18.12.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 337/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1211/2009

25. november 2009,

millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (8) (edaspidi ühiselt „raamdirektiiv ja eridirektiivid”) eesmärk on luua ühenduses elektroonilise side siseturg, tagades tugevama konkurentsi abil investeeringute, innovatsiooni ja tarbijakaitse kõrge taseme.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires, (9) täiendatakse ja toetatakse – kogu ühendust hõlmava rändluse osas – elektroonilist sidet käsitlevas ELi reguleerivas raamistikus sätestatud eeskirju.

(3)

Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu edukaks arenguks on vaja ELi reguleeriva raamistiku järjekindlat kohaldamist kõikides liikmesriikides. ELi reguleeriv raamistik sätestab eesmärgid, mis tuleb saavutada ning annab riikide reguleerivatele asutustele tegevusraamistiku, võimaldades neil samas teatavates valdkondades kohaldada eeskirju kooskõlas siseriiklike tingimustega.

(4)

Arvestades vajadust tagada järjekindla reguleerimispraktika areng ja ELi reguleeriva raamistiku järjekindel kohaldamine, moodustas komisjon 29. juuli 2002. aasta otsusega 2002/627/EÜ (millega luuakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste Euroopa reguleerivate organite töörühm) (10) Euroopa reguleerivate asutuste töörühma, mis nõustab ja abistab komisjoni siseturu arendamisel ja moodustab üldisemalt ühenduslüli riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahel.

(5)

Euroopa reguleerivate asutuste töörühm on andnud positiivse panuse järjekindla reguleerimispraktika väljakujunemisele, hõlbustades riikide reguleerivate asutuste vahelist ning riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist koostööd. Riikide reguleerivate asutuste hulgas suurema järjekindluse saavutamise lähenemisviis, tuginedes praktilistel kogemustel põhinevale teabevahetusele, on selle rakendamisele järgnenud lühikese ajavahemiku jooksul osutunud edukaks. Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu edasiarendamiseks on vajalik riikide reguleerivate asutuste vahelise koostöö ja koordinatsiooni jätkamine ja tõhustamine.

(6)

Seetõttu kutsutakse üles tugevdama Euroopa reguleerivate asutuste töörühma ning tunnustama seda ELi reguleerivas raamistikus kui elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametit (edaspidi „BEREC”). BEREC ei peaks olema ühenduse amet ega omama juriidilise isiku staatust. BEREC peaks asendama Euroopa reguleerivate asutuste töörühma ja tegutsema riikide reguleerivate asutuste vahelise ning riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelise ainsa koostööfoorumina nende asutuste kõikide ELi reguleerivast raamistikust tulenevate ülesannete täitmisel. BEREC peaks andma ekspertnõu ja tekitama usalduse tänu oma sõltumatusele, nõuannete ja teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning ülesannete hoolikale täitmisele.

(7)	BEREC peaks eriteadmiste koondamise kaudu abistama riikide reguleerivaid asutusi, asendamata seejuures nende olemasolevaid funktsioone ja dubleerimata juba tehtavat tööd, ja abistama komisjoni selle ülesannete täitmisel.

(8)

BEREC peaks jätkama Euroopa reguleerivate asutuste töörühma tööd, edendades riikide reguleerivate asutuste vahelist ning riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist koostööd, et tagada kõikides liikmesriikides elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ELi reguleeriva raamistiku järjekindel kohaldamine, ning aidates seega kaasa siseturu arendamisele.

(9)	BEREC peaks samuti olema organ, kes analüüsib elektroonilise side valdkonna küsimusi, arutleb nende üle ja annab nende osas nõu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. BEREC peaks andma nõu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile nende taotluse korral või omal algatusel.

(10)

BEREC peaks oma ülesandeid täitma koostöös olemasolevate töörühmade ja komiteedega, näiteks direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) alusel loodud sidekomiteega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) (11) alusel loodud raadiospektrikomiteega, komisjoni 26. juuli 2002. aasta otsuse 2002/622/EÜ, millega luuakse raadiospektripoliitika töörühm, (12) alusel loodud raadiospektripoliitika töörühmaga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiivi 97/36/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (13) alusel asutatud kontaktkomiteega, ilma et see piiraks nimetatud töörühmade ja komiteede rolli.

(11)

BERECile professionaalsete ja haldusalaste tugiteenuste pakkumiseks tuleks luua büroo, mis oleks juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus ja täidaks talle käesoleva määrusega antud ülesandeid. BERECile tõhusa toe pakkumiseks peaks büroo olema õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult sõltumatu. Büroosse peaks kuuluma juhtkomitee ja haldusdirektor.

(12)	BERECi ja büroo organisatsiooniline struktuur peaks olema lihtne ja sobilik neile pandud ülesannete täitmiseks.

(13)

Büroo peaks olema nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (14) (finantsmäärus) artikli 185 kohane ühenduse asutus. Büroo suhtes tuleks kohaldada 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (15) (17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eelkõige selle punkti 47.

(14)

Kuna kavandatud meetme eesmärke, nimelt järjekindla reguleerimispraktika edasiarendamine riikide reguleerivate asutuste vahelise ning riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelise tihedama koostöö ja koordineerimise kaudu, ei suuda liikmesriigid käesoleva määruse kogu ELi hõlmava reguleerimisala tõttu piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ASUTAMINE

Artikkel 1

Asutamine

1.   Käesolevaga luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC), mille ülesanded on sätestatud käesolevas määruses.

2.   BEREC tegutseb direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) ja direktiivide 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/22/EÜ ja 2002/58/EÜ (eridirektiivid) ning määruse (EÜ) nr 717/2007 reguleerimisala piires.

3.   BEREC täidab oma ülesandeid sõltumatult, erapooletult ja läbipaistvalt. Kogu oma tegevuses taotleb BEREC samu eesmärke, mis on ette nähtud direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 8 riikide reguleerivatele asutustele. Eelkõige aitab BEREC kaasa elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste siseturu arendamisele ja paremale toimimisele, seades eesmärgiks tagada elektroonilise side ELi reguleeriva raamistiku järjekindel kohaldamine.

4.   BEREC kasutab riikide reguleerivate asutuste eriteadmisi ning täidab oma ülesandeid koostöös riikide reguleerivate asutuste ja komisjoniga. BEREC edendab riikide reguleerivate asutuste vahelist ning riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelist koostööd. Lisaks annab BEREC nõu komisjonile ning taotluse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

II PEATÜKK

BERECI STRUKTUUR

Artikkel 2

BERECi roll

BEREC:

a)	töötab välja parima reguleerimispraktika, näiteks ühised lähenemisviisid, metoodikad või juhised ELi reguleeriva raamistiku rakendamiseks ning levitab seda riikide reguleerivates asutustes;

b)	aitab taotluse korral riikide reguleerivaid asutusi reguleerimisküsimustes;

c)	esitab arvamusi käesolevas määruses, raamdirektiivis ja eridirektiivides osutatud komisjoni otsuste, soovituste ja juhiste eelnõude kohta;

d)	koostab komisjoni põhjendatud taotluse korral või omal algatusel aruandeid ja annab nõu ning esitab põhjendatud taotluse korral või omal algatusel arvamusi Euroopa Parlamendile ja nõukogule mis tahes tema pädevuses olevas elektroonilise side küsimuses;

e)	abistab taotluse korral Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni ning riikide reguleerivaid asutusi suhetes, aruteludes ja suhtluses kolmandate osapooltega ning abistab komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi hea reguleerimistava levitamisel kolmandatele osapooltele.

Artikkel 3

BERECi ülesanded

1.   BERECi ülesanded on:

a)

esitada arvamusi, mis käsitlevad riikide reguleerivate asutuste meetmete eelnõusid seoses turu määratlemisega, märkimisväärse turujõuga ettevõtjate määramisega ning abinõude kehtestamisega vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklitele 7 ja 7a, ning teha koostööd riikide reguleerivate asutustega vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklitele 7 ja 7a;

b)	esitada arvamusi teavitamise vormi, sisu ja taseme üksikasju käsitlevate soovituste ja/või juhiste eelnõude kohta vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 7b;

c)	anda nõu asjaomaseid toote- ja teenuseturge käsitlevate soovituste eelnõude kohta vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 15;

d)	esitada arvamusi riikidevaheliste turgude kindlaksmääramist käsitlevate otsuste eelnõude kohta vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 15;

e)	osutada riikide reguleerivatele asutustele taotluse korral abi asjaomase turu analüüsimisel vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 16;

f)	esitada arvamusi ühtlustamist käsitlevate otsuste ja soovituste eelnõude kohta vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 19;

g)	anda nõu ja esitada arvamusi piiriüleste vaidluste kohta vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklile 21;

h)	esitada arvamusi nende otsuste eelnõude kohta, millega lubatakse riigi reguleerival asutusel võtta erandlikke meetmeid või takistatakse teda selliste meetmete võtmisel vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklile 8;

i)	anda nõu hädaabinumbrile 112 tõhusat juurdepääsu käsitlevate meetmete eelnõude kohta vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 26;

j)	anda nõu 116-ga algavate telefoninumbrite, eelkõige kadunud laste otsimise abitelefoni 116000 tegelikku kasutuselevõtmist käsitlevate meetmete eelnõude kohta vastavalt direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklile 27a;

k)	abistada komisjoni direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) II lisa ajakohastamisel vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 9;

l)	osutada riikide reguleerivatele asutustele taotluse korral abi küsimustes, mis on seotud numeratsiooniressursside väärkasutamisega ühenduses või nendega seotud pettustega, eelkõige piiriüleste teenuste puhul;

m)	esitada arvamusi, mille eesmärk on tagada piiriüleste ettevõtlusteenuste pakkujate jaoks ühiste eeskirjade ja nõuete väljatöötamine;

n)	jälgida elektroonilise side sektorit ja esitada selle kohta aruandeid ning avaldada nimetatud sektori arengut käsitlev aastaaruanne.

2.   BEREC võib komisjoni põhjendatud taotluse korral otsustada ühehäälselt võtta muid eriülesandeid, mis on vajalikud tema rolli täitmiseks artikli 1 lõikes 2 sätestatud reguleerimisala piires.

3.   Riikide reguleerivad asutused ja komisjon arvestavad võimalikult suurel määral kõiki BERECi vastu võetud arvamusi, soovitusi, juhiseid, nõuandeid või parimat reguleerimispraktikat. BEREC võib vajaduse korral enne oma arvamuse esitamist komisjonile pidada nõu asjaomase riigi konkurentsiasutustega.

Artikkel 4

BERECi koosseis ja struktuur

1.   BEREC koosneb reguleerivate asutuste nõukogust.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogusse kuulub iga liikmesriigi kohta üks liige, kes on elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turu igapäevase toimimise jälgimise eest esmavastutust kandva riigi reguleeriva asutuse juhataja või asutuse nimetatud kõrgetasemeline esindaja.

Talle käesoleva määrusega antud ülesandeid täites tegutseb BEREC sõltumatult.

Reguleerivate asutuste nõukogu liikmed ei küsi ega võta vastu mis tahes juhiseid üheltki valitsuselt, komisjonilt ega mis tahes muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult subjektilt.

Iga liikmesriigi reguleeriv asutus nimetab ühe asendusliikme.

Komisjon osaleb BERECi koosolekutel vaatlejana ja ta on esindatud asjakohasel tasemel.

3.   Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide ja Euroopa Liiduga ühinemise kandidaatriikide reguleerivatel asutustel on vaatleja staatus ja nad on esindatud asjakohasel tasemel. BEREC võib kutsuda oma koosolekutel osalema teisi eksperte ja vaatlejaid.

4.   Reguleerivate asutuste nõukogu nimetab oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe(d) kooskõlas BERECi töökorraga. Aseesimees/aseesimehed asendab/asendavad automaatselt esimeest, kui viimane ei saa kõnealuseid ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe/aseesimeeste ametiaja pikkus on üks aasta.

5.   Ilma et see piiraks reguleerivate asutuste nõukogu rolli seoses esimehe ülesannetega, ei küsi esimees ega võta vastu mis tahes juhiseid üheltki valitsuselt või riigi reguleerivalt asutuselt, komisjonilt ega mis tahes muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult rühmalt.

6.   Reguleerivate asutuste nõukogu üldkoosolekud kutsub kokku selle esimees ja need toimuvad vähemalt neli korda aastas korralise koosolekuna. Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku samuti esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku nõukogu liikmete taotlusel. Koosoleku päevakorra koostab esimees ja see avalikustatakse.

7.   BERECi tööd võib korraldada ekspertide töörühmade kujul.

8.   Komisjon kutsutakse reguleerivate asutuste nõukogu kõikidele üldkoosolekutele.

9.   Reguleerivate asutuste nõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja selle kõikide liikmete kahekolmandikulist häälteenamust, kui käesolevas määruses, raamdirektiivis või eridirektiivides ei ole sätestatud teisiti. Igal liikmel või asendusliikmel on üks hääl. Reguleerivate asutuste nõukogu otsused avalikustatakse ja riigi reguleeriva asutuse taotlusel tuuakse nendes ära temapoolsed reservatsioonid.

10.   Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu BERECi töökorra ja teeb selle avalikkusele kättesaadavaks. Töökorras sätestatakse täpsem hääletamise kord, sealhulgas tingimused, mille alusel üks liige võib teist esindada, kvoorumeid reguleerivad eeskirjad ning koosolekutest teatamise tähtajad. Lisaks tagatakse töökorraga, et reguleerivate asutuste nõukogu liikmetele esitatakse alati enne iga koosolekut täielikud päevakorrad ja ettepanekute eelnõud, et neil oleks võimalik esitada enne hääletust muudatusettepanekuid. Töökorras võib muu hulgas sätestada ka kiireloomulise hääletamise korra.

11.   Artiklis 6 osutatud büroo pakub BERECile haldusalaseid ja professionaalseid tugiteenuseid.

Artikkel 5

Reguleerivate asutuste nõukogu ülesanded

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu täidab BERECi ülesandeid, mis on sätestatud artiklis 3, ja võtab vastu kõik tema ülesannete täitmist käsitlevad otsused.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu kiidab heaks liikmesriikide või nende reguleerivate asutuste vabatahtlikud rahalised sissemaksed, enne kui need tehakse vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile b. Heakskiit antakse järgmise korra alusel:

a)	ühehäälselt, kui kõik liikmesriigid või riikide reguleerivad asutused on otsustanud teha sissemakse;

b)	lihthäälteenamusega, kui mõned liikmesriigid või riikide reguleerivad asutused on ühehäälselt otsustanud teha sissemakse.

3.   Reguleerivate asutuste nõukogu võtab BERECi nimel vastavalt artiklile 22 vastu erisätted BERECi valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu õiguse kohta.

4.   Pärast artikli 17 kohast konsulteerimist huvitatud pooltega võtab reguleerivate asutuste nõukogu enne tööprogrammile eelneva aasta lõppu vastu BERECi iga-aastase tööprogrammi. Reguleerivate asutuste nõukogu edastab iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile niipea, kui see on vastu võetud.

5.   Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu BERECi iga-aastase tegevusaruande ning edastab selle igal aastal hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Euroopa Parlament võib taotleda, et reguleerivate asutuste nõukogu esimees pöörduks BERECi tegevusega seotud asjakohaste teemade käsitlemiseks tema poole.

Artikkel 6

Büroo

1.   Käesolevaga luuakse büroo juriidilise isiku staatusega ühenduse asutusena finantsmääruse artikli 185 tähenduses. Büroo suhtes kohaldatakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu juhtimisel on bürool eelkõige järgmised ülesanded:

—	pakkuda BERECile professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid;

—	koguda teavet riikide reguleerivatelt asutustelt ning vahetada ja anda edasi teavet seoses artikli 2 punktis a ja artiklis 3 sätestatud rolli ja ülesannetega;

—	levitada head reguleerimistava riikide reguleerivates asutustes vastavalt artikli 2 punktile a;

—	abistada esimeest reguleerivate asutuste nõukogu töö ettevalmistamisel;

—	luua reguleerivate asutuste nõukogu taotlusel ekspertide töörühmi ning pakkuda neile sujuva toimimise tagamiseks tuge.

3.   Büroo koosseisu kuuluvad:

a)	juhtkomitee,

b)	haldusdirektor.

4.   Bürool on kõikides liikmesriikides kõige ulatuslikum juriidilisele isikule siseriiklike õigusaktidega omistatav õigus- ja teovõime. Eelkõige võib büroo omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

5.   Bürood juhib haldusdirektor ning selle töötajate hulk on rangelt piiratud arvuga, mida on vaja büroo ülesannete täitmiseks. Töötajate arvu kohta teevad ettepaneku juhtkomitee liikmed ja haldusdirektor vastavalt artiklile 11. Mis tahes ettepaneku töötajate arvu suurendamiseks võib vastu võtta üksnes juhtkomitee ühehäälsel otsusel.

Artikkel 7

Juhtkomitee

1.   Juhtkomiteesse kuulub iga liikmesriigi kohta üks liige, kes on elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turu igapäevase toimimise jälgimise eest esmavastutust kandva riigi sõltumatu reguleeriva asutuse juhataja või asutuse nimetatud kõrgetasemeline esindaja, ning üks komisjoni esindaja.

Igal liikmel on üks hääl.

Artikli 4 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis juhtkomitee suhtes.

2.   Juhtkomitee nimetab haldusdirektori. Haldusdirektori kandidaat ei osale sellise otsuse ettevalmistamisel või hääletamisel.

3.   Juhtkomitee annab haldusdirektorile juhiseid haldusdirektori ülesannete täitmiseks.

4.   Juhtkomitee vastutab töötajate nimetamise eest.

5.   Juhtkomitee võtab osa ekspertide töörühmade tööst.

Artikkel 8

Haldusdirektor

1.   Haldusdirektor vastutab juhtkomitee ees. Oma ülesandeid täites ei küsi haldusdirektor ega võta vastu mis tahes juhiseid üheltki liikmesriigilt, riigi reguleerivalt asutuselt, komisjonilt ega mis tahes kolmandalt osapoolelt.

2.   Haldusdirektori nimetab ametisse juhtkomitee, pidades silmas tema pädevust ning oskusi ja kogemusi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas avatud konkursi alusel. Enne ametisse nimetamist võib Euroopa Parlament esitada juhtkomitee valitud kandidaadi sobivuse kohta mittesiduva arvamuse. Selleks kutsutakse kandidaat esinema Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.

3.   Haldusdirektori ametiaja pikkus on kolm aastat.

4.   Juhtkomitee võib arvestades esimehe hindamisaruannet ja üksnes juhul, kui see on põhjendatav BERECi ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra haldusdirektori ametiaega, kuid mitte rohkem kui kolmeks aastaks.

Juhtkomitee teavitab Euroopa Parlamenti igast haldusdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest.

Kui haldusdirektori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue haldusdirektori ametisse nimetamiseni.

Artikkel 9

Haldusdirektori ülesanded

1.   Haldusdirektor on vastutav büroo juhtimise eest.

2.   Haldusdirektor aitab valmistada ette reguleerivate asutuste nõukogu, juhtkomitee ja ekspertide töörühmade päevakordi. Ta osaleb reguleerivate asutuste nõukogu ja juhtkomitee töös hääleõiguseta.

3.   Haldusdirektor abistab igal aastal juhtkomiteed büroo järgmise aasta tööprogrammi projekti ettevalmistamisel. Tööprogrammi projekt järgmiseks aastaks esitatakse hiljemalt 30. juuniks juhtkomiteele ning juhtkomitee võtab selle vastu 30. septembriks, ennetamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) lõplikku otsust toetuse kohta.

4.   Haldusdirektor teostab reguleerivate asutuste nõukogu juhtimisel järelevalvet büroo iga-aastase tööprogrammi elluviimise üle.

5.   Haldusdirektor võtab juhtkomitee järelevalve all vajalikud meetmed, võttes eelkõige vastu sisemised halduseeskirjad ja avaldades teatisi, et tagada büroo toimimine käesoleva määruse kohaselt.

6.   Haldusdirektor täidab juhtkomitee järelevalve all büroo eelarvet vastavalt artiklile 13.

7.   Haldusdirektor osaleb igal aastal artikli 5 lõikes 5 osutatud BERECi iga-aastase tegevusaruande projekti ettevalmistamisel.

Artikkel 10

Töötajad

1.   Büroo töötajate, sealhulgas haldusdirektori suhtes kohaldatakse nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (16) kehtestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muudele teenistujatele kohaldatavaid teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju.

2.   Juhtkomitee võtab Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklis 110 ette nähtud korra kohaselt kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakendusmeetmed.

3.   Ametisse määravale asutusele Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega antud volitusi ja lepinguid sõlmivale asutusele Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega antud volitusi kasutab juhtkomitee aseesimees.

4.   Juhtkomitee võib võtta vastu sätted, mille alusel on võimalik saata liikmesriikide eksperte ajutiselt ja maksimaalselt kolmeks aastaks büroo juurde lähetusse.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 11

Büroo eelarve

1.   Büroo tuludeks ja vahenditeks on eelkõige:

a)	ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse asjakohaste rubriikide all (komisjoni jagu) vastavalt eelarvepädevate institutsioonide otsusele ja kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 47;

b)

liikmesriikide või nende reguleerivate asutuste vabatahtlikud rahalised sissemaksed vastavalt artikli 5 lõikele 2. Neid sissemakseid kasutatakse konkreetsete tegevuskulude rahastamiseks vastavalt büroo ja liikmesriikide või nende reguleerivate asutuste vahel sõlmitavale kokkuleppele kooskõlas komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (17) artikli 19 lõike 1 punktiga b. Iga liikmesriik tagab, et riikide reguleerivatel asutustel on piisavad rahalised vahendid, mis on vajalikud büroo töös osalemiseks. Enne Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projekti koostamist edastab büroo eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohased, õigeaegsed ja üksikasjalikud dokumendid käesoleva artikli kohaste sihtotstarbeliste tulude kohta.

2.   Büroo kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.

3.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.   Kõik tulud ja kulud tuleb igaks kalendriaastaga kattuvaks eelarveaastaks kalkuleerida ja büroo eelarvesse kanda.

5.   Büroo organisatsiooniline ja finantsstruktuur vaadatakse läbi viis aastat pärast büroo asutamist.

Artikkel 12

Eelarve koostamine

1.   Haldusdirektor aitab juhtkomiteel koostada hiljemalt iga aasta 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis hõlmab järgmise eelarveaasta eeldatavaid kulusid, ning esialgse ametikohtade loetelu. Projekti alusel esitab juhtkomitee igal aastal büroo järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Nimetatud eelarvestuse, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab juhtkomitee komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

2.   Komisjon edastab eelarvestuse eelarvepädevatele institutsioonidele koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

3.   Eelarvestusest lähtudes kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti prognoosi, mida ta peab vajalikuks ametikohtade loetelu seisukohast ning teeb ettepaneku makstava toetuse suuruse kohta.

4.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu büroo ametikohtade loetelu.

5.   Juhtkomitee koostab büroo eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

6.   Juhtkomitee teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seonduvate projektide puhul, nagu hoonete üürimine või ostmine. Juhtkomitee teatab nendest komisjonile. Kui eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast hoonestusprojekti kohta teate saamist juhtkomiteed sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei saada, võib juhtkomitee jätkata kavandatud tegevust.

Artikkel 13

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab haldusdirektor, kes korraldab ka juhtkomitee järelevalve all büroo eelarve täitmist.

2.   Juhtkomitee koostab büroo iga-aastase tegevusaruande koos kinnitava avaldusega. Kõnealused dokumendid avalikustatakse.

3.   Büroo peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos eelmise eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks saadab peaarvepidaja eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib seejärel institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 128.

4.   Hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks saadab komisjoni peaarvepidaja büroo esialgse raamatupidamisaruande koos eelmise eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Kui haldusdirektor on saanud kätte kontrollikoja märkused büroo esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab ta omal vastutusel büroo lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle arvamuse saamiseks juhtkomiteele.

6.   Juhtkomitee esitab arvamuse büroo lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

7.   Hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab haldusdirektor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos juhtkomitee arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

8.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

9.   Juhtkomitee saadab kontrollikojale vastuse selle märkuste kohta hiljemalt 15. oktoobriks. Juhtkomitee saadab nimetatud vastuse ka Euroopa Parlamendile ja komisjonile.

10.   Juhtkomitee esitab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral ja vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõikes 3 sätestatule kogu teabe, mida on vaja kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta toimimiseks.

11.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n + 2 kinnituse juhtkomitee tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 14

Sisekontrollisüsteemid

Komisjoni siseaudiitor vastutab büroo auditeerimise eest.

Artikkel 15

Finantseeskirjad

Büroo suhtes kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002. Pärast komisjoniga nõupidamist koostab juhtkomitee büroo suhtes kohaldatavad täiendavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kalduda kõrvale määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, kui see on vajalik seoses büroo konkreetsete tegevusvajadustega ja üksnes juhul, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Artikkel 16

Pettusevastased meetmed

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (18) sätteid.

2.   Büroo ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust (19) ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse kõigi büroo töötajate suhtes.

3.   Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha büroo rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 17

Konsulteerimine

Kui see on asjakohane, siis konsulteerib BEREC enne arvamuste, parima reguleerimispraktika või aruannete vastuvõtmist huvitatud isikutega ja annab neile võimaluse esitada mõistliku aja jooksul märkusi. BEREC teeb konsultatsiooni tulemused avalikkusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist.

Artikkel 18

Läbipaistvus ja vastutus

BEREC ja büroo tagavad oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse. BEREC ja büroo tagavad, et avalikkusele ja kõigile huvitatud isikutele antakse objektiivset, usaldusväärset ja hõlpsasti kättesaadavat teavet, eelkõige BERECi ja büroo töötulemuste kohta.

Artikkel 19

BERECi ja büroo teavitamine

Komisjon ja riikide reguleerivad asutused annavad BERECile ja büroole nende taotlusel nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Nimetatud teavet hallatakse vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artiklis 5 sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 20

Konfidentsiaalsus

BEREC ega büroo ei avalda ega tee kolmandatele isikutele teatavaks teavet, mille nad on saanud või mida nad töötlevad ning mida on palutud käsitleda konfidentsiaalselt, kui artiklist 22 ei tulene teisiti.

Reguleerivate asutuste nõukogu liikmete ja juhtkomitee liikmete, haldusdirektori, välisekspertide, sealhulgas töörühmade ekspertide ja büroo töötajate suhtes kehtivad asutamislepingu artikli 287 kohased konfidentsiaalsusnõuded, sealhulgas isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.

BEREC ja büroo sätestavad oma sise-eeskirjades esimeses ja teises lõigus osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

Artikkel 21

Huvide deklaratsioon

Reguleerivate asutuste nõukogu liikmed ja juhtkomitee liikmed, haldusdirektor ja büroo töötajad esitavad igal aastal kohustuste ja huvide deklaratsiooni, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Sellised deklaratsioonid esitatakse kirjalikult. Reguleerivate asutuste nõukogu liikmete ja juhtkomitee liikmete ning haldusdirektori huvide deklaratsioonid avalikustatakse.

Artikkel 22

Juurdepääs dokumentidele

1.   BERECi ja büroo valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (20).

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu ja juhtkomitee võtavad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vajalikud praktilised meetmed vastu kuue kuu jooksul pärast BERECi ja büroo tegevuse tegelikku algust.

3.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib kaevata edasi ombudsmanile või esitada kaebuse Euroopa Ühenduste Kohtule kooskõlas asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustega.

Artikkel 23

Privileegid ja immuniteedid

Büroo ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 24

Büroo vastutus

1.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab büroo vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida büroo või selle töötajad on tekitanud oma kohustuste täitmisel. Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

2.   Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust büroo ees reguleerivad büroo töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Hindamine ja läbivaatamine

Komisjon avaldab kolme aasta jooksul pärast BERECi ja büroo tegevuse tegelikku algust hindamisaruande nende tegevuse käigus omandatud kogemuste kohta. Hindamisaruanne hõlmab BERECi ja büroo töötulemusi ja -meetodeid, pidades silmas nende eesmärke, käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Hindamisaruandes võetakse arvesse nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandi sidusrühmade seisukohti ning see edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament esitab hindamisaruande kohta arvamuse.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 224, 30.8.2008, lk 50.

(2)  ELT C 257, 9.10.2008, lk 51.

(3)  Euroopa Parlamendi 24. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 16. veebruari 2009. aasta ühine seisukoht (ELT C 75 E, 31.3.2009, lk 67), Euroopa Parlamendi 6. mai 2009. aasta seisukoht ja nõukogu 26. oktoobri 2009. aasta otsus.

(4)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(5)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.

(6)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.

(7)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.

(8)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(9)  ELT L 171, 29.6.2007, lk 32.

(10)  EÜT L 200, 30.7.2002, lk 38.

(11)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(12)  EÜT L 198, 27.7.2002, lk 49.

(13)  EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60.

(14)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(15)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(16)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(17)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(18)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(19)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(20)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

---