15.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 185/57

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1698/2005 on kehtestatud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste ühtne õiguslik raamistik kogu Euroopa Liidu jaoks. Kõnealust õiguslikku raamistikku on täiendatud rakenduseeskirjadega, mis on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1974/2006 (2). Saadud kogemuste ja maaelu arengu programmide rakendamisel tekkinud probleemide alusel on vaja muuta kõnealuse määruse teatavaid sätteid ning kehtestada konkreetsed täiendavad rakenduseeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 26 kohased tegevused, mis on seotud põllumajandusettevõtetes taastuvenergia tootmisega, võivad jääda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalast välja. Põllumajandusliku riigiabi eeskirjadele vastamise tagamiseks tuleks kehtestada erisäte, milles käsitletakse põllumajandusettevõtetes taastuvenergia tootmisse investeerimist.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 27 lõikes 12 on sätestatud, et põllumajandusliku keskkonna või loomade heaolu kohustuste kohandust võib teha kohustuse täitmise aja pikendamisena. Järgmise programmitöö perioodiga kattumise vältimiseks peaks selline kohandus olema piiratud 2013. aasta maksenõudes osutatud toetusperioodi lõpuga.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 47 on sätestatud, et metsanduse keskkonnakohustused võetakse tavaliselt viieks kuni seitsmeks aastaks. Selleks et vältida uuendatud kohustuste kattumist järgmise programmitöö perioodiga, tuleks sätestada, et liikmesriigid võivad lubada selliste kohustuste täitmise aja pikendamist 2013. aasta maksenõudes osutatud toetusperioodi lõpuni.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 62 lõike 1 punktis b on sätestatud, et otsustamistasemel peavad majandus- ja sotsiaalpartnerid ning teised kodanikuühiskonna esindajad moodustama kohalikest partnerlustest vähemalt 50 %. Liikmesriigid peaksid tagama, et kohalike tegevusrühmade osakaal vastab minimaalsele protsendimäärale ka seoses valimistega, et takistada avalikku sektorit domineerimast otsuste tegemisel. Lisaks tuleks tagada, et projekti elluviijad ei saaks mõjutada projektivaliku otsust. Seepärast tuleks kehtestada tõhusad kaitsemeetmed, et vältida projektitaotluste hindamisel ja hääletamisel huvide konflikti. Asjakohase nähtavusega peaks olema tagatud ka otsustusprotsessi läbipaistvus.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 38 lõikes 2 on sätestatud, et kohalikel tegevusrühmadel on võimalus taotleda ettemakset jooksvate kulude katteks. On selgunud, et kohalike tegevusrühmade rahavoo vajaduste kindlustamiseks on vaja laiendada ettemaksete võimalust jooksvate kulude katmiseks, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punktis c osutatud oskuste omandamise ja piirkonna elavdamisega.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõikega 3 on lubatud liikmesriikidel võtta erimeetmeid selle tagamiseks, et väiksemad muutused põllumajandusettevõtte olukorras ei tooks võetud kohustusega seoses kaasa sobimatuid tulemusi, kui abisaaja peab toetuse tagasi maksma, kuna põllumajandusettevõtte osa ülevõtja ei ole kõnealust kohustust üle võtnud. Õiguskindluse tagamiseks on vaja määratleda väiksemate muutuste mõiste sellistel juhtudel, kui põllumajandusettevõtte pindala on vähendatud.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikliga 46 on ette nähtud läbivaatamisklausel teatavate meetmete lähteolukorra muudatuste puhul. Läbivaatamisklausel tuleks ette näha ka sel puhul, kui uued põllumajandusliku keskkonna, loomade heaolu või metsanduse keskkonnakohustused, mis on võetud viieks kuni seitsmeks aastaks, kehtivad kauem kui praegune programmitöö periood, et vältida vastuolusid õigusliku ja poliitilise raamistikuga, mis on vaja kehtestada käesolevale programmitöö perioodile järgnevaks ajavahemikuks.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 52 lõike 1 kohaldamise täpsustamiseks tuleks sätestada alus, mille põhjal kaasfinantseerimise määra finantskorralduse puhul kohaldatakse.

