LISA

I OSA.   MAITSESTATUD LINNULIHA VISUAALNE VAATLUS

1.   Eesmärk ja määratlus

Meetodi eesmärk on teha kindlaks, kas kuumtöötlemata maitsestatud linnuliha tuleb klassifitseerida kombineeritud nomenklatuuri gruppi 2 või gruppi 16, sest on võimalik kindlaks teha, et:

1)	maitseaine katab proovi kogu pealispinda ja

2)	maitseaine on palja silmaga näha.

Meetod koosneb kuumtöötlemata linnuliha ühe või mitme proovi visuaalsest vaatlusest.

2.   Proovide ettevalmistamine

Kõik proovid tuleb võtta deklareeritud partiist. Proov tuleb võtta ainult avamata originaalpakendist. Proov võib olla pakendatud karpi või plastist vaakumpakendisse.

Külmutatud kuumtöötlemata liha puhul tuleb proov sulatada (näiteks külmkapis madalal temperatuuril 4 C). Vedeliku eraldumine peab olema minimaalne.

Asjakohane teave pakendi ja/või proovi kohta tuleb üles märkida või pildistada ning lisada punktis 4 osutatud katsearuandele.

3.   Visuaalse vaatluse tegemine

Proovi tuleb visuaalselt vaadelda pärast pakendi eemaldamist.

Proovi peavad vaatlema vähemalt kaks hindajat.

Visuaalse vaatluse tegemisel peavad hindajad arvesse võtma järgmisi tegureid:

a)	mitte kogu proovi pealispind ei tarvitse olla ühteviisi maitsestatud;

b)	maitseaine puudumine sisefilee lõhedel või kurdudel ei ole oluline, kui tehakse kindlaks, kas kogu pealispinnale on lisatud maitseainet;

c)	valget pipart on raskem märgata kui musta pipart;

d)	pipart on lihtsam märgata heleda värvusega lihal (nt rinnalihal) kui tumeda värvusega lihal (nt kintsuliha).

4.   Tulemuste hindamine

Kõik hindajad peavad jõudma samale järeldusele selle osas, kas kogu proovi pealispind on maitsestatud ja kas maitseaine on palja silmaga näha.

Hindajad peavad täitma katsearuande kuumtöötlemata maitsestatud linnuliha visuaalse vaatluse kohta. Katsearuande näidis on esitatud 1. liites.

Kui kõik hindajad ei jõua teatud proovi osas samale järeldusele või kui nad kõik jõuavad järeldusele, et kogu proovi pealispind ei ole maitsestatud või et maitseaine ei ole palja silmaga näha, tuleb proovi testida II osa kohaselt.

5.   Selgitavad pildid

Lisatud piltidelt on näha, kuidas tuleb proove visuaalse vaatluse käigus hinnata.

Piltidel on pipardatud linnuliha, kuid iga pildi all esitatud selgitused võivad käia ka muude vürtside kohta.

Pildil tähistab „TOP” linnu rinnaliha pealispinda ja „UNDERSIDE” tähistab linnu rinnaliha pinda, mis on näha, kui lõigata liha kondi küljest lahti.

Pilt 1A

Visuaalse vaatluse tulemus: kogu proovi pealispind on maitsestatud ja maitseaine on palja silmaga näha.

Pilt 1B

Visuaalse vaatluse tulemus: kogu proovi pealispind on maitsestatud ja maitseaine on palja silmaga näha.

Pilt 2A

Visuaalse vaatluse tulemus: kogu proovi pealispind on maitsestatud ja maitseaine on palja silmaga näha.

Pilt 2B

Visuaalse vaatluse tulemus: kogu proovi pealispind on maitsestatud ja maitseaine on palja silmaga näha.

Pilt 3A

Visuaalse vaatluse tulemus: kogu proovi pealispind on maitsestatud ja maitseaine on palja silmaga näha.

Pilt 3B

Visuaalse vaatluse tulemus: kogu proovi pealispind on maitsestatud ja maitseaine on palja silmaga näha.

Pilt 4A

Visuaalse vaatluse tulemus: kogu proovi pealispind on maitsestatud ja maitseaine on palja silmaga näha.

Pilt 4B

Visuaalse vaatluse tulemus: kogu proovi pealispind on maitsestatud ja maitseaine on palja silmaga näha.

Pilt 5A

Visuaalse vaatluse tulemus: maitseaine on palja silmaga näha, kuid EI kata kogu proovi pealispinda.

Pilt 5B

Visuaalse vaatluse tulemus: maitseaine on palja silmaga näha, kuid EI kata kogu proovi pealispinda.

Pilt 6

Visuaalse vaatluse tulemus: kogu proovi pealispind on maitsestatud ja maitseaine on palja silmaga näha.

Pilt 7

Visuaalse vaatluse tulemus: maitseaine on palja silmaga näha, kuid EI kata kogu proovi pealispinda.

Pilt 8

Visuaalse vaatluse tulemus: maitseaine on palja silmaga näha, kuid EI kata kogu proovi pealispinda.

Pilt 9

Visuaalse vaatluse tulemus: maitseaine on palja silmaga näha, kuid EI kata kogu proovi pealispinda.

Pilt 10

Visuaalse vaatluse tulemus: maitseaine on palja silmaga näha, kuid EI kata kogu proovi pealispinda.

Pilt 11

Visuaalse vaatluse tulemus: maitseaine on palja silmaga näha, kuid EI kata kogu proovi pealispinda.

