29.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/1

(1)

Määrusega (EL) nr 952/2013 (edaspidi „tolliseadustik”) antakse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping”) komisjonile volitused täiendada teatavaid tolliseadustiku mitteolemuslikke osasid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290. Seepärast kutsutakse komisjoni üles kasutama uusi volitusi Lissaboni lepingu järgses kontekstis, et tolliseadustikku oleks võimalik selgelt ja nõuetekohaselt kohaldada.

(2)

Ettevalmistuste käigus korraldas komisjon asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide ja asjaomaste sidusrühmadega, kes osalesid aktiivselt käesoleva määruse koostamises.

(3)

Tolliseadustik toetab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist (nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 70/2008/EÜ) (2) mis on võtmetähtsusega kaubanduse hõlbustamisel ning samal ajal tollikontrolli tõhususe tagamisel, vähendades seega ettevõtjate kulusid ja ühiskonna riske. Seepärast on kogu teabevahetuseks tolliasutuste vahel ning ettevõtjate ja tolliasutuste vahel ning sellise teabe säilitamiseks elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades vaja koostada spetsifikatsioonid selliste infosüsteemide jaoks, mille abil säilitatakse ja töödeldakse tolliinfot, ning sätestada komisjoni ja liikmesriikide vahelisel kokkuleppel kasutusele võetavate elektrooniliste süsteemide ulatus ja eesmärk. Samuti tuleb esitada konkreetsemat teavet tolliformaalsuste või -protseduuridega seotud erisüsteemide kohta või süsteemide puhul, mille ELi ühtlustatud liides on määratletud sellise süsteemi komponendina, mis tagab otsese ja ELis ühtlustatud juurdepääsu kaubavahetusele, teenuse vormis, mis on integreeritud elektroonilisse tollisüsteemi.

(4)

Komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 (3) sätestatud elektroonilistel süsteemidel põhinevad protseduurid, mida on juba impordi-, ekspordi- ja transiidivaldkonnas kohaldatud, on osutunud tõhusaks. Seepärast tuleks tagada nende õigusnormide kohaldamise järjepidevus.

(5)

Selleks et lihtsustada ja ühtlustada elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamist, tuleks sätestada ühised andmenõuded iga valdkonna kohta, kus neid vahendeid kasutama hakatakse. Ühised andmenõuded peaksid olema kooskõlas liidu ja liikmesriikide kehtivate andmekaitsesätetega.

(6)

Postiettevõtjate ja teiste ettevõtjate vahel võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks kiri- ja postisaadetiste tollivormistuseks vastu võtta ühtne raamistik, mis võimaldaks kasutada elektroonilisi süsteeme. Eesmärgiga tagada kaubanduse hõlbustamine, hoides ära pettust ja kaitstes tarbijate õigusi, tuleks postisaadetiste deklareerimiseks tollile sätestada asjakohased ja teostatavad eeskirjad, milles võetaks nõuetekohaselt arvesse postiettevõtjate kohustust osutada universaalseid postiteenuseid kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidega.

(7)

Selleks et saavutada ettevõtjate ja tolli jaoks suurem paindlikkus, peaks olema võimalik kasutada elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevaid vahendeid olukordades, kus ka pettuse oht on väike. Need olukorrad peaksid eelkõige hõlmama tollivõlast teatamist ja imporditollimaksuvabastuse tingimuste täitmist kinnitava teabe vahetamist, tolli võimalust esitada teade samade vahenditega kui deklarant, kes on esitanud deklaratsiooni elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahenditega, tolli viitenumbri (MRN) esitamist transiidil muul viisil kui transiidi saatedokumendiga, võimalust esitada tagasiulatuv ekspordideklaratsioon, kaup väljumistolliasutusele ja tõendusmaterjal kauba väljaviimise kohta liidu tolliterritooriumilt või taotlusega seotud teabe vahetamist ja salvestamist ning siduva päritoluinformatsiooniga seotud otsust.

(8)

Olukordades, kus elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamisega kaasnevad ettevõtjate jaoks ülemäärased pingutused, tuleks nende leevendamiseks lubada teiste vahendite kasutamist, eelkõige liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks piiratud väärtusega kaubasaadetiste puhul, või suulise deklaratsiooni kasutamist kommertskauba eksportimisel, tingimusel et selle kauba väärtus ei ületa statistilist läve. Sama kehtib ka reisija puhul, kes ei ole ettevõtja, olukordades, kus ta esitab taotluse liidu kauba tollistaatuse tõendi saamiseks, või teatava pikkusega kalalaevade puhul. Kohustuste tõttu, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, millega nähakse ette paberipõhised protseduurid, läheks elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamise nõue nende kokkulepetega vastuollu.

(9)

Selleks et ettevõtjatel oleks kordumatu tunnusnumber, tuleks selgitada, et iga ettevõtja registreeritakse ainult üks kord selgelt määratletud andmekogumi abil. Nende ettevõtjate registreerimine, kes ei ole asutatud Euroopa Liidus, ja muude isikute kui ettevõtjate registreerimine võimaldab nõuetekohaselt toimida elektroonilistel süsteemidel, mille jaoks on vaja EORI-numbrit, mis on kindel viide ettevõtjale. Andmeid ei tohiks säilitada kauem kui vaja ning seepärast tuleks ette näha EORI-numbri kehtetuks tunnistamise eeskirjad.

(10)

Tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsust taotleva isiku (taotleja) ärakuulamise õiguse kasutamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et taotleja saaks oma seisukoha ette valmistada ja tollile esitada. Seda tähtaega tuleks siiski lühendada juhul, kui otsus on seotud sellise kauba kontrollimise tulemustega, mida ei ole nõuetekohaselt tollile deklareeritud.

(11)

Selleks et saavutada tasakaal tolli ülesannete tõhususe ja ärakuulamisõiguse järgimise vahel, on vaja kehtestada teatavad isikute ärakuulamise erandid.

(12)

Selleks et toll saaks teha kogu liidus kehtivad otsused kõige tõhusamalt, tuleks kehtestada ühetaolised ja selged tingimused nii tolliametitele kui ka taotlejale. Need tingimused peaksid olema eelkõige seotud otsuse tegemise taotluse aktsepteerimisega mitte üksnes uute taotluste puhul, vaid võtma arvesse ka mis tahes varasemaid tühistatud või kehtetuks tunnistatud otsuseid, kuna aktsepteerimine peaks hõlmama ainult neid taotlusi, mis sisaldavad elemente, mida toll vajab taotluse analüüsimiseks.

(13)

Kui toll küsib otsuse tegemiseks vajalikku lisateavet, on asjakohane pikendada kõnealuse otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaega, et tagada taotleja esitatud kogu teabe piisav kontroll.

(14)

Teatavatel juhtudel peaks otsus jõustuma kuupäeval, mis erineb sellest, mil taotleja otsuse kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks; see kehtib juhul, kui taotleja on taotlenud erinevat jõustumiskuupäeva või kui otsus jõustub tingimusel, et taotleja on lõpule viinud teatavad formaalsused. Sellised juhud tuleb selguse ja õiguskindluse huvides põhjalikult kindlaks määrata.

