—

EMP/EFTA riikide osamakse: hinnanguliselt 912 000 eurot. (4)

—

ühe taotlejariigi (Türgi) osamakse: hinnanguliselt 958 000 eurot. (5)

—

tegevuseelarve summa kokku on hinnanguliselt 40 638 000 eurot. (6)

—

halduseelarve summa kokku on hinnanguliselt 1 232 000 eurot. (6)

—

jätkusuutliku terviseseiresüsteemi arendamine ja käitamine,

—

teabe ja terviseandmete edastamise ja jagamise süsteemi parandamine, sealhulgas sellele üldsuse juurdepääsu võimaldamine,

—

analüüsimis-, aruandlus-, teavitamis- ja nõupidamismehhanismide arendamine ja kasutamine koos liikmesriikide ja sidusrühmadega ühenduse tasandi terviseküsimuste puhul,

—

tervishoiupoliitika arengu ning muu ühenduse tervisealase poliitika ja tegevuse mõju analüüsimine ja sellekohaste teadmiste parandamine,

—

tervisetehnoloogia hindamisega, sealhulgas uue infotehnoloogiaga seotud teabe ja heade tavadega seotud kogemuste vahetamise toetamine.

—

Näitajate väljatöötamine ja rakendamine ning andmete kogumine tervist määravate sotsiaalmajanduslike tegurite, tervise valdkonnas valitseva ebavõrdsuse, meeste ja naiste tervise, konkreetsete rahvastikurühmade tervishoiu (sealhulgas teostatavus ja maksumus) kohta. Tervelt elatud eluaastate näitaja avaldamine sotsiaalmajanduslike kategooriate kaupa, kasutades ELi standardset metoodikat. (10) Selle valdkonnaga tuleb tegeleda tihedas koostöös Eurostatiga, vältides töö kattumist eelkõige tema töökonna “Eeldatav eluiga sotsiaalmajanduslike rühmade lõikes” tegevusega,

—

näitajate väljatöötamine ja andmete kogumine rahvatervise, ennetustöö ja tervise edendamise poliitika kohta liikmesriikides ning ELi poliitika näitajate ja tervishoiuvaldkonnale mõju avaldavate õigusaktide (sealhulgas teostatavus ja maksumus) kohta,

—

tervisenäitajate süsteemi ja aruandluse edendamine liikmesriikides, kasutades Euroopa Ühenduse tervisenäitajate loetelu ja tervelt elatud eluaastate näitajat ning keskendudes eelkõige nende kasutamise juurutamisele Euroopa Liiduga pärast 1. mai 2004 ühinenud liikmesriikides ja kandidaatriikides.

—

Tervisekontrolli vaatlusi käsitlevad katseuuringud osana teostatavusuuringust. (11) Kõiki liikmesriike hõlmavate haigestumuse registrite loomine või täiustamine raskete ja krooniliste haiguste osas (sealhulgas teostatavus ja maksumus), mille puhul on olemas kindel näitajate baasdefinitsioon (12) ja mida olemasolevad projektid veel ei hõlma, (13)

—

olemasolevatele või hiljuti väljatöötatud tervise küsitlusuuringu meetoditele tuginedes sihtotstarbeliste küsimuste kogumite kindlakstegemine ja hindamine sotsiaalstatistika uuringute moodulite Euroopa süsteemi tervisega seotud osa jaoks,

—

keelest sõltumatu surmapõhjuste automaatse kodeerimise süsteemi (IRIS) edasiarendamine ja rakendamine,

—

vigastuste andmebaasi (IDB) (14) rakendamine kõigis liikmesriikides ning eelkõige andmete kogumine kõigi vigastuste (sealhulgas kodus ja vabal ajal toimunud õnnetused) kohta ja andmete töötlemine vastavalt uuele ühtlustatud kodeerimissüsteemile.

—

Tõendite kogumine ja aruannete koostamine ühenduse poliitika mõju kohta tervisele, tervisele ja majanduskasvule ning säästvale arengule,

—

aruannete koostamine valitud rahvastikurühmade (st naised ja lapsed) kohta, puuete (nt nägemispuue) mõju ja riskitegurite kohta, üldsuse kaitsmise kohta elektromagnetväljadega kokkupuutumise eest, asjaomaste elektromagnetvälja iseloomustavate näitajate valiku ja suuniste kohta ning keskkonnategurite ja tervishoiutulemuste vaheliste seoste kohta,

—

toetus surmapõhjuste statistika süvaanalüüsile, et saada uusi teadmisi suremuse mudelite kohta ja jälgida kogu ELis toimuvaid muutusi, ning välditavate surmapõhjuste analüüsile (sealhulgas töö välditavate surmapõhjuste asjakohaseks määratlemiseks).

