32015R1185

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 2015/1185 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32015R1185

Komisjoni määrus (EL) 2015/1185, 24. aprill 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 193, 21.7.2015, p. 1–19 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 09/01/2017

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/1185/oj

Date of document:: 24/04/2015; Vastuvõtmise kuupäev
Date of effect:: 10/08/2015; jõustumine avaldamise kuupäev +20 vt artikkel 9
Deadline:: 22/08/2018; Teistmine vt artikkel 7.2
Deadline:: 01/01/2022; vt artikkel 8
Deadline:: 01/01/2024; Teistmine vt artikkel 7.1
Date of end of validity:: No end date

Author:: Euroopa Komisjon
Responsible body:: Directorate-General for Energy, ENER
Form:: Määrus

Treaty:

Euroopa Liidu toimimise leping

Legal basis:

32009L0125 - A15P1

Link

Select all documents based on this document

Link

Select all documents mentioning this document

Modified by:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From	To
Corrected by	32015R1185R(01)	(BG, ES, DA, IT, SL)
Modified by	32016R2282	Asendamine	lisa IV	09/01/2017

Instruments cited:

Link

EUROVOC descriptor:

Subject matter:

Directory code:

12.10.20.00 Energeetika / Üldpõhimõtted ja programmid / Energia ratsionaalne kasutamine ja säästmine
13.30.99.00 Tööstuspoliitika ja siseturg / Siseturg: õigusaktide ühtlustamine / Õigusaktide ühtlustamine muudes sektorites

HTML

PDF

Official Journal

21.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 193/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1185,

24. aprill 2015,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

olles konsulteerinud direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 18 osutatud nõuandefoorumiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peab komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on suured ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt vähendada.

(2)

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad selliseid tooteid, mis võimaldavad oluliselt ja kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet; sellised on näiteks tahkekütuse-kohtkütteseadmed.

(3)

Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida kodumajapidamises ja äriruumides tavaliselt kütmiseks kasutatavate tahkekütuse-kohtkütteseadmete tehnika-, keskkonna- ja majandusaspekte. Uuring tehti koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning selle tulemused on avaldatud.

(4)	Käesoleva määruse seisukohalt olulised tahkekütuse-kohtkütteseadmete keskkonnaküsimused on energiatarbimine ning tolmu (tahkete osakeste), orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heide kasutamisjärgus.

(5)	Ettevalmistav uuring näitab, et tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul ei ole vaja nõudeid muude ökodisainiparameetrite kohta, millele on osutatud direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas.

(6)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse peaksid kuuluma tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks tahkekütusega (biomass või fossiilkütus). Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad ka soojuskandja kaudse soojendamise funktsiooniga tahkekütuse-kohtkütteseadmed. Tahkekütuse-kohtkütteseadmetel, milles põletatakse puitu mittesisaldavat biomassi, on eriomased tehnilised näitajad ja need on jäetud välja käesoleva määruse reguleerimisalast.

(7)

Hinnanguline aastane tahkekütuse-kohtkütteseadmete energiatarbimine oli Euroopa Liidus 2010. aastal 627 PJ (15,0 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastav heide on 9,5 miljonit süsihappegaasi (CO2) ekvivalenttonni. Kui meetmeid ei võetaks, oleks hinnanguline aastane tahkekütuse-kohtkütteseadmete energiatarbimine aastal 2030 eeldatavasti 812 PJ (19,4 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastav heide on 8,8 miljonit süsihappegaasi ekvivalenttonni.

(8)	Tahkekütuse-kohtkütteseadmete energiatarbimist ja heidet saab vähendada, kui kasutada olemasolevaid litsentsivabu tehnilisi lahendusi, ilma et suureneksid selliste toodete ostmise ja kasutamise kogukulud.

(9)

Aastas tekkiv tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite ja vingugaasiheide oli 2010. aastal hinnanguliselt vastavalt 142 kilotonni, 119 kilotonni ja 1 658 kilotonni. Tänu liikmesriikide meetmetele ja tehnika arengule on vastavad kogused aastal 2030 eeldatavasti 94 kilotonni, 49 kilotonni ja 1 433 kilotonni. Kui konkreetseid meetmeid ei võetaks, suureneks lämmastikoksiidide (NOx) iga-aastane heide, sest uued kohtkütteseadmed on kavandatud kõrgema põlemistemperatuuriga.

(10)	Kui kasutada olemasolevaid litsentsivabu tehnilisi lahendusi, oleks võimalik vähendada tahkekütuse-kohtkütteseadmetes tekkivat heidet veelgi, ilma et suureneksid selliste toodete soetamise ja kasutamise kogukulud.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud ökodisaininõuete ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1186 (2) koosmõjul saavutatakse 2030. aastal hinnanguliselt aastane energiasääst 41 PJ (0,9 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastav CO2 heide on 0,4 miljonit tonni.

(12)	Tänu käesoleva määrusega tahkekütuse-kohtkütteseadmete heite suhtes kehtestatud ökodisaininõuetele vähenevad 2030. aastaks tolmuheide, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide ja vingugaasiheide vastavalt 27, 5 ja 399 kilotonni aastas.

(13)

Käesoleva määrusega hõlmatakse mitmesuguste tehniliste näitajatega tooteid. Kui tõhususnõuded oleksid ühesugused, oleks teatavate tehniliste lahenduste turulelaskmine keelatud, mis ei oleks tarbijatele soodne lahendus. Seepärast luuakse ühetaolised tingimused turul sellega, et ökodisaininõuetes võetakse arvesse eri tehniliste lahenduste võimalusi.

