19.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/83

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2317/2003/EÜ (3) kehtestati programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2004–2008).

(2)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (4) loodi ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1638/2006 (5) loodi Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1905/2006 (6) loodi arengukoostöö rahastamisvahend, nõukogu määrusega (EÜ) nr 1934/2006 (7) loodi rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega ning koostöölepinguga Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele kirjutati alla Cotonous 23. juunil 2000. aastal (8) (edaspidi „AKV-EÜ koostööleping”), ja sisekokkuleppega, millega kehtestatakse ühenduse abi rahastamine mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ja finantsabi eraldamine nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (9) (edaspidi „AKV-EÜ sisekokkulepe”), reguleeritakse Euroopa Arengufondi.

(3)

Uues Erasmus Munduse programmis võetakse arvesse programmi 2004–2008 põhimõtteid kvaliteedi osas. Seeläbi loodetakse pakutavate õpingute kvaliteedi, üliõpilaste vastuvõtu kvaliteedi ja ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimeliste stipendiumide süsteemiga ligi meelitada kolmandate riikide kõige paremaid üliõpilasi.

(4)

Läbirääkimistel välisabi rahastamise vahendite ning eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (10) üle saavutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon demokraatliku kontrolli ning välistegevuse sidususe küsimustes rea kokkuleppeid, mis on esitatud institutsioonidevahelisele kokkuleppele lisatud 4. deklaratsioonis.

(5)

Bologna deklaratsiooniga, millele kirjutasid 19. juunil 1999. aastal alla 29 Euroopa riigi haridusministrid, algatati valitsustevaheline protsess, mille eesmärgiks on 2010. aastaks luua Euroopa kõrgharidusruum ning mida aktiivselt toetatakse ühenduse tasandil. Oma kohtumisel Londonis 17. ja 18. mail 2007. aastal võtsid 45 Bologna protsessis osaleva riigi kõrgharidusvaldkonna ministrit vastu strateegia „Euroopa kõrgharidusruumi roll maailmas” ning sellega seoses sätestasid nad kuni 2009. aastani kestvateks prioriteetideks Euroopa kõrgharidusruumist teavitamise ja kõrghariduse kvalifikatsioonide tunnustamise parandamise kõigi maailmaosade vahel.

(6)

Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta erakorralisel Lissaboni kohtumisel seati strateegiliseks eesmärgiks Euroopa Liidu saamine maailma kõige konkurentsivõimelisemaks, dünaamilisemaks ja teadmuspõhisemaks majandusjõuks ning kutsuti hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu üles üldiselt läbi arutama haridussüsteemide konkreetseid tulevikueesmärke, keskendudes ühishuvidele ja -prioriteetidele ning austades samas rahvuslikku eripära. 12. veebruaril 2001 võttis nõukogu vastu aruande haridus- ja koolitussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkide kohta. 14. juunil 2002 võttis nõukogu nende eesmärkide järelmeetmena vastu üksikasjaliku tööprogrammi, mis eeldab ühenduse tasandi toetust. Euroopa Ülemkogu pani oma 15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona kohtumisel paika eesmärgi muuta Euroopa Liidu haridus- ja koolitussüsteemid 2010. aastaks kvaliteedi mõõdupuuks kogu maailmas.

(7)

Komisjoni 20. aprilli 2005. aasta ja 10. mai 2006. aasta teatised „Euroopa ajupotentsiaali aktiveerimine, kuidas ülikoolid saaksid anda oma täispanuse Lissaboni strateegia rakendamisse” ja „Ülikoolide uuendamiskava täitmine: haridus, teadus ja innovatsioon”, nõukogu 23. novembril 2007. aasta resolutsioon ülikoolide moderniseerimise kohta Euroopa konkurentsivõime nimel ülemaailmses teadmistepõhises majanduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (11) rõhutavad Euroopa kõrgharidusasutuste vajadust saada üle oma killustatusest ning ühendada jõud nii õppe- ja uurimistöö kvaliteedi tõstmiseks kui ka tööturu muutuvatele vajadustele paremaks vastamiseks. Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 15. ja 16. juuni 2006. aasta Brüsseli kohtumisel Euroopa kõrghariduse kaasajastamisvajaduse.