—

Haiguste, sh nende esinemise, ravi, riskitegurite, riski vähendamise strateegiate, haiguskulude ja sotsiaalse toetuse alaste teadmiste suurendamiseks mõeldud projektide toetamine, töötades välja soovitused parimate tavade kohta,

—

strateegiate ja mehhanismide arendamine teabe vahetamiseks haruldasi haigusi põdevate inimeste vahel ja paremate epidemioloogiliste uuringute, kodifitseerimise, liigitamise ja määratlemise edendamine,

—

haruldaste haiguste Euroopa tugikeskuste võrgustike toetamine, et kehtestada suunised ravi parimate tavade kohta ja jagada teadmisi nende haiguste kohta, ning tulemuste hindamine,

—

teostatavusuuringud põhjalike andmete kogumise mehhanismide välja töötamiseks piiriülese tervishoiu mahu ja mõju kohta, mis integreeritakse põhjendamatut täiendavat halduskoormust vältides liikmesriikide olemasolevatesse andmekogumissüsteemidesse.

—

Riiklike ja piirkondlike veebilehekülgede ning valitsusväliste organisatsioonide veebilehekülgede ja ELi terviseportaali (15) omavahelise seostamise parandamine; ELi loetelude ja asjaomastele meditsiinialase teabe allikatele juurdepääsu parandamine,

—

selliste projektide edendamine, mis parandavad tervishoiuasutustesisest ja -vahelist tervisehoiualast infovoogu (suurendades patsientide ohutust ja parandades rahvatervisealast aruandlust, aidates kaasa tõhusate koostöövõrgustike loomisele ja/või kirjeldades hinna-kvaliteedi stsenaariume),

—

aruandluse arendamine e-tervishoiu lahenduste juurutamisest tulenevate muutuste kohta patsientide ja tervishoiutöötajate käitumises ja tajus, info- ja sidetehnoloogiaga seotud muutustest tulenevate ohutuse ja riski mõjude modelleerimine.

—

selliste katseprojektide edendamine ja levitamine, mida ühenduse ja uuenduste programmi ning muude asjakohaste ühenduse õigusaktide (16) alusel teostatakse patsiente käsitlevate ülevaadete, patsiendi, töötajate ja objekti identifikaatorite, e-retseptide, hädaolukorra jaoks vajalike andmekogude ja semantilise koostalitusvõime arendamise osas,

—

juriidiliste, meditsiiniliste ja eetiliste küsimuste konfidentsiaalsuse analüüs; e-tervishoiu vahendite ja elektroonilise terviseseire kaudu saadud andmete omandiõigus ja neile juurdepääs seoses eelkõige elektrooniliste terviseandmete vahetamisega piiriüleste olukordade puhul; seire- ja aruandlussüsteemid; ennetamine ja edendamine, palliatiivne ravi ja koduhooldus.

—

Keskkonna- ja terviseteabesüsteemi arendamine andmete parema seostamise kaudu, katseuuringud keskkonna- ja tervisemuutujate ühiseks seireks; kohalikud keskkonna- ja tervisealase sekkumistegevuse uuringud, mis sisaldavad sotsiaalmajanduslikku iseloomustust; uuringud (hingamisteede ja südame-veresoonkonna) haiguste võimalike keskkonnast tulenevate põhjuste kohta, uuringud tervisemõjude kohta, mis tulenevad pikaajalisest ja kombineeritud madalatasemelisest kokkupuutest keskkonnamõjuritega; hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigustega seotud suremuse ja haigestumuse andmete kvaliteedi tõstmine; kokkupuutele reageerimise funktsioonid, üheaegne haigestumus ja arengusuuna kindlakstegemisel põhinev varajane hoiatamine,

—

aruandlus tervise, eriti haiguste ennetamise ja tervise edendamise seisukohast oluliste linnaplaneerimise suuniste kohta,