(15)

Samadel põhjustel tuleks põhjalikult kindlaks määrata ka juhud, mil tollil on kohustus otsust uuesti hinnata ja vajaduse korral selle kehtivus peatada.

(16)

Vajaliku paindlikkuse tagamiseks ja auditipõhiste kontrollide lihtsustamiseks tuleks kehtestada täiendav kriteerium nendeks juhtudeks, kui tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandale lõigule vastavat pädevat tolliasutust ei ole võimalik kindlaks teha.

(17)

Kaubavahetuse hõlbustamiseks on soovitatav kindlaks määrata, et siduva informatsiooniga seotud otsuste kohta tehtud taotlused võib esitada ka liikmesriigis, kus seda informatsiooni hakatakse kasutama.

(18)

Siduvat informatsiooni käsitlevate nõuetele mittevastavate või ühtlustamata otsuste tegemise vältimiseks on asjakohane määrata kindlaks, et selliste otsuste tegemise korral peaksid kehtima konkreetsed tähtajad juhul, kui tavapärasest tähtajast ei saa kinni pidada.

(19)

Kuigi volitatud ettevõtjaga seotud lihtsustused tuleks sobivuse tõttu kindlaks määrata tollilihtsustusi käsitlevate erisätete osana, tuleks volitatud ettevõtjaga seotud lihtsustuste hindamisel lähtuda konkreetse protsessiga seotud turvalisus- ja julgeolekuriskidest. Kuna neid riske hinnatakse siis, kui tolliseadustiku artikli 38 lõike 2 punktis b osutatud turvalisuse ja julgeoleku valdkonna volitatud ettevõtja esitab tollideklaratsiooni või reekspordideklaratsiooni kauba kohta, mis viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, tuleks teha turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil riskianalüüs üksnes selle deklaratsiooni alusel ja mitte nõuda täiendavaid andmeid turvalisuse ja julgeoleku kohta. Võttes arvesse volitatud ettevõtja staatuse andmise kriteeriume, peaks volitatud ettevõtja saama kontrollide puhul sooduskohtlemise osaliseks, välja arvatud juhul, kui kontrolle takistatakse või neid nõutakse konkreetse ohu tõttu või vastavalt liidu õigusaktidele.

(20)

Otsusega 94/800/EÜ (4) kiitis nõukogu heaks Marrakechis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepingu (WTO-GATT 1994). Päritolureeglite lepingus sätestatakse, et erireeglid päritolu määramiseks mõnes tootesektoris peaksid eelkõige võtma aluseks riigi, kus tootmisprotsessi tulemusel on muutunud kauba tariifne klassifikatsioon. Ainult juhul, kui kõnealusest kriteeriumist lähtudes ei ole võimalik viimase olulise töötlemise riiki kindlaks määrata, võib kasutada muid kriteeriume, näiteks lisandväärtuse kriteeriumi või konkreetse töötlemistoimingu kriteeriumi. Võttes arvesse, et liit on kõnealuse lepingu osaline, on asjakohane kehtestada liidu tollialastes õigusaktides sätted, mis kajastaksid lepingus sätestatud põhimõtteid, mille alusel määratakse kindlaks riik, kus toimus kauba viimane oluline töötlemine.

(21)

Selleks et hoida ära imporditud kauba päritoluga manipuleerimist, mille eesmärk on vältida kaubanduspoliitika meetmete kohaldamist, tuleks viimast olulist töötlemist või toimingut mõnel juhul pidada majanduslikult põhjendamatuks.

(22)

Tuleks kehtestada päritolureeglid, mida kohaldatakse seoses mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlusega ja kumulatsiooniga, mida kohaldatakse liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames ja liidu poolt teatavate riikide või territooriumide suhtes ühepoolselt vastu võetud tariifsete soodusmeetmete raames, tagamaks et asjaomaseid soodustusi tehakse ainult nende toodete suhtes, mis on tegelikult pärit üldiste tariifsete soodustuste kava alusel soodustatud riikidest ning nimetatud riikidest või territooriumidelt ja et nendest soodustustest saavad kasu kavandatud kaubasaajad.

(23)

Selleks et vältida ebaproportsionaalseid halduskulusid, tagades samal ajal liidu finantshuvide kaitse, on lihtsustamise ja hõlbustamise huvides vaja tagada, et luba, mis antakse konkreetsete kriteeriumide alusel tolliväärtusega seotud konkreetsete summade kindlaksmääramiseks, vastaks asjakohastele tingimustele.

(24)

On vaja kehtestada arvutusmeetodid, et määrata kindlaks seestöötlemisprotseduuri alusel saadud töödeldud toodetelt makstav imporditollimaks, ja samuti juhud, kui tekib tollivõlg seoses välistöötlemisprotseduuril saadud töödeldud toodetega ja kui nõutakse sisse koguseline imporditollimaks.

(25)

Ajutise impordi protseduurile suunatud kauba suhtes ei tohiks nõuda tagatist, kui see ei ole majanduslikult põhjendatud.

(26)

Tollivõla tasumise tagamiseks kõige rohkem kasutatud tagatise liigid on sularahasissemakse või sellega samaväärne tagatis või käendaja võetud kohustus; ettevõtjal peaks siiski olema võimalus esitada tollile ka muud liiki tagatisi, kui need annavad samaväärse kindluse, et tollivõlale ja muudele maksudele vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasutakse. Seepärast on vaja kindlaks määrata muud tagatise liigid ja nende kasutamisega seotud erieeskirjad.

(27)

Selleks et tagada liidu ja liikmesriikide finantshuvide nõuetekohane kaitse ning ettevõtjatevahelised võrdsed võimalused, peaksid ettevõtjad kasu saama üksnes üldtagatise vähendamisest või tagatise nõudest loobumisest, kui nad vastavad teatavatele usaldusväärsust tõendavatele tingimustele.

(28)

Selleks et tagada õiguskindlus, on vaja täiendada tolliseadustiku eeskirju tagatise vabastamise kohta, kui kaup suunatakse liidu transiidiprotseduurile ja kasutatakse CPD- või ATA-märkmikku.

(29)

Tollivõlast teatamine ei ole põhjendatud teatavatel juhtudel, kui asjaomane summa on väiksem kui kümme eurot. Toll peaks seepärast olema sellistel juhtudel tollivõlast teatamise kohustusest vabastatud.

(30)

Selleks et vältida sissenõudmismenetlust olukorras, kui tõenäoliselt vähendatakse impordi- ja eksporditollimaksu, on vaja sätestada tollimaksu tasumise tähtaja peatamine kuni otsuse tegemiseni. Liidu ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmiseks tuleks nõuda tagatist, et saada sellisest peatamisest kasu, välja arvatud juhul, kui see põhjustaks tõsiseid majandus- või sotsiaalseid raskusi. Sama peaks kehtima ka nõuete täitmata jätmisest tuleneva tollivõla korral, tingimusel et asjaomast isikut ei saa süüdistada pettuses ega ilmses hooletuses.