(8)

Olemasoleva programmi Erasmus Mundus vahehindamise aruanne ja avalik küsitlus programmi tuleviku kohta rõhutasid praeguse programmi eesmärkide ja meetmete asjakohasust ning väljendasid soovi jätkamiseks, kusjuures tuleks teha mõningaid täiendusi, nagu näiteks programmi pikendamine doktorantuurini, kolmandates riikides asuvate kõrgharidusasutuste ja nende riikide vajaduste tugevam integreerimine programmi ning suuremate summade eraldamine Euroopast pärit osalejaile.

(9)

Kolmandatele riikidele suunatud kõrgharidusalase koostööprogrammi eesmärgid on Euroopa kõrghariduse kvaliteedi tõstmine, rahvastevahelise mõistmise parandamine ning kolmandate riikide kõrghariduse jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, vältides ajude äravoolu ja soosides ebasoodsas olukorras olevaid rühmi. Kõige tõhusamad vahendid nende eesmärkide saavutamisel kvaliteediprogrammi raames on hästi integreeritud õppeprogrammid kraadiõppe tasandil, aga ka Erasmus Mundus partnerlussuhete meetme (meede 2) osas partnerlussuhted kolmandate riikidega kõigil haridusastmetel, stipendiumid kõige andekamatele üliõpilastele ning projektid Euroopa kõrghariduse atraktiivsuse tõstmiseks maailmas. Kvaliteedieesmärkide saavutamine peaks täpsemalt toimuma Erasmus Mundus ühisprogrammide meetme (meede 1) ja meetme 2 kaudu, samas kui arengueesmärgid peaksid langema eranditult meetme 2 alla. Programmi hindamisel peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu mõjule, mida programm võib avaldada ajude äravoolule.

(10)

Liikmesriigid peaksid programmis osalejatele kvaliteetse vastuvõtmise ja elukorralduse tagamiseks püüdma muuta viisamenetlused nii avatuks kui võimalik. Komisjon peaks tagama, et liikmesriikide kõigi asjakohaste veebisaitide aadressid ning kontaktandmed oleksid Erasmus Munduse veebisaidil loetletud.

(11)

On vaja tõhustada võitlust kõigi tõrjutuse vormide vastu, kaasa arvatud rassism, ksenofoobia ja diskrimineerimise kõik vormid, ning ühenduse jõupingutusi kultuuridevahelise dialoogi ja mõistmise süvendamiseks kogu maailmas. Pidades silmas nii kõrghariduse sotsiaalset mõõdet kui ka demokraatiaideaale ja austust inimõiguste vastu, kaasa arvatud meeste ja naiste vahelise võrdsuse aspekti, mida liikuvus edendab, võimaldab liikuvus selles valdkonnas kogeda üksikisikutel uut kultuuri- ja sotsiaalkeskkonda ning hõlbustada teiste kultuuride mõistmist. Nimetatud eesmärkide saavutamisel austatakse õigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (12) sätestatud põhimõtteid, eriti selle artikli 21 lõiget 1.

(12)

Ühenduse tegevuse prioriteet kõrghariduse valdkonnas peaks olema keelte ja keelelise mitmekesisuse õpetamise ja õppimise soodustamine. Keelte õpetamine ja õppimine on eriti tähtis seoses kolmandate riikide, samuti neisse riikidesse minevate Euroopa üliõpilastega.

