I LISA

MUUTUJATE EESMÄRKIDE JA TUNNUSTE MÄÄRATLEMINE

Muutuja: 110 Toodang

Toodanguindeksi eesmärk on mõõta toodangumahu muutusi sagedasti ja korrapäraselt, enamasti igal kuul. Sellega mõõdetakse toodangumahu muutusi lisandväärtusena teatava võrdlusperioodi jooksul. (1)

Toodanguindeks on teoreetiline arvväärtus, mis tuleb ühtlustada praktiliste arvväärtustega.

Lisandväärtust alushindades. (2) saab arvutada järgmiselt: (v.a lisandväärtusmaks ja teised samalaadsed mahaarvamisele kuuluvad, käibega otseselt seotud maksud) + oma tarbeks toodetud põhivara + muu põhitegevustulu +/– varude muutused – kaupade ja teenuste ostud –toodetelt makstavad käibega seotud maksud, mis ei kuulu mahaarvamisele + igasugused vastuvõetud toodete subsiidiumid.

Lisandväärtusest arvatakse maha ettevõtte raamatupidamisaruandes rahalise tulu või kuluna või plaanivälise tulu või kuluna liigitatud tulud ja kulud.

Lisandväärtus baashindades hõlmab tootesubsiidiume, kuid ei sisalda ühtki toodetelt makstavat maksu.

Lisandväärtus arvutatakse brutoväärtusena, mis sisaldab ka väärtuse korrektiive (näiteks kulumit).

Märkus: kaudsed maksud võib jagada kolme rühma.

i)	Esimesse rühma kuuluvad lisandväärtusmaks ning teised mahaarvamisele kuuluvad, otseselt käibega seotud maksud, mida käive ei hõlma. Kõnealused maksud nõutakse ettevõttelt sisse etappide kaupa ning need kannab täielikult lõplik ostja.

ii)

Teise rühma kuuluvad kõik toodetega seotud maksud ja tollimaksud, mis on järgmised: 1) käibega seotud ja mahaarvamisele mittekuuluvad maksud või 2) toodetelt makstavad maksud, mis ei ole seotud käibega. Sellesse rühma kuuluvad impordimaksud ja imporditollimaksud ning kaupade või teenuste tootmiselt, eksportimiselt, müügilt, loovutamiselt, rentimiselt või tarnimiselt makstavad maksud või maksud, mida makstakse nende kaupade või teenuste oma tarbeks kasutusele võtmisel või kapitalimahutuse tegemisel.

iii)

Kolmas rühm hõlmab muid tootmismakse, mis on kõik maksud, mida ettevõtted tasuvad tootmistegevusest tulenevalt, sõltumata toodetud või müüdud kaupade või teenuste kogusest või hinnast. Need võivad olla seotud tööjõu kasutamisega ning maa, hoonete ja muude tootmises kasutatavate varade omamise või kasutamisega.

Toodanguindeksi (Q) teoreetiline valem on Laspeyres-tüüpi mahuindeks, s.o

q – toodangu kogus, p – toodangu hind, α – kasutatud materjali hind ja δ – kasutatud materjali kogus, i – üks N kaupadest, j – üks M kasutatud materjalist, 0 – võrdlusperiood, t – praegune periood.

Sellise indeksi koostamiseks vajalikke andmeid ei ole siiski võimalik saada iga kuu kohta. Tegelikkuses sobivad indeksi arvutamiseks järgmised väärtused:

—	(korrigeeritud hinnaga) brutotoodangu väärtuse jätk,

—	mahtude jätk,

—	(korrigeeritud hinnaga) käibe jätk,

—	kasutatud tööjõu jätk,

—	kasutatud tooraine jätk,

—	kasutatud energia jätk.

Sõltuvalt kasutatud lähendusmeetodist tuleb toodanguindeksi puhul arvestada järgmisi asjaolusid:

—	kaupade ja kasutatud materjalide liigi ja kvaliteedi muutused,

—	valmistootevarude muutused ning kaupade ja teenustega seotud pooleliolevate tööde muutused,

—	tehnilise panuse ja toodangu vaheliste suhete muutused (töötlemisviisid),

—	lisandväärtuse saavutamisega seotud teenused, näiteks tootmisüksuste kokkupanemine, paigaldamine, seadmestamine, remontimine, kavandamine, projekteerimine ja tarkvara loomine.

Muutuja: 115 Hooneehituse toodang

Muutuja: 116 Tsiviilehituse toodang

Muutuja 110 (toodang) indeksite eesmärke ja tunnuseid kohaldatakse ka hoone- ja tsiviilehituse muutujate indeksite suhtes.

Ehitustoodang jaguneb hoone- ja tsiviilehituseks vastavalt ehitiste liigitusele (CC). Kõnealuste indeksite eesmärk on kajastada lisandväärtuse kujunemist ehitustegevuse kahes põhivaldkonnas, nimelt hoone- ja tsiviilehituses. Indeksid arvutatakse nii, et põhiandmed (korrigeeritud hinnaga toodang, töötunnid, ehitusload) jagatakse toodete vahel vastavalt ehitiste liigitusele (CC) ning seejärel liidetakse tooteindeksid kõnealusele liigitusele vastavatele rühmadele.

Muutuja: 120 Käive

Käibeindeksi eesmärk on kajastada kauba- ja teenuseturu arengut.

Käive (3) hõlmab kõiki vaatlusperioodil vaatlusüksuse arvetel esitatud summasid ning vastab kolmandatele isikutele pakutavate kaupade ja teenuste müügil saadud tulule. Käive hõlmab ka kõiki teisi kliendilt sisse nõutavaid kulusid (transpordi-, pakendamiskulud jne) isegi juhul, kui need on arves eraldi loetletud.

