Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014D0129

Nõukogu otsus 2014/129/ÜVJP, 10. märts 2014 , millega edendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustikku massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise toetamiseks

ELT L 71, 12.3.2014, p. 3–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2017: This act has been changed. Current consolidated version: 04/07/2017

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/129(1)/oj

12.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 71/3


NÕUKOGU OTSUS 2014/129/ÜVJP,

10. märts 2014,

millega edendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustikku massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise toetamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia (edaspidi „massihävitusrelvade leviku vastane ELi strateegia”), mille III peatükis on esitatud loetelu meetmetest, mida on vaja võtta nii liidus kui ka kolmandates riikides massihävitusrelvade leviku vastu võitlemiseks.

(2)

Liit rakendab massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat aktiivselt ja viib ellu selle III peatükis loetletud meetmeid, näiteks arendades vajalikke struktuure liidus.

(3)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2008. aastal vastu järeldused ja dokumendi pealkirjaga „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses” (edaspidi „uued tegevussuunad”), milles sätestatakse, et massihävitusrelvade levik on jätkuvalt üks suuremaid julgeolekuprobleeme ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) oluline osa.

(4)

Uutes tegevussuundades kutsub nõukogu pädevaid nõukogu koosseise ja organeid, komisjoni, teisi institutsioone ja liikmesriike üles võtma nimetatud dokumendi kohaseid konkreetseid järelmeetmeid.

(5)

Uutes tegevussuundades rõhutab nõukogu, et massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks võetavate liidu meetmete jaoks võiks olla kasulik toetus, mida annab massihävitusrelvade leviku tõkestamise alal tegutsev valitsusväline võrgustik, kuhu kuuluvad liidu strateegilistele valdkondadele spetsialiseerunud välispoliitika instituudid ja uurimiskeskused, kes kasutavad ära juba olemas olevaid kasulikke võrgustikke. Sellist võrgustikku saaks laiendada, et see hõlmaks institutsioone kolmandates riikides, kellega liit peab konkreetseid massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaseid dialooge.

(6)

Euroopa Ülemkogu võttis 15. ja 16. detsembril 2005 vastu ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks (edaspidi „väike- ja kergrelvade alane ELi strateegia”), milles on sätestatud suunised liidu tegevuseks väike- ja kergrelvade valdkonnas. Väike- ja kergrelvade alases ELi strateegias esitatakse seisukoht, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik hankimine ja salakaubavedu kujutab tõsist ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

(7)

Väike- ja kergrelvade alases ELi strateegias on muude eesmärkide hulgas märgitud, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona pakkumise ja destabiliseeriva leviku vastaste rahvusvaheliste, piirkondlike või liidu ja selle liikmesriikide siseste mehhanismide arendamisel on vaja edendada tegelikku mitmepoolsust.

(8)

Nõukogu võttis 26. juulil 2010 vastu otsuse 2010/430/ÜVJP, (1) millega loodi massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade võrgustik ja nähti ette, et selle otsuse tehnilist rakendamist teostab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium (edaspidi „konsortsium”).

(9)

Konsortsiumi valimine ainsaks toetusesaajaks on käesoleval juhul põhjendatud, kuna liit, keda toetavad liikmesriigid, soovib jätkata viljakat koostööd Euroopa mõttekodade võrgustikuga, mis aitab luua Euroopa ühtse arusaama massihävitusrelvade leviku tõkestamisest ja desarmeerimisest, samuti aitab liidul välja töötada ja kujundada nimetatud valdkondade poliitikat ning suurendada liidu nähtavust. Konsortsiumi olemusest tulenevalt, st kuna konsortsiumi asutas liit ja ta sõltub täielikult liidu toetusest, on käesoleval juhul vajalik näha ette 100 %-line rahastamine. Konsortsiumil ei ole rahalisi omavahendeid ega seaduslikku õigust hankida muid rahalisi vahendeid. Peale selle on konsortsium moodustanud lisaks neljale juhtivale mõttekojale võrgustiku, kuhu kuulub rohkem kui 60 mõttekoda ja uurimiskeskust, ühendades peaaegu kogu valitsusvälise ekspertteabe liidus.

(10)

Praeguseks on konsortsium korraldanud kaks liidu ekspertide seminari 2011. aasta mais ja 2013. aasta juunis Brüsselis ning kaks olulist rahvusvahelist konverentsi massihävitusrelvade leviku tõkestamise teemal 2012. aasta veebruaris ning 2013. aasta septembris ja oktoobris Brüsselis ning lisaks on tema veebisaidil on avaldatud 31 kõnealust teemat käsitlevat poliitikadokumenti. Veebisait avati 2011. aasta kevadel ja seda on seejärel regulaarselt ajakohastatud, sealhulgas avaldades kaks korda kuus elektroonilist infolehte: nonproliferation.eu. Konsortsiumi võrgustiku tegevuse algusest alates on sellega ühinenud rohkem kui 60 Euroopa sõltumatut mõttekoda.

(11)

Nõukogu otsustega 2010/799/ÜVJP (2) ja 2012/422/ÜVJP (3) tehti konsortsiumile samuti ülesandeks korraldada kaks seminari, mille eesmärk oli edendada usalduse suurendamist ja toetada protsessi, mille eesmärk on luua Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid, ning mis toimusid 2011. aasta juulis ja 2012. aasta novembris Brüsselis. Veelgi enam, nõukogu otsusega 2013/43/ÜVJP (4) tehti konsortsiumile ülesandeks korraldada kaks kinnist seminari, mille eesmärk oli hõlbustada relvakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste edukat lõpuleviimist ja mis toimusid 2013. aasta märtsis ÜRO konverentsi raames,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Tõhusa mitmepoolsuse, ennetamise ja kolmandate riikidega tehtava koostöö põhimõtetel rajaneva massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia tõhusama rakendamise toetamiseks pikendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustiku tegevuse edendamist ja toetamist kolme aasta võrra, et täita järgmisi eesmärke:

a)

soodustada poliitilist ja julgeolekualast dialoogi ning pikaajalist arutelu massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses võetavate meetmete üle kodanikuühiskonnas ning eelkõige ekspertide, teadlaste ja akadeemikute vahel;

b)

anda nõukogu asjaomastes ettevalmistavates organites osalejatele võimalus konsulteerida võrgustikuga massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud küsimustes ja võimaldada liikmesriikide esindajatel osaleda võrgustiku koosolekutel;

c)

olla kasulikuks lähteplatvormiks massihävitusrelvade leviku tõkestamise alastele liidu ja rahvusvahelise kogukonna meetmetele, eelkõige esitades aruandeid ja/või soovitusi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esindajatele;

d)

aidata suurendada kolmandate riikide teadlikkust massihävitusrelvade leviku alastest probleemidest ja vajadusest teha koostööd liiduga ja mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige ÜROs, et hoida ära kogu maailmas muret tekitavate massihävitusrelvade leviku alaste programmide loomine, nende elluviimist tõkestada ning need peatada ja võimaluse korral kaotada;

e)

aidata koguda massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid ekspertteadmisi ja arendada sellealast institutsioonilist suutlikkust liidu ja kolmandate riikide mõttekodades ja valitsustes.

2.   Võttes arvesse väike- ja kergrelvade alast ELi strateegiat, ei piirdu massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute Euroopa mõttekodade võrgustiku tegevus üksnes massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikust põhjustatud ohtudega seotud küsimuste käsitlemisega, vaid see hõlmab ka tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimusi. Tavarelvadega seotud küsimuste lisamine võrgustiku tegevusvaldkonda annab suurepärase aluse pidada dialooge ja esitada soovitusi seoses selles valdkonnas võetavate liidu meetmetega, mida viiakse läbi väike- ja kergrelvade alase ELi strateegia rakendamise ning tavarelvade alase liidu poliitika raames.

3.   Seda arvestades sisaldavad liidu toetatavad projektid järgmisi konkreetseid tegevusi:

a)

vahendite tagamine selleks, et korraldada ekspertidele ja praktikutele kolm iga-aastast nõupidamist ja kuni seitse sihtotstarbelist seminari kõikides massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimustes, mis hõlmavad nii mittetavarelvi kui ka tavarelvi, eesmärgiga esitada kõrge esindaja esindajatele aruandeid ja/või soovitusi;

b)

kasutajatoe loomine konsortsiumis, et pakkuda üksikjuhtumipõhist ekspertteavet küsimuste kohta, mis on seotud kõikide massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimustega, mis hõlmavad nii mittetavarelvi kui ka tavarelvi, et anda vastuseid kahe nädala jooksul;

c)

vahendite tagamine kolmandate riikide ja kodanikuühiskonnaga kolme olulise iga-aastase konverentsi korraldamiseks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise teemal, et edendada rahvusvahelisel tasandil massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat ning väike- ja kergrelvade alast ELi strateegiat ning samuti liidu institutsioonide ja liidus tegutsevate mõttekodade rolli kõnealuses valdkonnas, eesmärgiga suurendada liidu sellealase poliitika nähtavust ning esitada kõrge esindaja esindajatele aruandeid ja/või soovitusi;

d)

vahendite tagamine internetipõhise platvormi haldamiseks ja arendamiseks, et soodustada kontaktide loomist ja edendada massihävitusrelvade ja tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade leviku tõkestamisega seotud teemasid analüüsivate mõttekodade võrgustikus uurimistööalast dialoogi, ning samuti uue ekspertide põlvkonna koolitamiseks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal;

e)

vahendite tagamine teadlikkuse suurendamiseks ning ekspertteadmiste kogumiseks ja institutsioonilise suutlikkuse arendamiseks massihävitusrelvade leviku tõkestamise alastes liidu ja kolmandate riikide mõttekodades ja valitsustes;

f)

liikmesriikide ja Euroopa välisteenistuse esitatud teemade käsitlemine konsortsiumi üldises uurimistegevuses.

Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab kõrge esindaja.

2.   Artikli 1 lõikes 3 osutatud tegevusi hõlmavate projektide tehnilist rakendamist teostab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium, mis on moodustatud strateegiliste uuringute sihtasutuse (Fondation pour la Recherche Stratégique (FRS)), Frankfurti rahu-uuringute instituudi (Peace Research Institute Frankfurt (HSFK/PRIF)), rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi (International Institute for Strategic Studies (IISS)) ja Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (Stockholm International Peace Research Institute (SIPRI)) põhjal. Konsortsium täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja konsortsiumiga vajalikud kokkulepped.

3.   Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus esitavad konsortsiumi uurimisprogrammides hindamiseks erilist huvi pakkuvad prioriteedid ja teemad, mida tuleks käsitleda töödokumentides ja seminaridel kooskõlas liidu poliitikaga.

Artikkel 3

1.   Lähtesumma artikli 1 lõikes 3 osutatud projektide rakendamiseks on 3 600 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Järelevalvet lõikes 1 nimetatud kulude nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon konsortsiumiga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et konsortsium tagab liidu abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu nimetatud protsessis esilekerkinud raskustest ja lepingu sõlmimise kuupäevast.

Artikkel 4

1.   Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes konsortsiumi poolt koostatud regulaarsetest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2.   Komisjon annab aru artikli 1 lõikes 3 nimetatud projektide finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

2.   Käesolev otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu sõlmimisest.

Otsus kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel selle jõustumisest, kui selle aja jooksul ei ole sõlmitud nimetatud rahastamislepingut.

Brüssel, 10. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. VROUTSIS


(1)  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/430/ÜVJP, millega luuakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustik massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise toetamiseks (ELT L 202, 4.8.2010, lk 5).

(2)  Nõukogu 13. detsembri 2010. aasta otsus 2010/799/ÜVJP, millega toetatakse usalduse suurendamise protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid, et toetada massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamist (ELT L 341, 23.12.2010, lk 27).

(3)  Nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsus 2012/422/ÜVJP, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon (ELT L 196, 24.7.2012, lk 67).

(4)  Nõukogu 22. jaanuari 2013. aasta otsus 2013/43/ÜVJP liidu jätkuva tegevuse kohta relvakaubanduslepingu läbirääkimiste toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 20, 23.1.2013, lk 53).


LISA

MASSIHÄVITUSRELVADE LEVIKU TÕKESTAMISE VALDKONNAGA TEGELEVATE SÕLTUMATUTE MÕTTEKODADE EUROOPA VÕRGUSTIK MASSIHÄVITUSRELVADE LEVIKU VASTASE ELi STRATEEGIA RAKENDAMISE TOETAMISEKS

1.   Eesmärgid

Käesoleva otsuse eesmärk on kinnitada nõukogu 8. detsembri 2008. aasta dokumendis pealkirjaga „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses” sätestatud poliitikasoovitused ja jätkata nende rakendamist. Selles dokumendis on märgitud, et massihävitusrelvade leviku vastaseks võitluseks võetavate liidu meetmete jaoks võiks olla kasulik toetus, mida annab massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelev valitsusväline võrgustik, kuhu kuuluvad välispoliitika instituudid ja uurimiskeskused, kes on spetsialiseerunud liidu strateegilistele valdkondadele, kasutades ära juba olemas olevaid kasulikke võrgustikke. Sellist võrgustikku saaks laiendada, et see hõlmaks institutsioone kolmandates riikides, kellega liit peab konkreetseid massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaseid dialooge.

See massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade võrgustik jätkab poliitilise ja julgeolekualase dialoogi ning pikaajalise diskussiooni soodustamist massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses võetavate meetmete ja omavahel seotud desarmeerimisküsimuste üle kodanikuühiskonnas ning eelkõige ekspertide, teadlaste ja akadeemikute vahel.

Võrgustiku tööd laiendatakse selliselt, et see hõlmaks tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimusi, sealhulgas meetmeid, millega tagatakse väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastast võitlust käsitleva ELi strateegia pidev rakendamine. Võrgustik aitab arendada uusi tahke liidu tegevuses, et hõlmata tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimisega seotud julgeolekuküsimuste nii ennetus- kui ka vastutegevuse alased aspektid, nagu on sätestatud asjakohases ELi strateegias. Samuti on relvakaubanduslepingu alases protsessis tunnistatud liidu prioriteediks tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku ja reguleerimata kauplemise tõkestamine.

Võrgustik saaks kaasa aidata kolmandate riikide teadlikkuse suurendamisele massihävitusrelvade levikuga ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimisega seotud probleemidest ning vajadusest teha koostööd liiduga ja mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige ÜROs, et hoida ära kogu maailmas muret tekitavate massihävitusrelvade leviku alaste programmide loomine, nende elluviimist tõkestada ning need peatada ja võimaluse korral kaotada.

Liit soovib seda võrgustikku toetada järgmiselt:

korraldades diplomaatidele ja teadusekspertidele regulaarseid liidu seminare ja vajaduse korral sihtotstarbelisi koosolekuid massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist käsitlevate oluliste sündmuste ja küsimuste arutamiseks, eesmärgiga esitada aruandeid ja/või soovitusi liidu kõrge esindaja esindajatele;

korraldades olulisi iga-aastaseid konverentse ja vajaduse korral ettevalmistavaid koosolekuid, eesmärgiga esitada aruandeid ja/või soovitusi kõrge esindaja esindajatele;

säilitades, hallates ja arendades edasi internetipõhist platvormi ja seonduvaid suhtlusvõrgustikke, et soodustada kontaktide loomist ja edendada uurimistööalast dialoogi massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate mõttekodade võrgustikus;

soodustades massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise poliitika alase pädevuse suurendamist ja sellealase oskusteabe edastamist liidus ja kolmandatele riikidele.

2.   Võrgustiku töökorraldus

Võrgustik on avatud kõigile asjaomastele liidu ja assotsieerunud riikide mõttekodadele ja uurimisinstituutidele ning austab täielikult erinevaid arvamusi liidus.

Võrgustik soodustab jätkuvalt kontaktide loomist valitsusväliste ekspertide, liikmesriikide esindajate ja liidu institutsioonide vahel. Võrgustikul on valmidus kaasata kolmandate riikide valitsusväliseid osalejaid vastavalt massihävitusrelvade leviku vastasele ELi strateegiale ning väike- ja kergrelvade alasele ELi strateegiale, milles lähtutakse mitmepoolsuse põhimõttest ja rahvusvahelisest koostööst. Võrgustiku ülesanne on käsitleda massihävitusrelvade leviku tõkestamist, massihävitusrelvade kandesüsteeme, desarmeerimist ning tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimusi.

Nõukogu asjaomastes ettevalmistavates organites (CODUN/CONOP/COARM jne) osalejad saavad võrgustikuga konsulteerida massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustes, ning nende esindajad võivad osaleda võrgustiku koosolekutel. Võrgustiku koosolekud võib korraldada paralleelselt töörühma koosolekutega, kui see on teostatav.

Võrgustiku tegevuse juhtimist jätkab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium, mille on moodustanud FRS, HSFK/PRIF, IISS ja SIPRI ning millele tehakse ülesandeks hallata projekti tihedas koostöös kõrge esindaja esindajatega.

Konsortsium kutsub kõrge esindaja esindajatega ja liikmesriikidega konsulteerides ekspertide seminaridele ja olulistele iga-aastastele konverentsidele osalejaid, kellel on ekspertteadmised massihävitusrelvade ja tavarelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal, ning palub neil avaldada oma väljaandeid ja jagada teavet oma tegevuse kohta kõnealusele teemale pühendatud veebisaidil.

3.   Projektide kirjeldus

3.1.   Projekt 1: Kolme iga-aastase nõupidamise ja kuni seitsme eriseminari korraldamine diplomaatidele ja teadusekspertidele ning aruande ja/või soovituste koostamine

3.1.1.   Projekti eesmärk

Iga-aastaste nõupidamiste ja eriseminaride eesmärk on edendada liidu ekspertide, ametnike ja teadlaste vahel julgeolekualase dialoogi pidamist massihävitusrelvade, nende kandesüsteemide ja tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnas päevakorral olevate probleemide üle. Seminarid peaksid lisaks edendama koostööd massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustikus osalevate mõttekodade vahel, mis asuvad liidu liikmesriikides.

3.1.2.   Projekti tulemused

Massihävitusrelvade leviku päevakohaseid suundumusi käsitleva teabe ja analüüside vahetamine liikmesriikide poliitikute ja teadusekspertide, samuti Euroopa välisteenistuse ja muude liidu institutsioonide spetsialistide vahel.

Arutelu teemal, millised on parimad viisid ja vahendid massihävitusrelvade leviku vastast võitlust käsitleva liidu poliitika rakendamiseks.

Massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustiku edendamine.

Sõltumatute liidu mõttekodade poolt konstruktiivse tagasiside pakkumine liidule massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse strateegiate kohta ning praktikute soovitused mõttekodadele kõige asjakohasemate edasist uurimist vajavate poliitikateemade kohta.

Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonna asjakohaste küsimuste kindlakstegemine poliitikast lähtuvate aruannete koostamiseks.

Poliitikast lähtuvate aruannete koostamine ja tegevussoovituste esitamine kõrge esindaja esindajatele. Neid aruandeid levitatakse asjaomastes liidu institutsioonides ja liikmesriikides.

3.1.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames korraldatakse kolm iga-aastast nõupidamist ja kuni seitse ekspertide eriseminari ning koostatakse seonduvad aruanded ja/või soovitused.

Nende ürituste kava valmistatakse ette tihedas koostöös nõukogu ÜVJP töörühmadega, kes käsitlevad massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist (CODUN / CONOP / CODUN Space), väike- ja kergrelvi ning tavarelvastuse üleandmist (COARM ja COARM ATT). Seminaridel tuleks käsitleda liidu lühi- ja pikaajalisi probleeme massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnas järgmiste relvakategooriate puhul: massihävitusrelvad ja nende kandevahendid, tavarelvad, sealhulgas väike- ja kergrelvad ja kandesüsteemid. Eelkõige peaksid nad andma liidu otsustajatele võimaluse keskenduda pikaajalistele probleemidele ja suundumustele selliste relvade osas ning muudele küsimustele, mis jäävad nende igapäevasest tegevusest välja.

Iga-aastased nõupidamised kestavad 1,5 päeva ja nendel osaleb kuni 100 inimest liidu mõttekodadest, liikmesriikidest ja liidu institutsioonidest, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade küsimustele. Nendel seminaridel peaks eelkõige olema massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute liidu mõttekodade, liidu ja selle liikmesriikide vahelise nõupidamise eesmärk.

Eriseminarid kestavad kuni kaks päeva ja nendel osaleb kuni 45 inimest; osalejate arv määratakse kindlaks iga seminari puhul eraldi. Nendel seminaridel peaks eelkõige olema massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute liidu mõttekodade, liidu ja selle liikmesriikide vahelise nõupidamise eesmärk, et käsitleda olulisi sündmusi ja liidupoliitikavalikuid ning pakkuda liidu mõttekodadele, liikmesriikidele ja liiduinstitutsioonidele võimalus teavitada sihtrühmi liidus ja väljaspool liitu.

Iga-aastaseid nõupidamisi tuleks korraldada Brüsselis, samal ajal kui kuni kolm ekspertide eriseminari tuleks korraldada väljaspool liitu.

3.2.   Projekt 2: Iga-aastase suurkonverentsi korraldamine ning aruande ja/või soovituste koostamine

3.2.1.   Projekti eesmärk

Iga-aastastel massihävitusrelvade tõkestamist ja desarmeerimist käsitlevatel suurkonverentsidel, kus osalevad liidu, assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide valitsuste eksperdid ja sõltumatud mõttekojad ning muud teadusringkondade spetsialistid, arutatakse ja määratakse kindlaks edasisi meetmeid massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastu võitlemiseks ning tavarelvadega seotud probleemide käsitlemiseks, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimise tõkestamiseks. Projekti tippüritusena suurendab iga-aastane konverents rahvusvahelise tähelepanu pööramist massihävitusrelvade leviku vastasele ELi strateegiale ja püüdlustele, mida liidu institutsioonid selle rakendamiseks teevad, ning sõltumatute mõttekodade ja liikmesriikide teadusringkondade ekspertide sellekohasele tööle.

Iga-aastased konverentsid edendavad samuti selliste Euroopa mõttekodade rolli ja ühtekuuluvust, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud valdkondadele, ning aitavad edendada nende mõttekodade ja muude institutsioonide suutlikkust, sealhulgas maailma piirkondades, kus ei ole põhjalikke ekspertteadmisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta.

Iga-aastastel konverentsidel ja mis tahes ettevalmistavatel kohtumistel käsitletakse Euroopa välisteenistuse töö jaoks olulisi massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud küsimusi. Nende arutelude ja konsortsiumi järelvalve all tehtava muu töö põhjal koostatakse kõrge esindaja esindajate jaoks poliitikast lähtuvad aruanded ja tegevussoovitused. Seda aruannet levitatakse asjaomastes liidu institutsioonides ja liikmesriikides ning see tehakse kättesaadavaks internetis.

3.2.2.   Projekti tulemused

Euroopa juhtimisel korraldatakse oluline massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alane suurkonverents, millest saab peamine platvorm strateegiliste arutelude edendamiseks massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastu võitlemiseks võetavate meetmete ja omavahel seotud desarmeerimiseesmärkide üle, et käsitleda tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimise tõkestamisega seotud probleeme.

Kolmandate riikide valitsusametnike, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna hulgas suurendatakse massihävitusrelvade ning kerg- ja väikerelvade leviku tõkestamist ning keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtusid käsitleva liidu poliitika nähtavust ning sellealast teadlikkust.

Edendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustiku rolli ja ühtekuuluvust ning liidu rolli selles valdkonnas ning samuti suurendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaseid teadmisi riikides, kus need on ebapiisavad, sealhulgas kolmandates riikides.

Esitatakse poliitikast lähtuvad aruanded ja/või tegevussoovitused, millega parandatakse massihävitusrelvade alase ELi strateegia ning väike- ja kergrelvade alase ELi strateegia rakendamist ning rajatakse kasulik lähteplatvorm liidu ja rahvusvahelise kogukonna tegevusele seoses massihävitusrelvade leviku vastase võitluse ja tavarelvadega.

Suurendatakse liidu institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide teadlikkust ja teadmisi massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemidega seotud ohtudest, võimaldades neid paremini ennetada.

3.2.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames korraldatakse olulisi iga-aastaseid suurkonverentse ja vajaduse korral ettevalmistavaid koosolekuid ning koostatakse seonduvad aruanded ja/või soovitused.

Brüsselis korraldatakse iga-aastane 1,5 päeva kestev konverents, kus osaleb liidu ja assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide mõttekodade ja teadusringkondade ja valitsuste kuni 300 eksperti, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise, relvastuskontrolli ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustele.

Tähelepanu pööratakse spetsialistide järgmise põlvkonna väljaõpetamisele, sealhulgas Euroopast ja Põhja-Ameerikast väljaspool asuvate riikide spetsialistidele, kellel palutakse osaleda lisaks veel üks päev enne või pärast konverentsi korraldataval erikoolitusel ning kellele tutvustatakse asjaomaseid liidu institutsioone.

Poliitikast lähtuvad aruanded ja/või tegevussoovitused, mis ergutavad massihävitusrelvade alase ELi strateegia ning väike- ja kergrelvade alase ELi strateegia rakendamist.

3.3.   Projekt 3: Kasutajatoe loomine ja haldamine

3.3.1.   Projekti eesmärk

Kasutajatoe loomine ja haldamine konsortsiumis, et pakkuda eriteadmisi kõikide massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud küsimuste kohta, hõlmates nii mittetavarelvi kui ka tavarelvi, annab teavet ja soodustab Euroopa välisteenistuse poliitilise tegevuse kujundamist konkreetsete ja kiireloomuliste teemade osas.

3.3.2.   Projekti tulemused

Käsitletakse Euroopa välisteenistuse esitatud konkreetsete teemade uurimise taotlusi, millele vastatakse kahe nädala jooksul.

Edendatakse teemakohast dialoogi konsortsiumi mõttekodade ja Euroopa välisteenistuse vahel.

Võimaldatakse Euroopa välisteenistusel tugineda lühiajaliste ja vahetevahel esitatavate taotluste puhul konsortsiumi ekspertide eriteadmistele ja uurimistöövahenditele.

3.3.3.   Projekti kirjeldus

Projektide raames koostatakse kahe nädala jooksul kuni kakskümmend viie- kuni kümneleheküljelist ekspertdokumenti, milles käsitletakse olemasoleva teaduskirjanduse ülevaate põhjal (mitte iseseisev uurimistöö) selliseid massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimusi, mille kohta Euroopa välisteenistus on esitanud teabetaotluse.

3.4.   Projekt 4: Internetipõhise platvormi haldamine ja arendamine

3.4.1.   Projekti eesmärk

Hallatakse ja arendatakse veebisaiti, mis soodustab võrgustiku kohtumiste vahelisel perioodil kontaktide loomist ja hõlbustab uurimistöödega seotud dialoogi pidamist massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate mõttekodade vahel. Liidu institutsioonid ja liikmesriigid võiksid samuti kasu saada kõnealusele teemale pühendatud veebisaidist, kus võrgustikus osalejad võivad vabalt vahetada teavet ja mõtteid ning avaldada oma uurimistöid massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku tõkestamise ning tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud teemadel. Selle veebisaidiga käib jätkuvalt kaasas elektrooniline infoleht. Projektiga tagatakse võimalus tutvuda sündmustega tagantjärele ning luuakse aken Euroopas tehtava uurimistööga tutvumiseks. See aitab tõhusalt levitada uurimistulemusi mõttekodade hulgas ja valitsusringkondades. See võimaldab paremini ennetada massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikust ning tavarelvadest, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveost ja ülemäärasest hankimisest tulenevaid ohte ning suurendab teadmisi nendest ohtudest.

3.4.2.   Projekti tulemused

Hallatakse platvormi, kus massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevad mõttekojad saavad jätkuvalt vahetada sõltumatuid arvamusi ja analüüse massihävitusrelvade leviku ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimuste kohta.

Laiendatakse, hallatakse ja ajakohastatakse sõltumatute mõttekodade olemasolevat võrgustikku.

Parandatakse kodanikuühiskonnas arusaamist massihävitusrelvade leviku vastasest ELi strateegiast ning väike- ja kergrelvade leviku vastasest ELi strateegiast ning luuakse koht, kus liit ja mõttekodade võrgustik saavad luua kontakti.

Võimaldatakse pidevalt laadida tasuta alla võrgustiku koosolekute tulemusel koostatud dokumente ja nende sõltumatute mõttekodade dokumente, kes soovivad jagada oma uurimistulemusi rahalise hüvitiseta.

Suurendatakse liidu institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide teadlikkust ja teadmisi tavarelvade ning massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemidega seotud ohtudest, võimaldades neid paremini ennetada.

3.4.3.   Projekti kirjeldus

Võiks võtta kasutusele suhtlusvõrkude teenuse laadse tehnoloogia, kui see on teostatav ja asjakohane, et võimaldada tuttavas keskkonnas toimuvat aktiivset internetipõhist suhtlust ja teabevahetust võrgustikus osalejate vahel.

Projekti läbi viiv konsortsium vastutab veebihostingu ning veebisaidi kujunduse ja tehnilise haldamise eest.

Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade alaste küsimustega seotud liidu poliitikat jälgitakse ja toetatakse, koostades regulaarselt asjakohaseid dokumente.

Tutvustatakse konsortsiumi väljaandeid ja täiendatakse neid varasemate eriandmetega.

Konsortsiumi korraldatud konverentse tutvustatakse ja kajastatakse veebisaidil (taustadokumendid, päevakord, ettekanded, vajaduse korral avatud koosoleku videosalvestus).

Kaks korda kuus avaldatakse elektrooniline infoleht, et kajastada massihävitusrelvade leviku tõkestamise institutsioonilisi uudiseid liidus ja jälgida võrgustiku uurimiskeskuste teadustööd.

Iga kuu avaldatakse eriaruanded massihävitusrelvade leviku ja tavarelvadega, sealhulgas kerg- ja väikerelvadega seotud küsimuste teemal.

3.5.   Projekt 5: Publikatsioonid

3.5.1.   Projekti eesmärk

Koostada kuni kakskümmend poliitikadokumenti massihävitusrelvade, nende kandesüsteemide, kerg- ja tavarelvade ning desarmeerimisega seotud teemadel.

Pakkuda eelkõige ekspertidelt, teadlastelt ja akadeemikutelt saadud teavet ja analüüse, mis võivad olla aluseks poliitilisele ja julgeolekuga seotud dialoogile, kus käsitletakse massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastase võitluse meetmeid.

Pakkuda vahendeid, millele nõukogu asjaomastes ettevalmistavates organites osalejad saavad toetuda massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi poliitikat ja tavasid käsitlevas arutelus.

Pakkuda mõtteid, teavet ja analüüse, mis võivad aidata töötada välja massihävitusrelvade leviku tõkestamise alal liidu tasandil võetavaid meetmeid.

3.5.2.   Projekti tulemused

Edendatakse eelkõige ekspertide, teadlaste ja akadeemikute poliitilist ja julgeolekuga seotud dialoogi, kus käsitletakse massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastase võitluse meetmeid.

Suurendatakse kodanikuühiskonna ja valitsuste teadlikkust, teadmisi ja arusaamist küsimustest, mis on seotud massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist käsitleva ELi poliitikaga.

Pakutakse poliitilisi ja/või tegevuspoliitilisi valikuid kõrgele esindajale, liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele.

Pakutakse mõtteid, teavet ja analüüse, mis võivad aidata töötada välja massihävitusrelvade leviku tõkestamise alal liidu tasandil võetavaid meetmeid.

3.5.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames koostatakse ja avaldatakse kuni 20 poliitikadokumenti. Poliitikadokumendid koostab või tellib konsortsium ja nendes ei esitata tingimata liidu institutsioonide või liikmesriikide seisukohti.

Poliitikadokumendid kajastavad konsortsiumi ülesannete hulka kuuluvaid teemasid. Iga dokument raamistab poliitilisi ja/või tegevuspoliitilisi valikuid.

Poliitikadokumentide formaat ja stiil on selline, mis muudab nad sihtrühmadele kättesaadavaks ja arusaadavaks.

Kõik poliitikadokumendid avaldatakse konsortsiumi veebisaidil.

3.6.   Projekt 6: Koolitus

3.6.1.   Projekti eesmärk

Suurendada järgmise põlvkonna teadlaste ja praktikute massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika ja kavandamise alast suutlikkust.

Edendada liidus ja kolmandates riikides põhjalikke teadmisi ELi poliitikast massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal.

Luua noorte praktikute ja teadlaste võrgustikud piirkondades, kus liit tunneb suurt huvi massihävitusrelvade leviku tõkestamise vastu.

Uuendada ja laiendada liidus ja partnerriikides ekspertteadmisi massihävitusrelvade ning kerg- ja väikerelvade küsimustes.

Pakkuda liidu institutsioonidele, liikmesriikidele ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi võrgustikule uusi mõtteid ja analüüse massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta.

3.6.2.   Projekti tulemused

Pannakse alus internetipõhise koolitusvahendi loomisele, sealjuures tehakse kättesaadavaks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimuste alane näidisõppekava. Koolitusvahend alustab tegevust 24 kuud pärast vastava lepingu sõlmimist.

Suurendatakse järgmise põlvkonna teadlaste ja praktikute massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika ja kavandamise alast suutlikkust.

Parandatakse liidus ja kolmandates riikides põhjalikke teadmisi ELi poliitikast massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal.

Luuakse noorte praktikute ja teadlaste võrgustikke ja soodustatakse praktilist koostööd.

Parandatakse massihävitusrelvade ning kerg- ja väikerelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid ekspertteadmisi liidus ja kolmandates riikides.

Esitatakse uued andmed liidu institutsioonidele, liikmesriikidele, partnerriikidele ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi võrgustikule massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta.

3.6.3.   Projekti kirjeldus

Projekti korraldab konsortsium kuni 48 üliõpilasele või noorele diplomaadile igaühele kuni kolme kuu pikkuse praktika. Praktika hõlmab loenguid, arutelusid, struktureeritud lugemist ja projektiintegratsiooni vähemalt kahes konsortsiumi instituudis. Õppekava koosneb lühematest moodulitest, et olla vajalikul määral paindlik. Kõikidele üliõpilastele antakse kutse osaleda konsortsiumi korraldatud konverentsidel ja seminaridel.

Projekti lõppeesmärk on panna alus internetipõhise koolitusvahendi loomisele, sealjuures tehakse kättesaadavaks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimuste alane näidisõppekava. Internetipõhine koolitusvahend hõlmab kõiki tavarelvade ning mittetavarelvade alaseid küsimusi ning on kohandatav erinevatele sihtrühmadele (noored diplomaadid, ajakirjanikud, üliõpilased ja magistriõppe üliõpilased Euroopast ja väljastpoolt Euroopat). Sõltuvalt teema tundlikkusest võib nõuda sobiva tasemega julgeolekukontrolli läbimist. Internetipõhist koolitust peaks samuti olema võimalik integreerida ülikoolide magistriõppeprogrammidesse ja selle üldkestus peaks olema 15 õppetundi. See vastab ülikoolis ühe semestri ainepunktidele ning hõlmab ka muude sihtrühmade vajadusi.

4.   Kestus

Projektide läbiviimise eeldatav kogukestus on 36 kuud.

5.   Kasusaajad

5.1.   Otsesed kasusaajad

Euroopa julgeolekustrateegias ja massihävitusrelvade alases ELi strateegias on massihävitusrelvade levitamist nii riikide kui ka valitsusväliste osalejate poolt peetud potentsiaalselt suurimaks ohuks liidu julgeolekule. Sarnaselt tunnistatakse väike- ja kergrelvade leviku tõkestamise alases ELi strateegias, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ülemäärane hankimine kujutab tõsist ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Väljapakutud projektid on kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega ning nendega toetatakse Euroopa julgeolekustrateegias kehtestatud strateegiliste eesmärkide saavutamist.

5.2.   Kaudsed kasusaajad

Projektidest saavad kaudselt kasu:

a)

liidus ja kolmandates riikides asuvad sõltumatud mõttekojad ja teadlased, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustele;

b)

liidu institutsioonid, sealhulgas haridusasutused, üliõpilased ja kõik teised internetipõhise õppe kasutajad;

c)

liikmesriigid;

d)

kolmandad riigid.

6.   Kolmandatest isikutest osalised

Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva otsuse alusel. Võrgustiku eksperte võib lugeda kolmandatest isikutest osalejateks. Nad teevad tööd vastavalt oma tavaeeskirjadele.

7.   Menetlusaspektid, koordineerimine ja juhtkomitee

Selle projekti juhtkomitee moodustavad kõrge esindaja ja käesoleva lisa punktis 8 nimetatud rakendusüksuse esindaja. Juhtkomitee vaatab otsuse rakendamise regulaarselt vähemalt iga kuue kuu tagant läbi, kasutades muu hulgas elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid.

8.   Rakendusüksus

Käesoleva otsuse rakendamine tehakse ülesandeks konsortsiumile, kes täidab seda ülesannet kõrge esindaja kontrolli all. Oma tegevuse läbiviimisel teeb konsortsium koostööd kõrge esindajaga, liikmesriikidega ning vastavalt vajadusele teiste osalisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.


Top