut liiki teenuseid osutav pank, kommerts-, investeerimis-, vahetus- või hoiupank. Brasiilia korda võib sellest lähtuvalt pidada samaväärseks vastavate liidu nõuetega, kuivõrd käesolev otsus piirdub tehingutega, mis sõlmitakse BCB reguleeritavate vastaspooltega.

(9)

Võttes arvesse kohustust teatada börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest Brasiilias reguleeritud kauplemisteabehoidlatele ja sellise kohustuse õiguslikke tagajärgi, võib Brasiilia puhul kaaluda kaheastmelist lähenemisviisi ja võimaldada järeldamist, et õigeaegsel kinnitamisel ja portfellide vastavusse viimisel võib Brasiilias kohaldatavaid nõudeid käsitada tulemuste poolest samaväärsena delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013 sätestatud nõuetega. Lisaks on Brasiilias igapäevase hindamise suhtes kohaldatavad eeskirjad samaväärsed eeskirjadega, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013, kuivõrd tehinguid tehakse vahenduspankade, välismaiste filiaalide kohalike filiaalide, välispankade kohalike tütarettevõtjate, fondide ja varahaldurite, samuti ühistute, kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, pensionifondide ja muude finantssektoriväliste äriühingust vastaspooltega, kes kuuluvad finantskonglomeraati, kuhu kuulub ka mitut liiki teenuseid osutav pank, kommerts-, investeerimis-, vahetus- või hoiupank. Võttes arvesse asjaolu, et suurema osa börsiväliste tuletisinstrumentide piiriülestest tehingutest teevad BCB reguleeritavad vastaspooled, peaks käesolev otsus piirduma tehingutega, mis tehakse BCB reguleeritavate vastaspoolte ja liidus asutatud vastaspoolte vahel ning mille suhtes kohaldatakse vastavat delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 kohast nõuet.

(10)

Kui tegemist on börsiväliste tuletislepingutega, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, tulenevad tagatiste suhtes Brasiilias õiguslikult siduvad õiguslikult siduvad nõuded CMNi resolutsioonist nr 4.662/18 ja BCB ringkirjast nr 3.902/18 (Brasiilia tagatiseeskirjad).

(11)

Nagu on sätestatud Brasiilia tagatiseeskirjades, kuuluvad selle kohaldamisalasse kõik vastaspooled, mis on finantsasutused või muud BCB reguleeritavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille puhul on kohaldamisalasse kuuluvate tehingute keskmine tinglik koguväärtus tegevusgrupi lõikes üle 25 miljardi Brasiilia reaali. Kohaldamisalasse kuuluvad tehingud hõlmavad mitmesuguseid börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehinguid, mis on samaväärsed määruses (EL) nr 648/2012 sätestatutega, välja arvatud sellised füüsiliselt arveldatavad kaubatuletisinstrumendid peale kulla tuletisinstrumentide (neid käsitatakse kohaldamisalasse kuuluvate tehingutena), mis on hõlmatud liidu tagatiseeskirjadega, kuid mitte Brasiilia tagatiseeskirjadega; ning aktsiaoptsioone, mis on hõlmatud Brasiilia tagatiseeskirjadega, kuid mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 alusel ajutist erandit. Lisaks ja sarnaselt liidus kohaldatavale raamistikule jäetakse kohaldamisalasse kuuluvate tehingute seast välja grupisisesed tehingud, füüsiliselt arveldatavad valuutaforvardid ja -vahetustehingud ning tehingud instrumentidega, mis on määratletud sarnaselt liidu pandikirjadega. Neid tuleks siiski arvesse võtta tegevusgrupi keskmise tingliku koguväärtuse kindlaksmääramisel. Seetõttu ei tuleks käesolevat otsust kohaldada füüsiliselt arveldatavate kaubatuletisinstrumentide suhtes, välja arvatud kulla tuletisinstrumendid.

(12)

Kohaldamisalasse kuuluvad vastaspooled peavad muutuvtagatist esitama ja võtma alates 1. septembrist 2019. Kohaldamisalasse kuuluvad vastaspooled, mille puhul on kohaldamisalasse kuuluvate tehingute keskmine tinglik koguväärtus tegevusgrupi lõikes üle 2,250 miljardi Brasiilia reaali, peavad alustamise tagatist esitama ja võtma alates 1. septembrist 2019, samas kui kohaldamisalasse kuuluvad vastaspooled, kes jäävad alla selle künnise, peavad alustamise tagatist esitama ja võtma alates 1. septembrist 2020. Seepärast piirdub käesolev otsus tehingutega, mille üks pool on vastaspool, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõiget 3, ja teine pool on kohaldamisalasse kuuluv vastaspool, kelle suhtes kohaldatakse Brasiilia tagatiseeskirjade kohast muutuvtagatise ja alustamise tagatise esitamise ja võtmise nõuet.

(13)

Brasiilia tagatiseeskirjadega on lubatud ka alustamise tagatise ja muutuvtagatise kombineeritud minimaalne ülekandesumma 1,5 miljonit Brasiilia reaali, samas kui delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 25 sätestatud künnis on 500 000 eurot. Brasiilia tagatiseeskirjad lubavad ka alustamise tagatise vähendamist kuni 150 miljoni Brasiilia reaali võrra. Kohaldamisalasse kuuluvad vastaspooled, kelle alustamise tagatise kogusumma jääb kõnealusest künnisest allapoole, ei pea alustamise tagatist vahetama. Delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 29 on sätestatud sarnane vabastus, mille künniseks on sätestatud 50 miljonit eurot. Võttes arvesse, et kõnealustes valuutades väljendatud väärtuste erinevus on väike, tuleks kõnealuseid summasid käsitada samaväärsetena.