Käive ei sisalda lisandväärtusmaksu ega teisi samalaadseid mahaarvamisele kuuluvaid käibega otseselt seotud makse ega ka kõiki üksuse arvetel esitatud kaupade ja teenustega seotud tollimakse ja muid makse.

Käibest arvatakse maha hinnaalandused, maha- ja allahindlused ning korduvkasutusega pakendi väärtus. Hiljem, näiteks aasta lõpus, klientidele antavaid hinnaalandusi, mahahindlusi ja hinnasoodustusi arvesse ei võeta.

Käibest arvatakse maha ka äriühingu raamatupidamisaruandes muu tegevustuluna, rahalise tuluna või plaanivälise tuluna liigitatud tulu. Vastavalt käesolevale määratlusele hõlmab käive järgmisi tegureid:

—	valmistatud toodete müük,

—	allhankijate valmistatud toodete müük,

—	edasimüügiks ostetud kaupade müük muutmata kujul,

—	osutatud teenuste eest arvestatud hind,

—	kõrvaltoodete müük,

—	sissenõutavad pakendamis- ja transpordimaksud,

—	kolmandatele isikutele tehtud allhanketöö eest arvestatud tunnid,

—	sissenõutavad paigaldus-, seadmestus- ja remonditööd,

—	sissenõutavad osamaksed (etapiviisilised maksed),

—	tarkvara väljatöötamise ja selle litsentsidega seotud arved,

—	tarnitud elektrienergia, gaasi, soojusenergia, auru ja vee müük,

—	jäätmete ja jääkide müük.

—	tootesubsiidiumid (4)

Lähtudes äriühingu raamatupidamisaruandes muu tegevustuluna, rahalise tuluna või plaanivälise tuluna. (5) liigitatud tulu kasutamisest, ei hõlma käive tavaliselt järgmisi tegureid:

—	lisandväärtusmaks ja teised samalaadsed mahaarvamisele kuuluvad käibega otseselt seotud maksud ning kõik üksuse arvetel esitatud kaupade ja teenustega seotud tollimaksud ja muud maksud,

—	komisjonitasud,

—	liisimine ja rentimine,

—	enda tootmisüksuste ja -masinate rentimine, kui need on kolmandate isikute kasutuses,

—	äriühingule kuuluvate eluruumide üürimine,

—	litsentsitasudelt saadav tulu,

—	personalile osutatavatelt teenustelt saadav tulu (näiteks vabriku söökla tegevusest saadav tulu),

—	toodete tarnimine ja teenuste osutamine vaatlusüksuses,

—	enda maa ja põhivarade müük,

—	enda kinnisvara müük või rentimine,

—	aktsiate müük,

—	intressidelt ja dividendidelt saadav tulu,

—	muu plaaniväline tulu.

Eespool nimetatud tegurid võivad sisalduda käibes, kui need moodustavad vaatlusüksuse põhitegevusvaldkonna käibe.

Muutuja: 121 Kodumaine käive

Muutuja: 122 Käive välisriikides

Muutuja 120 (käive) indeksite eesmärke ja tunnuseid kohaldatakse ka indeksite suhtes, millega eristatakse omamaist käivet ja käivet välisriikides.

Omamaise käibe ja välisriikide käibe indeksite puhul tuleb käive jagada vastavalt toote esimesele sihtkohale, arvestades selle omandiõiguse üleminekut (olenemata sellest, kas toode liigub füüsiliselt üle piiri või mitte). Sihtkoht määratakse kindlaks kaubad ja teenused ostnud kolmanda isiku asukoha alusel. Siseturuga on tegemist sel juhul, kui kolmandad isikud asuvad vaatlusüksusega ühe ja sama riigi territooriumil. Käive välisriikides on omakorda jaotatud käibeks eurotsooni riikides (122z) ja muuks käibeks välisriikides (122x).

Muutuja: 123 Müügimaht

Müügimaht väljendab käibe väärtust püsivhindades ning selle puhul on tegemist koguseindeksiga. Müügimahu saab arvutada käibena hetkehindade alusel, mida korrigeeritakse müügi deflaatori võrra, või koguseindeksina, mis tuletatakse otseselt müüdud kaupade kogusest.

Määruse (EÜ) nr 1165/98 C-lisas (jaekaubandus ja remonditööd) võib müügi deflaatori (muutuja 330) asemel kasutada müügimahtu (muutuja 123) käsitlevaid andmeid.

Muutuja: 130 Saadud uued tellimused

Saadud uute tellimuste indeksi eesmärk on kajastada toodete ja teenuste nõudluse arengut kui edasise tootmise näitajat. Selle põhjal on võimalik ka kindlaks teha, kas nõudmine pärineb sise- või välisturult.

Tellimus on sellise tootjat ja kolmandat isikut ühendava lepingu väärtus, mis käsitleb tootja kaupade tarnimist ja teenuste osutamist. Tellimus aktsepteeritakse, kui tootja arvates on kehtiva lepingu kohta piisavalt tõendusmaterjali.

Uued tellimused käsitlevad vaatlusüksuse tarnitavaid kaupu ja osutatavaid teenuseid, sh allhankijatelt pärinevaid kaupu ja teenuseid.

Tellimuste väärtusest arvatakse maha järgmised tegurid:

—	lisandväärtusmaks ja teised mahaarvamisele kuuluvad käibega otseselt seotud maksud,

—	kõik üksuse arvetel esitatud kaupade ja teenustega seotud tollimaksud ja muud maksud,

—	tellimuse esitamise ajal tehtud hinnaalandused, mahahindlused ja allahindlused ning korduvkasutusega pakendi väärtus.

Saadud uutest tellimustest ei arvata maha eelmiste perioodide tellimusi, mis on vaatlusperioodi jooksul tühistatud, samuti ei korrigeerita tühistamise tõttu eelmiste perioodide indeksit.