(14)	Ökodisaininõuetega tuleks ühtlustada tahkekütuse-kohtkütteseadmete energiatarbimine ning tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heite nõuded kogu liidus, et siseturg toimiks paremini ja kõnealused tooted oleksid keskkonnasõbralikumad.

(15)

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete energiatõhusus on tegelikes töötingimustes väiksem kui katsetamistingimustes leitud energiatõhusus. Tootjaid tuleks innustada kasutama reguleerimisseadmeid, et kütmise sesoonne energiatõhusus saavutaks kasutegurile lähedasi väärtusi. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kahe väärtuse erinevuse üldine vähenemine. Selle vähenemise võib asendada teatavate reguleerimisvõimalustega.

(16)	Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada tahkekütuse-kohtkütteseadmete kasutusomadusi ja hinna vastuvõetavust lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale.

(17)

Ökodisaininõuete sätestamise ajakavas tuleks tootjatele anda piisavalt aega toodete ümberkavandamiseks kooskõlas käesoleva määrusega. Ajakava peaks olema selline, milles võetakse arvesse kulutuste mõju tootjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning samal ajal tuleks tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamine õigel ajal.

(18)

Tahkekütuse-kohtkütteseadmed on hõlmatud ühtlustatud standarditega, mida tuleb kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 (3) artiklile 7. Õiguskindluse ja lihtsustamise eesmärgil on vaja asjaomased ühtlustatud standardid läbi vaadata, et võtta arvesse käesoleva määrusega kehtestatud ökodisaininõudeid.

(19)

Tootenäitajate mõõtmiseks ja arvutamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, sealhulgas olemasolu korral ka Euroopa standardiorganisatsioonides vastu võetud ühtlustatud standardeid, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 (4) sätestatud menetluste kohaselt.

(20)	Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 on käesolevas määruses täpsustatud kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(21)	Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides teavet niivõrd, kuivõrd see on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(22)	Et tahkekütuse-kohtkütteseadmete keskkonnamõju veelgi vähendada, peaksid tootjad andma teavet seadmete demonteerimise, ringlussevõtu ja kasutusest kõrvaldamise kohta.

(23)	Lisaks käesolevas määruses sätestatud siduvatele õigusnõuetele tuleks määrata parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlustasemed, et tagada tahkekütuse-kohtkütteseadmete keskkonnatoimet ja olelusringi iseloomustava teabe laialdane ja kerge kättesaadavus.

(24)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõikes 1 sätestatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded kuni 50 kW nimisoojusvõimsusega tahkekütuse-kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja/või kasutuselevõtmiseks.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

a)	tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud ainult puitu mittesisaldava biomassi põletamiseks;

b)	tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud üksnes välistingimustes kasutamiseks;

c)	tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mille otsene toodetud soojusvõimsus moodustab vähem kui 6 % otsesest ja kaudsest soojusvõimsusest, mis toodetakse nimisoojusvõimsusel;

d)	tahkekütuse-kohtkütteseadmed, mis ei ole tehases kokku pandud või mida ei esitata kokkupandavate osadena või ühe tootja toodetud osadena, mis on ette nähtud kohapeal kokkupanemiseks;

e)	õhukütteseadmed;

f)	saunaahjud.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „tahkekütuse-kohtkütteseade”– kütteseade, mis eraldab soojust otsese soojusülekande teel või mis lisaks otsesele soojusülekandele kannab soojust üle soojuskandjale, et saavutada ja hoida soovitud sisetemperatuuri kinnises ruumis, kus seade paikneb; soojust võib ka edastada teistesse ruumidesse; sellist seadet võib täiendada ühe või mitme soojusgeneraatoriga, mis ammutavad soojust tahkekütusest;

2) „lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseade”– tahkekütuse-kohtkütteseade, milles kütusekiht ja põlemisgaasid ei ole eraldatud ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;

3) „kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseade”– tahkekütuse-kohtkütteseade, milles kütusekiht ja põlemisgaasid on eraldatavad ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;

4) „pliit”– tahkekütuse-kohtkütteseade, milles kasutatakse tahkekütuseid ja milles on ühes korpuses ühendatud kohtkütteseade, keeduplaat ja/või praeahi, mida kasutatakse toidu valmistamiseks; seadmel on siibriga ühendus korstna või kolde väljaviiguga või seadmele on vaja lõõri põlemissaaduste ärajuhtimiseks;

5) „lõõrita tahkekütuse-kohtkütteseade”– tahkekütuse-kohtkütteseade, mis eraldab põlemissaadusi samasse keskkonda, kus seade ise paikneb;

6) „siibrita tahkekütuse-kohtkütteseade”– tahkekütuse-kohtkütteseade, mis on ette nähtud paigutamiseks korstna juurde või koldesse ilma siibrita seadme ja korstnaväljaviigu või kolde väljaviigu vahel ning millest pääsevad põlemissaadused vabalt kütusekihist korstnasse või lõõri;

7) „saunaahi”– tahkekütuse-kohtkütteseade, mis on paigaldatud auru- või kuivsauna või sarnasesse asukohta või on ette nähtud kasutamiseks sellises kohas;

8) „õhukütteseade”– seade, mis toodab soojust üksnes õhupõhisesse küttesüsteemi, mille võib kanaliseerida; seade on ette nähtud kinnitamiseks teatavasse kohta või seinale ning see kannab soojust üle õhku liigutava seadmega, et saavutada ja hoida soojusmugavust võimaldavat sisetemperatuuri kinnises ruumis, milles seade paikneb;