(13)

Ajavahemikus 2004–2008 täiendasid Erasmus Munduse stipendiume komisjoni väliskoostöö vahenditest rahastatud konkreetsetesse riikidesse suunatud stipendiumid, mille eesmärk oli suurendada teatavatest kolmandatest riikidest, nagu Hiina, India, Lääne-Balkani riigid ja AKV riigid, Euroopasse õppima tulevate üliõpilaste hulka. Ajavahemikul 2009–2013 võib ette näha sarnaseid võimalusi, mis on kooskõlas asjakohaste väliste koostöövahendite poliitiliste prioriteetide, reeglite ja menetluskorraga, vastavad käesoleva otsuse alusel kehtestatud programmi akadeemilise kvaliteedi eesmärkidele ning võtavad arvesse programmis osalevate kolmandate riikide võimalikult tasakaalustatud geograafilist esindatust.

(14)

Kõigi meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 3 lõikes 2.

(15)

Programmi kõigi osade elluviimisel on vaja laiendada ebasoodsas olukorras olevate gruppide juurdepääsu programmi kõigi osade rakendamisele ja parandada aktiivselt puuetega inimeste eriõppevajadusi, kasutades sealjuures suuremaid, puuetega osalejate lisakulutusi katvaid stipendiume.

(16)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 149 ei piira käesolev otsus liikmesriikide õiguslike raamistike ja menetluste kohaldamist, mis käsitlevad kõrgharidusasutuste tunnustamist.

(17)

Programmi paremaks reklaamimiseks Euroopa Liidus ja väljaspool seda ning selle eesmärkide maksimaalseks saavutamiseks ja programmi tulemuste levitamiseks on vaja kompleksset avaliku teabe poliitikat, mille kaudu anda kodanikele õigeaegset ja täielikku teavet programmis pakutava iga meetme ja võimaluse kohta ning selgitada kehtivat korda. Eriti tähtis on teavitamispoliitika, mida viiakse ellu eelkõige osalevate kõrgharidusasutuste kaudu, seda peamiselt riikides, kust on vähe programmis osalejaid.

(18)

Rakendada tuleks ühenduse finantshuve kaitsvat nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (13) ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (14) arvestades eelarveliste vahendite valikul lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, programmi akadeemilise kvaliteedi eesmärke ning nõutud proportsionaalsust ressursside hulga ja nende kasutamisega seotud halduskulude vahel.

(19)

Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus eelarvepädeva institutsiooni jaoks peamine juhis eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (15) punkti 37 tähenduses.

(20)

Meetme 1 ja Euroopa kõrghariduse atraktiivsuse edendamise meetme (meede 3) rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta programmi akadeemilise kvaliteedi eesmärke silmas pidades vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (16) Meetme 2 rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt määrustele (EÜ) nr 1085/2006, (EÜ) nr 1638/2006, (EÜ) nr 1905/2006 ja (EÜ) nr 1934/2006 ning AKV-EÜ koostöölepingule ja AKV-EÜ sisekokkuleppele.

(21)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest selleks on vaja mitmepoolseid partnerlussuhteid ning mitmepoolset liikuvust ja teabevahetust ühenduse ja kolmandate riikide vahel, ning seetõttu on neid tegevuse iseloomu ja vajalike meetmete tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

„kõrgharidus” – keskharidusjärgse taseme kõik õppekursuste või õppekursuste kogumite, koolituse või uurimistööks koolitamise liigid, mida asjakohane riiklik asutus tunnustab osana kõrgharidussüsteemist;

2)

„kõrgharidusasutus” – kõrgharidust pakkuv asutus, mida asjakohane riiklik asutus tunnustab osana kõrgharidussüsteemist;

3)

„akadeemilise õppe esimese astme üliõpilane” – isik, kes on kantud esimese astme kõrgharidusprogrammis osalejate nimekirja ja kellele antakse pärast programmi lõpetamist esimene akadeemiline kraad;

4)

„magistrant” (akadeemilise õppe teise astme üliõpilane) – isik, kes on asunud õppima kõrghariduse teise astme õppekava alusel ja kes on juba omandanud esimese kõrghariduse kraadi või kellel on siseriikliku õiguse ja tava kohaselt tunnustatud samaväärne haridustase;

5)

