28.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 86/9

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiviga 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (2) edendatakse pakendijäätmete taaskasutamist ja põletamist jäätmepõletusettevõtetes energia taaskasutamiseks ning pakendijäätmete ringlussevõttu.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1935/2004 on sätestatud toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide erinevuste likvideerimise üldpõhimõtted ja selle artikli 5 lõikes 1 on ette nähtud materjali- ja esemerühmade suhtes kohaldatavate erimeetmete võtmine. Kõnealuse määruse kohaselt on ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamine esmatähtis ülesanne.

(3)

Komisjoni 6. augusti 2002. aasta direktiivis 2002/72/EÜ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -toodete kohta (3) on sätestatud eeskirjad plastmaterjalide ja -esemete jaoks, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks toiduga.

(4)

Plastmaterjalist pakendijäätmed võivad sisaldada jääke varasemast kasutamisest ning väärkasutamisest ja mittelubatud ainetest tekkinud saasteaineid. Seepärast tuleks kehtestada erinõuded, et tagada ringlussevõetud plastist toodetud ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete vastavus määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 nõuetele.

(5)

Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 2023/2006 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta (4) on sätestatud häid tootmistavasid käsitlevad eeskirjad määruse (EÜ) nr 1935/2004 I lisas loetletud toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjali- ja esemerühmade ning nende kombinatsioonide või nende valmistamisel kasutatavate ringlussevõetud materjalide ja esemete jaoks.

(6)

Plastijäätmeid on ringlussevõetud materjalide ja esemete tootmiseks võimalik töödelda mehaaniliselt või lagundada keemilise depolümeerimise teel monomeerideks ja oligomeerideks. Keemilise depolümeerimise tulemusena saadud monomeere ja oligomeere tuleb käsitada samamoodi kui keemilise sünteesi abil toodetud monomeere. Seetõttu peavad ka nemad saama direktiivis 2002/72/EÜ sätestatud monomeeride ja lisaainete loa ning nad peavad vastama selles kehtestatud spetsifikaatidele ja puhtusekriteeriumidele. Seetõttu peaks jätma asjaomased ained käesoleva määruse reguleerimisalast välja.

(7)

Toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide tootmisest tekkinud lõikejäägid ja tükid, mis ei ole olnud toiduga kokkupuutes või muul viisil saastatud ja mis on tootmishoonetes uuteks toodeteks ümber sulatatud või müüdud määruses (EÜ) nr 2023/2006 sätestatud heade tootmistavade eeskirjade kohaselt kvaliteedikontrolli süsteemi osana kolmandale isikule, loetakse toiduga kokkupuutuvate toodete jaoks sobivaks ja tuleks jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja. Kõik muud toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide tootmisest tekkinud lõikejäägid ja tükid peaksid kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(8)

Käesoleva määruse kohane loa andmise menetlus ei tohiks hõlmata ringlussevõetud plasti, mida kasutatakse direktiivis 2002/72/EÜ kindlaksmääratud funktsionaalse plasttõkkekihi taga. Direktiivis 2002/72/EÜ sätestatud funktsionaalse plasttõkkekihi taga kasutatavaid aineid käsitlevaid eeskirju loetakse piisavaks, et tagada ohutus ka funktsionaalse plasttõkkekihi taga kasutatava ringlussevõetud plasti puhul.

(9)

Direktiivis 2002/72/EÜ on sätestatud loetelud ainetest, mida on lubatud kasutada toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide ja -esemete valmistamisel. Kõnealuste ainete ohutust on hinnatud ja nende ohutuks kasutamiseks on kehtestatud migratsiooni piirnormid. Et tagada ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete puhul sama ohutustase, tuleks ringlussevõetud plastile lisada ainult lubatud monomeere ja lisaaineid ning ka toiduga kokkupuutuvate ringlussevõetud plastist materjalide puhul tuleks järgida samu migratsiooni piirnorme.

(10)

Direktiivis 2002/72/EÜ on sätestatud vastavusdeklaratsioon ja tõendusdokumentide pidamine, et tagada plastmaterjali ohutut kasutamist käsitleva asjakohase teabe vahetamine käitlejate ja pädevate asutuste vahel. Samad üldeeskirjad kehtivad ka ringlussevõetud plasti suhtes ning seepärast tuleks neid kohaldada ka toiduga kokkupuutuvate ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete suhtes.

(11)

Ringlussevõetud plastist materjali ja eseme ohutuse saab tagada üksnes juhul, kui üheaegselt on tagatud lähteainete karakteristikud, sortimistõhusus ja protsessi mõjusus, et vähendada saasteaineid, ning ringlussevõetud plasti kindlaksmääratud kasutamine. Asjaomased toimingud sõltuvad plasti liigist ja kohaldatavast ringlussevõtuprotsessist. Kõiki nimetatud aspekte on võimalik hinnata üksnes tervikuna iga üksiku ringlussevõtuprotsessi hindamise käigus, millele järgneb individuaalse loa andmine.

(12)

Ringlussevõetud plastide ohutuse saab tagada ainult siis, kui ringlussevõtuprotsessi käigus toodetakse reprodutseeritava kvaliteediga ringlussevõetud plasti. Seda saab kontrollida tõhusa kvaliteeditagamissüsteemi abil. Seega tuleks turule viia ainult niisugusest ringlussevõtuprotsessist pärit ringlussevõetud plasti, mida juhitakse tõhusa kvaliteeditagamissüsteemi abil.

(13)

Direktiivis 2002/72/EÜ on sätestatud kõiki teisi aineid välistav lubatud monomeeride ja lähteainete loetelu (positiivne loetelu), mida tuleb järgida toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide ja -esemete valmistamisel, ning millest tingituna tuleks ringlussevõtuprotsessis kasutada lähteainena ainult neid materjale ja esemeid, mis vastavad direktiivi 2002/72/EÜ sätetele. Selleks tuleb plastesemed enne ringlussevõttu sortida. Teatavate materjalide, näiteks polüolefiinide puhul, on nende füüsikalis-keemiliste omaduste tõttu vaja sajaprotsendilist sortimistõhusust, et tagada ringlussevõetud plasti vastavus määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 nõuetele. Selline sortimistõhusus on võimalik saavutada suletud ja kontrollitud ahelas toimuvas tooteringluses. Muude materjalide, näiteks polüetüleentereftalaadi puhul on ringlussevõetud plasti ohutus võimalik tagada ka väiksema sortimistõhususe puhul, kui on tegemist tõenäoliselt toiduga kokkupuutunud plastiga, mida on kogutud ukse-eest-veoga. Vajalik sortimistõhusus tuleks kindlaks määrata iga materjali puhul eraldi.

(14)

Plastijäätmed võivad olla saastunud ainetega, mis on jäänud plasti varasemast kasutamisest või juhuslikust väärkasutamisest või mis pärinevad ainetest, mille toiduga kokkupuutumine ei ole lubatud. Kuna kõiki võimalikke saasteainete liike ei ole võimalik teada ja kuna eri liiki plastide võime säilitada ja eritada saasteaineid on erinev, ei ole võimalik kindlaks määrata lõpptoote karakteristikuid, mida kohaldataks kõikide ringlussevõetud plastide liikide suhtes. Sellepärast on vaja omavahel kombineerida lõpptoote ohutuse kindlustamiseks vajalikke lähteainete karakteristikuid ja sobivaid võimalike saasteainete kõrvaldamise menetlusi.

(15)

Mehaanilisel töötlemisel, mille käigus plastijäätmed peenestatakse ja puhastatakse, tuleb nimetatud saasteained eriti hoolikalt kõrvaldada. Ringlussevõtuprotsess peab näitama, et sellega saab võimalikke saasteaineid tõhusalt vähendada tasemeni, mis ei ohusta inimeste tervist. Saasteained võiksid migreeruda ainult määral, mis on võrreldav vastava ringlussevõtuprotsessi mõjususkatsete või muude asjakohaste analüüside tulemustega või mis on nendest tunduvalt madalam ning mis vastab määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 3 nõuetele. Ohutuse hindamisel tuleb kontrollida, et ringlussevõtuprotsess vastab nendele tingimustele. Seevastu võib mittetäidetavate materjalide ja esemete puhul, nagu kastid ja kaubaalused, mida käideldakse suletud ja kontrollitud ahelas toimuvas tooteringluses ning mille valmistamise, jaotuse ja kasutamise kõik etapid on kontrolli all, pidada piisavaks tõendamist, et saastumist on võimalik vältida juhtudel, kui asjaomaseid materjale ja esemeid kasutatakse üksnes kokkupuuteks kuiva toiduga, nagu puu- ja juurvili.

(16)

Ringlussevõetud plastist valmistatud teatavat liiki plastmaterjalid ja -esemed sobivad teatava toiduga kokkupuutumiseks üksnes kindlatel tingimustel. Niisugused materjalid ja esemed ning asjakohased kokkupuutetingimused tuleks määrata kindlaks ohutushindamise käigus.

(17)

Kui ohutushinnangut ja toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete valmistamisel kasutatavate ringlussevõtuprotsesside lubamist käsitlevad liikmesriikide õigus- ja haldusnormid on erinevad, võib see takistada nende materjalide ja esemete vaba liikumist, luues tingimused ebavõrdseks ja ebaõiglaseks konkurentsiks. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklites 9–12 sätestatud loa andmise korra alusel kehtestada ühenduse tasandil lubamise kord.

(18)

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklitega 9–12 sätestatud lubade andmise kord on ette nähtud üksnes ainete lubamiseks. Käesoleva määruse raames tuleks asjaomast lubade andmise korda kohandada nii, et see hõlmaks ka ringlussevõtuprotsesside lubamist. Muudatuste näol on tegemist määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 5 lõike 1 punktis n osutatud konkreetsete protseduurireeglitega.

(19)

Ringlussevõtuprotsessi ohutust peaks hindama toiduohutusamet. Selleks et teatada taotlejale, millised andmed tuleb ohutushindamise jaoks esitada, peaks toiduohutusamet avaldama üksikasjalikud juhised taotluse ettevalmistamiseks ja esitamiseks.

(20)

Ringlussevõtuprotsessi ohutuse hindamisele peaks järgnema riskijuhtimisotsus selle kohta, kas kõnealuse ringlussevõtuprotsessi jaoks tuleks anda luba. Otsus tuleks vastu võtta vastavalt määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 23 lõikes 2 kirjeldatud regulatiivkomitee menetlusele, et tagada komisjoni ja liikmesriikide tihe koostöö.

(21)

Ringlussevõtuprotsess on kasutatavat tehnoloogiat ja kasutatavaid protsessiparameetreid arvestades ettevõttespetsiifiline. Seepärast tuleks anda ainult protsessispetsiifilisi lube. Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklites 9–12 sätestatud lubade andmise korda tuleks vastavalt kohandada.

(22)

Protsessi peaks olema võimalik teostada eri tootmiskohtades, tingimusel et järgitakse taotluses ja väljaantud loas kirjeldatud tehnoloogiat ja menetlusparameetreid.

(23)

Avalikkust tuleks informeerida lubatud ringlussevõtuprotsessidest. Selleks tuleks luua määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 5 lõike 1 punktis m osutatud ühenduse register käesoleva määruse alusel lubatud ringlussevõtuprotsesside kohta, mis sisaldaks lubatud protsessi tulemusena saadud ringlussevõetud plasti kasutusotstarbe kirjeldust.

(24)

Liikmesriigid peaksid jäätmete ringlussevõtu ja töötlemise tehaste tegevust jälgima ja kontrollima. 29. aprilli 2004. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (5) hõlmab ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ametlikku kontrollimist. Kõige tõhusam viis kontrollida, kas ringlussevõtuprotsess toimub loale vastavalt ja kas on sisse seatud tõhus kvaliteeditagamissüsteem, on pädeva asutuse teostatav audit jäätmete ringlussevõtuga tegelevas ettevõttes. Käesoleva määruse täitmise tagamiseks tehtavad ametlikud kontrollimised peaksid seepärast hõlmama määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 10 määratletud auditeid. Audit peaks toimuma kõige kulutasuvamal viisil, et hoida pädevate asutuste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete haldus- ja majanduskoormus võimalikult madal.

(25)

Tõhusa kontrolli tagamiseks tuleks liikmesriikidele ja komisjonile teatada ringlussevõtu- või valmistamiskohtadest, kus rakendatakse lubatud ringlussevõtuprotsessi.

(26)

Tootmisharul peaks olema võimalik oma pakenditele märkida, et need sisaldavad ringlussevõetud plasti. Tarbijat ei tohi siiski pakendis sisalduva ringlussevõetud materjali suhtes eksitada. Standardis EN ISO 14021 on sätestatud ringlussevõetud plasti märgistamise eeskirjad seoses plasti sisaldusega. Tarbijate piisava informeerimise tagamiseks tuleks ringlussevõetud plasti märgistamisel järgida standardis EN ISO 14021 või samaväärses standardis sätestatud läbipaistvaid eeskirju.

(27)

Määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 16 kohaselt tuleb materjalide ja esemete kohta esitada vastavusdeklaratsioon. Ringlussevõetud plastist materjali ja esemete töötlejal tuleb deklareerida, et ta kasutab ainult lubatud protsessi tulemusena ringlussevõetud plasti ja et lõpptoodang vastab selle suhtes kohaldatavatele ühenduse ja riigisisestele nõuetele, eriti määrusele (EÜ) nr 1935/2004 ja direktiivile 2002/72/EÜ. Ringlussevõtja peab andma töötlejale teavet selle kohta, et ringlussevõetud plast on toodetud lubatud protsessi tulemusena, ja nimetama asjaomase plasti kasutusala. Seega peab nii ringlussevõetud plastist valmismaterjalidele ja -esemetele kui ka ringlussevõetud plastile olema lisatud vastavusdeklaratsioon. Direktiivis 2002/72/EÜ on juba sätestatud üldine teave, mis tuleb deklaratsioonis esitada. Käesolevas määruses tuleks seepärast määratleda üksnes lisateave ringlussevõetud plasti sisalduse suhtes ringlussevõetud plastist materjalides ja esemetes.

(28)

Kuna ringlussevõetud materjale sisaldavad materjalid ja esemed on liikmesriikides juba turule jõudnud, tuleb näha ette sätted, millega tagatakse, et üleminek ühenduse lubade andmise korrale toimuks sujuvalt ega häiriks olemasolevat ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete turgu. Taotlejatele tuleb anda piisavalt aega, et teha toiduohutusametile kättesaadavaks ohutushindamise jaoks vajalik teave niisugustes toodetes kasutatava ringlussevõetud plasti kohta. Seepärast tuleb määrata teatav ajavahemik, nn esialgse lubamise etapp, mille vältel peavad taotlejad esitama toiduohutusametile teabe olemasolevate ringlussevõtuprotsesside kohta. Esialgse lubamise etapi jooksul võib esitada loataotluse ka uute ringlussevõtuprotsesside kohta. Toiduohutusamet peab viivitamata hindama kõiki olemasolevate ja uute ringlussevõtuprotsesside taotlusi, mille kohta on esialgse lubamise etapi jooksul esitatud piisavalt teavet.

(29)

Ringlussevõtuprotsesside suhtes kohaldatava kvaliteeditagamissüsteemi kohta on vaja kehtestada erinõuded. Kuna kvaliteeditagamine kuulub heade tootmistavade juurde, mida reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 2023/2006, tuleb lisada nimetatud määruse lisasse erinõuded kvaliteeditagamissüsteemi kohta.

(30)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed, mille valmistamisel on kasutatud monomeere ja lähteaineid, mis on saadud plastmaterjalide ja -esemete keemilise depolümeriseerimise tulemusena;

b)

ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed, mis on valmistatud direktiivi 2002/72/EÜ nõuete kohase plasttoodangu kasutamata lõikejääkidest ja/või töötlemistükkidest, mis võetakse ringlusse kas tootmiskohas või mida kasutatakse teises tootmiskohas;

c)

ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed, mille puhul kasutatakse ringlussevõetud plasti direktiivis 2002/72/EÜ kindlaksmääratud funktsionaalse plasttõkkekihi taga.

a)

„ringlussevõtuprotsess” – protsess, mille käigus plastijäätmed võetakse ringlusse direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) artikli 3 punktis 7 määratletud ringlussevõtu mõiste kohaselt; käesolevas määruses tähistatakse asjaomase mõistega ainult protsesse, mille käigus toodetakse ringlussevõetud plasti;

b)

„sisendplast” – kogutud ja sorditud kasutamisjärgsed plastmaterjalid ja -esemed, mida kasutatakse ringlussevõtuprotsessis lähteainena;

c)

„suletud ja kontrollitud ahelas toimuv tooteringlus” – tootmis- ja turustustsüklid, mille puhul tooted ringlevad kontrollitud korduskasutus- ja turustussüsteemis ning milles ringlussevõetud materjal pärineb üksnes ahela üksustest ja muud juhuslikku materjali tuuakse ahelasse üksnes nii vähe kui tehniliselt võimalik;

d)

„mõjususkatse” – ringlussevõtuprotsessi plastmaterjalidest või -esemetest keemiliste saasteainete eemaldamise mõjususe tõendamine;

e)

„töötleja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada oma ettevõttes ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete puhul käesoleva määruse nõuete täitmine;

f)

„ringlussevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada oma kontrolli all olevas ettevõttes ringlussevõtuprotsessi puhul käesoleva määruse nõuete täitmine.

a)

sisendplasti kvaliteet tuleb kindlaks määrata ja seda kontrollida varem kindlaksmääratud kriteeriumide alusel, millega tagatakse ringlussevõetud plastist valmismaterjali ja -eseme vastavus määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3;

b)

sisendplast peab pärinema plastmaterjalidest ja -esemetest, mis on valmistatud kooskõlas ühenduse õigusaktidega toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide ja -esemete kohta, eriti nõukogu 30. jaanuari 1978. aasta direktiiviga 78/142/EMÜ vinüülkloriidmonomeeri sisaldavaid ja toiduainetega kokkupuutumiseks mõeldud materjale ja esemeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (6) ning direktiiviga 2002/72/EÜ;

c)

d)

ringlussevõetud plasti kvaliteet tuleb kindlaks määrata ja seda kontrollida varem kindlaksmääratud kriteeriumide alusel, millega tagatakse ringlussevõetud plastist valmismaterjali ja -eseme vastavus määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3;

e)

tuleb kehtestada ringlussevõetud plasti kasutamise tingimused, mis võimaldavad tagada, et ringlussevõetud plastist materjalid ja esemed vastavad määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklile 3.

a)

ringlussevõtuprotsessi lühikirjeldust;

b)

vajaduse korral soovitusi sisendplasti tingimuste või piirangute kohta;

c)

vajaduse korral soovitusi ringlussevõtuprotsessi tingimuste või piirangute kohta;

d)

vajaduse korral kriteeriume ringlussevõetud plasti iseloomustamiseks;

e)

vajaduse korral soovitusi ringlussevõetud plasti kasutusala tingimuste kohta;

f)

vajaduse korral soovitusi selle kohta, kuidas jälgida ringlussevõtuprotsessi vastavust loa andmise tingimustele.

a)

ringlussevõtuprotsessi nimetus;

b)

loa valdaja(te) nimi ja aadress;

c)

ringlussevõtuprotsessi lühikirjeldus;

d)

mis tahes tingimused või piirangud sisendplasti kohta;

e)

kõik tingimused ja piirangud ringlussevõtuprotsessi kohta;

f)

kogu iseloomustus ringussevõetud plasti kohta;

g)

kõik tingimused seoses ringlussevõtuprotsessi abil valmistatud ringlussevõetud plasti kasutusotstarbega;

h)

kõik nõuded selle kohta, kuidas jälgida ringlussevõtuprotsessi vastavust loa andmise tingimustele;

i)

loa jõustumise kuupäev.

a)

viide esialgsele taotlusele;

b)

tehniline toimik, mis sisaldab uut teavet vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud juhendile;

c)

toimiku uus täielik tüüpvormis kokkuvõte.