(14)

Sarnaselt delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 IV lisas sätestatud alustamise tagatise arvutamise standardmeetodile võimaldavad Brasiilia tagatiseeskirjad kasutada standardmudelit, mis on samaväärne eespool nimetatud lisas sätestatud meetodiga. Brasiilia tagatiseeskirjad ei võimalda aga alustamise tagatise arvutamiseks kasutada ei sisemudeleid ega kolmandate isikute mudeleid. Kuigi Brasiilia tagatiseeskirjade nõuded on seetõttu alustamise tagatise arvutamisel piiravamad kui määruses (EL) nr 648/2012 ja delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatud nõuded, tuleks neid käesoleva otsuse kohaldamisel siiski käsitada samaväärsetena.

(15)

Brasiilia tagatiseeskirjade nõuded aktsepteeritavale tagatisele, selle hindamisele ja sellele, kuidas kõnealust tagatist hoitakse ja eraldatakse, on samaväärsed nendega, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2016/2251. Brasiilia tagatiseeskirjades on esitatud samaväärne aktsepteeritavate tagatiste loetelu, kuid ei ole vastaspooltelt nõutud võetava tagatise mõistlikul viisil mitmekesistamist, sealhulgas vähese likviidsusega väärtpaberite kasutamise piiramisega, et vältida tagatise kontsentratsiooni viisil, mis on sarnane delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artikliga 8. Kuna artikli 8 kohased kontsentratsiooninõuded kehtivad liidu vastaspooltele, võib seega järeldada, et Brasiilia tagatiseeskirjadest tulenevad tagatisnõuded annavad delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatuga samaväärse tulemuse. Brasiilia tagatiseeskirjade nõudeid selliste börsiväliste tuletislepingute tagatistele, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, tuleks seepärast käsitada samaväärsena nendega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 alusel.

(16)

Mis puutub Brasiilias ametisaladuse kaitse samaväärsusesse, siis on 1964. aasta seadusega nr 4.595, 1976. aasta seadusega nr 6.385, 2001. aasta seadusega nr 10.214 ja 2013. aasta seadusega nr 12.810 antud BCB-le ja CVM-le õigus küsida kauplemisteabehoidlatelt tuletistehingutega seotud andmeid. 2001. aasta täiendavas seaduses nr 105 on täpsustatud, et kõiki andmeid tuleb käidelda konfidentsiaalsena. Seda silmas pidades peab muu siseriiklik või välisriigi asutus juhul, kui ta soovib Brasiilia kauplemisteabehoidlatelt andmeid saada, esitama ametliku päringu BCB-le ja/või CVMile, kes analüüsib päringut, kaaludes muu hulgas täiendavas seaduses nr 105 kehtestatud piiranguid ja ametliku kokkuleppe vajadust ning seda igal üksikjuhul eraldi. Seepärast tuleks koosvõetuna nende seaduste kohast ametisaladuse hoidmise taset käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 ette nähtud tasemega.

(17)

CMN on Brasiilias riikliku finantssüsteemi kõrgeim organ ning vastutab raha- ja laenupoliitika üldise kujundamise eest. BCB allub CMNile ning vastutab rahapoliitika, rahvusvaheliste reservide haldamise, pangandusjärelevalve ning väliskapitali ja krediidi järelevalve eest. BCB tagab usaldatavusnõuete täitmist ja tegutseb ka rahandusametina ning vastutab seega süsteemse stabiilsuse tagamise eest. Selleks et ohjeldada eeskirjade eiramist, rakendada haridusmeetmeid ja reageerida olukordades, mis võivad ohustada riiklikku finantssüsteemi, võib BCB määrata halduskaristusi, võtta ennetus- või ajutisi meetmeid, anda välja kohustuste võtmise kinnitust ning kehtestada peatamisi või piiranguid. CVM allub CMN-le ning vastutab kapitaliturgude reguleerimise ja järelevalve eest, hõlmates väärtpaberite emitente, börse ja börsiväliseid turge ning väärtpaberite jaotamise süsteemi kuuluvaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. CVMi eesmärk on hoida turg tõhusana ja soodustada arengut ning samuti püüda kaitsta investoreid ja säilitada õiglased tavad väärtpaberiturul, tagades teabe avalikustamise ja läbipaistvuse eeskirjade täitmise. Seega tuleks teha otsus, et BCB-le ja CVM-le kättesaadavate meetmetega on tagatud Brasiilia börsiväliste tuletisinstrumentide eeskirjade kohase asjaomase õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete tulemuslik kohaldamine õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil, nii et tagatakse tõhus järelevalve ja riiklik sund.

(18)

Käesoleva otsusega tunnustatakse Brasiilia õiguses käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal börsiväliste tuletislepingute suhtes kehtinud siduvate nõuete samaväärsust. Komisjon jälgib koostöös ESMAga korrapäraselt õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete arengut ja tulemuslikku rakendamist börsiväliste tuletislepingute puhul seoses tingimuste õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise, lepingute hindamise, vaidluste lahendamise kohustuste ja tagatisnõuetega, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoolega ja mille kohta käesolev otsus vastu võeti. Komisjon võib oma järelevalvetegevuse raames nõuda, et BCB ja CVM esitaksid teavet regulatiivsete ja järelevalvealaste muutuste kohta. Komisjon võib korraldada spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste muutuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust uuesti. Sellise ümberhindamise tulemusel võidakse käesolev otsus kehtetuks tunnistada, mistõttu hakataks vastaspoolte suhtes automaatselt taas kohaldama kõiki määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõudeid.

(19)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,