(10)

Seoses määruse (EÜ) nr 1974/2006 IV peatüki 1. jao 3. alajao kohaste finantskorralduse tagatisfondidega tuleks kehtestada selliste sekkumistega seotud tegevuse abikõlblike kulutuste arvutusmeetodi täiendavad üksikasjad, et tagada Euroopa Liidu vahendite tõhusaim kasutamine.

(11)

Tunnistades maaelu arengu eripärasid, mis peamiselt seonduvad väiksemahuliste toetatud tegevustega, on finantskorraldusvahendi võimendava mõju suurendamiseks vaja täpsustada programmitöö perioodi ajal finantskorraldustegevuseks tagastatud vahendite taaskasutus ning teha vahet kõnealuste vahendite ja pärast maaelu arenguprogrammi abikõlblikkuse lõppkuupäeva taaskasutatavate vahendite vahel.

(12)

Võttes arvesse mõnede metsandusse tehtavate investeeringute laadi ja asjaolu, et teatavatel juhtudel võib olla tegemist pindalapõhiste maksetega, peaks olema võimalik kasutada standardkulude arvutusi alternatiivina arvepõhisele süsteemile, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 27 osutatud meetme toetusmäära kehtestamiseks. Seepärast tuleks vastavalt muuta määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 53 lõiget 1.

(13)

Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 54 lõikega 1 on ette nähtud tingimused, mille kohaselt võib mitterahalisi investeeringuid käsitada abikõlblike kulutustena. Praegusel kujul käsitatakse artikli 54 lõikes 1 mitterahalisi investeeringuid abikõlblikena üksnes investeerimistegevuste puhul. Kogemustest nähtub, et meetmete tõhusa rakendamise jaoks on see tingimus liiga piirav. Seepärast tuleks sätestada, et mitterahalised investeeringud võivad olla abikõlblikud kõikide tegevusliikide puhul.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artiklis 55 on sätestatud eeskirjad investeerimistegevuste jaoks abikõlblike kulutuste määratluseks. Kõnealuse artikli rakendamise täiendavaks selgitamiseks tuleks toetusõiguste omandamine abikõlblikkuskriteeriumist sõnaselgelt välja jätta. Tuleks ka täpsustada, et loodusõnnetustes kannatada saanud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks tehtavaid investeeringuid käsitatakse nende laadi tõttu abikõlblike kulutustena.

(15)

Praeguses finantskriisis ettemaksete mõju suurendamiseks ja maaelu arengu poliitika rakendamisel omavalitsuste erirolli arvessevõtmiseks tuleks määruse (EÜ) nr 1974/2006 artiklis 56 sätestatud ettemaksete võimalus avada ka piirkondlikele ametiasutustele.

(16)

Selleks et lihtsustada investeerimisprojektide rakendamist praeguse majandus- ja finantskriisi tingimustes, suurendati 2009. ja 2010. aastal ettemaksete ülemmäära 50 %. Majandus- ja finantskriisi negatiivsete mõjude arvessevõtmiseks tuleks kõrgem ülemmäär säilitada programmitöö perioodi lõpuni. Maaelu arengu programmide rakendamise järjepidevuse tagamiseks ajavahemikul 2010. aasta lõpust kuni käesoleva määruse jõustumiseni tuleks vastavat sätet kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2011.

(17)

Maaelu arengu projektide suhteliselt väikese mahu ja sellistele projektide ettemaksete jaoks pangatagatiste saamisega seotud raskuste arvestamiseks tuleks võtta meetmed, mille alusel oleks võimalik kõnealused tagatised asendada riigiasutuste kirjalike tagatistega.

(18)

Ettemaksete parimaks kasutamiseks tuleks pädeval makseasutusel võimaldada määratleda, millal tagatised vabastatakse.

(19)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1974/2006 vastavalt muuta.