—

elektromagnetvälja uuringute jätkamine valdkondades, milles ELi teaduskomiteed, asjaomaste projektide täitjad ja Maailma Terviseorganisatsioon on välja selgitanud teadmiste lüngad (nimelt nõrga elektromagnetväljaga, sealhulgas raadiosagedustuvastusega (RFID) kokkupuute pikaajalised mõjud) ning teostatavusuuringu tegemine häireindikaatorite ja elektromagnetväljaga seotud seirevajaduste osas; riski tajumist ja teabeedastuse parimaid tavasid käsitlevate uuringute edendamine, elektromagnetvälja kiirguse mõõtmise suuniste ning elektri- ja mobiilside ettevõtjatele suunatud installeerimissuuniste väljatöötamise toetamine.

—

Patsientide ohutuse suurendamine ja tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmine, aidates arendada Euroopa koostööd pädevate asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel. Kõnealuse valdkonna meetmed hõlmavad parimate tavade vahetamist patsientide ohutuse suurendamise küsimuses, sealhulgas tervishoiutöötajate kaasamist ning vastavasisuliste koolituste ja teabe koordineerimist; parema arusaamise kujundamine patsientide ohutusega seotud sekkumistegevusest ning ebaturvaliste teenuste ja meditsiiniliste vigade majanduslikest tagajärgedest; riiklike ja piirkondlike organite abistamine vigastuste vältimise strateegiate rakendamisel,

—

liikmesriikides tervishoiu valdkonnas nõuandvate riiklike organite koostöövõrgustikud,

—

tervishoiualase harituse hindamisele ja parandamisele suunatud algatuse ja partnerluse toetamine.

—

Tervishoiupoliitika kulutasuvuse ja selle majandusliku mõju seirevahendite väljatöötamine,

—

selliste teadlikkuse tõstmise, koostöövõrgustike ja kontaktide loomise alase tegevuse arendamine, mille eesmärk on saada ELi struktuurifondide toel strateegilisi tervishoiuinvesteeringuid,

—

ELi tervisetehnoloogia hindamisvõrgustiku toetamine, tuginedes olemasolevate projektide (17) kaudu tehtud tööle ja sidemetele farmaatsiatoodete foorumi tööga.

—

ELi liikmesriikides tervist käsitlevate õigusaktidega tegelevate juristide võrgustiku loomine (“ELi terviseõigus”). Võrgustikust peaks saama teavet selle kohta, kuidas saab õigust kasutada tervise edendamiseks, ning see peaks andma panuse poliitika väljatöötamisse ja mõju hindamisse. Kõnealune võrgustik võib samuti olla platvormiks terviseõigust käsitlevate teadmiste edastamisel ja jagamisel.

—

mittenakkavate haiguste oht, nt seoses kiiret sekkumist nõudvate kemikaali- ja keskkonnaküsimustega,

—

varajase hoiatamise süsteemi edasiarendamine keemiliste ainete puhul ja jälgitavusega seonduv tegevus rahvatervisega seotud ohtlike ainete piiriülese transpordi korral,

—

nakkushaiguste ohjamist käsitlevad aspektid seoses sisserändajate tervise ja piiriüleste küsimustega, sealhulgas sõeluuringu ja kontaktide kindlakstegemise küsimused,

—

logistiliste prioriteetide (nt ravimite hankimine, ladustamine, turustamine) osas abi osutamine ja mittemeditsiiniline sekkumine (nt meetmed sotsiaalsete vahemaade suurendamiseks, sisenemise ja väljumise sõeluuring, desinfektsioonimeetmed jne) hädaolukordades.

—

tegevus, millega toetatakse üldise valmisoleku planeerimise rakendamist, nagu erinevate tervishoiuasutuste (nt haiglad ja riikliku/piirkondliku tasandi kriisikeskused) sidumine, et valmistuda massiüritusteks ja arendada suutlikkust leevendada massiliste hädaolukordade (nt ohvrid ja migratsioonilained/tulvad, ohustatud rühmad, ümberasustatud isikud ja põgenikud) mõju. Samuti on vaja meetmeid, millega toetatakse äritegevuse jätkumist hädaolukordades (nt avaliku tervishoiuasutuse teenuste osutamine suurt mõju avaldavate sündmuste toimumisel),