(31)

Selleks et tagada tolliseadustiku rakendamise ühtsed tingimused ja pakkuda selgitusi üksikasjalike eeskirjade kohta, mille alusel tolliseadustiku sätteid rakendatakse, kaasa arvatud spetsifikatsioonid ja protseduurid, mida tuleb täita, tuleks lisada nõuded ja selgitused, milles käsitletakse tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise taotluse tingimusi, tagasimaksmis- või vähendamisotsusest teatamist ning tagasimaksmis- või vähendamisotsuse tegemisega seotud formaalsusi ja tähtaega. Kui otsuseid teevad liikmesriikide tolliasutused, tuleks kohaldada üldsätteid, kuid asjakohane oleks ette näha eriprotseduur nendel juhtudel, kui otsuse peab tegema komisjon. Käesoleva määrusega reguleeritakse menetlust, mis on seotud komisjoni tehtava tagasimaksmis- või vähendamisotsusega, eelkõige seoses toimiku saatmisega komisjonile, otsusest teatamisega ja ärakuulamisõiguse kohaldamisega, võttes arvesse liidu huvi tollialaste sätete järgimise tagamisel ja heas usus tegutsevate ettevõtjate huvi.

(32)

Kui tollivõlg lõpeb selliste vajakajäämiste tõttu, mis ei mõjuta märkimisväärselt asjaomase tolliprotseduuri nõuetekohast toimimist, peaksid need olukorrad eelkõige hõlmama juhtumeid, mis on seotud teatavate kohustuste täitmata jätmisega, kui neid juhtumeid saab hiljem lahendada.

(33)

Sisenemise ülddeklaratsiooniga seotud elektroonilise süsteemi kasutamisest saadud kogemused ja ELi tegevuskavast lennukauba julgestuse kohta (5) tulenevad tollialased nõuded on toonud esile vajaduse parandada selliste deklaratsioonide andmete kvaliteeti ning eelkõige nõuda tarneahelas tegelikult osalevatelt pooltelt tehingute sooritamise ja kauba liikumise soodustamist. Kuna lepingutingimused takistavad vedajat kõiki nõutavaid andmeid esitamast, tuleks sellised juhtumid ning andmeid valdavad ja esitavad isikud kindlaks määrata.

(34)

Selleks et veelgi suurendada lennutranspordi turvalisust ja julgeolekut ning meretranspordi puhul tõhustada konteinerlastiga seotud riskianalüüsi, tuleks nõutavad andmed esitada enne kauba laadimist õhusõidukile või laevale, kuid kauba vedamisel muude transpordivahenditega võib riskianalüüsi teha tulemuslikult ka siis, kui andmed esitatakse enne kauba saabumist liidu tolliterritooriumile. Samal põhjusel on õigustatud Ülemaailmse Postiliidu õigusaktide alusel veetava kauba sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest üldise loobumise asemel loobuda sellest nõudest kirjavahetuse puhul ja loobuda kõikidest kauba väärtusel põhinevatest nõuetest, kuna väärtuse põhjal ei ole võimalik hinnata turvalisus- ja julgeolekuriske.

(35)

Kauba tõrgeteta vedamise tagamiseks on asjakohane kohaldada teatavaid tolliformaalsusi ja -kontrolle liidu kaubaga kauplemisel nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (6) või nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (7) sätete kohaldamisalasse kuuluvate liidu tolliterritooriumi osade ja liidu ülejäänud tolliterritooriumi vahel või kauplemisel nimetatud territooriumi nende osade vahel, mille kohta kõnealused sätted ei kehti.

(36)

Kauba esitamine liidu tolliterritooriumile saabumisel ja kauba ajutine ladustamine peaks üldjuhul toimuma vastavalt pädevas tolliasutuses ja ajutise ladustamise rajatises, mida tohib pidada ainult tolliasutuse poolt välja antud loa omanik. Kuid ettevõtjate ja tolli suurema paindlikkuse saavutamiseks on asjakohane ette näha võimalus kiita kauba esitamise jaoks heaks ka muu koha kui pädev tolliasutus ja kauba ajutise ladustamise jaoks ka muu koha kui ajutise ladustamise rajatis.

(37)

Selleks et pakkuda ettevõtjatele suuremat selgust seoses liidu tolliterritooriumile saabuva kauba tollikäitlusega, tuleks määrata kindlaks eeskirjad olukordadeks, kui ei kohaldata eeldust, et kaubal on liidu tollistaatus. Peale selle tuleks sätestada eeskirjad olukordadeks, kui kaubal säilib liidu kauba tollistaatus juhul, kui see viiakse ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja ja tuuakse seejärel tagasi, nii et kauplejad ja toll saavad seda kaupa taassisenemisel tõhusalt käidelda. Liidu kauba tollistaatuse tõendi koostamise hõlbustamise tingimuste kindlaksmääramisel tuleks võtta eesmärgiks vähendada ettevõtjate halduskoormust.

(38)

Selleks et lihtsustada imporditollimaksust vabastamise nõuetekohast kohaldamist, on asjakohane kindlaks määrata juhud, kui kaup loetakse tagasi tooduks samas seisundis, kui see eksporditi, ja erijuhud sellise tagasitoodud kauba puhul, mille suhtes kohaldati sooduskohtlemist ühise põllumajanduspoliitika raames sätestatud meetmete alusel ja imporditollimaksust vabastamist.

(39)

Kui kauba tolliprotseduurile suunamisel kasutatakse lihtsustatud tollideklaratsiooni regulaarselt, peaks loa omanik vastama volitatud ettevõtja suhtes kehtivatele tingimustele ja kriteeriumidele, et tagada kõnealuse deklaratsiooni asjakohane kasutamine. Tingimused ja kriteeriumid peaksid olema vastavuses lihtsustatud tollideklaratsioonide regulaarsest kasutamisest saadava kasuga. Lisaks tuleks kehtestada ühtlustatud eeskirjad seoses tähtaegadega, mille jooksul tuleb esitada lisadeklaratsioon ja lisadokumendid, kui need puudusid lihtsustatud tollideklaratsiooni esitamise ajal.

(40)

Selleks et saavutada lihtsustamise ja kontrolli vahelist tasakaalu, tuleks kehtestada eriprotseduuride puhul kehtivatest tingimustest erinevad asjakohased tingimused lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamiseks ja deklarandi arvestuskande tegemiseks, mis on kauba tolliprotseduurile suunamise lihtsustused.

(41)

Kauba väljaveo järelevalvet käsitlevate nõuete tõttu peaks deklarandi arvestuskande tegemine ekspordi ja reekspordi korral olema võimalik üksnes juhul, kui toll saab tehingu põhjal hakkama ilma tollideklaratsioonita, ja see peaks piirduma üksnes erijuhtudega.

(42)

Kui tariifikvoodi eraldamise taotluse tõttu ei maksta tõenäoliselt imporditollimaksu summat, ei tohiks kauba vabastamise tingimuseks seada tagatise esitamist, kui ei ole alust arvata, et tariifikvoot lähiajal ammendatakse.