(20)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee arvamusega,

1)

Lisatakse artikkel 16a:

„Artikkel 16a

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 26 kohaldamisel, kui investeeringud tehakse põllumajandusettevõtetes taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia ja/või elektri tootmisse, on taastuvenergia tootmisrajatised toetuskõlblikud üksnes sel juhul, kui nende energia eriliigi tootmisvõimsus ei ole suurem kui põllumajandusettevõtte (sh majapidamine) soojus- ja elektrienergia keskmine energiatarbimine aastas.

Kui investeeringud tehakse põllumajandusettevõtetes biokütuste tootmisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (3) tähenduses, on taastuvenergia tootmisrajatised toetuskõlblikud üksnes sel juhul, kui nende energia eriliigi tootmisvõimsus ei ole suurem kui põllumajandusettevõtte transpordikütuse keskmine tarbimine aastas.

2)

Artikli 27 lõike 12 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selliseid kohandusi võib teha ka kohustuse täitmise kestuse pikendamiseks. Pikendamine ei tohi kesta kauem kui 2013. aasta maksenõudes osutatud toetusperioodi lõpuni.”

3)

Lisatakse artikkel 32a:

„Artikkel 32a

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 47 kohaldamisel võivad liikmesriigid lubada metsanduse keskkonnakohustuste pikendamist 2013. aasta maksenõudes osutatud toetusperioodi lõpuni.”

4)

Artiklile 37 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 62 lõike 4 kohaldamisel tuleb projektivaliku otsused teha kohalike tegevusrühmade otsuseid tegeva organi hääletamisega, mille puhul majandus- ja sotsiaalpartnerite ning teiste kodanikuühiskonna esindajate hääled moodustavad vähemalt 50 %, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis b. Projektivalikuga seotud otsustusprotsessi puhul tuleb järgida läbipaistvust ja huvide konflikti vältimist tagavaid eeskirju.”

5)

Artikli 38 lõige 2 asendatakse järgmiselt:

„2.   Taotluse korral võivad liikmesriigid teha kohalikele tegevusrühmadele ettemakse. Ettemakse suurus ei ületa 20 % määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punktis c osutatud kuludega seotud riigiabist ja selle maksmise tingimuseks on 110 % ettemakse summale vastava pangatagatise või muu samaväärse tagatise esitamine. Tagatis vabastatakse hiljemalt kohaliku arengustrateegia lõpetamisel.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 65/2011 (4) artikli 24 lõiget 6 ei kohaldata esimeses lõigus osutatud makse suhtes.

6)

Artikli 44 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Põllumajandusettevõtte pindala vähendamist kuni 10 % kohustusega hõlmatud pindalast käsitatakse esimese lõigu kohaldamisel väikse muutusena.”

7)

Artiklile 46 lisatakse järgmine lõik:

„Alates 2012. aastast tuleks ette näha läbivaatamisklausel määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 39, 40 ja 47 kohaselt selliste viieks kuni seitsmeks aastaks võetud kohustuste puhul, mis kehtivad kauem kui praegune programmitöö periood, et kõnealuseid kohustusi saaks kohandada järgmise programmitöö perioodi õigusliku raamistikuga. Liikmesriigid võivad aga otsustada sellise läbivaatamisklausli kehtestamise juba 2011. aastal. Teist lõiku kohaldatakse ka käesoleva lõigu suhtes.”

8)

Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

1.   Käesoleva määruse artiklis 51 osutatud finantskorraldusmeetmete puhul on komisjonile määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 26 lõike 3 punkti a kohaselt deklareeritud kulutused selliste fondide loomisel või neile maksete tegemisel tehtud kogukulud.

Lõppmakse tegemisel ja maaelu arengu programmi lõpetamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 28 käsitatakse abikõlblike kulutustena järgmisi kogusummasid:

Kohaldatav kaasfinantseerimise määr vastab sellise meetme kaasfinantseerimise määrale, millesse fond panustab. Kui fond panustab mitmesse eri kaasfinantseerimise määraga meetmesse, kohaldatakse kõnealuseid määrasid vahekorras vastavate abikõlblike kulutustega.