—

tegevus, millega suurendatakse olemasolevate või uute vahendite ja instrumentide, sealhulgas õiguslike vahendite, kasutust, et toetada rahvusvaheliste reisijate jälgitavust (nt lennureisijate jälgimine võimaliku saastumise korral patogeensete mikroorganismidega) ja kontaktide kindlakstegemist,

—

tegevus, millega toetatakse suutlikkuse suurendamist õiguskaitse- ja tervishoiuametkondade ühisoperatsioonideks,

—

tegevus, millega toetatakse Maailma Tervishoiuassamblee (22) vastuvõetud rahvusvaheliste meditsiiniliste sanitaareeskirjade täitmiseks vajaliku suutlikkuse suurendamist ja rakendamist (nt mehhanismid, millega käivitatakse ja rakendatakse vajaduse korral rahvusvaheliste reisijate jälgimine),

—

uuenduslike infotehnoloogiavahendite kasutamine terviseohtude analüüsimiseks, näiteks geograafilised infosüsteemid (GIS), ruumilis-ajaline analüüs, uudsed varajase hoiatamise ja prognoosimise süsteemid, diagnostikaandmete automatiseeritud analüüs ja vahetamine,

—

transpordiga seotud probleemide lahendamine (nt proovide saatmine) ja uue diagnostika kohaldamine (nt uute/tärkavate patogeenide laboritevaheline võrdlus).

—

laste nakkushaiguste profülaktikat ja tõrjet (sealhulgas tegevus, millega soodustatakse vaktsineerimis- ja immuniseerimisstrateegiatega seotud parimate tavade vahetamist, nt otsuse 2119/98/EÜ (23) kohased vaktsineerimise abil ärahoitavad haigused). Tegevus, mis on seotud (vaktsiinidest, kemikaalidest, viirusevastastest ainetest, muudest ravimitest ja meditsiiniseadmetest tulenevate) soovimatute kõrvaltoimete kontrolli all hoidmisega koostöös Euroopa Ravimiametiga (EMEA),

—

liikmesriikidevahelisi koostöövõrgustikke ja teabe jagamist, mille eesmärk on suurendada patsientide ohutust ja parandada tervishoiu kvaliteeti, eriti tervishoiuga seotud infektsioonide ja mikroobidevastase resistentsuse, sealhulgas teiste haigla- või tervishoiukeskkonnaga seotud kokkupuudete (kokkupuude kemikaalide, uimastite, desinfektsioonivahenditega, siseõhu kvaliteet jne) ohjamine ja tõrje. Tegevus, mis on seotud teemadega, nagu patsientide ohutuse küsimustes parimate tavade jagamine (aruandlus- ja õppesüsteemid, koolitus ja haridus), mehhanismide ja vahendite väljatöötamine, et patsiendid, kodanikud ja tervishoiutöötajad saaksid paremat teavet patsientide ohutuse kohta, et parandada arusaama patsientide ohutusega seotud sekkumistest ning ebaturvaliste teenuste ja meditsiiniliste vigade majanduslikest tagajärgedest ning toetada vastavat riiklikku poliitikat ja programme.

—

töötada välja vahendid praktiliste juhiste andmiseks riskihindamise ja valideerimise metoodika kohta inimpäritoluga ainete hankimisel, töötlemisel, ladustamisel ja jaotamisel,

—

hinnata üksikasjalikult erinevate protseduuride riske, et koostada konkreetsed suunised iga protsessi ja aine jaoks. Kõnealustes suunistes tuleks arvestada töötlemisviisi ja ainete inimkehasse viimise meetodit,

—

edendada inimpäritoluga ainete vabatahtlikku tasuta doonorlust. Meetmete eesmärk peaks olema jagada haiglates või hankimisasutustes inimpäritoluga ainete doonoritele andmeid pakutava hüvituse osas väljakujunenud tavade kohta.

—

toetada ELi poliitikat ja tegevust seoses tervist määravate teguritega,

—

toetada heade tavade rakendamisele ja vahetamisele suunatud meetmeid,

—

edendada läbivaid ja lõimitavaid lähenemisviise, mis hõlmavad mitmeid tervist määravaid tegureid, ja maksimeerida riikide jõupingutusi.

—

noortele ja töötavale elanikkonnale suunatud ennetus- ja mahajätmismeetoditega seotud uuenduslike strateegiate ja parimate tavade arendamine,

—

passiivne suitsetamine: mõju hindamine, mida suitsuvaba poliitika avaldab passiivsele suitsetamisele ja tubakatoodete tarbimisele liikmesriikides,

—

tubakatoodete tarbimise piiramine: tubakatoodete tarbimist piiravate ELi ja liikmesriikide meetmete tõhustamine, jõustamine ja arendamine eelkõige tubaka koostisainete, kasutamise piiramise ja üldsuse teavitamise alal seoses tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni (FCTC) rakendamisega ELi tasandil.

—

alkoholipoliitika tasuvusanalüüsi ühtsustatud metoodika väljatöötamine, et hinnata praeguse alkoholipoliitika majanduslikku mõju ELis,

—

ühtsete võrdlusuuringute väljatöötamine alkoholi kuritarvitamise, joomingute (alkoholi episoodiline kuritarvitamine), purjusoleku, joomise tausta, alkoholisõltuvuse ja registreerimata tarbimise osas,

—

töökohas kasutatavate nende strateegiate parimate tavade kogumine, mille eesmärk on vähendada kahjuliku ja ohtliku alkoholitarbimise tõttu majandusele avaldatavat mõju (nt alkoholi tarvitamise tõttu töölt puudumise vähendamine, alkoholi tarvitamine töö ajal, töötamine alkoholitarvitamise jääknähtudega ja töötus),

—

turvalisema alkoholi tarvitamise keskkonna loomiseks erinevaid sektoreid ja partnereid kaasavate hästivarustatud ühiskondlike mobiliseerimis- ja sekkumisprojektidega seotud koostöövõrgustikud, ning parimate tavade hindamine ja kogumine,

—

reklaami, eneseregulatsiooni ja seire parimate tavade arendamise toetamine.

—

ennetusprogrammide väljatöötamine ja täiustamine, arvestades soolisi erinevusi ja keskendudes konkreetsetele kohtadele (nt töökohad),

—

kahju vähendamise programmide rakendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine riskirühmade seas, et takistada nakkushaiguste edasikandumist (nt tuberkuloos, hepatiit, HIV ja AIDS) kinnipeetavate, süstitavate uimastite tarbijate ja nende seksuaalpartnerite seas ning emalt lapsele,

—

parimate tavade väljatöötamine, et tagada uimastitarbijatele parem juurdepääs sotsiaalsetele, psühholoogilistele ja meditsiiniteenustele, keskendudes noortele,

—

uimastitarbijatega vahetus kokkupuutes töötavate isikute (nt vältimatu abi töötajad) väljaõppe arendamine ja parandamine.

—

head tavad toitumist ja kehalist aktiivsust käsitlevates haridusprogrammides, sealhulgas koolides,

—

koostööl põhinevate ja mitmeid sidusrühmi hõlmavate tervislikele eluviisidele suunatud algatuste algusjärgus toetamine rõhuasetusega konkreetsetel riskirühmadel, eriti lastel,

—

põhimõtete ja meetmete hindamine (tervisemõju hindamine/tasuvusanalüüs),

—

tõendid või vahendid, mis toetavad poliitika kujundamist lastele mõeldud toidu turustamise valdkonnas,

—

kehalise aktiivsuse suurendamine, luues tervist toetavad keskkonnad ja kaasates teisi sektoreid (nt linnaplaneerimine, transport, arhitektuur).

—

HIV ülekandumine Euroopas meeste seas, kes on seksuaalsuhetes meestega, luues koostöös ECDC ja muude asjakohaste Euroopa organitega võrgustikud, et sihtotstarbelisi, uuenduslikke mehhanisme kasutades toetada teatises esitatud ennetusstrateegiat,

—

riiklike ja rahvusvaheliste kogemuste vahetamine ja levitamine HIV-i ja AIDSi- ning seksuaaltervisealase teadlikkuse suurendamise valdkonnas,

—

vabatahtliku nõustamise ja HIV testimisega seotud heade tavade ja suuniste kindlaksmääramine, arvestades konkreetsete riskirühmade mitmekesisust (nt noored, sisserändajad, süstitavate uimastite tarbijad),

—

kahju vähendamisele suunatud tegevuse (ennetamine, ravi, hoolitsus ja toetus) heade tavade kindlaksmääramine ja levitamine, keskendudes riskirühmadele, eelkõige süstitavate uimastite tarbijatele,

—

noorukite ja kõrge riskitasemega elanikkonna seas turvalisema seksi edendamisele suunatud uuenduslikud strateegiad, sealhulgas juurdepääs sihtotstarbelistele teenustele ja suurem teadlikkus sugulisel teel ülekanduvatest haigustest ja nende ennetamisest.

—

heade tavade kindlaksmääramise ja läbivaatamise mehhanismide väljatöötamine, kasutades senistest projektidest saadud teadmisi ja kaasates meetmeid, mis soodustavad juhtimistavade nähtavat tunnustamist vaimse tervise edendamisel, psüühikahäirete ennetamisel, häbimärgistamise vastu võitlemisel, psüühiliste probleemidega inimeste kaasamisel ning nende inimõiguste edendamisel,

—

juhtimise ja koostöövõrgustike toetamine vaimse tervise edendamiseks ja psüühikahäirete profülaktikaks tööl, suurendades vaimse tervise ja tööelu positiivset tasakaalu,

—

vaimse tervise edendamiseks ja psüühikahäirete ennetamiseks ettenähtud investeeringute kulutasuvuse jaoks tõenditekogu koostamine.

—

teadlikkuse suurendamise heade tavade jagamine, sealhulgas platvormide/võrgustike või samasuguste ulatuslike mitmeid sidusrühmi kaasavate mehhanismide arendamine,

—

heade tavade dokumenteerimine ja hindamine tervishoiu kättesaadavuse ja tervishoiu tulemuste erinevuse probleemidega tegelemisel sotsiaalsete rühmade kaupa,

—

uuenduslikud lähenemisviisid sisserändajate terviseprobleemidega tegelemisel,

—

heade tavade vahetamine ja vastavate soovituste väljatöötamine seoses tervise edendamisega töökohas, keskendudes vanematele töötajatele ja tööelu pikendamisele. Seda tehakse tihedas koostöös töötervishoiu- ja tööohutuse poliitikaga.

—

radooniga kokkupuutumise vähendamisele suunatud ennetus- ja parandusmeetmed,

—

parandusmeetmed ventilatsiooni parandamiseks eelkõige koolides,

—

põletusseadmete kasutus ja hooldus,

—

hoonete rõskus ja niiskus.

—

koostöös Euroopa spordiliitudega töötada välja ja rakendada korralduskavad kõrge riskitasemega spordialade ohutuse tagamiseks,

—

tihedas koostöös Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga (29) töötada välja tegevusele suunatud vahendid vigastuste vältimiseks noorte töötajate hulgas,

—

toetada rakendusmeetmeid laste ohutuse alaste riiklike tegevuskavade väljatöötamiseks, asetades rõhu nõustamisele ja intensiivsele teabevahetusele,

—

edendada teabe- ja teadmiste vahetust eksperdirühmade ja konsulteerimise kaudu ning heade tavade osas jätkusuutliku teabekeskuse tegevuse tagamisega.

—

edendada koostööd haridusasutuste vahel ühiste Euroopa koolituskursuste ja -moodulite sisu osas rahvatervise põhivaldkondades ning töötada välja kohandatud koolituskavad tervishoiutöötajatele ja teistele spetsialistidele, kes on seotud vaimse tervise teenustega;

—

lühiajaliselt toetada suutlikkuse arendamist selliste valitud rahvatervisevaldkonna Euroopa võrgustike puhul, mis on rahvatervise seisukohast suure tähtsusega ja olulise üle-euroopalise ulatusega, et ületada konkreetseid geograafilisi või arenguga seotud puudusi. Erilist tähelepanu pööratakse HIVi ja AIDSi vallas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide suutlikkusele, et toetada HIVi ja AIDSi nakatunud inimeste kaasamist retroviirusevastastesse raviprogrammidesse ja nende programmide järgimist.

1)

Nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovituse 1999/519/EÜ üldsuse kokkupuute piiramise kohta elektromagnetväljadega (0 Hz kuni 300 GHz) rakendamise aruande läbivaatamine ja ajakohastamine. (31)

2)

Sihtsuunitlusega katseuuringute toetamine, kasutades Eurobaromeetri uuringut.

3)

Aruandlus tervisekaitsenõuete, sealhulgas ühenduse tasandil juba välja töötatud tervisemõju hindamise metoodikate lõimimise kohta ühenduse poliitika erinevatesse sektoritesse.

4)

ELi tervishoiuportaali juhtimine, toimetamine, ajakohastamine ja arendamine.

5)

Rahvatervise programmi alane teabevahetus.

6)

Teaduslike sekretariaatide loomise toetamine.

7)

Patsientide ohutus: integreeritud koondvõrgustiku loomine, et parandada koostööd patsientide ohutuse valdkonnas, keskendudes ohutuskultuurile, juhtimisele ja haiglate juhtimistavadele, aruandlus- ja õppimismehhanismidele, parimate tavade jagamisele ning sidusrühmade kaasamisele.

1)

Platvormide loomine õppuste ettevalmistamiseks, korraldamiseks ja hindamiseks, otsuste tegemise vahendite ja meeskonna moodustamise alase väljaõppe korraldamine, valmisoleku valdkonnas IT-vahendite väljatöötamine ja spetsiaalsete seminaride korraldamine.

2)

Kontroll-laborite hetkeolukorra kaardistamine ja iseloomustamine, sealhulgas teostatavusuuringute tegemine, et parandada gripiviiruse tüvede usaldusväärset ja õigeaegset kindlakstegemist ning eriti olulisi patogeene käsitlevaid ELi standardeid, sealhulgas vajalike tehniliste ja diagnostiliste ressursside tagamist.

3)

Heade tavade juhise väljatöötamine asutuste jaoks, kelle tegevus on seotud inimpäritoluga ainete kvaliteediga.

1)

Liikmesriikides kasutatavate terviseohu eest hoiatavate tekstide ja piltide tulemuste hindamine ning edasiste tekst- ja pilthoiatuste väljatöötamine.

2)

Teenuste toetamine sidusrühmade koostöövõrgustike ja konsulteerimiskorra loomiseks ja rakendamiseks tervist määravate tegurite osas, eelkõige seoses toitumise ja kehalise aktiivsuse, alkoholi, vaimse tervise ning HIVi ja AIDSiga.

3)

Vaimne tervis: uurimus “Tõenditekogu vaimse tervise edendamiseks ja psüühikahäirete ennetamiseks ettenähtud investeeringute kulutasuvuse jaoks”.

4)

Tervist määravaid tegureid (eriti HIV/AIDS ning toitumine ja kehaline aktiivsus) käsitlevate riiklike ja piirkondlike strateegiate kaardistamine ja hindamine.

5)

Keskkonnaga seotud tervishoid: siseõhu kvaliteedi kohta veebipõhise teabevahendi väljatöötamine.

—

tervishoiu arvepidamissüsteemi täiustamine ja ühenduse statistikaprogrammiga hõlmamata andmete kogumine, eelkõige sisendi, väljundi ja produktiivsuse mõõtmine,

—

ergutused info- ja sidetehnoloogia rakendamiseks tervishoius ja sellega seotud põhimõttelised valikud, mida senised ELi meetmed veel ei hõlma.

1.

riiklikke statistikaameteid Euroopa tervishoiualase intervjuuküsitluse (European Health Interview Survey) põhimoodulite rakendamiseks aastatel 2007–2008 (nagu on määratletud 2007. aasta statistikaprogrammis);

2.

riiklikke statistikaameteid tervishoiu arvepidamissüsteemi rakendamisel ja edasisel laiendamisel ELis (koostöös OECD ja Maailma Terviseorganisatsiooniga).

—

toetuse saaja (peamised ja seotud toetuse saajad) alluvuses töötav personal ja eksperdid, keda toetuse saaja on kutsunud osalema töörühmades,

—

niisugused kulud, kui see on teenuslepingutes sõnaselgelt ette nähtud.

—

reisimisel kasutatakse kõige otsesemat ja ökonoomsemat marsruuti,

—

koosolekupaiga ja tavalise töökoha vahemaa on vähemalt 100 km,

—

rongireis: esimene klass,

—

lennureis: turistiklass, kui ei saa kasutada odavamat piletit (nt Apex); lennureis on lubatud üksnes tagasiteel 800 km pikemate vahemaade läbimiseks,

—

autoreis: hüvitatakse samaväärse esimese klassi rongipileti hinna alusel.