(43)

Selleks et saavutada ettevõtjate ja tolli jaoks suurem paindlikkus, tuleks volitatud banaanikaalujatel lubada koostada banaanide kaalumise sertifikaadid, mida kasutatakse lisadokumentidena vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonide kontrollimisel.

(44)

Teatavates olukordades on asjakohane, et tollivõlga ei teki ja loa omanik ei pea imporditollimaksu maksma. Seepärast peaks olema võimalik pikendada sellistel juhtudel eriprotseduuri lõpetamise tähtaega.

(45)

Selleks et saavutada õige tasakaal nii tolliasutuste kui ka ettevõtjate halduskoormuse vähendamisel ning transiidiprotseduuri nõuetekohasel kohaldamisel ja väärkasutamise juhtude vältimisel, tuleks usaldusväärsetele ettevõtjatele teha kättesaadavaks transiidilihtsustused ja seda ühtlustatud kriteeriumide alusel võimalikult laias ulatuses. Seepärast peaksid nende lihtsustuste kasutamise nõuded olema kooskõlas tingimuste ja kriteeriumidega, mida kohaldatakse nende ettevõtjate suhtes, kes tahavad saada volitatud ettevõtja staatust.

(46)

Selleks et vältida võimalikke pettusi ekspordiga seotud teatava transiidi korral, tuleks kehtestada eeskirjad erijuhtudeks, kui liidu tollistaatusega kaup suunatakse välistransiidiprotseduurile.

(47)

Liit on ajutise impordi konventsiooni (Istanbuli konventsioon) (8) ja selle hilisemate muudatuste osaline. Seepärast peavad käesolevas määruses sätestatud ajutise impordi protseduuri erikasutuse nõuded, mis lubavad ajutiselt kasutada liidu tolliterritooriumil liiduvälist kaupa täieliku või osalise imporditollimaksuvabastusega, olema kooskõlas kõnealuse konventsiooniga.

(48)

Tolliladustamise, vabatsoonide, lõppkasutuse, seestöötlemise ja välistöötlemisega seotud tolliprotseduure tuleks lihtsustada ja tõhustada, et muuta eriprotseduuride kasutamine kaubandussektori jaoks ligitõmbavamaks. Seepärast tuleks erinevad seestöötlemisprotseduurid (tagasimakse- ja peatamissüsteem) ja tollikontrolli all töötlemine liita üheks seestöötlemisprotseduuriks.

(49)

Õiguskindluse ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks on vaja sätestada juhud, mille puhul on vaja kontrollida sees- ja välistöötlemise majanduslikke tingimusi.

(50)

Selleks et kaubandussektor saaks ekvivalentkauba kasutamisega seotud suuremast paindlikkusest kasu, peaks olema võimalik kasutada ekvivalentkaupa välistöötlemisprotseduuri alusel.

(51)

Halduskulude vähendamiseks peaks erikasutuse ja -töötlemise lubade kehtivusaeg olema pikem kui määruses (EMÜ) nr 2454/93 sätestatud kehtivusaeg.

(52)

Tolliprotseduuri kokkuvõtet ei tuleks nõuda mitte üksnes seestöötlemise, vaid ka lõppkasutuse korral, et lihtsustada mis tahes imporditollimaksusumma sissenõudmist ja kaitsta sellega liidu finantshuve.

(53)

Tuleks selgelt määrata kindlaks juhud, mil muule eriprotseduurile kui transiidiprotseduurile suunatud kauba vedamine on lubatud, et ei oleks vaja kasutada liidu välistransiidiprotseduuri, kuna selleks oleks vaja kaht täiendavat tollideklaratsiooni.

(54)

Selleks et tagada kõige tõhusam ja kõige vähem häireid põhjustav riskianalüüs, tuleks väljaveoeelne deklaratsioon esitada tähtaja jooksul, mille puhul on arvesse võetud asjaomase transpordiliigi konkreetset olukorda. Meretranspordi puhul tuleks konteinerlasti kohta nõutud andmed esitada juba enne laeva lastimist, kuid muu kauba vedamisel saab riskianalüüsi teha tõhusalt ka siis, kui andmed esitatakse kauba väljaviimisel liidu tolliterritooriumilt. Väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise kohustusest tuleks loobuda, kui kauba liik, selle vedamise vahendid või selle eriline olukord võimaldab sellist hindamist, mille puhul ei ole vaja nõuda andmeid turvalisuse ja julgeoleku kohta, ilma et see piiraks ekspordi- või reekspordideklaratsiooniga seotud kohustuste täitmist.

(55)

Selleks et saavutada tolli suurem paindlikkus ekspordiprotseduuri raames teatavate eeskirjaeiramistega tegelemisel, peaks olema võimalik tolli algatusel tollideklaratsioon kehtetuks tunnistada.

(56)

Selleks et kaitsta ettevõtjate seaduslikke huve ja tagada tolliseadustiku ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (9) ja määruse (EMÜ) nr 2454/93 sätete alusel tolli poolt tehtud otsuste ja antud lubade jätkuv kehtivus, on vaja kehtestada üleminekusätted, mis võimaldaksid nende otsuste ja lubade kohandamist vastavalt uutele õigusnormidele.

(57)

Selleks et liikmesriikidel oleks piisavalt aega kohandada transiidiprotseduuri alusel kauba kindlakstegemiseks kasutatavaid tollitõkendeid ja erilisi tõkendeid vastavalt käesolevas määruses sätestatud uutele nõuetele, on asjakohane ette näha üleminekuperiood, mille jooksul võivad liikmesriigid kasutada tõkendeid, mis vastavad määruses (EMÜ) nr 2454/93 sätestatud tehnilistele kirjeldustele.

(58)

Tolliseadustikku täiendavad üldreeglid on omavahel tihedalt seotud, neid ei saa nende sisu seotuse tõttu eraldada ja need sisaldavad horisontaalseid eeskirju, mida kohaldatakse mitme tolliprotseduuri suhtes. Seepärast on asjakohane koondada need ühte määrusesse, et tagada õiguslik sidusus.

(59)

Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada alates 1. maist 2016, et võimaldada tolliseadustiku täielikku kohaldamist,

1)

„põllumajanduspoliitika meede” – sätted, mis on seotud lisa 71-02 punktidega 1, 2 ja 3 hõlmatud toodete impordi- või eksporditoimingutega;

2)

„ATA-märkmik” – ajutise impordi korral kasutatav rahvusvaheline tollidokument, mis antakse välja vastavalt ATA- või Istanbuli konventsioonile;

3)

„ATA-konventsioon” – 6. detsembril 1961 Brüsselis koostatud kaupade ajutise impordi ATA-märkmikku käsitlev tollikonventsioon;

4)

„Istanbuli konventsioon” – 26. juunil 1990 Istanbulis koostatud ajutise impordi konventsioon;

5)

„pagas” – füüsilise isiku reisiga seoses mis tahes viisil veetav kaup;

6)

„tolliseadustik” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik;

7)

„liidu lennujaam” – liidu tolliterritooriumil asuv lennujaam;

8)

„liidu sadam” – liidu tolliterritooriumil asuv meresadam;

9)

