EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010D0490

2010/490/EL: Nõukogu otsus, 26. juuli 2010 , ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitleva kokkuleppe liidu nimel sõlmimise kohta

ELT L 243, 16.9.2010, p. 2–3 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/490/oj

Related international agreement

16.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 243/2


NÕUKOGU OTSUS,

26. juuli 2010,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitleva kokkuleppe liidu nimel sõlmimise kohta

(2010/490/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti b ja artiklit 74 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2007/2004 (Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta) (1) artikli 21 lõikele 3 osalevad Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riigid agentuuri töös. Nende osalemise üksikasjalikud eeskirjad lepitakse kokku liidu ja kõnealuste riikide vahel sõlmitavates täiendavates kokkulepetes.

(2)

Komisjonile 11. märtsil 2008 antud volitustest tulenevalt on Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigiga peetud läbirääkimised nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitleva kokkuleppe üle lõpule viidud.

(3)

Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on teinud otsuse käesoleva otsuse kohta, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(5)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2003/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (2). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (3). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Kokkulepe tuleks sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitlev kokkulepe (4) (edaspidi „kokkulepe”).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma kokkuleppe artikli 9 lõikes 4 sätestatud heakskiitmiskirja, et väljendada liidu nõusolekut olla kokkuleppega seotud, ning esitama järgmise teate:

„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seega tuleb vajaduse korral kokkuleppe tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele käsitada viidetena Euroopa Liidule.”

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. juuli 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE


(1)  ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(2)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(3)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 4


Top

16.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 243/4


KOKKULEPE

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalike eeskirjade kohta

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

(edaspidi „Šveits”) ja

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK

(edaspidi „Liechtenstein”)

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 26. oktoobril 2004 allakirjutatud lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „leping”),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelist 28. veebruaril 2008 allakirjutatud protokolli, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (edaspidi „protokoll”),

VÕTTES ARVESSE protokollile lisatud Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi ühisdeklaratsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri kohta,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist, nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitlevat kokkulepet (1)

Ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühendus asutas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (2) (edaspidi „määrus”) Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (edaspidi „agentuur”).

(2)

Määrus kujutab endast Schengeni acquis’ edasiarendamist lepingu ja protokolli tähenduses.

(3)

Määruses kinnitatakse, et Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riigid peaksid täielikult osalema agentuuri tegevuses, kuigi piiratud hääleõigusega.

(4)

Liechtensteinil ei ole välispiiri, mille suhtes kohaldatakse Schengeni piirieeskirju.

(5)

Leping ja protokoll ei käsitle Šveitsi ega Liechtensteini seotust Euroopa Liidu loodud uute asutuste tegevustega Schengeni acquis’ edasise edasiarendamise raames ning agentuuriga seotuse teatud aspektid tuleks kindlaks määrata lepingu- ja protokolliosaliste vahelise lisakokkuleppega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Haldusnõukogu

1.   Šveits ja Liechtenstein on vastavalt määruse artikli 21 lõikes 3 sätestatule esindatud agentuuri haldusnõukogus.

2.   Šveitsil on hääleõigus:

a)

tema välispiiril teostatavaid eritegevusi käsitlevate otsuste suhtes. Selliste otsuste ettepanekute vastuvõtmiseks haldusnõukogus on vaja Šveitsi esindaja poolthäält;

b)

Šveitsi inimressursside ja vahendite abil teostatavaid eritegevusi käsitlevate otsuste suhtes vastavalt artiklile 3 (välispiiril tehtavad ühisoperatsioonid ja katseprojektid), artiklile 7 (tehniliste seadmete haldamine), artiklile 8 (abi liikmesriikidele olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi) ja artikli 9 lõike 1 esimesele lausele (ühised tagasisaatmisoperatsioonid);

c)

Šveitsi otseselt mõjutavate riskianalüüsiotsuste suhtes vastavalt artiklile 4 (ühise integreeritud riskianalüüsi väljatöötamine, üldine ja erivajadustele kohandatud riskianalüüs);

d)

koolitustegevust käsitlevate otsuste suhtes vastavalt artiklile 5, välja arvatud põhikoolituse õppekava väljatöötamine.

3.   Liechtensteinil on hääleõigus:

a)

Liechtensteini inimressursside ja vahendite abil teostatavaid eritegevusi käsitlevate otsuste suhtes vastavalt artiklile 3 (välispiiril tehtavad ühisoperatsioonid ja katseprojektid), artiklile 7 (tehniliste seadmete haldamine), artiklile 8 (abi liikmesriikidele olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi) ja artikli 9 lõike 1 esimesele lausele (ühised tagasisaatmisoperatsioonid);

b)

Liechtensteini otseselt mõjutavate riskianalüüsiotsuste suhtes vastavalt artiklile 4 (ühise integreeritud riskianalüüsi väljatöötamine, üldine ja erivajadustele kohandatud riskianalüüs);

c)

koolitustegevust käsitlevate otsuste suhtes vastavalt artiklile 5, välja arvatud põhikoolituse õppekava väljatöötamine.

Artikkel 2

Rahaline toetus

Šveitsi panustab agentuuri eelarvesse kooskõlas lepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud protsendimääraga.

Liechtenstein panustab agentuuri eelarvesse kooskõlas protokolli artikliga 3, milles viidatakse lepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud panuse arvutamise meetodile.

Artikkel 3

Andmekaitse ja konfidentsiaalsus

1.   Agentuuri poolt Šveitsi ja Liechtensteini ametiasutustele isikuandmete edastamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3).

2.   Šveitsi ja Liechtensteini ametiasutuste poolt agentuurile edastatavate andmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (4).

3.   Šveits ja Liechtenstein täidavad haldusnõukogu töökorras sätestatud agentuuri valduses olevate dokumentide konfidentsiaalsuseeskirju.

Artikkel 4

Õiguslik seisund

Agentuur on Šveitsi ja Liechtensteini seaduste kohaselt juriidiline isik ning tal on Šveitsis ja Liechtensteinis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis Šveitsi ja Liechtensteini õiguse kohaselt antakse juriidilistele isikutele. Agentuur võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

Artikkel 5

Vastutus

Agentuuri vastutus määratletakse vastavalt määruse artikli 19 lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatule.

Artikkel 6

Euroopa Kohus

1.   Šveits ja Liechtenstein tunnustavad vastavalt määruse artikli 19 lõigetele 2 ja 4 agentuuri kuulumist Euroopa Ühenduste Kohtu jurisdiktsiooni alla.

2.   Tsiviilvastutust käsitlevad vaidlused lahendatakse kooskõlas määruse, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 863/2007 (millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi) (5) artikli 10b lõikega 4.

Artikkel 7

Privileegid ja immuniteedid

1.   Šveits ja Liechtenstein kohaldavad agentuuri ja tema personali suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud käesoleva kokkuleppe lisas.

2.   Käesoleva kokkuleppe lisa, sealhulgas Šveitsi käsitlev liide privileegide ja immuniteetide protokolli kohaldamise menetluse kohta, moodustab käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.

Artikkel 8

Personal

1.   Šveits ja Liechtenstein kohaldavad agentuuri personaliküsimustes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli alusel vastuvõetud eeskirju.

2.   Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib ameti tegevdirektor Šveitsi ja Liechtensteini täieõiguslikke kodanikke võtta tööle lepingu alusel.

3.   Šveitsi ja Liechtensteini kodanikku ei või siiski tööle võtta agentuuri tegevdirektori ega tegevdirektori asetäitja ametikohale.

4.   Šveitsi ja Liechtensteini kodanikke ei või valida haldusnõukogu eesistujaks ega eesistuja asetäitjaks.

Artikkel 9

Jõustumine

1.   Käesoleva kokkuleppe hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

2.   Euroopa Ühendus, Šveits ja Liechtenstein kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks vastavalt oma menetlustele.

3.   Käesoleva kokkuleppe jõustumiseks on vajalik Euroopa Ühenduse ja vähemalt ühe käesoleva kokkuleppe teise osalise heakskiit.

4.   Käesoleva kokkuleppe osalise suhtes jõustub kokkulepe selle heakskiitmiskirja hoiulevõtja juures hoiule andmisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.

5.   Liechtensteini suhtes kohaldatakse käesolevat kokkulepet protokolli artiklis 2 osutatud sätete jõustamise kuupäevast vastavalt protokolli artiklile 10.

Artikkel 10

Kehtivus ja lõpetamine

1.   Käesolev kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks.

2.   Käesolev kokkulepe kaotab kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui lepingu denonsseerib Šveits või Euroopa Liidu Nõukogu oma otsusega või kui leping lõpetatakse mõnel muul viisil vastavalt lepingu artikli 7 lõikes 4, artiklis 10 või artiklis 17 kirjeldatud menetlustele.

3.   Käesolev kokkulepe kaotab kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui protokolli denonsseerib Liechtenstein või Euroopa Liidu Nõukogu oma otsusega või kui protokoll lõpetatakse mõnel muul viisil vastavalt protokolli artiklis 3, artikli 5 lõikes 4, artikli 11 lõigetes 1 või 3 kirjeldatud menetlusele.

Käesolev kokkulepe ja sellele lisatud ühisdeklaratsioonid koostatakse ühes originaalis bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на тридесети септември две хиляди и девета година.

Hecho en Bruselas el treinta de septiembre de dos mil nueve.

V Bruselu dne třicátého září dva tisíce devět.

Udfærdiget i Bruxelles den tredivte september to tusind og ni.

Geschehen zu Brüssel am dreißigsten September zweitausendneun.

Kahe tuhande üheksanda aasta septembrikuu kolmekümnendal päeval Brüsselis.

’Εγινε στις Βρυξέλλες, στις τριάντα Σεπτεμβρίου δύο χιλιάδες εννιά.

Done at Brussels on the thirtieth day of September in the year two thousand and nine.

Fait à Bruxelles, le trente septembre deux mille neuf.

Fatto a Bruxelles, addì trenta settembre duemilanove.

Briselē, divi tūkstoši devītā gada trīsdesmitajā septembrī

Priimta du tūkstančiai devintų metų rugsėjo trisdešimtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-kilencedik év szeptember harmincadik napján.

Magħmul fi Brussell, it-tletin jum ta’ Settembru tas-sena elfejn u disgħa.

Gedaan te Brussel, de dertigste september tweeduizend negen.

Sporządzono w Brukseli dnia trzydziestego września dwa tysiące dziewiątego roku.

Feito em Bruxelas, em trinta de Setembro de dois mil e nove.

Încheiat la Bruxelles, la treizeci septembrie două mii nouă.

V Bruseli dňa tridsiateho septembra dvetisícdeväť.

V Bruslju, dne tridesetega septembra leta dva tisoč devet.

Tehty Brysselissä kolmantenakymmenentenä päivänä syyskuuta vuonna kaksituhattayhdeksän.

Som skedde i Bryssel den trettionde september tjugohundranio.

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Image

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Államszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suíça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarsku konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

Image

За Княжество Лихтенщайн

Por el Principado de Liechtenstein

Za Lichtenštejnské knížectví

For Fyrstendømmet Liechtenstein

Für das Fürstentum Liechtenstein

Liechtensteini Vürstiriigi nimel

Για το Πριγκιπάτο του Λιχτενστάιν

For the Principality of Liechtenstein

Pour la Principauté de Liechtenstein

Per il Principato del Liechtenstein

Lihtenšteinas Firstistes vārdā

Lichtenšteino Kunigaikštystės vardu

A Liechtensteini Hercegség részéről

Għall-Prinċipat ta’ Liechtenstein

Voor het Vorstendom Liechtenstein

W imieniu Księstwa Liechtensteinu

Pelo Principado do Liechtenstein

Pentru Principatul Liechtenstein

Za Lichtenštajnské kniežatstvo

Za Kneževino Lihtenštajn

Liechtensleinin ruhtinaskunnan puolesta

För Furstendömet Liechtenstein

Image


(1)  ELT L 188, 20.7.2007, lk 19.

(2)  ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(3)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(4)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(5)  ELT L 199, 31.7.2007, lk 30.


LISA

Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

VÕTTES ARVESSE, et kooskõlas Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artikliga 28 on kõnealustel ühendustel ja Euroopa Investeerimispangal liikmesriikide territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid,

ON LEPPINUD KOKKU järgmiste sätete suhtes, mis lisatakse kõnealusele lepingule.

I   PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE OMAND, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Ühenduste ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Ühenduste omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Ühenduste arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Ühendused, nende vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõigist otsestest maksudest. Alati kui võimalik, võtavad liikmesriikide valitsused asjakohased meetmed, et hüvitada või tagastada vallas- ja kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud ja müügimaksud, kui ühendused teevad ametlikuks kasutuseks ulatuslikke oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei kohaldata, kui nende mõjul ühenduste piires kahjustataks konkurentsi.

Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Ühendused on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul; riigi territooriumil, kuhu need kaubad on selliselt imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on ühenduste väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

Artikkel 5

Euroopa Söe- ja Teraseühendus võib vallata mis tahes laadi valuutat ning hallata oma arveid mis tahes valuutas.

II   PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ-PASSER)

Artikkel 6

Ühenduste institutsioonidele võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama kord, mille see riik tagab diplomaatilistele esindustele.

Ühenduste institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 7

1.   Ühenduse institutsioonide presidendid võivad ühenduse institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtivate reisidokumentidena. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on sätestatud ühenduste ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes. Komisjon võib sõlmida lepinguid nende reisilubade tunnustamiseks kehtivate reisidokumentidena kolmandate riikide territooriumil.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseni kohaldatakse nende institutsioonide liikmete ja teenistujate suhtes, kelle valduses on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval Euroopa Söe- ja Teraseühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 6 ettenähtud reisiluba, nimetatud artikli sätteid.

III   PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Tolli- ja valuutakontrolli suhtes võimaldatakse Euroopa Parlamendi liikmetele:

a)

nende oma valitsuse poolt samad soodustused, mis välismaal ajutisel ametilähetusel olevatele kõrgetele ametnikele;

b)

teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 10

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a)

oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)

teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV   PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 11

Ühenduste institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolev artikkel kehtib samuti ühenduste konsultatiivorganite kohta.

V   PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 12

Iga liikmesriigi territooriumil on ühenduste ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

a)

kohtulik puutumatus oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes, kui ei tulene teisiti asutamislepingute sätetest, mis käsitlevad ühelt poolt ametnike ja muude teenistujate vastutust ühenduste ees ning teiselt poolt Euroopa Kohtu pädevust vaidlustes ühenduste ning nende ametnike ja muude teenistujate vahel. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist;

b)

teenistujate, nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)

valuutaeeskirjade suhtes on neil samad soodustused, mis tavapäraselt võimaldatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

d)

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

e)

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 13

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille on kinnitanud nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, on ühenduste ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma ühendustele maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida ühendused neile maksavad.

Töö- ja muud tasud, mida ühendused neile maksavad, on vabastatud riigimaksudest.

Artikkel 14

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning ühenduste liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse, et ühenduste ametnikud ja muud teenistujad, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks ühenduste teenistuses asuvad elama liikmesriigi territooriumile, mis nende ühenduste teenistusse astudes ei ole maksustav elukohariik, nii nende tegelikus elukohariigis kui ka maksustavas elukohariigis on säilitanud oma elukoha viimati nimetatud riigis, tingimusel et see riik on ühenduste liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Käesoleva artikli sätete kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 15

Nõukogu kinnitab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ühenduste ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 16

Komisjoni ettepaneku põhjal otsustades ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määrab nõukogu kindlaks ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle kohta osaliselt või täielikult kehtivad artikli 12, artikli 13 teise lõigu ja artikli 14 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI   PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 17

Liikmesriik, mille territooriumil on ühenduste institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud ühenduste juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Ühenduste ametnikele ja muudele teenistujatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes ühenduste huvides.

Iga ühenduste institutsioon peab ametnikule või muule teenistujale antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus ühenduste huvidega.

Artikkel 19

Käesoleva protokolli kohaldamisel teevad ühenduste institutsioonid koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

Artikkel 20

Artiklid 12–15 ja 18 on kohaldatavad komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 21

Artikleid 12–15 ja artiklit 18 kohaldatakse Euroopa Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate ning esimese astme kohtu liikmete ja kohtusekretäri suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikli 3 sätteid kohtunike ja kohtujuristide kohtuliku puutumatuse kohta.

Artikkel 22

Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.

Peale selle on Euroopa Investeerimispank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali suurenemise korral ning mitmesugustest formaalsustest, mida võidakse sellega siduda riigis, kus on kõnealuse panga alaline asukoht. Samamoodi ei anna Euroopa Investeerimispanga tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Kõnealust panka ja selle institutsioonide põhikirjajärgset tegevust ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 23

Käesolevat protokolli kohaldatakse ka Euroopa Keskpanga, selle organite liikmete ja selle personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning mitmesugustest formaalsustest, mida võidakse sellega siduda riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Kõnealuse panga ja selle organite tegevust, mis on kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei maksustata käibemaksuga.

Eespool sätestatu kehtib ka Euroopa Rahainstituudi puhul. Tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine ei loo alust mingiks maksustamiseks.


EUROOPA ÜHENDUSE NING ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VALITSUSE JA LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIGI VALITSUSE ÜHISDEKLARATSIOON, MIS KÄSITLEB ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI JA LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIGI EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VÄLISPIIRIL TEHTAVA OPERATIIVKOOSTÖÖ JUHTIMISE EUROOPA AGENTUURI TEGEVUSES OSALEMISE ÜKSIKASJALIKKE EESKIRJU KÄSITLEVAT KOKKULEPET

Euroopa Ühendus,

Šveitsi Konföderatsiooni valitsus

ning

Liechtensteini Vürstiriigi valitsus,

olles vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 artikli 21 lõikele 3 sõlminud Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitleva kokkuleppe,

deklareerivad ühiselt, et:

kokkuleppes sätestatud hääleõigus on põhjendatud Šveitsi ja Liechtensteiniga kehtivate erisuhetega, mis tulenevad nimetatud riikide ühinemisest Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Nimetatud hääleõigus on erandlik ja seotud Schengeni koostöö eripära ning Šveitsi ja Liechtensteini eriseisundiga.

Nimetatud hääleõigus ei kujuta endast seetõttu õiguslikku ega poliitilist pretsedenti kokkuleppeosaliste vahelise mis tahes muu koostöö või kolmandate riikide osalemise suhtes liidu agentuuride töös.

Nimetatud hääleõigust ei või mingil juhul teostada regulatiivsete ega õigusloomeliste otsuste puhul.


KOKKULEPPEOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON TSIVIILVASTUTUST KÄSITLEVATE SÄTETE KOHALDAMISE KOHTA

Juhul kui Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuse raames rakendatakse piirivalve kiirreageerimisrühmi, kohaldatakse tsiviilvastutuse küsimuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 863/2007 (millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi) artikli 10 lõiget 4.

Top