9) „tahkekütus”– kütus, mis on tavapärase siseruumide temperatuuri juures tahke, sealhulgas tahke biomass ja tahke fossiilkütus;

10) „biomass”– põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tootmisest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev osa;

11) „puitbiomass”– puudest ja põõsastest saadud biomass, sealhulgas küttepuud, puiduhake, kokkupressitud puit graanulitena, briketiks kokkupressitud puit ja saepuru;

12) „puitu mittesisaldav biomass”– biomass, mis ei ole puitbiomass, sealhulgas õled, siidpööris, pilliroog, kaunakestad, terad, oliiviseemned, oliivikoogid ja pähklikestad;

13) „tahke fossiilkütus”– muu tahkekütus peale biomassi, sealhulgas antratsiit ja kuivaurusüsi, kivisöekoks, madalatemperatuuriline koks, bituumenkivisüsi, pruunsüsi, fossiilkütuste segu või biomassi ja fossiilkütuse segu; käesoleva määruse tähenduses loetakse siia ka turvas;

14) „eeliskütus”– ainus kütus, mida tuleks seadme tarnija juhendite kohaselt eelistatult tahkekütuse-kohtkütteseadmes kasutada;

15) „muu sobiv kütus”– kütus, mis ei ole eeliskütus ja mida tahkekütuse-kohtkütteseadmes võib seadme tootja juhendite kohaselt kasutada, sealhulgas igasugune kütus, mis on nimetatud paigaldaja ja lõppkasutaja kasutamisjuhendis, tootjate ja tarnijate vaba juurdepääsuga veebilehtedel, tehnilistes ja reklaamimaterjalides ning kuulutustes;

16) „otsene soojusvõimsus”– selle soojuse võimsus [kW], mis eraldub tootest õhku kiirguse ja konvektsiooni teel, välja arvatud tootest soojuskandjale edasi antud soojuse võimsus;

17) „kaudne soojusvõimsus”– selle soojuse võimsus [kW], mis tootest kantakse üle soojuskandjale samas protsessis, kus tekib otsene soojus;

18) „kaudne soojusfunktsioon”– funktsioon, mis võimaldab tootel osa toodetud soojusest üle kanda soojuskandjale ruumi või tarbevee soojendamiseks;

19) „nimisoojusvõimsus” (Pnom )– tahkekütuse-kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud sellisel maksimaalse soojusvõimsuse seadistusel, mida toode suudab hoida pikema aja jooksul;

20) „minimaalne soojusvõimsus” (Pmin )– tahkekütuse-kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud väikseima soojusvõimsuse seadistusel;

21) „ette nähtud kasutamiseks välistingimustes”– toode, mida võib ohutult kasutada väljaspool kinnist ruumi, sealhulgas välistingimustes;

22) „tolm”– suitsugaasis hajutatud osakesed, mis on mitmesuguse kuju, struktuuri ja tihedusega;

23) „samaväärne mudel”– turule lastud mudel, millel on samasugused tehnilised näitajad, mis on esitatud II lisa punkti 3 tabelis 1, nagu teisel sama tootja turustataval mudelil.

II–V lisa jaoks vajalikud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded ja ajakava

1. Tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuded on sätestatud II lisas.

2. 1. jaanuarist 2022 peavad tahkekütuse-kohtkütteseadmed vastama II lisas sätestatud nõuetele.

3. Ökodisaininõuetele vastavus määratakse III lisas sätestatud arvutus- ja mõõtemeetodite kohaselt.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud vastavushindamismenetlus on kas kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise jaoks esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse II lisa punktis 3 sätestatud teave.

3. Kui tehnilises dokumendis esitatud teave mudeli kohta on saadud toote kavandi järgi tehtud arvutustega või teiste mudelite alusel ekstrapoleerimise teel või mõlemal viisil, tuleb tehnilises dokumendis esitada selliste arvutuste või ekstrapoleerimise andmed ja selliste katsete tulemused, mis tootja on teinud arvutuste täpsuse kontrollimiseks. Sel juhul tuleb tehnilises dokumendis esitada ka selliste mudelite loetelu, mille põhjal tehti ekstrapoleerimine, ja kõigi teiste selliste mudelite loetelu, mille tehnilistes dokumentides toodud andmed on saadud samal viisil.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve tegemisel käesoleva määruse IV lisas sätestatud kontrollimenetlust, et tagada käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuete täitmine.

Artikkel 6

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olevate parimate tahkekütuse-kohtkütteseadmete soovituslikud võrdlusnäitajad on esitatud V lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

1. Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt 1. jaanuariks 2024. aastal ja esitab läbivaatamistulemused arutamiseks nõuandefoorumile. Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:

—	kas on asjakohane kehtestada rangemad ökodisaininõuded energiatõhususe ning tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi (CO) ja lämmastikoksiidide heite kohta (NOx),

—	kas tuleks muuta lubatavaid kõrvalekaldeid.

2. Komisjon teeb kindlaks, kas tahkekütuse-kohtkütteseadmete kontrollimiseks on asjakohane kolmanda osalise tehtav kontrollimine, ja esitab selle kohta saadud tulemused hiljemalt 22. augustiks 2018 nõuandefoorumile.

Artikkel 8

Üleminekusätted

Kuni 1. jaanuarini 2022 võivad liikmesriigid lubada turule lasta ja võtta kasutusele tahkekütuse-kohtkütteseadmeid, mis on kooskõlas liikmesriigi sätetega kütmise sesoonse energiatõhususe kohta ning tolmu-, orgaaniliste gaasiliste ühendite, vingugaasi ja lämmastikoksiidide heite kohta.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1186, 24. aprill 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kohtkütteseadmete energiamärgistusega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 20).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

I LISA

II–V lisas kasutatavad mõisted

II–V lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kütmise sesoonne energiatõhusus” (ηs )– ruumi soojendamiseks tahkekütuse-kohtkütteseadme toodetava soojuse ja ruumi soojustarbe rahuldamiseks seadme aastas tarbitava energia suhe [%];

2) „teisendustegur” (CC)– tegur, millele vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (1) kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine energiatootmistõhusus 40 %; teisendusteguri CC väärtus on 2,5.

3) „tolmuheide”– suitsugaasis leiduva tolmu heide [mg/Nm3] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar või kuni nelja põletamiskorra kaalutud keskmine tolmuheide [g/kg] kuivainena;

4) „vingugaasiheide”– suitsugaasis leiduva vingugaasi heide [mg/m3 suitsugaasis] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar;

5) „orgaaniliste gaasiliste ühendite heide”– suitsugaasis leiduva vingugaasi heide [mgC/m3] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar;

6) „lämmastikoksiidide heide”– suitsugaasis leiduvate lämmastikoksiidide heide [mg/m3] nimisoojusvõimsusel ja hapnikusisaldusel 13 %, väljendatud NO2-na ning arvutatud temperatuurile 273 K ja rõhule 1 013 mbar;

7) „ülemine kütteväärtus” (NCV)– tavalise niiskusesisaldusega kütuse ühikulise koguse täielikul hapnikuga põlemisel eralduv summaarne soojushulk, kui põlemissaadusi ei jahutata ümbritseva keskkonna temperatuurini;

8) „kasutegur nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel” (vastavalt ηth,nom või ηth,min )– tahkekütuse-kohtkütteseadme toodetud kasuliku soojuse (määratud ülemise kütteväärtuse järgi) ja tarbitud koguenergia suhe [%];

9) „elektrivõimsustarve nimisoojusvõimsusel” (elmax )– nimisoojusvõimsust tootva tahkekütuse-kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;

10) „elektrivõimsustarve miinimumsoojusvõimsusel” (elmin )– minimaalset soojusvõimsust tootva tahkekütuse-kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;

11) „ooteseisundi elektrivõimsustarve” (elsb )– toote tarbitav elektrivõimsus ooteseisundis [kW];

12) „püsisüüteleegi võimsustarve” (Ppilot )– tahkekütusega töötava toote kütusekulu [kW] süüteleegi alalhoidmisel, kui süüteleek põleb rohkem kui viis minutit enne peamise põleti sisselülitamist; süüteleegi ülesanne on võimaldada nimisoojusvõimsuse või osalise koormuse tagamiseks vajaliku ulatuslikuma põlemisprotsessi alustamist;

13) „üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta”– toode ei seadista soojusvõimsust automaatselt ja puudub toatemperatuuri tagasiside, mis võimaldaks soojusvõimsust automaatselt muuta;

14) „kaks või enam käsitsi valitavat kütmisastet ilma toatemperatuuri seadistamiseta”– toode suudab käsitsi seadistamise korral muuta soojusvõimsust kahe või enama astme piires, kuid ei ole varustatud seadmega, mis automaatselt reguleeriks soojuse tootmist sõltuvalt soovitavast ruumitemperatuurist;

15) „toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga”– toode on varustatud mitteelektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta vastavalt teatavale mugava toasoojuse tasemele;

16) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest;

17) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, et saavutada teatav ettenähtud mugava toasoojuse tase, ning ajastada temperatuuritaseme muutmist 24-tunnise ajavahemiku jooksul;

18) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, et saavutada teatav ettenähtud mugava toasoojuse tase, ning võimaldab ajastada temperatuuritaseme muutmist nädala jooksul. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab olema võimalik seadet päeva kaupa seadistada;

19) „toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega”– toode on varustatud kas sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis automaatselt vähendab toasoojuse kindlaksmääratud taset, kui ruumis kedagi ei ole;

20) „toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega”– toode on varustatud kas sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis vähendab toasoojuse kindlaksmääratud taset, kui toa aken või uks on avatud. Kui avatud akna või ukse avastamiseks kasutatakse andurit, võib selle paigaldada kas koos tootega, tootest väljapoole, hoone konstruktsiooni sisse või eespool nimetatud variante kombineerides;

21) „kaugjuhtimisvõimalusega”– tootel on funktsioon, mis võimaldab toodet juhtida kaugside abil väljastpoolt hoonet, kuhu toode on paigaldatud;

22) „üheastmeline”– toode ei suuda automaatselt soojusvõimsust muuta;

23) „kaheastmeline”– toode saab soojusvõimsust automaatselt seadistada kahe astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab seadistada temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud;

24) „seadistuv”– toode suudab soojusvõimsust automaatselt seadistada vähemalt kolme astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab seadistada temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud;

25) „ooteseisund”– seisund, milles toode on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taaskäivitamisfunktsioon eraldi või taaskäivitamisfunktsioon koos kas ainult taaskäivitamisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega;

26) „muu fossiilkütus”– fossiilkütus, mis ei ole antratsiit, kuivaurusüsi, kivisöekoks, madalatemperatuuriline koks, bituumenkivisüsi, pruunsüsi, turvas ega fossiilkütustesegust briketid;

27) „muu puitbiomass”– puitbiomass, v.a küttepuud, mille niiskusesisaldus on kuni 25 %, briketiks kokkupressitud puit niiskusesisaldusega alla 14 % või presspuit niiskusesisaldusega alla 12 %;

28) „mudeli tunnuskood”– tavaliselt tärkidest kood, mis eristab teatavat tahkekütuse-kohtkütteseadme mudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tootja mudelitest;

29) „niiskusesisaldus”– kütuses oleva vee mass, mis on jagatud tahkekütuse-kohtkütteseadmes kasutatava kütuse kogumassiga.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

II LISA

Ökodisaininõuded

1. Kütmise sesoonse energiatõhususe ökodisaininõuded

1. jaanuarist 2022 peavad tahkekütuse-kohtkütteseadmed vastama järgmistele nõuetele:

i)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 30 %;

ii)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 65 %;

iii)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 79 %;

iv)	pliitide kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 65 %.

2. Heite ökodisaininõuded

Alates 1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete tolmuheide ületada järgmisi väärtusi:

i)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete tolmuheide ei tohi ületada 50 mg/m3 13 % hapnikusisalduse korral, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 1 kohaselt, ega 6 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 2 kohaselt;

ii)

kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide tolmuheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 40 mg/m3, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 1 kohaselt, ega 5 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 2 kohaselt, ega 2,4 g/kg (kuiv aine) biomassi korral ega 5,0 g/kg (kuiv aine) tahke fossiilkütuse korral, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 3 kohaselt;

iii)

kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (milles kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) tolmuheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 20 mg/m3, mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 1 kohaselt, ega 2,5 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 2 kohaselt, ega 1,2 g/kg (kuiv aine), mõõdetuna III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunkti 3 kohaselt.

Alates 1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete orgaaniliste gaasiliste ühendite (OGC) heide ületada järgmisi väärtusi:

i)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide orgaaniliste gaasiliste ühendite heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 120 mgC/m3;

ii)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) orgaaniliste gaasiliste ühendite heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 60 mgC/m3.

1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete vingugaasiheide (CO) ületada järgmisi väärtusi:

i)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete vingugaasiheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 2 000 mg/m3;

ii)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide vingugaasiheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 1 500 mg/m3;

iii)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) vingugaasiheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 300 mg/m3.

1. jaanuarist 2022 ei tohi tahkekütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide heide (NOx) ületada järgmisi väärtusi:

i)	lahtise esiküljega kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega kohtkütteseadmete ja pliitide (milles põletatakse biomassi) heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 200 mg/m3 (väljendatud NO2-na);

ii)	lahtise esiküljega kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega kohtkütteseadmete ja pliitide (milles põletatakse fossiilkütust) heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada 300 mg/m3 (väljendatud NO2-na).

3. Tooteteabenõuded

1. jaanuarist 2022 tuleb tahkekütuse-kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:

paigaldajate ja lõppkasutajate kasutusjuhendid ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebilehed peavad sisaldama järgmist teavet:

1)	tabelis 1 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada kõnealuses tabelis osutatud tüvenumbrite arvuga;

2)	kõik ettevaatusmeetmed, mida tuleb rakendada tahkekütuse-kohtkütteseadme koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel;

3)	kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu ja/või kõrvaldamisega seotud teave;

ii)

artikli 4 kohaseks vastavushindamiseks peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi andmeid:

1)	punktis a sätestatud andmed;

2)	samaväärsete mudelite loetelu, kui see on asjakohane;

kui eeliskütus või muu sobiv kütus on muu puitbiomass, puitu mittesisaldav biomass, muu fossiilkütus või muu biomassi- ja fossiilkütusesegu, nagu on osutatud tabelis 1, siis kütuse täpseks määratlemiseks piisav kirjeldus ja tehniline standard või kütuse spetsifikatsioon, sealhulgas mõõdetud niiskuse- ja tuhasisaldus ning muu fossiilkütuse puhul ka kütuse mõõdetud lenduva osise sisaldus.

1. jaanuarist 2022 tuleb tahkekütuse-kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:

üksnes lõõrita tahkekütuse-kohtkütteseadmete ja siibrita tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul peab lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis, tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel, toote pakendil ja tootele kinnitatud kleebisel olema selgelt nähtavalt ja loetavalt esitatud järgmine lause keeles, millest selle liikmesriigi lõppkasutajad kergesti aru saavad, kus toodet turustatakse: „See toode ei sobi põhiküttevahendina kasutamiseks”;

1)	lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis peab kõnealune lause olema esitatud kasutusjuhendi esilehel;

2)	tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel peab kõnealune lause olema selgesti nähtav ja esitatud koos toote muude näitajatega;

3)	toote pakendil tuleb see lause esitada kohas, kus see on tarbijale enne ostmist hästi nähtav.

Tabel 1

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete kohta nõutav teave

Mudelitähis(ed):

Kaudse kütmisfunktsiooniga: [jah/ei]

Otsene soojusvõimsus: … (kW)

Kaudse kütmise soojusvõimsus: …(kW)

Kütus

Eeliskütus (ainult üks):

Muu(d) sobiv(ad) kütus(ed)

η s [x%]:

Kütmisel nimisoojusvõimsusel tekkiv heide (1)

Kütmisel minimaalsel soojusvõimsusel tekkiv heide (1) (2)

OGC

NOx

OGC

NOx

[x] mg/Nm3 (13 % O2)

Küttepuud, niiskusesisaldus ≤ 25 %

[jah/ei]

Presspuit, niiskusesisaldus ≤ 12 %

[jah/ei]

Muu puitbiomass

[jah/ei]

Puitu mittesisaldav biomass

[jah/ei]

Antratsiit ja kuivaurusüsi

[jah/ei]

Kivisöekoks

[jah/ei]

Madaltemperatuurne koks

[jah/ei]

Bituumenkivisüsi

[jah/ei]

Pruunsöebrikett

[jah/ei]

Turbabrikett

[jah/ei]

Fossiilkütuste segu briketina

[jah/ei]

Muud fossiilkütused

[jah/ei]

Biomassi- ja fossiilkütusesegu briketina

[jah/ei]

Muu biomassi- ja tahkekütusesegu

[jah/ei]

Näitajad üksnes eeliskütuse kasutamise korral

Näitaja

Tähis

Väärtus

Ühik

Näitaja

Tähis

Väärtus

Ühik

Soojusvõimsus

Kasutegur (NCV alusel)

Nimisoojusvõimsus

Pnom

Kasutegur nimisoojusvõimsusel

ηth,nom

x,x

Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik)

Pmin

[x,x/ei ole asjakohane]

Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (soovituslik)

ηth,min

[x,x/ei ole asjakohane]

Täiendav elektritarbimine

Soojusvõimsuse tüüp/toatemperatuuri seadistamine

(valida üks)

Nimisoojusvõimsusel

elmax

x,xxx

Üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamiseta

[jah/ei]

Minimaalsel soojusvõimsusel

elmin

x,xxx

Kahe või enama käsitsi juhitava kütmisastmega, toatemperatuuri seadistamiseta

[jah/ei]

Ooteseisundis

elSB

x,xxx

Toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga

[jah/ei]

Püsisüüteleegi võimsustarve

Toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega

[jah/ei]

Süüteleegi võimsustarve (kui on asjakohane)

Ppilot

[x,xxx/ei ole asjakohane]

Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga

[jah/ei]

Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga

[jah/ei]

Muud seadistamisvõimalused (mitu valikut lubatud)

Toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega

[jah/ei]

Toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega

[jah/ei]

Kaugjuhtimisvõimalusega

[jah/ei]

Kontaktandmed

Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

(1) PM = tolm, OGC = orgaanilised gaasilised ühendid, CO = vingugaas, NOx = lämmastikoksiidid.

(2) Nõutav vaid juhul, kui kasutatakse parandustegurit F(2) või F(3).

III LISA

Mõõtmised ja arvutused

1. Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate tänapäeval üldtunnustatud meetoditega. Mõõtmismeetodid peavad olema kooskõlas punktides 2–5 sätestatud tingimustega.

2. Mõõtmiste ja arvutuste üldtingimused

a)	Tahkekütuse-kohtkütteseadmeid katsetatakse eeliskütuse ja muude sobivate kütustega, nagu märgitud II lisa tabelis 1.

b)	Nimisoojusvõimsuse ja kütmise sesoonse energiatõhususe esitatud väärtused ümardatakse ühe kümnendkohani.

c)	Heite esitatud väärtused ümardatakse täisarvuni.

3. Kütmise sesoonse energiatõhususe üldtingimused

a)	Kütmise sesoonne energiatõhusus (ηS ) arvutatakse aktiivse seisundi sesoonse energiatõhususena (ηS,on ), mille juures võetakse arvesse soojusvõimsuse seadistamist, lisaelektrienergia tarbimist ja püsisüütaja energiatarbimist.

b)	Tarbitud elektrienergia korrutatakse teisendusteguri CC väärtusega 2,5.

4. Heitega seotud üldtingimused

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul mõõdetakse tolmuheidet (PM), orgaaniliste gaasiliste ühendite (OGC) heidet, vingugaasiheidet (CO) ja lämmastikoksiidide (NOx) heidet üheaegselt ja koos kütmise energiatõhususega, välja arvatud tolmuheide, kui kasutatakse punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktides 2 või 3 kirjeldatud meetodit.

Tolmuheite mõõtmiseks on lubatud kasutada kolme meetodit, millel kõigil on oma nõuded, kuid ainult ühte meetodit tuleb kasutada:

1)	tolmuheite mõõtmine valimiga kuivast suitsugaasist kuuma filtri kohal võetud osaproovidest; tolmuheidet mõõdetakse seadme põlemissaadustest nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel;

2)	tolmuheite mõõtmine loomulikku tõmmet, täisvoolu lahjendustunnelit ja filtrit kasutades ümbritseva õhu temperatuuril lahjendatud suitsugaasist võetud osaproovidest valimiga kogu põlemistsüklist;

(3)	tolmuheite mõõtmine valimiga lahjendatud suitsugaasist 30-minutisel ajavahemikul muutumatul tõmbel 12 Pa, kasutades täisvoolu lahjendustunnelit ja filtrit ümbritseva keskkonna temperatuuril või elektrifiltrit.

ii)

Orgaaniliste gaasiliste ühendite heidet mõõdetakse leekionisatsioonidetektoriga kütteseadme põlemissaadustest, kasutades pidevat ekstraheerivat meetodit; saadud tulemused väljendatakse söe milligrammides. Orgaaniliste gaasiliste ühendite heidet kütteseadme põlemissaadustes mõõdetakse siis, kui toode töötab nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel.

iii)	Vingugaasiheidet mõõdetakse infrapunadetektoriga kütteseadme põlemissaadustest, kasutades pidevat ekstraheerivat meetodit. Vingugaasiheidet kütteseadme põlemissaadustes mõõdetakse siis, kui toode töötab nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel.

iv)

Lämmastikoksiidide NOx heidet mõõdetakse kemoluminestsentsdetektoriga kütteseadme põlemissaaduste pideva ekstraheerimise teel. Lämmastikoksiidide heidet mõõdetakse monooksiidi ja dioksiidi summana ja väljendatakse lämmastikdioksiidina. Lämmastikoksiidide heidet mõõdetakse siis, kui toode töötab nimivõimsusel ja asjakohasel juhul ka osalisel koormusel.

b)	Nimisoojusvõimsus, kütmise sesoonne energiatõhusus ja heide tuleb ümardada täisarvuni.

5. Kütmise sesoonse energiatõhususe tingimused

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus on määratletud järgmiselt:

ηS = ηS,on – 10% + F(2) + F(3) – F(4) – F(5)

Siin:

—	ηS,on [%] on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis ning selle arvutuseeskiri on esitatud punkti 5 alapunktis b;

—	F(2) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud;

—	F(3) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on liidetavad;

—	F(4) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud lisaelektrienergia tarbimisest;

—	F(5) on parandustegur [%], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud püsisüütaja energiatarbimisest.

Aktiivses seisundis kütmise sesoonne energiatõhusus arvutatakse järgmiselt:

ηS,on = ηth,nom

Siin:

—	ηth,nom on kasutegur nimisoojusvõimsusel alumise kütteväärtuse järgi.

Parandustegur F(2), mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud mugava toasoojuse tagamiseks vajalike selliste seadistamisviiside kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud, arvutatakse järgmiselt:

tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(2) võrdne ühega tabeli 2 asjakohastest teguritest, sõltuvalt sellest, millise seadistamisega on tegemist. Valida saab ainult ühe väärtuse.

Tabel 2

Parandustegur F(2)

Kui toode on (ainult üks võimalus on kohaldatav):	F(2)
üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamiseta	0,0 %.
kahe või enama soojusvõimsuse astmega, toatemperatuuri seadistamiseta	1,0 %.
toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga	2,0 %.
toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega	4,0 %.
toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga	6,0 %.
toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga	7,0 %.

F(2) võetakse võrdseks nulliga selliste tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul, mis ei vasta II lisa punktis 2 sätestatud heitenõuetele juhul, kui temperatuuriregulaator on seadistatud minimaalsele soojusvõimsusele. Soojusvõimsus ei tohi sellise seadistuse korral olla suurem kui 50 % nimisoojusvõimsusest.

Parandustegur F(3), mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud mugava toasoojuse tagamiseks vajalike selliste seadistamisviiside kasutamisest, millele vastavad väärtused on liidetavad, arvutatakse järgmiselt:

kõikide tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(3) võrdne tabeli 3 kohaselt liidetud tegurite (sõltuvalt seadme seadistamisviisidest) summaga.

Tabel 3

Parandustegur F(3)

Kui tootel on (mitu võimalust on kohaldatavad):	F(3)
toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega	1,0 %.
toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega	1,0 %.
kaugjuhtimisvõimalusega	1,0 %.

F(3) võetakse võrdseks nulliga selliste tahkekütuse-kohtkütteseadmete puhul, mis ei vasta II lisa punktis 2 sätestatud heitenõuetele juhul, kui temperatuuriregulaator on seadistatud minimaalsele soojusvõimsusele. Soojusvõimsus ei tohi sellise seadistuse korral olla suurem kui 50 % nimisoojusvõimsusest.

Täiendava elektritarbimise parandustegur F(4) arvutatakse järgmiselt:

Selle parandusteguri abil võetakse arvesse lisaelektrienergia tarbimist seadme aktiivses seisundis ja ooteseisundis.

Siin:

—	elmax [kW] on elektrivõimsuse tarbimine nimisoojusvõimsusel;

—	elmin [kW] on elektrivõimsuse tarbimine minimaalsel soojusvõimsusel. Kui tootel ei ole minimaalset soojusvõimsust, kasutatakse nimisoojusvõimsusel mõõdetud elektritarbimise väärtust;

—	elsb [kW] on elektrivõimsuse tarbimine toote ooteseisundis;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

Püsisüüteleegi energiatarbimisega seotud parandustegur F(5) arvutatakse järgmiselt:

Selle parandusteguriga arvestatakse süüteleegi võimsustarvet.

Siin:

—	Ppilot [kW] on süüteleegi võimsustarbimine;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriikide asutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turukontrolli teostamisel järgmist menetlust, et kontrollida II lisas sätestatud nõuete täitmist.

1.	Liikmesriikide asutused peavad kontrollima igast mudelist ühte seadet. Seadet kontrollitakse ühe või mitme kütusega, mille omadused on samas vahemikus kui kütus(t)el, mida tootja kasutas III lisa kohaste mõõtmiste tegemiseks.

Seadme mudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui:

a)	esitatud väärtused vastavad II lisas sätestatud nõuetele;

b)	kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 5 % väiksem;

heide vastab järgmistele nõuetele:

13 % hapnikusisalduse korral III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil mõõdetud tolmuheide avatud esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ei ületa esitatud väärtust rohkem kui 20 mg/m3 ning kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu, rohkem kui 10 mg/m3 ning III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 2 kirjeldatud meetodil mõõdetud tolmuheide ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 1 g/kg ning III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 3 mõõdetud tolmuheide rohkem kui 0,8 g/kg;

orgaaniliste gaasiliste ühendite heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 25 mgC/m3 lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ning 15 mgC/m3 kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu;

vingugaasiheide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 275 mg/m3 lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ning 60 mg/m3 kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu;

4)	NO2-na väljendatud lämmastikoksiidide (NOx) heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 30 mg/m3.

Kui punkti 2 alapunktis a osutatud tulemust ei saavutata, käsitatakse seda mudelit ja kõiki samaväärseid mudeleid käesoleva määruse nõuetele mittevastavana. Kui punkti 2 alapunktides b või c osutatud tulemustest mõnda ei saavutata, valib liikmesriigi asutus katsetamiseks juhuslikult veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet tootja tehnilises dokumendis esitatud samaväärsete toodete loetelust ühe või mitme samaväärse mudeli seast.

Seadme mudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui:

a)	kõigi kolme mudeli esitatud väärtused vastavad II lisas sätestatud nõuetele;

b)	kolme täiendava tahkekütuse-kohtkütteseadme keskmine kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 5 % väiksem;

kolme täiendava tahkekütuse-kohtkütteseadme keskmine heide vastab järgmistele nõuetele:

13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud tolmuheide ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 20 mg/m3 lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ning 10 mg/m3 kinnise esiküljega tahekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu, kui see on mõõdetud III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil, ning 1 g/kg, kui see on mõõdetud III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 2 kirjeldatud meetodil, ja 0,8 g/kg, kui see on mõõdetud III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 3 kirjeldatud meetodil;

orgaaniliste gaasiliste ühendite heide, mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 25 mgC/m3 lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ning 15 mgC/m3 kinnise esiküljega tahekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu;

vingugaasiheide (CO), mis on mõõdetud 13 % hapnikusisalduse korral, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 275 mg/m3 lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puitu) ja pliitides ning 60 mg/m3 kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmetes, milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu;

4)	13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud lämmastikoksiidide (NOx) heide, mis on väljendatud NO2-na, ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 30 mg/m3.

Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse see mudel ja kõik samaväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

Liikmesriigi asutus peab esitama katsetulemused ja muud asjakohased andmed teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile ühe kuu jooksul pärast seda, kui on tehtud otsus mudeli mittevastavuse kohta.

Liikmesriikide asutused peavad järgima III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas määratletud lubatavad kõrvalekalded kehtivad üksnes juhul, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi asutus; tarnija ei tohi neid kasutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtuste lubatava kõrvalekaldena, et saavutada vastavus toote nõuetele.

V LISA

Artiklis 6 osutatud soovituslikud võrdlusalused

Käesoleva määruse jõustumise ajal on kütmise sesoonse energiatõhususe ning tolmu- ja vingugaasi-, orgaaniliste gaasiliste ühendite ja lämmastikoksiidide heite seisukohast parimad tahkekütuse-kohtkütteseadmete olemasolevad tehnilised lahendused turul järgmised. Käesoleva määruse jõustumise ajal ei vasta ükski tahkekütuse-kohtkütteseade kõikidele punktides 1–5 sätestatud nõuetele. Mõni tahkekütuse-kohtkütteseade vastab ühele, mõni mitmele nõudele.

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitajad

a)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 47 %;

b)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonne energiatõhususe võrdlusnäitaja: 86 %;

c)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 94 %;

d)	tahkekütusepliitide kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 75 %.

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete tolmuheite võrdlusnäitajad

lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide tolmuheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 20 mg/m3, kui mõõdetakse III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil;

b)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) tolmuheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 10 mg/m3, kui mõõdetakse III lisa punkti 4 alapunkti a alapunkti i alapunktis 1 kirjeldatud meetodil.

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete orgaaniliste gaasiliste ühendite heite võrdlusnäitajad

a)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide orgaaniliste gaasiliste ühendite heite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 30 mg/m3;

b)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus kasutatakse kokkupressitud puitu graanulitena) orgaaniliste gaasiliste ühendite heite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 10 mg/m3.

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete vingugaasiheite võrdlusnäitajad

a)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) ja pliitide vingugaasiheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 500 mg/m3;

b)	kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete (kus ei kasutata kokkupressitud puitu graanulitena) vingugaasiheite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 250 mg/m3.

Tahkekütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide (NOx) heite võrdlusnäitajad

a)	lahtise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete, kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmete ja pliitide lämmastikoksiidide heite võrdlusnäitaja: 13 % hapnikusisalduse korral 50 mg/m3.

Punktides 1–5 sätestatud võrdlusnäitajate väärtusi ei pea saavutama korraga ühe tahkekütuse-kohtkütteseadme puhul.

Hea näide olemasolevast kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmest (milles ei põletata graanuliteks kokkupressitud puit) on mudel, millel on 13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud kütmise sesoonne energiatõhusus on 83 %, tolmuheide 33 mg/m3, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide 69 mg/m3, vingugaasiheide 1 125 mg/m3 ja lämmastikoksiidide heide 115 mg/m3 .

Hea näide olemasolevast kinnise esiküljega tahkekütuse-kohtkütteseadmest (milles põletatakse graanuliteks kokkupressitud puitu) on mudel, millel on 13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud kütmise sesoonne energiatõhusus on 91 %, tolmuheide 22 mg/m3, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide 6 mg/m3, vingugaasiheide 312 mg/m3 ja lämmastikoksiidide heide 121 mg/m3.

Hea näide olemasolevast pliidist on mudel, millel on 13 % hapnikusisalduse korral mõõdetud kütmise sesoonne energiatõhusus on 78 %, tolmuheide 38 mg/m3, orgaaniliste gaasiliste ühendite heide 66 mg/m3, vingugaasiheide 1 375 mg/m3 ja lämmastikoksiidide heide 71 mg/m3.

Top

All

Choose the experimental features you want to try