„ühistransiidiprotseduuri konventsioon” – ühistransiidiprotseduuri käsitlev konventsioon (10);

10)

„ühistransiidiprotseduuri kohaldav riik” – ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga ühinenud riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

11)

„kolmas riik” – väljaspool liidu tolliterritooriumi asuv riik või territoorium;

12)

„CPD-märkmik” – transpordivahendi ajutiseks impordiks kasutatav rahvusvaheline tollidokument, mis antakse välja vastavalt Istanbuli konventsioonile;

13)

„lähtetolliasutus” – tolliasutus, kus aktsepteeritakse tollideklaratsioon, millega kaup suunatakse transiidiprotseduurile;

14)

„sihttolliasutus” – tolliasutus, kus esitatakse transiidiprotseduurile suunatud kaup, et lõpetada protseduur;

15)

„esimese sisenemiskoha tolliasutus” – tolliasutus, kes on pädev teostama tollijärelevalvet kohas, kus kaupa vedav transpordivahend saabub liidu tolliterritooriumile väljastpoolt kõnealust territooriumi;

16)

„eksporditolliasutus” – tolliasutus, kus esitatakse liidu tolliterritooriumilt väljaviidava kauba kohta ekspordideklaratsioon või reekspordideklaratsioon;

17)

„protseduurile suunav tolliasutus” – tolliseadustiku artikli 211 lõikes 1 osutatud eriprotseduuri kasutamise loal märgitud tolliasutus, kellel on volitused vabastada kaup eriprotseduuri jaoks;

18)

„ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number)” – liidu tolliterritooriumil kasutatav kordumatu tunnusnumber, mille toll annab ettevõtjale või muule isikule, et registreerida ta tollialastel eesmärkidel;

19)

„eksportija” –

20)

„üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted” – riigis teataval ajal tunnustatud või usaldusväärset toetust omavad põhimõtted selle kohta, millised majandusressursid ja -kohustused tuleks registreerida aktiva ja passivana, millised aktiva ja passiva muutused tuleks registreerida, kuidas tuleks hinnata aktivat ja passivat ning nende muutumist, milline teave tuleks avalikustada ja kuidas seda teha ning millised finantsaruanded tuleks koostada;

21)

„mittekaubanduslikku laadi kaup” –

22)

„tolli viitenumber (MRN)” – registreerimisnumber, mille pädev tolliasutus annab tolliseadustiku artikli 5 punktides 9–14 osutatud deklaratsioonidele või teatistele, TIR-veoetappidele või liidu kauba tollistaatust tõendavatele dokumentidele;

23)

„tolliprotseduuri lõpetamise tähtaeg” – aeg, mille jooksul eriprotseduurile, välja arvatud transiidiprotseduur, suunatud kaup või töödeldud tooted peavad olema suunatud järgmisele tolliprotseduurile, hävitatud, liidu tolliterritooriumilt välja viidud või suunatud ettenähtud lõppkasutusse. Välistöötlemisprotseduuri puhul tähendab tolliprotseduuri lõpetamise tähtaeg ajavahemikku, mille jooksul ajutiselt eksporditud kaupa võib töödeldud kujul reimportida liidu tolliterritooriumile ja lubada vabasse ringlusse, et selle saaks täielikult või osaliselt imporditollimaksust vabastada;

24)

„postisaadetistes sisalduv kaup” – kirjavahetusest erinev kaup, mis sisaldub postipakis ja mida veetakse postiettevõtja vastutusel vastavalt 10. juulil 1984 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni sätetele;

25)

„postiettevõtja” – liikmesriigis asutatud ettevõtja, kelle liikmesriik on määranud osutama ülemaailmse postikonventsiooniga reguleeritud rahvusvahelisi teenuseid;

26)

„kirjavahetus” – kirjad, postkaardid, rahvusvahelises pimedate kirjas kirjutatud kirjad ja trükimaterjal, mille eest ei tule tasuda impordi- ega eksporditollimaksu;

27)

„välistöötlemine (IM/EX)” – välistöötlemisprotseduuri puhul ekvivalentkaubast saadud töödeldud toote import enne selle kauba eksporti, mida see asendab, vastavalt tolliseadustiku artikli 223 lõike 2 punktile d;

28)

„välistöötlemine (EX/IM)” – välistöötlemisprotseduuri puhul liidu kauba eksport enne töödeldud toote importi;

29)

„seestöötlemine (EX/IM)” – seestöötlemisprotseduuri puhul ekvivalentkaubast saadud töödeldud toote eksport enne selle kauba importi, mida see asendab, vastavalt tolliseadustiku artikli 223 lõike 2 punktile c;

30)

„seestöötlemine (IM/EX)” – seestöötlemisprotseduuri puhul liiduvälise kauba import enne töödeldud toote eksporti;

31)

„üksikisik” – nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ määratletud füüsiline isik, kes ei ole maksukohustuslane;

32)

„I tüüpi avalik tolliladu” – avalik tolliladu, kus tolliseadustiku artikli 242 lõikes 1 osutatud kohustuste eest vastutavad loa omanik ja protseduuri pidaja;

33)

„II tüüpi avalik tolliladu” – avalik tolliladu, kus tolliseadustiku artikli 242 lõikes 2 osutatud kohustuste eest vastutab protseduuri pidaja;

34)

„ühtne veodokument” – tollistaatuse kontekstis liikmesriigi väljastatud transpordidokument, mis hõlmab kauba vedu liidu tolliterritooriumil asuvast lähtekohast samal territooriumil asuvasse sihtkohta dokumendi väljastanud vedaja vastutusel;

35)

„erikorraga maksuterritoorium” – liidu tolliterritooriumi osa, kus ei kehti nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) ega nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ) sätted;

36)

„järelevalve tolliasutus” –

37)

„TIR-konventsioon” – 14. novembril 1975 Genfis koostatud TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo konventsioon;

38)

„TIR-veoetapp” – kauba vedu liidu tolliterritooriumil TIR-konventsiooni alusel;

39)

„ümberlaadimine” – toodete ja kauba laadimine ühelt transpordivahendilt teisele transpordivahendile;

40)

„reisija” – füüsiline isik, kes:

41)

„jäätmed ja jäägid” – üks kahest järgmisest:

42)

„kaubaalus” – alusega vahend, millele võib kinnitada kaubakoguse, nii et see moodustab lastiühiku, mida saab vedada, mehaaniliste vahendite abil käidelda või riita laduda. See vahend koosneb kahest vahetaladega eraldatud alusest või ühest jalgade peal olevast alusest; selle kõrgus on piiratud, nii et kaupa saab liigutada tõstukiga või kaubaaluste teisaldajaga; sellel võib olla või mitte olla pealiskonstruktsioon;

43)

„liidu kalatöötlemislaev” – laev, mis on registreeritud liikmesriigi territooriumi sellises osas, mis asub liidu tolliterritooriumil, sõidab liikmesriigi lipu all, ei püüa merekalapüügisaadusi, kuid töötleb neid saadusi oma pardal;

44)

„liidu kalalaev” – laev, mis on registreeritud liikmesriigi territooriumi sellises osas, mis asub liidu tolliterritooriumil, sõidab liikmesriigi lipu all, püüab merekalapüügisaadusi ja vajaduse korral töötleb neid oma pardal;

45)

„regulaarlaevaliin” – laevaliin, mille puhul veetakse kaupa laevadega, mis sõidavad ainult liidu sadamate vahel ning mille lähte- või sihtpunktiks ega külastatavaks sadamaks ei ole ükski punkt väljaspool liidu tolliterritooriumi ega liidu sadama vabatsoonis.

a)

ta esitab liidu tolliterritooriumil järgmistest deklaratsioonidest erineva tollideklaratsiooni:

b)

ta esitab liidu tolliterritooriumil väljumise või sisenemise ülddeklaratsiooni;

c)

ta esitab liidu tolliterritooriumil ajutise ladustamise deklaratsiooni;

d)

ta tegutseb mere-, sisevee- või lennutranspordi korral vedajana;

e)

ta tegutseb vedajana, kes on seotud tollisüsteemiga, ja soovib saada tollialaste õigusaktidega ettenähtud teateid sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise või muutmise kohta.

a)

sellist registreerumist nõuavad liikmesriigi õigusaktid;

b)

isik on seotud toiminguga, mille puhul on A lisa ja B lisa kohaselt nõutav EORI-number.

a)

registreeritud isiku taotluse korral;

b)

kui toll saab teada, et registreeritud isik on lõpetanud registreerimist eeldava tegevuse.

a)

otsuse tegemise taotlus ei vasta artiklis 11 sätestatud tingimustele;

b)

toll teatab sisenemise ülddeklaratsiooni esitanud isikule, et kaupa ei lastita, kui tegemist on konteinerite mere- ja lennutranspordiga;

c)

otsus käsitleb taotlejale tolliseadustiku artikli 116 lõikes 3 osutatud komisjoni otsusest teatamist;

d)

EORI-number on kavas kehtetuks tunnistada.

a)

taotleja on registreeritud vastavalt tolliseadustiku artiklile 9, kui see on nõutav protseduuriga, mida taotlus käsitleb;

b)

taotleja on asutatud liidu tolliterritooriumil, kui see on nõutav protseduuriga, mida taotlus käsitleb;

c)

taotlus on esitatud tolliasutusele, kes on määratud taotlusi vastu võtma tolliseadustiku artikli 22 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud pädeva tolliasutuse liikmesriigis;

d)

taotlus ei ole seotud otsusega, mille eesmärk on sama mis samale taotlejale adresseeritud eelmine otsus, mis tühistati või tunnistati kehtetuks taotlusele eelnenud ühe aasta jooksul, kuna taotleja ei täitnud kõnealuse otsusega kehtestatud kohustust.

a)

otsus on taotleja jaoks soodne ja taotleja on taotlenud erinevat jõustumiskuupäeva, mille puhul otsus jõustub taotleja taotletud kuupäeval, tingimusel et see on hilisem kuupäevast, mil taotleja otsuse kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks;

b)

eelmine otsus on antud piiratud ajaks ja nüüdse otsuse ainus eesmärk on pikendada selle kehtivusaega, mille puhul otsus jõustub eelmise otsuse kehtivusaja lõppemisele järgneval kuupäeval;

c)

otsus jõustub tingimusel, et taotleja on lõpule viinud teatavad formaalsused, mille puhul otsus jõustub kuupäeval, mil taotleja saab pädevalt tolliasutuselt formaalsuste rahuldava täitmise kohta teate või mil see loetakse kättesaaduks.

a)

asjaomastesse liidu õigusaktidesse on tehtud otsust mõjutavad muudatused;

b)

vajaduse korral järelevalvest tulenevalt;

c)

vajaduse korral otsuse saaja poolt tolliseadustiku artikli 23 lõike 2 kohaselt esitatud teabe või muude asutuste esitatud teabe tõttu.

a)

tolliasutus leiab, et otsuse tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks on piisavalt alust, kuid tal ei ole veel kõiki andmeid, mida on vaja tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise otsuse tegemiseks;

b)

tolliasutus leiab, et otsuse tegemise tingimused ei ole täidetud või et otsuse saaja ei täida otsuse alusel kehtestatud kohustusi, ja et on asjakohane anda otsuse saajale aega võtta meetmeid, et tagada kõnealuste tingimuste või kohustuste täitmine;

c)

otsuse saaja taotleb sellist peatamist, kuna ta ei suuda ajutiselt kõnealuse otsuse jaoks kehtestatud tingimusi või kõnealuse otsuse alusel kehtestatud kohustusi täita.

a)

otsuse saaja;

b)

isik, kes juhib asjaomase otsuse saajaks olevat äriühingut või kes kontrollib selle äriühingu juhtimist;

c)

isik, kes vastutab tolliküsimuste eest äriühingus, mis on asjaomase otsuse saaja.

a)

peatamine tühistatakse, kuna artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel puudub alus otsuse tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks vastavalt tolliseadustiku artikli 23 lõikele 3, artiklile 27 või 28, millisel juhul lõpeb otsuse peatamine selle tühistamise kuupäeval;

b)

peatamine tühistatakse, kuna artikli 16 lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel on otsuse saaja võtnud otsustuspädeva tolliasutuse jaoks rahuldavalt vajalikud meetmed, et tagada otsuse jaoks kehtestatud tingimuste või selle otsuse alusel kehtestatud kohustuste täitmine, millisel juhul lõpeb otsuse peatamine selle tühistamise kuupäeval;

c)

peatatud otsus tühistatakse, tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse, millisel juhul lõpeb otsuse peatamine selle tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäeval.

a)

kõnealuses riigis või kõnealusel territooriumil kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)

seal koristatud taimekasvatussaadused;

c)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e)

sealt saadud jahi- ja kalasaak;

f)

merekalapüügi- ja muud saadused, mis on püütud väljaspool mis tahes riigi territoriaalvett asjaomases riigis või territooriumil registreeritud ja selle riigi või territooriumi lipu all sõitvate laevadega;

g)

kaup, mis on saadud või toodetud kalatöötlemislaeva pardal kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt pärinevatest punktis f osutatud saadustest, tingimusel et see laev on registreeritud selles riigis või sellel territooriumil ja sõidab selle riigi või territooriumi lipu all;

h)

väljaspool territoriaalvesi merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused, kui kõnealusel riigil või territooriumil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

i)

valmistamistoimingute käigus saadud jäätmed ja jäägid ning kasutatud tooted, kui need koguti seal ja kui need sobivad ainult toorainena taaskasutamiseks;

j)

üksnes punktides a–i osutatud toodetest seal valmistatud tooted.

a)

toimingud, mille eesmärk on tagada toodete hea seisundi säilimine transportimisel ja ladustamisel (ventileerimine, laialilaotamine, kuivatamine, kahjustatud osade eemaldamine ja jm samalaadsed toimingud), või kaubasaatmist ja -vedu hõlbustavad toimingud;

b)

lihttoimingud, nt tolmu eemaldamine, tuulamine või uhtmine, sortimine, liigitamine, kokkusobitamine, pesemine, tükeldamine;

c)