Vahe esimese lõigu kohaselt tegelikult makstud EAFRD panuse ning teise lõigu punktide a või b alusel abikõlblike kulutuste vahel tasaarveldatakse programmi viimase rakendusaasta aastaaruandes. Kõnealused aastaaruanded hõlmavad nõutud üksikasjalikku finantsteavet.

2.   Kui EAFRD kaasfinantseerimistegevused hõlmavad käesoleva määruse artikli 50 kohaselt tagastatavate investeeringutega seotud tagatisfonde, tehakse eeldatava kahju eelhindamine, võttes investeeringute liigi ja asjaomase turu puhul arvesse samalaadsete tegevustega seotud praegust turukogemust. Eeldatava kahju hindamist võib läbi vaadata, kui see on järgnevate turutingimustega põhjendatud. Tagatiste maksmiseks ette nähtud vahendid peaksid sellist hinnangut kajastama.

3.   Fondide tehtud investeeringutest programmitöö perioodil tegevustele tagastatud või pärast tagatiste maksmist alles jäänud ressursse kasutab fond vastavalt käesoleva määruse artikli 51 lõikes 6 osutatud rahastamiskokkuleppele või need tasaarveldatakse aastaaruannetes. Pärast maaelu arengu programmi abikõlblikkuse lõppkuupäeva kasutavad asjaomased liikmesriigid fondide tehtud investeeringutest tegevustele tagastatud või pärast tagatiste maksmist alles jäänud ressursse üksikettevõtete heaks.

Maaelu arengu programmidest fondidele tehtud maksetest saadud intresse kasutatakse vastavalt esimesele lõigule.”

9)

Artikli 53 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vajaduse korral võivad liikmesriigid määrata määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 27, 31, 37–41 ja 43–49 sätestatud toetuse määra standardkulude ja saamata jäänud tulu standardhinnangute alusel.”

10)

Artikli 54 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Avalik-õigusliku või eraõigusliku abisaaja mitterahalised investeeringud, nimelt kaubad ja teenused, mille eest ei ole tehtud arvete või samaväärsete dokumentidega tõendatavaid rahalisi makseid, võivad olla abikõlblikud, kui täidetakse järgmised tingimused:”.

11)

Artikli 55 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Põllumajanduslike investeeringute puhul ei anta investeeringutoetust põllumajandustootmisõiguste, toetusõiguste, loomade, üheaastaste taimede ostmiseks ega nende taimede istutamiseks.

Tavalised asendusinvesteeringud ei ole abikõlblikud kulud.

Abikõlblikud võivad olla siiski selliste loomade ostmise kulud, kes on ostetud loodusõnnetuste poolt kahjustatud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti b alapunktile vi.”

12)

Artikkel 56 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 56

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 65/2011 artikli 24 lõikest 6 võivad liikmesriigid taotluse korral teha ettemakse investeeringutoetuse saajatele. Avalik-õiguslike toetusesaajate puhul võib selliseid ettemakseid teha omavalitsustele ja nende ühendustele, piirkondlikele ametiasutustele ning avalik-õiguslikele organitele.

2.   Ettemakse suurus ei ületa 50 % investeeringuga seotud avalikust abist ja selle maksmise tingimuseks on 110 % ettemakse summale vastava pangatagatise või muu samaväärse tagatise esitamine.

Avalik-õigusliku asutuse antud tagatist käsitatakse samaväärsena esimeses lõigus osutatud tagatisega, eeldusel et ametiasutus kohustub maksma tagatisele vastava summa juhul, kui õigust makstud ettemaksele ei kinnitata.

3.   Tagatise võib vabastada, kui pädev makseasutus teeb kindlaks, et investeeringuks antava riigiabiga seoses tehtud tegelikud kulutused on ettemaksest suuremad.”