Uute tellimuste väärtus hõlmab ka kõiki teisi tarbijalt sisse nõutavaid kulusid (transpordi-, pakendamiskulud jne) isegi juhul, kui need on arves eraldi loetletud.

Muutuja: 131 Uued kodumaised tellimused

Muutuja: 132 Uued tellimused välisriikidest

Muutuja 130 (saadud uued tellimused) indeksite eesmärke ja tunnuseid kohaldatakse ka indeksite suhtes, millega eristatakse uusi kodumaiseid tellimusi ja tellimusi välisriikidest.

Uute kodu- ja välismaiste tellimuste indeksite puhul on vaja jagada saadud uued tellimused vastavalt tellimuse päritolule, arvestades omandiõiguse üleminekut. Päritolu määratakse kindlaks tellimuse esitanud kolmanda isiku asukoha alusel. Siseturuga on tegemist sel juhul, kui kolmandad isikud asuvad vaatlusüksusega ühel ja samal majandusterritooriumil (vt majandusterritooriumi määratlust käesoleva lisa lõpus). Uued tellimused välisriikidest on omakorda jaotatud eurotsooni riikidest saadud tellimusteks (132z) ja muudest välisriikidest saadud tellimusteks (132x).

Muutuja: 210 Tööga hõivatud isikute arv

Tööga hõivatud isikute arvu indeksi eesmärk on osutada tööhõive arengusuundadele tööstuses, ehituses ja teeninduses.

Tööga hõivatud isikute arv hõlmab kõiki vaatlusüksuses töötavaid isikuid (sealhulgas üksuses töötavaid omanikke, üksuses regulaarselt töötavaid osanikke või aktsionäre ning palgata töötavaid pereliikmeid) ning selliseid väljaspool üksust töötavaid isikuid, kes kuuluvad üksusesse ja saavad üksusest töötasu (nt müügiagendid, käskjalad, hooldus- ja remonditööüksused). Muutuja hõlmab lühiajaliselt puuduvaid (nt haiguspuhkusel, tasulisel puhkusel või eripuhkusel olevaid) isikuid ja streikijaid, kuid mitte selliseid töötajaid, kes puuduvad töölt määramata aja jooksul. Tööga hõivatud isikute arv hõlmab ka asjaomase riigi õigusaktide alusel osalise tööajaga töötajatena käsitletavaid ettevõttes töötavaid isikuid ning ettevõtte palgal olevaid hooajatöötajaid, praktikante ja kodustöötajaid.

Tööga hõivatud isikute arv ei hõlma teistelt ettevõtetelt saadud töötajaid, vaatlusüksuses teiste ettevõtete nimel hooldus- ja remonditöid tegevaid isikuid ega ajateenijaid.

Palgata töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos üksuse omanikuga ning töötavad üksuses regulaarselt, kuid kellel ei ole töölepingut ning kes ei saa tehtud töö eest kindlaksmääratud tasu. Palgata töötavateks pereliikmeteks on ainult sellised isikud, kelle põhitegevus ei ole töötamine mõnes teises üksuses.

Vastavalt käesolevale määratlusele hõlmab muutuja järgmisi rühmi:

—

kõik tasustatud töötajad, kaasa arvatud järgmised kategooriad, kui nad on üksuse palgal: — kodustöötajad, — praktikandid/koolitatavad, — palga eest töötavad omanikud ja pereliikmed, — kindlaksmääratud aja jooksul töölt eemal viibivad isikud (rasedus- ja sünnituspuhkuse, haiguspuhkuse, streigi, töösulu jms tõttu), — osalise tööajaga töötajad, — ajutised töötajad, — hooajatöötajad,

—	tööga hõivatud tasustamata töötajad: — palgata töötavad omanikud, — palgata töötavad pereliikmed (6)

Tööga hõivatud isikute hulka ei kuulu

—	renditud tööjõud (v.a tegevusvaldkonnad, mille alla sellised tööhõiveasutused on liigitatud),

—	tähtajatul puhkusel viibivad isikud (näiteks pikaajalisel haiguspuhkusel, ajateenistuses või asendusteenistuses),

—	teise vaatlusüksuse heaks remondi- ja hooldustöid tegevad isikud ning teiselt vaatlusüksuselt laenatud töötajad,

—	pereliikmed, kes on oma põhitegevusalana on mõne teise üksuse palgal.

Tööga hõivatud isikute arv tuleks kindlaks määrata nii, et see esindaks vaatlusperioodi.

Muutuja: 211 Töötajate arv

Töötajate arvu kasutatakse tööga hõivatud isikute arvu ajutiseks ühtlustamiseks.

Töötajate arv hõlmab tööandja heaks töölepingu alusel töötavaid isikuid, kes saavad selle eest hüvitist palga, muude tasude, lisatasu(de), tükitöötasu või loonustasuna.

Töösuhe on olemas juhul, kui ettevõtte ja isiku vahel on kohustuslikus või vabas vormis leping, mille mõlemad pooled sõlmivad üldjuhul vabatahtlikult ning mille alusel isik töötab ettevõtte heaks kas sularahas või loonustasus makstava hüvitise eest.

Töötajat peetakse teatava üksuse palgatöötajaks, kui ta saab üksuselt palka, olenemata tema töötamiskohast (tootmisüksuses või väljaspool seda). Ajutist tööjõudu vahendava asutuse kaudu saadud töötajat ei peeta mitte selle üksuse (kliendi) töötajaks, kelle heaks ta töötab, vaid ajutist tööjõudu vahendava asutuse töötajaks.

Vastavalt käesolevale määratlusele hõlmab muutuja järgmisi rühmi:

—	töötavad omanikud, kellele makstakse töötasu,

—	üliõpilased, kes on ametlikult kohustatud osalema üksuse tootmisprotsessis töötasu eest ja/või väljaõppe saamiseks,

—	töötajad, kes on tööle võetud lepingu alusel, mis on spetsiaalselt koostatud töötute inimeste tööhõive soodustamiseks,

—	kodustöötajad, kui on otsene kokkulepe, et neid tasustatakse tehtud töö alusel ja nad on üksuse teenistuses.

Töötajate arv hõlmab osalise tööajaga töötajaid, hooajatöötajaid, streikijaid ja lühiajalisel puhkusel olevaid töötajaid, kuid mitte pikaajalisel puhkusel olevaid töötajaid.

Töötajate arv ei hõlma vabatahtlikke töötajaid.

Töötajate arv tuleks kindlaks määrata nii, et see esindaks vaatlusperioodi.

Muutuja: 220 Töötunnid

Töötunniindeksi eesmärk on kajastada tehtud töö mahu arengut.

Töötundide koguarv väljendab vaatlusperioodil vaatlusüksuse toodangu valmistamiseks tegelikult tehtud töötundide koguarvu. (7)

See muutuja ei hõlma tasustatud töötunde, mille ajal tegelikult tööd ei tehta, näiteks iga-aastane puhkus, riigipühad ja haiguspuhkus. Samuti ei hõlma see einestamiseks antavat aega ega aega, mis kulub liikumiseks kodust tööle ja tagasi.

Muutuja hõlmab normaaltööajal tegelikult tehtud töötunde, nendele lisaks tehtud töötunde ning aega, mis kulub töökohal tööks ettevalmistamiseks ja lühiajalistele puhkepausidele.

Kui tegelike töötundide täpne arv ei ole teada, võib selle ligikaudu arvutada töötundide normaalarvu ning keskmise töölt puudutud aja (haiguspuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus jne) alusel.

Vastavalt käesolevale määratlusele hõlmab muutuja järgmist:

—	tegelikult töötatud tundide koguarv: — normaaltööaja jooksul tehtud töö, — tasustatud või tasustamata ületunnitöö, (8) — öötöö, pühapäeviti või riiklikel pühadel tehtud töö,

—	aeg, mis kulutatakse töö ettevalmistamisele, tööriistade ja masinate ettevalmistamisele, hooldamisele ja puhastamisele ning tööajakaartide ja -aruannete täitmisele,

—	töökohal veedetud aeg, mille jooksul tööd ei tehta, näiteks seadmete riketest tingitud seisakute, õnnetuste või töö ajutise puudumise tõttu, kuid mille eest makstakse töölepingus ette nähtud tasu,

—	lühiajalised puhkepausid töökohal, nagu tee- ja kohvipausid.

Muutuja hulka ei kuulu

—	tasustatud töötunnid, mille ajal ei tehta tööd puhkuse, haiguspuhkuse, õnnetuste, streikide, töösulgude jms tõttu,

—	einestamiseks kuluv aeg,

—	kodust tööle ja tagasi mineku aeg.

Muutuja: 230 palk

Palgaindeksiga püütakse arvestada palkade arengusuundi.

Palgad on kõik tasud, mida tööandja maksab sularahas või loonustasuna kõigile tema teenistuses olevatele töötajatele (sealhulgas kodustöötajatele) nende poolt aruandeperioodil tehtud töö eest, olenemata sellest, kas neid makstakse tööaja, toodangu või tükitöö alusel ning kas need on korrapärased või mitte.

Palgad hõlmavad kõiki töötaja makstavaid sotsiaalmakse, tulumakse jne isegi juhul, kui tööandja peab need kinni ja maksab töötaja eest vahetult sotsiaalkindlustussüsteemidesse, maksuhaldurile jne. Palgad ei hõlma tööandja makstavaid sotsiaalkindlustusmakseid.

Palgad hõlmavad järgmist: kõiki töötajate lisatasusid, palgalisasid, tähtsündmuste puhul makstavaid toetusi, 13. kuupalka, töölepingu lõpetamise hüvitisi, majutuse, transpordi või elamiskuludega seotud makseid, peretoetusi, jootrahasid, komisjonitasusid, osavõtumakse jne ning töötajate makstavaid ja tööandjate poolt kinni peetavaid makse, sotsiaalkindlustusmakseid ja muid summasid.

Palgad ei hõlma makseid renditud tööjõu eest.

Vastavalt käesolevale määratlusele hõlmab muutuja järgmist:

—	korrapäraselt makstavad põhipalgad,

—	ületunnitöö, öötöö, nädalalõputöö jne eest makstavad lisatasud,

—

kõik tööandja makstavad toetused, lisatasud või palgalisad, näiteks järgmised: — elamiskulude, eluaseme- või kodukohast või kodumaalt lahkumise toetused, — toiduraha, — toetused sõiduks kodust tööle ja tagasi, — puhkusetoetused, 13. kuupalk, — võtmata põhipuhkuse eest tegelikult makstud toetused, — toodangu, tootmise või tootlikkuse eest makstavad lisatasud, — raskete töötingimuste, näiteks tolmu, mustuse, temperatuuri, suitsu, ohu jne eest makstavad lisatoetused, — erimaksed ettevõttest lahkuvatele töötajale, kui need maksed pole reguleeritud kollektiivlepinguga, — töötajatele makstavad algatustoetused ja patenditasud, — juhatajate ja töötajate tasud, — tööandja poolt kollektiivlepingu alusel makstavad peretoetused,

—	komisjonitasud,

—	töötajatele tasuta antud soodusaktsiate väärtus,

—	väljamaksed, mida tööandjad tasuvad töötajatele säästu- või muude kavade raames,

—	maksud, osamaksud ja muud töötajate tasutavad ning tööandja poolt maha arvatavad summad,

—	kõik loonustasud.

Muutuja hulka ei kuulu

—	tööandja makstavad kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed,

—	tööandja makstavad kollektiivlepingujärgsed, lepingulised ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed,

—	arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (otseselt tööandja makstud sotsiaaltoetused),

—	töötajatele makstavad toetused tööks vajalike tööriistade, seadmete ja eririietuse ostmiseks või see osa palgast, mis töölepingu kohaselt on ette nähtud sellisteks ostudeks,

—	maksud, mida tööandja maksab väljamakstud palkade kogusummalt,

—	töötajatele seoses töökohustuste täitmisega tekkinud reisi-, kolimis-, lahutus-, majutus- ja esinduskulude ning telefoniarvete eest makstavad hüvitised,

—	tööalase koolituse kulud (koolituskulud), v.a praktikantide palk,

—	palgad, mida tööandja maksab edasi haiguse, tööõnnetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või osalise tööajaga töötamise korral,

—

muud tööandja makstavad tööjõukulud: — töölevõtmisega seotud kulud, — sotsiaalkulud, näiteks kodust tööle ja tagasi sõitmisega seotud jooksevkulude hüvitamine, olenemata sellest, kas see toimub ettevõtte enda transpordivahendiga või veoteenust osutab kolmas isik ettevõtte nimel, maksed ametiühingu fondidesse,

—	aktsiaoptsioonid (9)

Loonustasude hindamisel juhindutakse järgmisest: tööandja enda toodetud loonustasusid tuleks hinnata tootjahindades; tööandja ostetud loonustasusid tuleks hinnata turuhindades.

Muutuja: 310 Tootjahinnad

Tootjahinnaindeksiga mõõdetakse majandustegevuses tehtavate tehingute hindade igakuist dünaamikat.

Siseturu tootjahinnaindeksiga mõõdetakse kõikide teatavast majandusvaldkonnast pärinevate ning siseturul müüdavate kaupade ja nendega seotud teenuste keskmise hinna dünaamikat. Välisturu tootjahinnaindeks kajastab kõikide kõnealusest majandusvaldkonnast pärinevate ja väljaspool siseturgu müüdavate kaupade ja nendega seotud teenuste keskmise hinna dünaamikat (kohalikku vääringusse ümber arvestatuna). Need kaks indeksit koos kajastavad kõikide teatavast majandusvaldkonnast pärinevate kaupade ja nendega seotud teenuste keskmist hinnadünaamikat.

Oluline on võtta arvesse kõiki toodete hinda määravaid tunnuseid, sh müüdud ühikute hulka, transporti, allahindlusi, teenindus- ja tagatistingimusi ning sihtkohta. Spetsifikatsioon peab olema niisugune, et vaatlusüksus suudaks järgmistel vaatlusperioodidel toote identifitseerida ja esitada asjakohase ühikuhinna.

Hindade määratlemisel juhindutakse järgmisest.

—

Asjakohane hind on baashind, mis ei hõlma lisandväärtusmaksu ega teisi samalaadseid mahaarvamisele kuuluvaid käibega otseselt seotud makse ega ka kõiki üksuse arvetel esitatud kaupade ja teenustega seotud tollimakse ja muid makse, samas tuleb aga sellele lisada tootjale makstavad tootesubsiidiumid, kui neid on.

—	Kui hind sisaldab transpordikulusid, tuleb need lisada toote spetsifikatsiooni.

—	Hinnadünaamika tegeliku muutumise kajastamiseks on vaja kasutada tehingu tegelikku hinda, mitte hinnakirjas esitatud hinda.

—	Tootjahinnaindeksi puhul peaks arvestama toodete kvaliteedi muutumist.

—	Perioodi t jooksul sisse nõutud hind peaks osutama perioodi t jooksul kirjendatud tellimustele (tellimishetkele), mitte sellele hetkele, kui kaup tehasest ära viiakse.

—	Välisturu tootjahinnad tuleks arvutada hindadena riigipiiril, s.o FOB-hindadena (franko laeva pardal).

Indeks peaks põhimõtteliselt väljendama keskmist hinda vaatlusperioodil. Tegelikkuses võib kogutud teave viidata konkreetsele päevale vaatlusperioodi keskel, mida tuleb pidada vaatlusperioodi esindavaks väärtuseks. Toodete puhul, millel on riigi majandusele märkimisväärne mõju ning millel esineb kas või aeg-ajalt hinnakõikumisi, on oluline, et indeks väljendaks tõepoolest keskmist hinda.

Ehitus

Ehituses võib tootjahinnaindekseid kasutada ehituskulusid väljendavate muutujate ühtlustamiseks. Nendega mõõdetakse elamuehituse arengusuundi, kusjuures arvesse ei võeta ühiseluruume, mitteeluruume, maa hinda ega arhitektile makstavaid ja muid tasusid. Need kajastavad hinda, mida tellija maksab ehitusettevõtjale. Seepärast ei kajasta indeksid mitte ainult ehituskulude varieerumist, vaid ka tootlikkuse ja kasumimarginaali muutumist. Lisaks sellele erinevad tootjahind ja sellele vastavad tootmiskulud üksteisest ajaliselt.

Teenused

Samu määratlusi kohaldatakse teenuste tootjahindade suhtes järgmiste eranditega.

—	Teenuste tootjahinnad kajastavad ettevõtetest klientidele või ettevõtteid esindavatele isikutele osutatud teenuste hinnadünaamikat.

—	Vaatlusperioodiks on kvartal.

—	Vaatluse all on nii kodu- kui ka välismaised teenused.

—

Asjakohane hinnamõõdik on tehinguhind, mis kajastab tulu, mida saab tootja klientidele tegelikult müüdud toodetest. Arvesse tuleb võtta kõiki hinnaalandusi, hinnavähendeid, lisamakseid jne, mida võidakse kohaldada klientide suhtes. Kuna hind kajastab tootja saadud tulu, siis peaks hinnast maha arvama toodetelt makstavad maksud, kuid peaks lisama tootesubsiidiumid, kui neid on.

Hind kirjendatakse teenuse osutamise päeval. Kui teenust osutatakse mitme ajaperioodi jooksul, tuleb teha vastavad kohandused.

Muutuja: 311 Siseturu tootjahinnad

Muutuja: 312 Välisturu tootjahinnad

Muutuja 310 (tootjahinnad) indeksite eesmärke ja tunnuseid kohaldatakse ka indeksite suhtes, millega eristatakse sise- ja välisturu tootjahindu.

Sise- ja välisturu tootjahinnaindeksite jaoks on vaja koostada eraldi tootjahinnaindeksid vastavalt toote sihtkohale. Sihtkoht määratakse kindlaks toote tellinud või ostnud kolmanda isiku asukoha alusel. Siseturuga on tegemist sel juhul, kui kolmandad isikud asuvad vaatlusüksusega ühe ja sama riigi territooriumil. Välisturu tootjahinnad on omakorda jaotatud eurotsooni riikidesse lähetatavate toodete tootjahindadeks (312z) ja muudeks tootjahindadeks (312x).

Muutuja: 313 Ühikuväärtuse indeks

Ühikuväärtuse indeksit võib kasutada välisturu tootjahindade ja impordihindade ühtlustamiseks ainult juhul, kui kvaliteet võrreldes spetsiifilise hinnateabega ei ole märgatavalt halvenenud.

Käesoleva indeksi kohaldamisel arvutatakse ühikuväärtused toote müügiväärtusena, mis jagatakse väliskaubandusandmetest tuletatud müüdud kogusega. Seejärel käsitletakse ühikuväärtust toote keskmise hinnana ja indeks arvutatakse analoogselt tavaliste tootjahinnaindeksitega.

Muutuja: 340 Impordihinnad

Impordihinnaindeksite eesmärk on mõõta riigi residentide välisturult ostetud importtoodete hindade igakuist dünaamikat. Kõik seotud teenused jäetakse esialgu välja. Hinnaindeksid peaksid jälgima võrreldavate ühikute hinnadünaamikat aja jooksul.

Oluline on võtta arvesse kõiki toodete hinda määravaid tunnuseid, sh müüdud ühikute hulka, transporti, allahindlusi, teenindus- ja garantiitingimuste päritolu ning sihtkohta. Spetsifikatsioon peab olema niisugune, et vaatlusüksus suudaks järgmistel vaatlusperioodidel toote identifitseerida ja esitada asjakohase ühikuhinna.

Välisturuga on tegemist sel juhul, kui kolmandad isikud ei asu vaatlusüksusega ühe ja sama riigi territooriumil. Siseturuga on tegemist sel juhul, kui kolmandad isikud asuvad vaatlusüksusega ühe ja sama riigi territooriumil.

Hindade määratlemisel on järgmised piirangud.

—	Ei arvestata kodumajapidamiste, valitsusüksuste ja mittetulundusühingute importi.

—	Kehtivad kaubanduskorrad ja statistiline menetlus vastavad erikaubandussüsteemile ning arvesse võetakse tavaimporti ja importi seestöötlemiseks. Ei arvestata importi remontimiseks.

—	Tooted piiritletakse CPA C-, D- ja E-jagudesse kuuluvate toodetega. Seotud teenuseid ei arvestata.

Hindade määratlemisel juhindutakse järgmisest:

—	Asjakohane hind on CIF-hind (kulud, kindlustus, vedu) piiril, välja arvatud kõik kaupade ja teenustega seotud tollimaksud ja muud maksud, mida peab maksma vaatlusüksus.

—	Ettevõttesiseseid tehinguid arvestatakse, kui need põhinevad turuhindadel, turu poolt mõjutatavatel hindadel või kui turuhinnad on ebaolulised.

—	Hinnadünaamika tegeliku muutumise kajastamiseks on vaja kasutada tehingu tegelikku hinda, mitte hinnakirjas esitatud hinda, seetõttu tuleb hinnaalandused hinnast maha arvata.

—	Et näidata puhast hinnadünaamikat, tuleb hinnaindeksi koostamisel arvestada muutusi toodete kvaliteedis ja teha vastavad kohandused.

—	Muid toodete hinda mõjutavaid tegureid tuleb samuti käsitada järjekindalt.

—	Import kirjendatakse, kui toimub omandiõiguse üleminek (s.o kui osapooled kajastavad tehingu oma raamatupidamises).

—	Laevade, lennukite ja sarnaste toodete omandiõiguse üleminek kolmandas riigis asuvalt isikult kõnealuses liikmesriigis asuvale isikule loetakse impordiks.

Indeks peaks põhimõtteliselt näitama keskmist hinda vaatlusperioodil. Tegelikkuses võib kogutud teave viidata konkreetsele päevale vaatlusperioodi keskel, mida tuleb pidada vaatlusperioodi esindavaks väärtuseks. Toodete puhul, millel on riigi majandusele märkimisväärne mõju ning millel esineb kas või aeg-ajalt hinnakõikumisi, on oluline, et indeks väljendaks tõepoolest keskmist hinda.

Impordihinnaindeksid nõuavad eraldi arvutamist vastavalt riigile, kust toode lähetati. Lähteriik määratletakse kooskõlas tollimenetlusega. Impordihinnad on omakorda jaotatud impordiks eurotsooni riikidest (340z) ja impordiks muudest riikidest (340x).

Muutuja: 320 Ehituskulud

Ehituskuluindeksi eesmärk on kajastada ehitustegevusega seotud töövõtja kulude arengusuundi.

Komponendikuluindeks (materjali- ja tööjõukulud) kajastab ehitustööstuses kasutatavate tootmistegurite hinnadünaamikat.

Ehituskuluindeks arvutatakse järgmiselt:

I – ehitusindeks, Mi – materjalikuluindeks, Li – tööjõukuluindeks,  – materjali kaal,  – tööjõukulu kaal.

Ehituskulu komponentide hulka kuuluvad ka seadmete ja masinatega seotud kulud ning transpordi-, energia- ja muud kulud. Ehituskulud ei hõlma arhitekti tasu.

Muutuja: 321 Materjalikulud

Materjalikuluindeks arvutatakse tavaliselt materjalide hinna alusel. Materjalihinnad peaksid põhinema tegelikel hindadel, mitte hinnakirjas esitatud hindadel. Hinnad peaksid põhinema toodete ja tarnijate valimil. Hinnad arvutatakse ilma lisandväärtusmaksuta.

Muutuja: 322 Tööjõukulud

Tööjõukuluindeks peaks hõlmama kõikide tööga hõivatud isikute palku ja sotsiaalkindlustusmakse. Sotsiaalkindlustusmaksud hõlmavad järgmisi makseid: i) tööandja makstavad kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, ii) tööandja makstavad kollektiivlepingujärgsed, lepingulised ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed ja iii) arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (otseselt tööandja makstud sotsiaaltoetused).

Muutuja: 411 Ehitusload: eluruumide arv

Elamuehituslubade indeksi eesmärk on kajastada ehitustegevuse edasist arengut, väljendatuna arvulistes ühikutes.

Ehitusluba on luba alustada tööd ehitusprojekti alusel. Ehitusluba ise on avalik-õiguslikelt asutustelt saadud projekteerimis- ja ehituslubade viimane etapp enne tööde algust.

Kõnealustel lubadel põhinev indeks peaks andma hea ettekujutuse ehitustööstuse töökoormusest lähitulevikus, kuigi see ei pruugi nii olla, kui suur osa lubadest jääb kasutamata või kui ehitustegevuse algus viibib pärast loa saamist.

Lubade arvu indeksid koostatakse ühe korteriga elamute ning kahe või enama korteriga elamute jaoks. Korter on tuba või tubade kogum ning sinna juurde kuuluvad kõrvalruumid, mis asuvad alalises ehitises või selle struktuuriliselt eraldatud osas, mis on ehitatud, ümber ehitatud, kohandatud jne eraeluruumiks. Sellel peaks olema eraldi juurdepääs tänavale (otse või läbi aia või õue) või ühisruum ehitise sees (trepp, koridor, rõdu vms). Eraldi asuvad eluruumid, mida kasutatakse selgelt korteri ühe osana, loetakse kõnealuse korteri hulka. Seega võib korter koosneda ühel ja samal ruumiliselt piiritletud alal eraldi asuvatest ehitistest, kui need on selgelt ette nähtud elamiseks ühele leibkonnale.

Muutuja: 412 Ehitusload: kasulik põrandapind ruutmeetrites või muu suurusmõõt

Kasuliku põrandapinna ehitusloa indeksi eesmärk on kajastada ehitustegevuse edasist arengut, väljendatuna mahus.

Ehitusluba on luba alustada tööd ehitusprojekti alusel. Ehitusluba ise on avalik-õiguslikelt asutustelt saadud projekteerimis- ja ehituslubade viimane etapp enne tööde algust.

Kõnealustel lubadel põhinev indeks peaks andma hea ettekujutuse ehitustööstuse töökoormusest lähitulevikus, kuigi see ei pruugi nii olla, kui suur osa lubadest jääb kasutamata või kui ehitustegevuse algus viibib pärast loa saamist.

Käesolev indeks koostatakse nende ehitiste ruutmeetrites väljendatud kasuliku põrandapinna alusel, mille kohta on välja antud ehitusluba. Ehitise kasulik põrandapind (10) mõõdetakse välisseinast välisseinani ning see ei hõlma järgmisi pindu:

—	ehituspinnad (näiteks piirnevate rajatiste pind, tugirajatised, sambad, piilarid, šahtid, korstnad),

—	funktsionaalsed abiruumid (näiteks kütte- ja kliimaseadmete või jõujaamade jaoks ette nähtud ruumid),

—	läbikäidavad ruumid (trepid, liftid, eskalaatorid).

Ehitise kogu kasuliku elamispinna hulka arvatakse köögid, elutoad, magamistoad ja abiruumid, keldrid ning eluruumi omanike üldkasutuses olevad ruumid.

Kasutada võib muid mõõtmeid, kui need on ühemõtteliselt ja järjepidevalt kasutusel liikmesriikides vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 B-lisa punkti c alapunktile 1.

Määruses (EÜ) nr 1165/98 osutatakse ehitiste liigitusele (CC) eri liiki ehitiste ehituslubasid käsitlevate andmete taotlemise puhul. Määruses (EÜ) nr 1165/98 esitatud kategooria “muud ehitised” hõlmab järgmisi ehitiste liigituse (CC) kategooriaid:

—	hotellid ja samalaadsed ehitised,

—	hulgi- ja jaekaubandusrajatised,

—	liiklus- ja siderajatised,

—	tööstusrajatised ja laod,

—	vabaajarajatised, koolid, haiglad ja tervishoiuasutused,

—	muud mitteeluruumid.

Muutuja: 330 Müügi deflaator

Müügi deflaatori eesmärk on korrigeerida käivet vastavalt hinnamuutuste mõjule.

Jaemüügi deflaator on müüdud kaupade deflaator, mitte osutatud teenuste deflaator.

Teatava tegevusvaldkonna deflaatori arvutamisel kasutatakse kõnealuse valdkonna asjaomaste kaupade hinnaindeksite kaalutud keskmise alusel arvutatud hindu. Oluline on võtta arvesse kõiki toodete hinda määravaid tunnuseid, sh müüdud ühikute hulka, transporti, allahindlusi, tagatistingimusi ning sihtkohta.

Spetsifikatsioon peab olema niisugune, et vaatlusüksus suudaks järgmistel vaatlusperioodidel kauba identifitseerida ja esitada asjakohase ühikuhinna.

Hinnadünaamika tegeliku muutumise kajastamiseks on vaja kasutada tehingu tegelikku hinda, mitte hinnakirjas esitatud hinda.

Kogutud hinnateave peaks põhimõtteliselt näitama keskmist hinda vaatlusperioodil. Tegelikkuses võib kogutud teave viidata konkreetsele päevale vaatlusperioodi keskel, mida tuleb pidada vaatlusperioodi esindavaks väärtuseks.

Majandusterritooriumi määratlemine

Majandusterritooriumi hulka kuuluvad

—	riigi valitsuse hallatav geograafiline territoorium, mille piires toimub isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine,

—	kõik vabatsoonid, sealhulgas tollilaod ja tollikontrolli all olevad vabrikud,

—	riigi õhuruum, territoriaalveed ja rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, millele riigil on ainuõigus,

—	territoriaalenklaavid, st välisriikides asuvad geograafilised territooriumid, mida riigi valitsemissektori asutused (saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused jne) kasutavad rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt,

—	rahvusvahelistes vetes riigi mandrilavast väljaspool paiknevad nafta-, maagaasi- jms maardlad, kus töötavad üksused on selle territooriumi residendid vastavalt eelnevatele määratlustele.

Majandusterritooriumi hulka ei kuulu

—	eksterritoriaalsed enklaavid (s.t riigi geograafilise territooriumi osad, mida kasutavad teiste riikide valitsemissektori asutused, Euroopa Liidu institutsioonid või rahvusvahelised organisatsioonid riikidevaheliste rahvusvaheliste lepingute kohaselt).

Käesolev määratlus järgib Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 1995) lõikeid 2.05–2.06.

Sise- ja välisturgude vahelist erinevust tõlgendatakse kiirstatistika osas vastavalt liikmesriikide territooriumidele. Määratlust võidakse tulevikus muuta, et analoogselt teiste asjakohaste määrustega võtta konkreetselt arvesse Euroopa integratsiooni ja/või rahaliitu.

---

(1)  Mõistet “toodanguindeks” tõlgendatakse üldiselt lisandväärtuse arenguna, mis on vastuolus toodangu määratlusega kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise ja ettevõtluse struktuuristatistikaga, kuid mida sellegipoolest harilikult kasutatakse ettevõtlusstatistika selles valdkonnas. Mõistet “lisandväärtuseindeks” ei kasutata tegelikkuses mitte kunagi. Et kõnealune indeks järgib tootmise arengut püsivhindades, kasutatakse mõnikord mõistet “toodangumahuindeks”. Käesolevas tekstis kasutatakse mõistet “toodanguindeks” kõikjal koguseindeksi ehk püsivhindades väljendatud indeksi tähenduses.

(2)  Toodang ja lisandväärtus baashindades on ESA95s kehtestatud hindamisalused. Baashind ei hõlma toodetelt makstavaid makse, kuid sellest ei üritata välja jätta tootmismakse nagu eelmise mõiste “lisandväärtus tegurikuludes” puhul. Kui lisandväärtus baashindades ei ole kättesaadav näiteks ettevõtluse struktuuristatistikast, võib asendajana kasutada lisandväärtust tegurikuludes.

(3)  Kiirstatistikas kasutatakse mõisteid “käive” ja “müük” sageli sünonüümidena.

(4)  Kui tootesubsiidiume on raske mõõta, siis võib need perioodide indeksite arvutamisel välja jätta.

(5)  Otsustades, mida hõlmata ja mida välja jätta, juhindutakse eelkõige rahvamajanduse arvepidamise eeskirjadest.

(6)  Palgata töötavad pereliikmed on lisatud loetellu põhimõtte pärast, kuigi täpseid andmeid võib olla raske hankida.

(7)  Töötundide koguarvu võib ühtlustada töötajate töötundide arvuga, vähemalt tööstuse puhul.

(8)  Andmeid tasustamata ületunnitöö kohta on eri liikmesriikides raske hankida, kuid see on lisatud loetellu põhimõtte pärast.

(9)  Aktsiaoptsioonid on jäetud välja peamiselt praktilistel kaalutlustel, mis tulenevad ühtlustatud määratluse ja andmekogumisega seotud raskustest, kuigi neid käsitletakse tihti hüvitisena töö eest äriühingu üldise tulemuslikkuse saavutamisel.

(10)  Kasuliku põrandapinna määratlus on kooskõlas ehitiste liigitusega (CC), milles viidatakse väljaannetele “Statistical Standards and Studies”, No 40, United Nations, New York, 1987, ja “Statistical Standards and Studies”, No 43, United Nations, New York, 1994.

II LISA

Muudatused määruses (EÜ) nr 1165/98

Määruse (EÜ) nr 1165/98 B-lisa muudetakse järgmiselt.

Muutujate loend

Jao c (“Muutujate loend”) teksti muudetakse järgmiselt.

1.	Lõikes 1 jäetakse välja muutujad 130 Saadud uued tellimused, 135 Saadud uued hooneehitustellimused ja 136 Saadud uued tsiviilehitustellimused.

2.	Lõiked 2 ja 4 jäetakse välja.

Vaatlusaeg

Jao e lõige 2 (“Vaatlusaeg”) asendatakse järgmisega.

Detailsusaste

Jao f (“Detailsusaste”) teksti muudetakse järgmiselt.

1.	Lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Muutujad 110, 210, 220 ja 230 tuleb edastada vähemalt NACE rev. 1 kahenumbrilisel tasemel”;

2.	Lõige 2 jäetakse välja.

Andmete edastamise tähtajad

Jao g (“Andmete edastamise tähtajad”) lõikes 1 jäetakse välja muutujad 130, 135 ja 136 ning nende edastamise tähtajad.