Pilt 12

Visuaalse vaatluse tulemus: maitseaine on palja silmaga näha, kuid EI kata kogu proovi pealispinda.

Pilt 13

Visuaalse vaatluse tulemus: maitseaine on palja silmaga näha, kuid EI kata kogu proovi pealispinda.

II OSA.   MAITSESTATUD LINNULIHA MAITSETEST

1.   Eesmärk ja määratlus

Meetodi eesmärk on teha kindlaks, kas kuumtöötlemata maitsestatud linnuliha tuleb klassifitseerida kombineeritud nomenklatuuri gruppi 2 või gruppi 16, sest on võimalik kindlaks teha, kas:

1)	linnuliha on maitsestatud sügavuti või kogu pealispinna ulatuses ja

2)	maitseaine on maitses selgesti eristatav.

Meetod seisneb linnuliha ühe või mitme proovi maitsmises pärast kuumtöötlemist.

2.   Katseruumide varustus

Katseruumides, kus maitsmine toimub, peab olema vähemalt järgmine varustus:

—	mikrolaineahi;

—	lõikelauad;

—	teravad noad;

—	lamedad taldrikud (nt polüstüreen või keraamika), mis on märgistatud juhuslike kolmenumbriliste koodidega;

—	kahvlid serveerimiseks;

—	sond (toidutermomeeter);

—	ühekordsed kindad.

3.   Proovide ettevalmistamine

Proov peab koosnema toiduks ette nähtud linnuliha representatiivsest kogusest.

Kui on proovi suhtes kahtlusi, näiteks esineb ebatüüpilisi koostisosi või see võib olla mikrobioloogiliselt saastunud, tuleb teha ohutushindamine või katseeelne mikrobioloogiline analüüs.

Proov tuleb mikrolaineahjus täielikult ära küpsetada. Proov peab testimisajal olema inimtoiduks kõlblik.

Proovi sisetemperatuur peab tõusma vähemalt 77 °C-ni. Temperatuuri kontrollitakse küpsemisaja lõpus sondiga (toidutermomeetriga). Kui mikrolaineahju spetsifikatsioonides on ette nähtud seisuaeg, mõõdetakse temperatuuri pärast seisuaja lõppu. Seisuaeg võimaldab juba tekkinud kuumust kasutada täiendavaks küpsemiseks pärast ahju väljalülitamist, kui mikrolaineahju uks on kinni.

Proovi pealispind tuleb eemaldada terava noaga, et küpsenud liha seest esile tuleks. Tuleb olla ettevaatlik, et liha seesmine osa ei saastuks pealispinnaga kokku puutudes.

Liha seesmine osa tuleb lõigata umbes 2 cm3 suurusteks portsjoniteks.

Proovid jäetakse vähemalt 10 minutiks jahtuma.

Proovid serveeritakse hindajatele märgistatud taldrikutel.

4.   Maitsetesti tegemine

Üks või mitu proovi serveeritakse viiele kuni kaheksale kvalifitseeritud ja vastava väljaõppe saanud hindajale. Ühe sessiooni jooksul ei tohi hinnata üle viie proovi.

Proovide serveerimise vahel tuleb ette näha piisavalt aega ja/või sobilikke maitse neutraliseerijaid (pudelivett ja soolamata kreekereid).

Hindajad peavad saama hindamist läbi viia võimalikult vähese häirimisega.

Hindajad peavad proovi maitsma ja kirjeldama objektiivselt proovi põhimaitset, järelmaitset ja suutunnet.

Hindajad peavad täitma kaks järgmist vormi:

a)	tollitestimisel kasutatav blankett linnukasvatussaaduste omaduste kohta;

b)	tollitestimisel kasutatav linnukasvatussaadusi vabas vormis võrdlev blankett.

Vormide näidised on esitatud 2. ja 3. liites.

Iga hindaja paneb individuaalselt kirja omaduste blanketile skaalas 1–3 iga omaduse intensiivsuse, kasutades ainult termineid „NÕRK” (1), „SELGELT ERISTATAV” (2) ja „TUGEV” (3).

Hindajate kirjeldavad põhiterminid pannakse kirja vabas vormis võrdleval blanketil, märkides iga proovi puhul ära hindajate arvu, kes seda mõistet kasutas.

Omaduse intensiivsus või tugevus on antud kokkuvõetult ka vabas vormis võrdleval blanketil.

Kui eri hindajad kasutavad eri termineid, mis teadaolevalt kannavad sama tähendust, nt pekine ja rasvane, loetakse neid sama terminit kasutanuteks.

Maitselisandite või vürtside kirjeldamise tulemused (nt hapu, magus, teravamaitseline, vürtsikas, pipar, küüslauk jne) tuleb märkida vabas vormis võrdleval blanketil.

5.   Tulemuste hindamine

Kui omaduste blanketil ja vabas vormis võrdleval blanketil on vähemalt pooled hindajad märkinud, et nad tundsid maitselisandite ja vürtside maitset ja andsid neile vähemalt punktis 4 esitatud 2. väärtuse („SELGELT ERISTATAV”), loetakse proovi maitseaine maitse järgi selgelt eristatavaks.

Blankettidel peavad olema esitatud kõik üksikasjad proovide, nende ettevalmistamise ja ka tulemuste saavutamisel ja tõlgendamisel järgitavate menetlus(t)e kohta.