„doktorant” (akadeemilise õppe kolmanda astme kandidaat) – teadlane oma teadlaskarjääri alguses, mis algab kraadi taotlemise esimesel päeval ja annab talle formaalse õiguse alustada doktoriõpet;

6)

„järeldoktor” – kogemustega teadlane, kellel on doktorikraad või vähemalt kolmeaastane võrdväärse täisajaga uurimistöö kogemus, sealhulgas uurimistöö juhendamine, siseriikliku õiguse ja tava kohaselt asutatud uurimiskeskuses pärast kraadi omandamist, mis andis talle ametliku õiguse asuda õppima kõrgharidusasutuse doktoriõppekava alusel;

7)

„õppejõud” – silmapaistva akadeemilise ja/või erialase kogemusega isik, kes viib läbi loenguid või teeb uurimistööd kõrgharidusasutuses või siseriikliku õiguse ja tava kohaselt asutatud uurimiskeskuses;

8)

„kõrghariduse valdkonna töötajad” – isikud, kes oma tööülesannete tõttu on seotud otseselt kõrgharidusega seotud õppeprotsessiga;

9)

„Euroopa riik” – riik, mis on liikmesriik või osaleb programmis vastavalt artiklile 9. Isikule osutav „Euroopa” tähendab inimest, kes on ükskõik millise Euroopa riigi kodanik või alaline elanik. Asutusele osutav „Euroopa” tähendab asutust, mis asub ükskõik millise Euroopa riigis;

10)

„kolmas riik” – riik, mis ei ole Euroopa riik. Isikule osutav „kolmas riik” tähendab inimest, kes ei ole ühegi Euroopa riigi kodanik ega alaline elanik. Asutusele osutav „kolmas riik” tähendab asutust, mis ei asu üheski Euroopa riigis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1720/2006/EÜ (17) loodud elukestva õppe tegevusprogrammis osalevaid riike ei peeta meetme 2 rakendamise mõistes kolmandateks riikideks;

11)

„magistriõppekava” (teine aste) – kõrghariduse teise astme õppekava, mis järgneb esimesele kõrghariduse kraadile või samaväärsele haridustasemele ja mille tulemuseks on kõrgharidusasutuse antud magistrikraad;

12)

„doktoriõppekava” (kolmas aste – kõrgharidusõpingute teadusuuringutega seotud õppekava, mis järgneb kõrghariduse kraadile ja mille tulemuseks on kõrgharidusasutuse või, kui see on kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga, uurimiskeskuse antud doktorikraad);

13)

„liikuvus” – füüsiliselt teise riiki kolimine õppimise, töökogemuse saamise, uurimistöö või mõne muu õppimise, õpetamise või uurimistegevuse või nendega seotud haldustegevuse eesmärgil, mida toetab võimaluse korral alati võõrustajariigis kõneldava keele algõpe;

14)

„topelt- või mitmekordne teaduskraad” – kaks või enam riiklikku diplomit, mille on välja andnud kaks või enam kõrgharidusasutust ning mida tunnustatakse ametlikult neis riikides, kus teaduskraadi andnud asutused paiknevad;

15)

„ühiskraad” – üks diplom, mille on välja andnud vähemalt kaks kõrgharidusasutust, kes pakuvad integreeritud programmi ja mida tunnustatakse ametlikult neis riikides, kus teaduskraadi andnud asutused paiknevad;

16)

„ettevõte” – ettevõtja, kes on seotud majandustegevusega avalikus või erasektoris, olenemata selle suurusest, õiguslikust seisundist või majandussektorist, k.a sotsiaalmajandus.

a)

soodustada struktuurset koostööd kõrgharidusasutuste vahel ja pakkuda kõrget kvaliteeti kõrghariduse valdkonnas, mis esindab vaid Euroopale omast lisandväärtust ja mõjub atraktiivselt nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool, eesmärgiga luua tippkeskused;

b)

aidata kaasa ühiskondade vastastikusele rikastumisele, arendades meeste ja naiste kvalifikatsiooni nii, et nad omavad tööturu nõudmistele vastavaid oskusi, laia silmaringi ja rahvusvahelisi kogemusi sel viisil, et soodustatakse kolmandate riikide kõige andekamate üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust, et nad omandaksid kvalifikatsiooni ja/või kogemusi liidus, ning kõige andekamate Euroopa üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust kolmandate riikide suunas;

c)

aidata kaasa kolmandate riikide kõrgharidusasutuste inimressursside arengule ja rahvusvahelisele koostööle suurenenud liikuvusvoolude kaudu liidu ja kolmandate riikide vahel;

d)

parandada Euroopa kõrghariduse ligipääsetavust, profiili ja nähtavust kogu maailmas ning suurendada selle atraktiivsust kolmandate riikide ja Euroopa kodanike hulgas.

a)

Meede 1: programmi Erasmus Mundus akadeemilise kvaliteediga ühised õppekavad (magistriõpe ja doktoriõpe), sh stipendiumikava;

b)

Meede 2: Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste vahelised Erasmus Mundus partnerlussuhted, mis on aluseks struktureeritud koostööle, vahetustele ja liikuvusele kõrghariduse kõigil tasanditel, sh stipendiumikava;

c)

Meede 3: Euroopa kõrghariduse edendamine Euroopa riikide kui õppimiskoha ja ülemaailmse tippkeskuse atraktiivsuse suurendamise meetmete abil.

a)

toetus kogemuste ja hea tava vahetust hõlbustavate kvaliteetsete ühiste õppekavade ja koostöövõrgustike arendamist;

b)

senisest suurem toetus akadeemilise kvaliteedi kriteeriumide alusel valitud kõrghariduse valdkonnas tegutsevate isikute eeskätt kolmandatest riikidest Euroopa riikidesse suunatud liikuvusele, võttes arvesse meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse põhimõtet ja võimalikult tasakaalustatud geograafilist esindatust ning lihtsustades samas programmile juurdepääsu vastavalt võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtetele;

c)

keeleoskuse edendamine võimalikult suurel määral, andes üliõpilastele võimaluse õppida vähemalt kahte keelt, mida kõneldakse riikides, kus kõrgharidusasutused paiknevad, ja eri kultuuride mõistmise edendamine;

d)

toetus pilootprojektidele, mis põhinevad kõrghariduse uuenduslikkuse ja kvaliteedi arendamiseks kavandatud piiriülestel partnerlussuhetel, eelkõige kõrgharidusasutuste ja ettevõtjate vaheliste partnerlussuhete edendamise võimalusele;

e)

toetus kõrghariduse suundumuste ning arengu analüüsi- ja järelevalvemeetmetele rahvusvahelisest perspektiivist lähtudes.

a)

kõrgharidusasutused;

b)

kõigi kõrgharidustasemete üliõpilased, sh doktorandid;

c)

järeldoktorid;

d)

õppejõud;

e)

kõrghariduse valdkonna töötajad;

f)

kõrghariduse valdkonnas siseriikliku õiguse ja tava alusel tegutsevad muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused;

g)

ettevõtted;

h)

uurimiskeskused.

a)

tagab programmiga hõlmatud ühenduse meetmete tulemusliku ja läbipaistva rakendamise vastavalt lisale ning meetme 2 rakendamise vastavalt artikli 7 lõikes 1 osutatud õigusaktidele ning valides programmis osalejaid vastavalt programmi akadeemilise kvaliteedi eesmärkidele;

b)

võtab arvesse liikmesriikide poolt kolmandate riikidega tehtavat kahepoolset koostööd;

c)

püüdleb sünergia poole ja vajaduse korral arendab ühismeetmeid teiste ühenduse programmide ja meetmetega kõrghariduse ja teadusuuringute valdkonnas;

d)

tagab, et stipendiumite suuruse määramisel võetakse arvesse registreerimistasu suurust ning hinnangulisi õppekulusid;

e)

konsulteerib Euroopa tasandil kõrghariduse valdkonnas tegutsevate pädevate Euroopa ühenduste ja organisatsioonidega programmi rakendamise käigus esilekerkinud küsimustes ning teatab artikli 8 lõikes 1 osutatud komiteele sellise konsulteerimise tulemused;

f)

teavitab oma asjaomastes kolmandates riikides asuvaid delegatsioone regulaarselt kõigist avalikkuse jaoks olulistest programmiga seotud asjaoludest.

a)

astuvad vajalikke samme, et tagada programmi tõhus toimimine liikmesriikide tasandil, kaasates vastavalt siseriiklikule tavale kõik asjaomased kõrgharidusega seotud pooled ning püüdes võtta sellised meetmed, mis võivad osutuda asjakohasteks konkreetselt Euroopa riikide ja kolmandate riikide vaheliste vahetusprogrammidega seotud õigus- ja haldustakistuste kõrvaldamisel. Liikmesriigid peaksid tagama, et nad annavad üliõpilastele ja asutustele nende programmis osalemise soodustamiseks täpset ja selget teavet;

b)

määravad asjakohased struktuurid tihedaks koostööks komisjoniga;

c)

soodustavad võimalikku koostoimet liikmesriikide tasandil teostatavate muude ühenduse programmidega ja liikmesriikide võimalike algatustega.

a)

tagab käesoleva programmiga toetatavate meetmetega seotud asjakohase teavitamise, reklaami ja järelevalve;

b)

tagab programmi raames võetavate meetmete tulemuste levitamise;

c)

tugevdab Euroopa riikide potentsiaalselt huvitatud publikule suunatud kommunikatsioonistrateegiat ning soodustab partnerlussuhteid ülikoolide, tööturu osapoolte ja valitsusväliste organisatsioonide vahel programmi arendamiseks.

a)

iga-aastane tööplaan, sealhulgas prioriteedid;

b)

aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi eri meetmete ja soovituslike stipendiumisummade kaupa;

c)

programmi rakendamise üldsuuniste kohaldamine, sh lisas kirjeldatud valikukriteeriumid;

d)

valikumenetlused, kaasa arvatud valimiskomisjoni koosseis ja sisemine töökord;

e)

programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord.

a)

EFTA riikidele, kes on EMP liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule;

b)

kandidaatriikidele, millel on ühinemiseelne strateegia, vastavalt ühenduse programmides osalemiseks sõlmitud lepingute üldpõhimõtetele, -tingimustele ja eeskirjadele;

c)

Lääne-Balkani riikidele vastavalt ühenduse programmides osalemiseks sõlmitud lepingute üldpõhimõtetele, -tingimustele ja eeskirjadele;

d)

Šveitsi Konföderatsioonile, juhul kui temaga sõlmitakse osalemist käsitlev kahepoolne leping.

a)

laiendades Euroopa teadmistepõhist majandusruumi ja ühiskonda ning aidates vastavalt Lissaboni strateegia eesmärkidele kaasa uute töökohtade loomisele ning Euroopa Liidu globaalse konkurentsivõime tõstmisele, jätkusuutlikule majanduskasvule ja suuremale sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

b)

edendades kultuuri, teadmisi ja oskusi rahumeelse ja jätkusuutliku arengu tagamiseks mitmepalgelises Euroopas;

c)

parandades teadlikkust Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kohta ning rassismi ja ksenofoobiaga võitlemise vajalikkuse kohta ning edendades kultuuridevahelist haridust;

d)

abistades erivajadustega üliõpilasi ning eelkõige aidates neil integreeruda kõrgharidussüsteemi põhivoolu ning edendades võrdseid võimalusi kõigile;

e)

edendades meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ning aidates kaasa soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu võitlemisele;

f)

edendades kolmandate riikide arengut.

a)

31. märtsiks programmi raames kehtestatud uute kursuste tegelikule algusele järgneval teisel aastal vahearuande saavutatud tulemuste ning programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b)

30. jaanuariks 2012 teatise programmi jätkamise kohta;

c)

31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande.