(1)

Oktoobris 2007 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1184/2007 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) pärit peroksosulfaatide impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Kahele äriühingule võimaldati turumajanduslik kohtlemine ja ühele neist kohaldati individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära 24,5 %. Teise äriühingu puhul dumpingut ei tuvastatud ja tema suhtes meetmeid ei rakendatud. Kõigi ülejäänud äriühingute suhtes kohaldatakse tollimaksumäära 71,8 %. Pärast aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu detsembris 2013 rakendusmäärusega (EL) nr 1343/2013 dumpinguvastaseid meetmeid (3) (edaspidi „kehtivad meetmed“).

(2)

Pärast teate avaldamist kehtivate meetmete eelseisva aegumise kohta (4) taotlesid RheinPerChemie GmbH ja United Initiators GmbH (edaspidi „taotlejad“), kes esindavad 100 % liidu peroksosulfaatide kogutoodangust, aegumise läbivaatamise algatamist. Nad väitsid, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(3)

Komisjon teatas 17. detsembril 2018Euroopa Liidu Teatajas (5) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) kehtivate meetmete aegumise läbivaatamise algatamisest kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2.

(4)

26. septembril 2019 alustas komisjon omal algatusel uurimist äriühingu ABC Chemicals (Shanghai) Co. Ltd suhtes, kes esialgse uurimise tulemuste kohaselt ei kasutanud dumpingut, seoses võimaliku kõrvalehoidmisega kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest ja kohustas seda äriühingut uurimisaluse toote importi registreerima (6). Selle aegumise läbivaatamisega seotud uurimise tulemused ei mõjuta ühelgi juhul dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise uurimise tulemusi.

(5)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2017 kuni 30. septembrini 2018 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(6)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Ennekõike võttis komisjon ühendust taotlejate, teadaolevate HRV eksportivate tootjate, teadaolevate liidu sõltumatute importijate ja HRV ametiasutustega.

(7)

Kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles avaldama oma seisukohti ning esitama teavet ja seda kinnitavaid tõendeid algatamisteates osutatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(8)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 teha HRV eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu. Endast andsid teada ja esitasid nõutud teabe ainult üks eksportiv tootja – United Initiators (Hefei) Co. Ltd. – ja selle emaettevõtja United Initiators (Shanghai) Co. Ltd. Seetõttu ei olnud eksportivate tootjate valimit vaja koostada.

(9)

Mitu importijat andis endast uurimise algatamisel teada, aga ükski neist ei importinud uurimisalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärsetes kogustes. Seetõttu komisjon importijate valimit ei koostanud.

(10)

Komisjon avalikustas küsimustikud kõikidele eksportijatele ning saatis küsimustikud liidu tootjatele ja kasutajatele. Komisjon saatis küsimustiku ka HRV valitsusele. Vastused saadi kahelt liidu tootjalt ja ühelt HRV eksportivalt tootjalt.

(11)

Komisjon kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosus ning liidu huvid. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(12)

Kuna läbivaatamise taotluses oli piisavalt tõendeid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a, asjakohaseks alustada uurimist.

(13)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon selleks, et koguda alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalikke andmeid, algatamisteates kõiki HRV teadaolevaid tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teavet uurimisaluse toote tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Väljavõttelise uuringu küsimustikule vastas üks tootja, kes esitas ka III lisas nõutud teabe.

(14)

Lisaks saatis komisjon küsimustiku Hiina valitsusele, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks oma uurimise jaoks seoses väidetavate oluliste moonutustega alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selles küsimustikus paluti Hiina valitsusel esitada oma seisukohad tõendite kohta, mis sisaldusid taotlejate taotluses, kõigi muude toimikusse kogutud tõendite kohta seoses oluliste moonutuste olemasoluga, sh tõendite kohta, mis on esitatud komisjoni talituste töödokumendis, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks (edaspidi „aruanne“), (7) ning alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta kõnealuse juhtumi puhul. Komisjon ei saanud Hiina valitsuselt ühtegi vastust.

(15)

Samuti kutsus komisjon üles kõiki huvitatud isikuid tegema teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja seda kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta algatamisteates esitatud tähtaja jooksul.

(16)

Komisjon märkis algatamisteates ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib tal tekkida vajadus valida kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a sobiv võrdlusriik, et teha moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal kindlaks normaalväärtus.

(17)

15. jaanuaril 2019 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teise lõike kohaselt toimikusse lisatud esimese teate abil (8) (edaspidi „15. jaanuari teade“) asjakohastest allikatest, mida komisjon võib normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada. Algatamisteate III lisale esitatud vastuste põhjal koostas komisjon loetelu kõikidest tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida peroksosulfaatide tootmisel kasutatakse. Samuti tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusandmete valimise kriteeriumide põhjal kindlaks, et selles staadiumis on kõige sobivam võrdlusriik Türgi.

(18)

Komisjon andis kõigile huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjonile saatsid märkusi taotlejad.

(19)

Komisjon vastas neile märkustele oma teises, 6. mai 2019. aasta teates, (9) milles käsitleti normaalväärtuse kindlaksmääramise allikaid (edaspidi „6. mai teade“). Komisjon täpsustas 6. mai teates ka tootmistegurite loetelu ning esitas veel kord järelduse, et selles etapis oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt kõige sobivam võrdlusriik Türgi. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(20)

Uurimisalune toode on HRVst pärit ning praegu CN-koodide 2833 40 00 ja ex 2842 90 80 (TARICi kood 2842908020) alla liigituvad peroksosulfaadid (persuflaadid), sealhulgas kaaliumperoksümonosulfaat (edaspidi „uurimisalune toode“).

(21)

Peroksosulfaate kasutatakse initsiaatori või oksüdeeriva ainena mitmetes protsessides. Näiteks on see kasutusel polümerisatsiooni initsiaatorina polümeeride tootmises, söövitusvahendina trükkplaatide tootmises või pleegitusainena juuksehooldusvahendites.

(22)

Nagu esialgsel uurimisel selgus, on peroksosulfaadid, mida toodetakse liidu tööstuses ja turustatakse liidus, peroksosulfaadid, mida toodetakse ja turustatakse HRV siseturul, ning peroksosulfaadid, mida imporditakse liitu HRVst, samade füüsikaliste ja keemiliste omadustega ning neil on samad lõppkasutajad. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(23)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(24)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(25)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b tähenduses oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning järgmist „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon kõnealusel uurimisel järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse koostöösoovimatust ja eksportivate tootjate väidete puudumist, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(26)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud: „Olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, sest neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:

(27)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võtta arvesse ühe või mitme sellise asjaolu võimalikku mõju uurimisaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna see loetelu ei ole kumulatiivne, ei pea arvesse võtma kõiki asjaolusid, et oluliste moonutuste olemasolu kohta järeldusi teha. Pealegi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamisel kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste olemasolu kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldhinnangus võib arvesse võtta ka üldist tausta ja olukorda eksportivas riigis.

(28)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(29)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud aruande (vt põhjendus 14), mis kinnitab valitsuse jõulist sekkumist HRV majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude esmatähtsate tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites, sealhulgas peroksosulfaatide sektoris. Aruanne lisati uurimistoimikusse uurimise algatamise etapis.

(30)

Aegumise läbivaatamise taotluses (edaspidi „taotlus“) esitati ja lisati aruandele täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste kohta peroksosulfaatide sektoris artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Taotlejad esitasid tõendeid, et aruandes välja toodud moonutused, eelkõige oluline riiklik sekkumine peroksosulfaatide sektoris, mõjutavad (või vähemalt võivad mõjutada) uurimisaluse toote tootmist ja müüki.

(31)

Hiina majandussüsteem tugineb sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonile. Kõnealune põhimõte on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse HRV majandust. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (10). Sellest tulenevalt Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (11).

(32)

Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust Hiina Kommunistliku Partei (HKP) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (12). See näitab HKP kontrolli Hiina majandussüsteemi üle. Selline kontroll on Hiina süsteemile omane ja ulatub kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(33)

Esiteks reguleerib üldise halduskontrolli tasandil Hiina majanduse juhtimist keerukas tööstuse plaanimise süsteem, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samal ajal kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades fikseeritakse ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad täpseid toodangueesmärke. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse eesmärkidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja üksikud tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse ajakohastamine, rahvusvaheline laienemine jne). Nii eraettevõtjad kui ka riigile kuuluvad ettevõtted peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama plaanimissüsteemiga loodud tegelikele oludele. Mitte ainult plaanide siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad plaanisüsteemi ja kasutavad neile antud volitusi, motiveeritakse ettevõtjaid järgima plaanides kehtestatud prioriteete (13).

(34)

Teiseks, rahaliste vahendite eraldamise tasandil domineerivad Hiina finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Oma laenuandmise põhimõtete väljatöötamisel ja rakendamisel peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.3.2.9 allpool) (14). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade, näiteks aktsiaturgude, võlakirjaturgude, erakapitaliturgude jne kohta. Kuigi need ei ole nii tähtsad kui pangandussektor, on need finantssektori osad institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumine (15).

(35)

Kolmandaks sekkub riik õiguskeskkonna tasandil majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusõigus (16). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute sõelumist ning mitmesuguseid investeeringutega seotud stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks selleks, et säilitada riigi kontroll esmatähtsate sektorite üle või toetada omamaist tööstust (17).

(36)

Kokkuvõtlikult põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, mis näevad ette mitmekujulise riigipoolse sekkumise ja soodustavad seda. Valitsuse selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (18).

(37)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omanduses või tegutsevad riigi kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(38)

Ainus Hiina peroksosulfaatide tootja, kes tegi kõnealuses uurimises komisjoniga koostööd, kuulub eraomanikule. Komisjonil puudub täpne teave muude HRV peroksosulfaatide sektoris tegutsevate äriühingute omandistruktuuri kohta.

(39)

Mis puudutab riigi kontrolli, poliitilist järelevalvet või juhtimist, siis valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtjate üle. Riik (ja mitmes mõttes ka HKP) mitte ainult ei määra aktiivselt kindlaks üldist majanduspoliitikat ega tee järelevalvet selle elluviimise üle, vaid nõuab ka õigust osaleda ettevõtjate tegevust puudutavate otsuste langetamises. Asjaolusid, mis osutavad peroksosulfaatide sektoris riigi kontrollile ettevõtjate üle, kirjeldatakse pikemalt punktis 3.1.2.4. Kuna valitsuse kontrolli ja sekkumise osakaal keemiatööstuses on suur, nagu on kirjeldatud allpool, siis ei saa isegi eraomandis olevad peroksosulfaatide tootjad tegutseda turutingimustel.

(40)

Hiina valitsusel on võimalus riigi esindatuse tõttu ettevõtetes sekkuda hindadesse ja kuludesse. Nagu Hiina õigusaktidega ette nähtud, on nii riigile kuuluvates kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks kanal, mille kaudu saab riik äriotsuseid mõjutada. Hiina äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (vähemalt kolme HKP liikmega, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (19) ja äriühing peab tagama parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes patriotismi esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (20). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõtjast ning suureneb surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomastes äriühingutes (21). Neid eeskirju kohaldatakse kõikjal Hiina majanduses. Komisjon tegi kindlaks, et neid reegleid kohaldatakse ka peroksosulfaatide tootjate ja nende sisendite tarnijate suhtes.

(41)

Täpsemalt, esialgsel peroksosulfaate käsitlenud uurimisel tehti ühe äriühingu puhul kindlaks, et enamik juhatuse liikmetest, sealhulgas esimees, kellel oli äriühingus oluline osalus, jäid samaks ka pärast erastamist ja nad oli ametisse nimetanud riik. Samuti leiti, et nad olid HKP liikmed. Peale selle ei suutnud äriühing tõestada aktsiate eest maksmist erastamisprotsessi käigus (22).

(42)

Ühe teise äriühingu puhul, mis loodi riikliku ettevõttena ja erastati 2000. aastal, näitas esialgne uurimine, et kolm juhtkonna liiget, kes olid ametis enne erastamist, juhtisid erastamisprotsessi ning neile jäi endiselt kontroll äriühingu otsuseid tegevate organite üle. Samuti leiti, et need kolm isikut olid HKP liikmed (23). Esialgses uurimises käsitletud kolmanda äriühingu puhul leiti, et ühingu käivitamiseks kasutatud kapital saadi ühisomandis olnud ettevõtetest, mida juhtis äriühingu praegune juhatuse esimees (24).

(43)

Riigi kohalolek finantsturul ja sellesse sekkumine (vt ka punkt 3.3.2.8) ning tooraine ja sisendi pakkumine moonutavad turgu veelgi enam (25).

(44)

Ülaltoodu põhjal ja vaiete puudumisel esitatud kaalutluste vastu järeldas komisjon, et riigi esindatus peroksosulfaatide sektoris tegutsevates ettevõtetes, samuti finantssektoris ja teistes sisendiks olevates sektorites, ning punktis 3.3.2.3 ja sellele järgnevates punktides kirjeldatud raamistik võimaldavad Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(45)

Hiina majanduse juhtimine põhineb olulisel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ning need hõlmavad peaaegu kõiki majandusharusid; kavades sätestatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad, kuidas neid kavasid asjaomasel madalamal valitsemistasandil rakendatakse. Üldiselt toob HRV plaanisüsteem kaasa ressursside suunamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks, selle asemel et jagada neid kooskõlas turujõududega (26).

(46)

Kõige ülevaatlikum ja üksikasjalikum poliitikadokument, mis käsitleb Hiina keemiatoodete sektorit, on naftakeemia- ja keemiatööstuse 13. viisaastakuplaan aastateks 2016–2020 (edaspidi „plaan“). Näiteks seoses ammoniaagiga, mis on peroksosulfaatide tootmisel esmatähtis tooraine, kutsutakse plaanis üles keskenduma Cangzhou Zhengyuani 600 000 tonni ammoniaagi tootmismahuga tehase teise etapi ehitamise kiirendamisele (27). Plaanis nähakse ette, et põhimõtteliselt ei ehitata ühtegi uut sünteetilise ammoniaagi tootmise tehast, kus kasutatakse toorainena suitsuta põlevat antratsiiti ja maagaasi. Selle asemel tuleks keskenduda tööstusliku konkurentsieelise arendamisele eesmärgiga luua uusi ühenduslülisid tööstusahelas, näiteks süsinikku kasutavas keemiatööstusharus (28). Plaani kohaselt parandatakse ka tehnoloogia ja seadmete kogumeid, mille abil tagatakse aastatoodanguks üle miljoni tonni sünteetilist ammoniaaki ja sünteetilist metanooli (29).

(47)

Seoses ühe teise olulise toorainega – väävelhappega – esitatakse Hebei provintsi naftakeemiatööstuse 13. viisaastakuplaanis näide, kuidas poliitilised eesmärgid ja sihid edastatakse riiklikult tasandilt järgmisele haldustasandile. 12. viisaastakuplaani tulemuste hinnangu kohaselt määratakse plaanis kindlaks põhiprobleemid järgmiseks viieaastaseks perioodiks, nt vajadus parandada toote struktuuri (30).

(48)

Mis puudutab veel üht toorainet – kaaliumhüdroksiidi –, siis kaaliumsooli mainitakse maavarade 13. viisaastakuplaanis. Plaanis tuuakse välja mitu kaevandussektoris esinevat probleemi: valitsus sekkub endiselt suhteliselt tihti ressursside eraldamisse, kaevandusõigustele rakendatavad turupõhimõtted ei ole igakülgsed, nüüdisaegne kaevandamisturu süsteem ei ole veel terviklik (31). Kaaliumisoolad on üks strateegiliseks nimetatud mineraalainetest. Üks plaani sõnaselgetest eesmärkidest on ühendada kaaliumisoolade maardlad Qinghai Chaerhanis ja Xinjiang Lopnuris, säilitada omamaise isemajandamise määr 55–60 % ulatuses ning kontrollida kaaliumisoolade kaevandamisintensiivsust ja tootmismahtude suurenemist viimasel ajal (32).

(49)

Lisaks mõjutab riik oma sekkumisega peamiste toorainete ja energia tarneahelat kogu Hiinas. Riigi sekkumine on märkimisväärne ka elektrienergiasektoris, kus elektri liigse tootmisvõimsuse ning erinevate ja/või eelishindade kohaldamise eesmärk on vähendada elektriarveid Hiina peroksosulfaatide sektoris (33). Ammooniumsulfaadi puhul on olemas toetuste kord, eelkõige maksu- ja laenukavad, maa eraldamine, abiraha jms programmid (34). Naatriumhüdroksiidi (kaustilise sooda) jaoks tarnitakse elektrit odavamate hindadega (35).

(50)

Seega on kindlaks tehtud, et Hiina valitsus on mitmes valdkonnas kehtestanud riikliku poliitika, mis mõjutab vabaturujõude, mis on seotud peroksosulfaatide sektoris kasutatavate toorainete tootmisega. Sellised meetmed takistavad turujõudude normaalset toimimist.

(51)

Toimikus sisalduvast teabest nähtub, et Hiina pankrotisüsteem ei ole piisav selleks, et saavutada oma peamised eesmärgid, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult samadel põhimõtetel nagu muude riikide asjaomased õigusnormid, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (36).

(52)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (37). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on eraldada maakasutusõigused läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (38). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (39).

(53)

Seetõttu ei näi Hiina pankrotiõigus ja asjaõigus toimivat nõuetekohaselt, põhjustades moonutusi, mis on seotud maksejõuetute ettevõtete tegevuses hoidmise ning maade eraldamise ja omandamisega HRVs. Nimetatud õigusi kohaldatakse ka peroksosulfaatide sektori ja selle tooraine tarnijate suhtes. Kahe peroksosulfaatide tootja puhul leidis komisjon, et moonutused kanti üle mitteturumajanduslikust süsteemist, eelkõige seoses omandatud maakasutusõiguste hinnaga (40). Ka muude sektorite hiljutise uurimise käigus on saadud kinnitust, et maakasutusõigusi antakse piisavast väiksema tasu eest (41).

(54)

Ülaltoodut ja puuduvat koostööd arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse peroksosulfaatide sektoris diskrimineerivalt või ebapiisavalt.

(55)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. HRV ei ole ratifitseerinud mitmeid olulisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) konventsioone, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (42). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Ent see organisatsioon ei ole riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (43). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, satub ebasoodsasse tööolukorda ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (44). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi.

(56)

Käesoleva uurimise toimikust ei selgu, et seda Hiina tööõiguse süsteemi ei kohaldata peroksosulfaatide sektori suhtes. Tegelikult ilmneb, et kõnealust sektorit mõjutavad palgakulude moonutused nii otseselt (uurimisaluse toote valmistamisel) kui ka kaudselt (juurdepääsul kapitalile või sisenditele sellistelt HRV äriühingutelt, mille suhtes kohaldatakse sama töösüsteemi).

(57)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et palgakulud on peroksosulfaatide sektoris, sealhulgas uurimisaluse toote puhul, moonutatud.

(58)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(59)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade (45) tugev positsioon ning need pangad lähtuvad raha pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslikust elujõulisusest. Samamoodi kui riigi omandis olevad mittefinantsettevõtted ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (46) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad regulaarselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (47). Sellele lisanduvad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (48).

(60)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigusnormide kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenuvõtja krediidivõimelisust, viitavad asjakohased tõendid sellele, et neil õigusnormidel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll (49). Varasemates kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldustes jõuti samale järeldusele (50).

(61)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli moonutatud mitmesugustel põhjustel, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangud näitavad kindlalt, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (51).

(62)

Seetõttu laenatakse pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja võtmetähtsusega tootmisharudes tegutsevatele ettevõtjatele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(63)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid, isegi kui investeeringutasuvus on väike. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(64)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt kasvanud (52). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ja see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(65)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab halvenevale kapitali eraldamise tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgu üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata (53).

(66)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks astutud sammudest mõjutavad Hiina ärilaenude süsteemi olulised süsteemsed probleemid ja moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(67)

Käesoleva uurimise toimikust ei nähtu, et peroksosulfaatide tootjad ja/või toorainete ja muude sisendite tarnijad ei saa sellest finantssüsteemist kasu.

(68)

Ülaltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et peroksosulfaatide tootjatel on juurdepääs rahastamisele asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.

(69)

Komisjon tõdes, et aruandes kirjeldatud moonutused ei piirdu ühegi konkreetse tööstusharuga. Vastupidi, olemasolevad tõendid näitavad, et punktides 3.1.2.1–3.1.2.8 ning aruande A ja B osas kirjeldatud asjaolud ja Hiina süsteemi tunnusjooned kehtivad kogu riigis ja kõikides majandussektorites.

(70)

Peroksosulfaatide tootmiseks on vaja esmatähtsaid tooraineid. Kui tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad moonutused finantssektoris/kapitalipaigutuses. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanimajandust, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(71)

Seetõttu ei saa kasutada peroksosulfaatide omamaiseid müügihindu ning ka sisendikulud (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jne) ei ole usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on eespool kirjeldatud. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused.

(72)

Punktides 3.1.2.2–3.1.2.9 esitatud analüüs, milles on uuritud kõiki kättesaadavaid tõendeid seoses HRV sekkumisega oma majandusse üldiselt ning peroksosulfaatide sektorisse konkreetsemalt (sh uurimisaluse toote puhul), näitas, et hinnad või kulud, sealhulgas toorainete, energia ja tööjõu kulud, ei ole kujunenud vabade turujõudude tulemusena, kuna neid on mõjutanud valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Võttes arvesse ülalesitatut, Hiina valitsuse koostöösoovimatust ja nimetatud küsimuste kohta HRV eksportivatelt tootjatelt saadud teabe vähesust, leidis komisjon, et käesoleval juhul ei sobi normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada omamaiseid hindu ja kulusid.

(73)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis. Komisjon tuletab meelde, et ei ole esitatud ühtegi väidet selle kohta, et mõned omamaised hinnad on moonutamata vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmandale taandele.

(74)

Võrdlusriigi valimisel lähtus komisjon järgmistest kriteeriumidest:

(75)

Komisjonile kättesaadavate andmete alusel toodab uurimisalust toodet piiratud arv tootjaid piiratud arvul riikides. Peamiselt toodetakse seda Hiina Rahvavabariigis, Indias, Euroopa Liidus, Türgis, Jaapanis ja USAs.

(76)

Nende riikide hulgas, kus tootmine toimub, on Maailmapanga indeksi põhjal üksnes Türgi majandusliku arengu tase sarnane Hiina Rahvavabariigi omaga.

Seetõttu valiti eespool nimetatud kriteeriumide alusel ainsaks võimalikuks võrdlusriigiks Türgi.

(77)

Ainus märkusi esitanud pool – taotlejad – toetas seda valikut. Et ühtegi märkust Türgi kasutamise kohta võrdlusriigina ei esitatud, kinnitas komisjon oma järeldused seoses võrdlusriigiga ja määras normaalväärtuse Türgist saadud andmete põhjal.

(78)

Komisjon kasutas normaalväärtuse arvutamiseks järgmist metoodikat. Esiteks tehti kindlaks moonutamata tootmiskulud. Seejärel korrutati kasutustegurid, mida täheldati koostööd tegeva eksportiva tootja tootmisprotsessi tasandil materjalide, tööjõu ja elektri puhul, võrdlusriigiks olevas Türgis täheldatud moonutamata ühikukuludega.

(79)

Teiseks lisas komisjon tootmiskuludele eespool kindlaksmääratud müügi-, üld- ja halduskulud ning Türgi äriühingu Ak-Kim Kimya Sanayi Ve Ticaret Anonim Sirketi (edaspidi „Ak-kim“) kasumi. Ak-kim oli võrdlusriigis ainuke peroksosulfaate tootev ettevõtja, mille kohta olid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt andmed avalikult kättesaadavad. Seetõttu peeti huvitatud poolte märkuste puudumisel Ak-kimi sobivaks äriühinguks, mille abil määrata normaalväärtuse arvutamisel kindlaks moonutamata ja mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(80)

Selle alusel tuletas komisjon koostööd tegeva eksportiva tootja puhul iga tooteliigi normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(81)

15. jaanuari teates ja 6. mai teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kavatseb ta kasutada järgmisi allikaid:

(82)

Alljärgnevas tabelis võetakse kokku arvutustes kasutatud tootmistegurid koos vastavate harmoneeritud süsteemi (HS) koodide ja ühiku väärtustega (sealhulgas imporditollimaksude ja transpordikuludega), mis on saadud GTAst või Türgi andmebaasidest.

Tabel 1

Tootmistegurid

(83)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Import HRVst aga jäeti välja, võttes arvesse olemasolevaid olulisi moonutusi selles riigis, nagu on punktis 3.1.2 kindlaks tehtud. Pärast HRV väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit import tüüpiline, moodustades 48–100 % Türki suunatud impordi kogumahust.

(84)

Seoses imporditollimaksudega märkis komisjon, et Türgi importis asjaomaseid tooraineid rohkem kui 70 riigist eri imporditollimaksumäärade ja oluliste erinevustega mahtudes. Võttes arvesse eeltoodut ja samuti asjaolu, et aegumise läbivaatamisel ei ole vaja arvutada täpset dumpingumarginaali, vaid pigem teha kindlaks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus, arvutas komisjon iga tooraine imporditollimaksud piiratud arvust riikidest pärit impordi tüüpiliste mahtude põhjal, mis enamiku toorainete puhul moodustas peaaegu kogu impordi, aga mitte kunagi alla 90 % koguimpordist.

(85)

Komisjon väljendas koostööd tegeva eksportiva tootja toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana tema asjaomaste toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata kulusid.

(86)

Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi majandussektorites. Komisjon kasutas töötleva tööstuse 2016. aasta palgaandmeid majandustegevuse kategooria C.20 („Muude kemikaalide ja keemiakaupade tootmine“) (59) kohta kooskõlas NACE Rev. 2 klassifikaatoriga (60). 2016. aasta keskmist väärtust kuu kohta korrigeeriti nõuetekohaselt inflatsiooniga, kasutades omamaise tootja hinnaindeksit, (61) mille on avaldanud Türgi statistikaamet.

(87)

Türgis tööstustarbijate kohta kehtiva elektrienergia hinna avaldab Türgi statistikaamet regulaarselt ilmuvates pressiteadetes. Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia hinna andmeid vastavas tarbimisvahemikus suhtes kuruș/kWh, (62) mis oli avaldatud 26. märtsil 2019 (hõlmates uurimisperioodi) (63).

(88)

Auruga piiriüleselt ei kaubelda ja sellel puudub HS-kood. Seetõttu arvutas komisjon auru moonutamata väärtuse kindlakstegemiseks kõigepealt protsendimäära, mida aur esindab muude tootmistegurite kogusummas, ja seejärel rakendas seda protsendimäära samade tootmistegurite moonutamata kogukulule.

(89)

Komisjon järgis sama metoodikat ka muude otsekulude puhul, mis kokku moodustavad umbes 2 % eksportiva tootja esitatud tootmistegurite koguväärtusest.

(90)

Et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, kasutas komisjon selliste tootmise üldkulude osakaalu, mis moodustavad koostööd tegeva eksportiva tootja kulude struktuuris tootmiskulu. Täpsemalt väljendas komisjon koostööd tegeva eksportiva tootja tegelikud tootmise üldkulud kõigepealt protsendina kogu tegelikust tootmiskulust. Seejärel kohaldas komisjon sama protsendimäära tootmiskulu moonutamata väärtusele, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus. Komisjon pidas sellist lähenemisviisi käesoleval juhul mõistlikuks, kuna valitud Türgi tootja tootmise üldkulude kohta puudusid avalikult kättesaadavad andmed müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi esindamiseks (vt põhjendus 91) ning niimoodi arvutatud summa kajastab iga eksportiva tootja kasutatud tegelikke tootmistegureid, aga korrutatakse siis moonutamata tootmiskuluga asjaomases võrdlusriigis.

(91)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a neljanda taande kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus „moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(92)

Et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata väärtus, kasutas komisjon ainsa uurimisalust toodet tootva Türgi ettevõtja – Ak-Kim Kimya Sanayi Ve Ticaret Anonim Sirketi – finantsandmeid, nii nagu need on avaldatud andmebaasis Orbis (64). Tuginedes ettevõtjat käsitlevale kättesaadavale teabele, oli suurem osa tema äritegevusest seotud uurimisaluse tootega ja finantsaruannetes sisalduva teabe põhjal ei esinenud sellel perioodil erakorralisi sündmusi, mis oleksid tinginud esitatud teabe korrigeerimise.

(93)

Selle tulemusena lisati moonutamata tootmiskulule järgmine:

(94)

Uurimisperioodil müüs koostööd tegev eksportiv tootja liidus toodet üksnes väheolulises mahus. Seetõttu leiti, et hinnad olid ebatüüpilised. Seega ei pidanud komisjon seda müüki usaldusväärseks aluseks ekspordihinna kindlakstegemiseks dumpinguhinna arvutamise eesmärgil.

(95)

Vastavalt Comexti andmetele toimus uurimisperioodil peaaegu kogu import HRVst liitu eksportijalt, kelle puhul esialgsel uurimisel dumpingut ei tuvastatud (65) ja kes ei kuulu praegu läbivaatamisele.

(96)

Seega, kooskõlas eelmisel aegumise läbivaatamisel kasutatud metoodikaga võrdles komisjon koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt pärit kolmandatele riikidele (66) müüdud ekspordi hinda ja normaalväärtust, et analüüsida dumpingu kordumise tõenäosust, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

(97)

Et tagada normaalväärtuse ja ülejäänud maailmale müüdavate toodete ekspordihindade õiglane võrdlus, võttis komisjon korrigeerimise teel nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellega korrigeeriti FOB-eksportmüügi hindu seoses sisemaavedude, käitlus-, laadimis-, pakendamis-, panga teenustasude ja krediidikuludega, samal ajal kui CIF-müügi hindade puhul korrigeeriti peale eespool nimetatu ka mereveo ja selle kindlustusega seotud kulusid.

(98)

Kuna eksportiv tootja maksis käibemaksu kogu oma eksportmüügi pealt, korrigeeris komisjon arvutatud normaalväärtust täieliku käibemaksuga.

(99)

Seega leidis komisjon, et koostööd tegev tootja müüs kõikidele kolmandatele riikidele hinnaga, mis on üle 20 % normaalväärtusest madalam.

(100)

HRVs on 15 uurimisaluse toote tootjat. Läbivaatamistaotluses hindasid taotlejad siseinfo (67) põhjal, et Hiinal on märkimisväärne liigne tootmisvõimsus: vähemalt 75 000 tonni aastas (68). Nii suur tootmisvõimsus tähendab seda, et Hiina üksinda võiks katta liidu kogutarbimise, mis oli uurimisperioodil hinnanguliselt 35 000 kuni 45 000 tonni.

(101)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et Hiina on üks suurimaid peroksosulfaatide tootjaid maailmas ja tal on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida võidakse hõlpsalt liitu eksportida, kui meetmed kehtetuks tunnistataks.

(102)

Pealegi on liidu turg oma suhteliselt suure ulatuse ja stabiilselt kasvava tarbimisega, nagu on välja toodud jaotises 5.2, Hiina eksportivate tootjate jaoks endiselt atraktiivne.

(103)

Eeltoodut silmas pidades leidis komisjon, et esineb dumpingu kordumise tõenäosus, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda. Eelkõige järgmised asjaolud: Hiina puhul kindlaks tehtud normaalväärtuse tase, koostööd tegevalt tootjalt pärit ja kolmandatesse riikidesse saadetava ekspordi hinnatase, liidu turu atraktiivsus ning märkimisväärse tootmismahu olemasolu HRVs osutavad suurele tõenäosusele, et dumping võib korduda, kui praegused meetmed kehtetuks tunnistataks.

(104)

Liidus valmistab peroksosulfaate kaks tootjat. Nende toodang moodustab 100 % liidu kogutoodangust uurimisperioodil. Mõlemad tootjad toetasid läbivaatamistaotlust ja tegid uurimise ajal koostööd.

(105)

Need kaks ettevõtjat moodustavad seega alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses liidu tootmisharu ja neid nimetatakse edaspidi liidu tootmisharuks.

(106)

Et kaitsta alusmääruse artikli 19 kohaselt konfidentsiaalsust, esitatakse liidu kahe tootja andmed indekseeritud vormis või vahemikena.

(107)

Impordiandmeid analüüsiti CN-koodide tasemel kolme peamise samasuguse toote liigi puhul: ammooniumpersulfaat, naatriumpersulfaat, kaaliumpersulfaat, ning TARIC-koodi tasemel neljanda tooteliigi, peroksümonosulfaadi puhul. Impordianalüüsi täiendati alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud teabega.

(108)

Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu tootmisharu müügimahu põhjal liidu turul, Eurostatist saadud ning CN- ja TARIC-koodide tasemel arvutatud impordiandmete põhjal. Vajaduse korral müügimahtu kontrolliti ning ajakohastati võrreldes liidu tootjatelt saadud ja õigeks tunnistatud teabega.

(109)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tarbimine järgmiselt:

Tabel 2

Tarbimine

(110)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 8 %.

(111)

Nagu on osutatud põhjenduses 95, pärineb peaaegu kogu HRVst tulev import ühestainsast äriühingust, mille puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei tuvastatud. Arvestades asjaolu, et meetmetega kaetud import ei ole märkimisväärne (alla 1 % turuosast), leidis komisjon, et hinnad ei olnud tüüpilised. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et dumpinguhinnaga müüdud importtoodete hindade arengut ei saa analüüsida. Samal põhjusel polnud võimalik arvutada nende hindade allalöömist.

(112)

Muudest riikidest pärit, aga ka Hiinast dumpinguta müüdud impordi maht, hinnad ja turuosa vaatlusalusel perioodil on näha allolevas tabelis. Nagu on selgitatud põhjenduses 106, on konfidentsiaalsusnõuete tõttu turuosa näitajad ja Hiinast pärit dumpinguta müüdud impordi mahud avaldatud indekseerituna.

Tabel 3

Muudest kolmandatest riikidest pärit import ja dumpinguta import Hiinast

(113)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi (sealhulgas Hiinast pärit dumpinguta müüdud impordi) maht liidu turul kasvas vaatlusalusel perioodil umbes 25 % ja keskmine hind kerkis samal perioodil ligikaudu 6 %. Ka muudest kolmandatest riikidest pärit impordi (sealhulgas Hiinast pärit dumpinguta müüdud impordi) turuosa suurenes samal perioodil umbes 16 %. Samal ajal tõstis liidu tootmisharu oma hindu keskmiselt 5 %, nagu märgitakse põhjenduses 124.

(114)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga müüdud impordiga liidu tootmisharule kaasnevate mõjude uuring kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(115)

Liidu tootmisharu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 4

(116)

Sellest järeldub, et tootmisvõimsus suurenes veidi (2–4 %), aga tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine püsisid stabiilsena.

(117)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tootmisharu müük liidus järgmiselt:

Tabel 5

(118)

Liidu tootmisharu müük liidu turul jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks. Ometi kaotas liidu tootmisharu samal perioodil järk-järgult turuosa 7 % ulatuses, samal ajal kui liidu tarbimine suurenes 8 %.

(119)

Vaatlusalusel perioodil muutusid tööhõive tase ja tööviljakus liidu tootmisharus järgmiselt:

Tabel 6

(120)

Tööhõive paranes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, kasvades 3 %. Liidu tootmisharu töötajate tööviljakus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks. See on osaliselt tingitud liidu tootmisharu varasemate aastate jõupingutustest reageerida HRVst pärit dumpinguga impordist tekkinud survele ja juba kasvava tööviljakuse küündimisele kõrgele tasemele enne vaatlusalust perioodi.

(121)

Tarbimine liidus kasvas vaatlusalusel perioodil 8 %. Sellegipoolest ei suutnud liidu tootmisharu sellest väikesest tarbimise kasvust kasu lõigata, sest kaotas vaatlusalusel perioodil endiselt oma turuosa.

(122)

Vaatlusalusel perioodil muutusid valimisse kaasatud liidu tootjate varud järgmiselt:

Tabel 7

(123)

Ehkki liidu tootmisharu lõppvarud suurenesid 2015. aasta ja uurimisperioodi vahel märkimisväärselt, on see tõus tootmistaseme suhtes võrdlemisi väike.

(124)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidu sõltumatutele klientidele ja ühikukulu muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 8

(125)

Liidu tootmisharu kulud kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul 3–5 %. Samal ajal kerkisid selle toodete hinnad 4–6 %, nii et liidu tootmisharu suutis hinnatõusu arvelt kulude kasvu katta.

(126)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil kõikus liidu tootmisharu kasumlikkus oma madalaima punkti (6–8 % 2016. aastal) ja kõrgeima punkti (8–10 % 2017. aastal) vahel ning jäi alla esialgsel uurimisel kavandatud kasumile (12,0 %).

(127)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tootmisharu rahavoog 3 %, samal ajal kui investeeringute tase püsis stabiilsena.

(128)

2015. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas investeeringutasuvus, st kasumis väljendatud protsent investeeringute bilansilisest netoväärtusest, 10 %. Sama perioodi jooksul keskmine töötasu kasvas veidi, järgides sama suundumust mis ühiku tootmiskulu.

(129)

Nagu eespool selgitatud, ei toimunud vaatlusalusel perioodil HRVst dumpinguhinnaga importi ja seetõttu ei saanud dumpingumarginaali ulatust hinnata.

(130)

Vaatlusaluse perioodi jooksul ilmutas liidu tootmisharu varasema dumpingu mõjust taastumise märke. Liidu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, müük ja investeeringud püsisid stabiilsena, samal ajal kui rahavoog ja investeeringutasuvus arenesid positiivselt. Vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukord isegi paranes veidi. Seega, isegi kui müügimaht ei järginud liidu turul valitsevat nõudluse kasvu, sest müük jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks, jõudis komisjon järeldusele, et liidu tootmisharu paranes varasemast dumpingust.

(131)

Vaatlusalusel perioodil paranes liidu tootmisharu olukord. Enamik kahjunäitajaid näitas positiivset või stabiilset suundumust. Asjaolu, et liidu tootmisharu sai meetmetest kasu, selgitatakse muu hulgas kõrge tootmisvõimsuse rakendamise tasemega ning kassavoo ja investeeringutasuvuse kasvuga. HRV import liidu turul pärineb ainsalt Hiina tootjalt, kelle puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei tuvastatud. Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(132)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrollis komisjon järgmiseks olulise kahju kordumise tõenäosust, juhul kui HRV-vastastel meetmetel lastakse aeguda.

(133)

Analüüsiti järgmisi elemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus, muu hulgas kaalutlused peroksosulfaatide suhtes rakendatavate dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete olemasolu kohta muudes kolmandates riikides, Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumine muude kolmandate riikide turgudel ja mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(134)

HRV on ülekaalukalt kõige suurem uurimisaluse toote ülemaailmne eksportija. Tuginedes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordi koguväärtusele, oli Euroopa Liit HRV kolmas kõige olulisem eksporditurg (69).

(135)

Nagu eespool põhjendustes 100–101 selgitatud, on HRV tootjatel oluline tootmisvõimsus ja seega hinnanguliselt märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis ületas uurimisperioodil suurelt liidu kogutarbimist.

(136)

Liidu turg on suurim uurimisaluse toote importija terves maailmas (70). Pealegi, nagu on näidatud eespool tabelis 1, suurenes asjaomase toote tarbimine liidus 2015. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 8 %. See näitab, et liidu tarbimine on jätkuvalt suur ja kasvab. Oma suhteliselt suure ulatuse ja stabiilselt kasvava tarbimisega on liidu turg Hiina eksportivate tootjate jaoks endiselt atraktiivne.

(137)

Lisaks kohaldatakse uurimisaluse toote ekspordi puhul kolmandatesse riikidesse, nagu USAsse ja Indiasse, kaubanduse kaitsemeetmeid, mis muudavad Hiina eksportivate tootjate jaoks eksportimise nendele turgudele raskemaks ning teevad veelgi atraktiivsemaks liidu turu, kuhu see eksport võidakse ümber suunata.

(138)

Veel üks asjaolu, mis tõestab liidu turu atraktiivsust, on Hiina eksportivate tootjate hinnakujundusstrateegia. Sellega seoses võrreldi analüüsi korras liidu tootjate müügihindu ja koostööd tegeva Hiina tootja kolmandatele riikidele müüdava toote tehasehindu CIF-tasandil, lisades transpordi- ja kindlustuskulud liitu müümisel ning korrigeerides summat impordijärgsete kulude ja kokkuleppeliste tollimaksudega. Need arvutused näitasid, et Hiina ekspordihinnad on 26 % madalamad kui liidu tootjate müügihinnad, kui neid võrrelda samal tasandil. Samasugune analüüs tehti kõikide Hiina kolmandatesse riikidesse (välja arvatud liitu) müüdava kauba ekspordihindade põhjal, nagu on esitatud Globe Trade Atlases. Need arvutused näitasid, et Hiina ekspordihinnad on 18 % madalamad kui liidu tootjate müügihinnad, kui neid võrrelda samal tasandil. Seega võib põhjendatult eeldada, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, siseneb Hiina import liidu turule liidu tootmisharu hindadest madalamate hindadega.

(139)

Arvestades HRV suurt vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ja Hiina eksportivate tootjate hinnadünaamikat, nagu kokku võetud põhjendustes 134–138, on tõenäoline, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, on märkimisväärsed madala hinnaga peroksosulfaatide kogused liidus müügiks või sinna ümbersuunamiseks kättesaadavad juba lähiajal.

(140)

Sellest tulenevalt kaotab liidu tootmisharu, mis praegu suudab rahuldada liidu nõudlust, liidu turul tõenäoliselt nii müügimahu kui ka turuosa.

(141)

Et hinnata võimalikku mõju liidu tootmisharule, juhul kui meetmetel lastakse aeguda, analüüsis komisjon, mis võib liidu tootmisharu müügihindade, müügimahu ja kasumlikkusega juhtuda, kui madala hinnaga Hiina import siseneb liidu turule märkimisväärsetes mahtudes.

(142)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et kui meetmed aegusid perioodil 2002–2007, siis Hiina dumpinguhindadega eksport kasvas hüppeliselt 200 tonnilt 2001. aastal kuni peaaegu 9 000 tonnile 2006. aastal, mis viis liidu tootmisharus hinnalanguse, turuosa kaotuse ja kasumlikkuse märkimisväärse vähenemiseni.

(143)

Liidu tootmisharu varasema kogemuse ja praeguse konkurentsiolukorra põhjal uuris komisjon, kuidas tõenäoliselt mõjutab kahjunäitajaid see, kui meetmetel lastakse aeguda. Seetõttu viis komisjon läbi simulatsiooni järgmiste eelduste alusel:

(144)

Simulatsioon näitas, et meetmete aegumise tulemusel väheneb liidu tootmisharu müügimaht ühe aasta pärast umbes 13 % ja kahe aasta pärast 20 % ning samuti langeb liidu tootmisharu müügihind ligikaudu 15 %. Selle tagajärjel võivad kasumlikkuse näitajad muutuda praeguselt tasemelt olukorrani, mil liidu tootmisharu on ühe aasta pärast võimalikus kahjumis ja kahe aasta pärast kindlas kahjumis.

(145)

Ülaltoodule tuginedes järeldas komisjon, et HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamine tooks liidu tootmisharule tõenäoliselt kaasa olulise kahju kordumise lühikese aja jooksul.

(146)

Eespool põhjenduses 144 järeldati, et juhul kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, siis on tõenäoline, et liidu tootmisharu seisund halveneb tunduvalt. Seetõttu saaks liidu tootmisharu meetmete jätkumisest kasu, kuna liidu tootjad suudaksid säilitada oma müügimahtu, turuosa, kasumlikkust ja üldist positiivset majandusolukorda. Vastupidisel juhul ohustaks meetmete mittejätkumine oluliselt liidu tootmisharu elujõulisust, kuna on põhjust eeldada, et Hiina import suunatakse liidu turule ümber dumpinguhindadega ja märkimisväärses mahus, mis põhjustaks kahju kordumise.

(147)

Mitte ükski kasutaja, kellega ühendust võeti, ei saatnud küsimustikule vastuseid. Siiski esitas üks kasutaja, Wacker Chemie AG, väite, milles ta märkis, et meetmed tuleks lõpetada ja seda mitmel põhjusel, mida käsitletakse allpool.

(148)

Esiteks väitis kasutaja, et liidu tootmisharu areng oli vaatamata märkimisväärsele impordile Hiinast ja suurtele impordimahtudele muudest allikatest võrreldavate või tihti isegi madalamate hindadega positiivne. Seepärast peaks liidu tootmisharu suutma toime tulla edasise Hiinast pärit impordi konkurentsi tingimustes. Teiseks märkis Wacker Chemie, et liidu tootjad on olnud võimelised tõstma liidu turul hindu hoolimata tootmiskulude vähenemisest. Lisaks suurendaks meetmete tühistamine konkurentsi turul ja kõigi allikate suutlikkust toota peroksosulfaate konkurentsivõimeliste hindadega.

(149)

Nagu on täheldatud punktis 4.7, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kannatanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, vaid pigem tõstis vaatlusalusel perioodil oma müügihindu. Siiski oli müügihinna tõus seotud tootmiskulude võrdväärse suurenemisega (vt põhjendus 125). HRVst pärit impordi hindade ja mahtudega seoses tuletas komisjon meelde, et peaaegu kogu HRV import liitu pärines eksportijalt, kelle puhul esialgsel uurimisel dumpingut ei tuvastatud ja kes ei kuulu praegu läbivaatamisele. Pealegi toimus import muudest kolmandatest riikidest hindadega, mis on võrreldavad liidu tootmisharu hindadega, ja näitas pigem kasvavat kui kahanevat suundumust. Samuti selgus uurimisel, et toote olemus ja ka mitme tarnija olemasolu turul võimaldavad tarbijatel tarnijaid kergesti vahetada. Seetõttu lükkas komisjon kasutaja väited tagasi.

(150)

Samuti ilmnes esialgsel uurimisel, et uurimisaluse toote mõju tootmisahela järgmise etapi toodetele on üsna väike ja dumpinguvastase tollimaksu mõju oli vaieldav (71). Kasutajad ei esitanud teavet, mis lükkaks ümber eelmiste uurimiste järeldused, nagu oleks tollimaksu mõju nende äritegevusele tähtsusetu.

(151)

Ükski importija, kellega ühendust võeti, ei importinud uurimisalust toodet olulistes mahtudes ja seetõttu polnud neil vaja küsimustikule vastata. Ükski importija, kes andis endast läbivaatamise alguses komisjonile teada, ei esitanud märkusi.

(152)

Uurimisel selgus, et importijad saavad kerge vaevaga osta mitmetelt praegu turul tegutsevatelt pakkujatelt, eelkõige liidu tootmisharult, Ameerika Ühendriikide eksportijatelt ja dumpinguhindadeta müüvalt Hiina eksportijalt. Komisjon leidis esialgsel uurimisel, et peroksosulfaatide import moodustas importijate kogukäibest 0,03–1,3 protsenti (72). Et puudusid tõendid, mis selle tähelepaneku ümber lükkaksid, ja võttes arvesse, et uurimisaluse toote import ei olnud uurimisperioodil märkimisväärne, järeldas komisjon seega, et meetmed ei mõjuta importijaid ebaproportsionaalselt.

(153)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 kaalus komisjon mitmeid konkureerivaid huvisid, pidades eriti silmas vajadust kaitsta liidu tootmisharu kahju tõenäolise kordumise eest. Et puudusid igasugused tõendid, mis lükkaksid ümber esialgse uurimise tähelepanekud, järeldas komisjon, et importijad ja kasutajad ei ole huvitatud sellisest olulisest võimalusest, mille puhul meetmete säilitamine oleks selgelt ebaproportsionaalne. Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon järelduse, et liidu huvide seisukohalt ei ole praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu kaalukaid põhjusi.

(154)

8. novembril 2019 tegi komisjon teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses säilitada dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplik avalikustamine“), ja kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi. Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt avalikustatud järeldustele ühtegi vastuväitvat märkust.

(155)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse.

(156)

Eeltoodust tuleneb, et dumpinguvastaseid meetmeid, mida kohaldatakse Hiinast pärit peroksosulfaatide impordi suhtes, tuleks kohaldada ka edaspidi.

(157)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on vaja erimeetmeid, mis tagavad individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise. Äriühingud, millele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse kõigile muudele äriühingutele kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(158)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordile individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peaksid tolliasutused arvesse võtma ka muud peale selle dokumendi. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(159)

Kui sellise äriühingu, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, ekspordi maht suureneb märgatavalt ja seda eriti pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Selle käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(160)

Kui individuaalse dumpinguvastase tollimaksuga äriühing muudab oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda selle määra jätkuvat kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (73). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(161)

Võttes arvesse Euroop Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (74) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(162)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,