ümberpakkimine ning saadetiste osadeks jagamine ja pakkeüksuste koondamine, lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

d)

kaupade komplektidesse või tervikkogudesse panemine või kokkupanemine müügiks;

e)

kaubatähiste, etikettide või muude samalaadsete eristusmärkide kinnitamine tootele või selle pakendile;

f)

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks;

g)

lahtivõtmine või kasutusotstarbe muutmine;

h)

kahe või enama punktides a–g loetletud toimingu kombinatsioon.

a)

komponendid, ilma milleta ei ole võimalik tagada vabasse ringlusse lubatud või varem eksporditud seadmeosa, masina, aparaadi või sõiduki nõuetekohast toimimist, ja

b)

sellele kaubale iseloomulikud varuosad ja

c)

varuosad, mis on ette nähtud tavaliseks hoolduseks ja kahjustatud või tarvitamiskõlbmatuks muutunud osade asendamiseks.

a)

energia ja kütus;

b)

sisseseade ja varustus;

c)

masinad ja tööriistad;

d)

materjalid, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma kauba lõppkoosseisu.

1)

„soodustatud riik” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (13) II lisas esitatud üldiste tariifsete soodustuste kavva kuuluv soodustatud riik;

2)

„valmistamine” – iga liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud kooste;

3)

„materjal” – koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on kasutatud toote valmistamisel;

4)

„toode” – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

5)

„kaup” – nii materjalid kui ka tooted;

6)

„kahepoolne kumulatsioon” – süsteem, mis võimaldab liidust pärit tooteid käsitada soodustatud riigist pärit materjalidena, kui neid töödeldakse kõnealuses soodustatud riigis edasi või kasutatakse seal tootes;

7)

„kumulatsioon Norra, Šveitsi või Türgiga” – süsteem, mis võimaldab Norrast, Šveitsist või Türgist pärit tooteid käsitada soodustatud riigis päritolustaatusega materjalina, kui neid töödeldakse kõnealuses soodustatud riigis edasi või kasutatakse seal tootes ja imporditakse liitu;

8)

„piirkondlik kumulatsioon” – süsteem, mille alusel käsitatakse tooteid, mis käesoleva jao kohaselt on pärit ühte piirkondlikku rühma kuuluvast riigist, samasse piirkondlikku rühma kuuluvast teisest riigist pärit materjalina (või teise piirkondlikku rühma kuuluvast riigist pärit materjalina, kui rühmadevaheline kumulatsioon on võimalik), kui neid töödeldakse edasi või kasutatakse seal valmistatud tootes;

9)

„laiendatud kumulatsioon” – süsteem, mille kohaselt käsitatakse teatavaid materjale, mis on pärit riigist, millega liidul on vabakaubandusleping kooskõlas kehtiva üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikliga XXIV, asjaomasest soodustatud riigist pärit materjalina, tingimusel et komisjon lubab soodustatud riigi taotlusel kumulatsiooni kasutada ja et materjale töödeldakse kõnealuses riigis edasi või kasutatakse seal valmistatud tootes;

10)

„samaväärsed materjalid” – sama liiki ja sama kaubandusliku kvaliteediga materjalid, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ning mida ei ole võimalik üksteisest eristada, kui neid on valmistootes kasutatud;

11)

„piirkondlik rühm” – selliste riikide rühm, mille vahel kohaldatakse piirkondlikku kumulatsiooni;

12)

„tolliväärtus” – kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus;

13)

„materjalide väärtus” – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene kindlakstehtav hind, mida nende materjalide eest makstakse tootmisriigis; kui on vaja kindlaks määrata valmistamiseks kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtus, tuleks kohaldada käesolevat punkti mutatis mutandis;

14)

„tehasehind” – hind, mida makstakse tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki selle tootmisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote ekspordil.

Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki selle tootmisega tootmisriigis kaasnenud kulusid, sisaldab tehasehind kõiki kõnealuseid kulusid, millest on maha arvatud siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta saadud toote eksportimisel.

Kui viimane töö või töötlemine tellitakse allhanke korras valmistajalt, võib esimeses lõigus osutatud mõiste „valmistaja” osutada allhankija palganud ettevõtjale;

15)

„päritolustaatuseta materjalide suurim lubatud sisaldus” – päritolustaatuseta materjalide suurim sisaldus tootes, mis võimaldab valmistamist käsitada piisava töö või töötlemisena, mis annab tootele päritolustaatuse. Seda võib väljendada protsendina toote tehasehinnast või protsendina konkreetsetesse gruppidesse, gruppi, rubriiki või alamrubriiki kuuluvate kasutatud materjalide netomassist;

16)

„netomass” – kauba enda mass ilma mis tahes liiki pakkematerjalide ja pakenditeta;

17)

„grupid”, „rubriigid” ja „alamrubriigid ”– grupid, rubriigid ja alamrubriigid (nelja- või kuuekohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab harmoneeritud süsteemi koos muudatustega vastavalt Tollikoostöö Nõukogu 26. juuni 2004. aasta soovitusele;

18)

„klassifitseeritud” – osutab toote või materjali klassifitseerimisele harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki;

19)

„kaubasaadetis” – tooted, mis

20)

„eksportija” – isik, kes ekspordib kauba liitu või soodustatud riiki ja kes suudab tõendada kauba päritolu, olenemata sellest, kas ta on tootja või mitte ja kas ta ise täidab ekspordi tolliformaalsusi või mitte;

21)

„registreeritud eksportija” –

22)

„päritolukinnitus” – eksportija või kauba edasisaatja koostatud kinnitus, mis näitab, et sellega hõlmatud tooted vastavad kava päritolureeglitele.

a)

täielikult asjaomases riigis artikli 44 tähenduses saadud tooted;

b)

asjaomases riigis saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et need materjalid on läbinud piisava töö või töötluse artikli 45 tähenduses.

a)

tagasitoodud tooted on samad, mis eksporditi, ja

b)

need ei ole kõnealuses riigis ega eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud toodete hea seisundi säilitamiseks.

a)

sealsest pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)

seal kasvatatud või koristatud taimed ning taimsed saadused;

c)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e)

seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted;

f)

sealt saadud jahi- ja kalasaak;

g)

vesiviljelustooted, kui kalad, koorikloomad ja limused on seal sündinud ja kasvanud;

h)

selle riigi laevade poolt väljaspool mis tahes territoriaalmerd püütud merekalapüügi- ja muud saadused;

i)

selle riigi kalatöötlemislaevade pardal ainult punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted;

j)

seal kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine saamiseks;

k)

sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

l)

väljaspool mis tahes riigi territoriaalmerd merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused, tingimusel et tal on merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;

m)

üksnes punktides a–l nimetatud toodetest seal valmistatud kaubad.

a)

on registreeritud soodustatud riigis või liikmesriigis;

b)

sõidavad soodustatud riigi või liikmesriigi lipu all;

c)

vastavad ühele järgmistest tingimustest:

a)

toimingud, mis tagavad toodete hea seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b)

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)

tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

e)

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)

riisi koorimine ja osaline või täielik kroovimine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine;

g)

suhkru värvimine, lõhnastamine ja maitsestamine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;

h)

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)

teritamine, lihtlihvimine või -lõikamine;

j)

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud komplektide kokkupanek toodetest);

k)

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

l)

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m)

üht või mitut sorti toodete lihtne segamine; suhkru segamine mis tahes ainega;

n)

lihtne toodetele vee lisamine või toote lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine;

o)

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lahtivõtmine;

p)

loomade tapmine;

q)

kahe või enama punktides a–p loetletud toimingu kombinatsioon.

a)

15 % toote massist toodete puhul, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 2 ja 4–24, v.a gruppi 16 kuuluvad töödeldud kalandustooted;

b)

15 % toote tehasehinnast muude toodete puhul, v.a harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvad tooted, mille suhtes kohaldatakse lisa 22-03 I osa märkustes 6 ja 7 nimetatud lubatud tolerantse.

a)

energia ja kütus;

b)

sisseseade ja varustus;

c)

masinad ja tööriistad;

d)

muu kaup, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

a)

I rühm: Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodža, Laos, Malaisia, Myanmar/Birma, Tai, Vietnam;

b)

II rühm: Boliivia, Colombia, Costa Rica, Ecuador, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua, Panama, Peruu, Venezuela;

c)

III rühm: Bangladesh, Bhutan, India, Maldiivid, Nepal, Pakistan, Sri Lanka;

d)

IV rühm: Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay.

a)

kumulatsioonis osalevad riigid on toote liitu eksportimise ajal soodustatud riigid, kelle suhtes ei ole sooduskorra kohaldamist ajutiselt peatatud kooskõlas määrusega (EL) nr 978/2012;

b)

ühte piirkondlikku rühma kuuluvate riikide vahelise piirkondliku kumulatsiooni suhtes kohaldatakse 2. alajaos sätestatud päritolureegleid;

c)

piirkondlikku rühma kuuluvad riigid on võtnud kohustuse:

d)

asjaomase piirkondliku rühma sekretariaat või muu pädev kõiki asjaomase rühma liikmeid esindav ühisorgan on teavitanud komisjoni punktis c osutatud kohustustest.

a)

liidus kohaldatav tariifne soodustus ei ole kõikide kumulatsioonis osalevate riikide puhul sama ning

b)

asjaomaste materjalide puhul oleks tänu kumulatsioonile tariifne kohtlemine soodsam kui siis, kui need eksporditaks otse liitu.

a)

lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud ja

b)

sellises piirkondlikus kumulatsioonis osalevad riigid on võtnud järgmised kohustused ja teavitanud nendest ühiselt komisjoni:

a)

kumulatsioonis osalevad riigid on võtnud kohustuse täita käesoleva ja 2. alajao nõudeid ning kõiki päritolureeglite rakendamist käsitlevaid sätteid ja teha vajalikku halduskoostööd, et tagada käesoleva ja 2. alajao sätete nõuetekohane rakendamine seoses liiduga ja omavahel;

b)

asjaomane soodustatud riik on teavitanud komisjoni punktis a osutatud kohustusest.

a)

omanik kasutab luba nõuetele mittevastavalt või

b)

omanik ei täida mõnda käesolevas või 2. alajaos esitatud tingimust või muid päritolureeglite rakendamist käsitlevaid sätteid.

(a)

tooted, mis artikli 60 tähenduses on täielikult saadud soodustatud riigis või territooriumil;

(b)

soodustatud riigis või territooriumil saadud tooted, mille valmistamiseks on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et artikli 61 tähenduses on need läbinud piisava töö või töötluse.

a)

sealsest pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)

seal koristatud taimekasvatussaadused;

c)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e)

seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted;

f)

sealt saadud jahi- ja kalasaak;

g)

merekalapüügi- ja muud selle riigi aluste poolt väljaspool territoriaalvesi merest püütud saadused;

h)

selle riigi kalatöötlemislaevade pardal ainult punktis g osutatud saadustest valmistatud tooted;

i)

seal kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine saamiseks;

j)

sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

k)

väljaspool selle territoriaalvesi merepõhjast või selle aluspinnasest välja toodud saadused, tingimusel et soodustatud riigil või territooriumil või ELi liikmesriigil on merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;

l)

üksnes punktides a–k nimetatud toodetest seal valmistatud kaubad.

a)

need on registreeritud või laevaregistrisse kantud soodustatud riigis või territooriumil või liikmesriigis;

b)

need sõidavad soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriigi lipu all;

c)

vähemalt 50 % ulatuses kuuluvad need kõnealuse soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriigi kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub selles soodustatud riigis või sellel soodustatud territooriumil või mõnes liikmesriigis ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on selle soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriigi kodanikud, ja äriühingute puhul kuulub vähemalt pool nende kapitalist eespool nimetatud soodustatud riigile või territooriumile või liikmesriigile, nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;

d)

nende laevade kapten ja juhtkonna liikmed on soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriigi kodanikud;

e)

meeskonnast vähemalt 75 % on soodustatud riigi või territooriumi või liikmesriigi kodanikud.

a)

toimingud, mis tagavad toodete hea seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b)

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d)

tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

e)

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)

teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik jahvatamine, poleerimine ja glaseerimine;

g)

suhkru värvimine, lõhnastamine ja maitsestamine või tükkipressimine; suhkru osaline või täielik jahvatamine;

h)

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)

teritamine, lihtlihvimine või -lõikamine;

j)

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud komplektide kokkupanek toodetest);

k)

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

l)

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m)

ühte või mitut sorti toodete lihtne segamine; suhkru segamine mis tahes ainega;

n)

lihtne toodetele vee lisamine või toote lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine;

o)

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lahtivõtmine;

p)

loomade tapmine;

q)

kahe või enama punktides a–p loetletud toimingu kombinatsioon.

a)

kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b)

kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva alajao sätteid iga toote suhtes eraldi.

a)

energia ja kütus;

b)

sisseseade ja varustus;

c)

masinad ja tööriistad;

d)

kaup, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

a)

tagasitoodud tooted on samad, mis eksporditi;

b)

need ei ole kõnealuses riigis ega eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud toodete hea seisundi säilitamiseks.

a)

mida ei veeta ühegi teise riigi territooriumi kaudu;

b)

mis moodustavad ühe saadetise, mida veetakse mõne muu kui soodustatud riigi või territooriumi või liidu territooriumi kaudu, vajaduse korral laadides tooteid ümber või ladustades ajutiselt kõnealustes riikides, tingimusel et need tooted jäävad transiidi- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ega läbi ühtegi muud toimingut peale mahalaadimise, ümberlaadimise või muu toimingu, mille eesmärk on toodete hea seisundi säilitamine;

c)

mida veetakse torutransporti kasutades katkematult läbi mõne teise territooriumi, mis ei ole soodustatud ekspordiriigi või -territooriumi või liidu territoorium.

a)

üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi;

b)

transiidiriigi tolli väljastatud tõend: