11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/10

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärineva teatava polüetüleentereftalaadi, mille viskoossuskoefitsient vastavalt DIN-standardile (Deutsche Industrienorm) 53728 on vähemalt 78 ml/g ning mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi 3907 60 20 all (edaspidi “vaatlusalune toode”), impordi suhtes. Meetmetena kehtestati koguseline tollimaksumäär 181,7 EUR tonni kohta, välja arvatud mitmest konkreetselt nimetatud äriühingust pärinev import, mille suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(2)

Samas kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (3) lõpliku tasakaalustava tollimaksu 41,3 EUR tonni kohta Indiast pärineva samasuguse toote impordi suhtes ühendusse, välja arvatud mitmest konkreetselt nimetatud äriühingust pärinev import, mille suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(3)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist sai komisjon taotluse India eksportivalt tootjalt South Asian Petrochem Limited (edaspidi “äriühing”) määruse (EÜ) nr 2604/2000 kohase uue eksportija läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4. Äriühing väitis, et ta ei ole seotud ühegi India eksportiva tootjaga, kelle suhtes seoses vaatlusaluse tootega kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid. Peale selle väitis ta, et esialgse uurimisperioodi jooksul (1. oktoobrist 1998 kuni 30. septembrini 1999) ei olnud ta vaatlusalust toodet ühendusse eksportinud, kuid oli seda teinud pärast kõnealuse perioodi lõppu.

(4)

Komisjon vaatas läbi äriühingu poolt esitatud tõendid ja pidas neid piisavaks, et põhjendada läbivaatamise algatamist kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 4. Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega ja pärast võimaluse andmist ühenduse asjaomasele tööstusele oma arvamuse esitamiseks, algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 33/2005 (4) määruse (EÜ) nr 2604/2000 läbivaatamise äriühingu suhtes ning alustas uurimist.

(5)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 33/2005 tunnistati kehtetuks kõnealuse äriühingu poolt toodetud ja ühendusse ekspordiks suunatud vaatlusaluse toote impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 2604/2000 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks. Samaaegselt anti algmääruse artikli 14 lõike 5 alusel tolliasutustele suunised asjakohaste sammude astumiseks, et see import registreerida.

(6)

Samal ajal ja samadel alustel algatas komisjon pärast taotluse saamist äriühingult määruse (EÜ) nr 2603/2000 kiirendatud korras läbivaatamise vastavalt nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (5) artiklile 20.

(7)

Komisjon andis asjaomasele äriühingule ja India (edaspidi “ekspordiriik”) esindajatele ametlikult teada uut eksportijat käsitleva läbivaatamise algatamisest. Peale selle andis komisjon otseselt asjassepuutuvatele pooltele võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist. Komisjonile ei esitatud ühtki taotlust.

(8)

Komisjon saatis asjaomasele äriühingule küsimustiku ja sai vastuse ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja turumajandusliku staatuse kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Äriühingu ruumidesse tehti kontrollkäik.

(9)

Dumpingu uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”).

(10)

Uurimine kinnitas, et taotleja ei olnud eksportinud vaatlusalust toodet esialgse uurimisperioodi jooksul ja et ta oli alustanud vaatlusaluse toote ühendusse eksportimist pärast nimetatud ajavahemikku.

(11)

Lisaks sellele suutis kõnealune äriühing piisavalt tõendada, et tal ei olnud mingeid otseseid ega kaudseid sidemeid India eksportivate tootjatega, kelle suhtes kohaldatakse vaatlusaluse toote osas kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(12)

Sellest tulenevalt kinnitatakse, et asjaomast äriühingut tuleks käsitleda uue eksportijana vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja seega tuleks tema jaoks määrata individuaalne dumpingumarginaal.

(13)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kontrollis komisjon kõigepealt, kas kõnealuse äriühingu polüetüleentereftalaadi omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes selle toote ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahuga. Kuna omamaine müük moodustas üle 5 % ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust, loeti see tüüpiliseks.

(14)

Seejärel tehti kindlaks need äriühingu poolt omamaisel turul müüdavad polüetüleentereftalaadi liigid, mis olid ühendusse eksportimiseks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(15)

Uurimise tulemused näitasid, et ainult kaks ühendusse ekspordiks suunatud tooteliiki olid omamaisel turul müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad. Seejärel uuriti nende kummagi tooteliigi puhul, kas omamaine müük on eksportmüügiga võrreldes piisavalt tüüpiline. Kuna kummagi tooteliigi omamaine müük oli märkimisväärselt üle 5 %, loeti mõlemad tooteliigid tüüpiliseks.

(16)

Samuti tehti kindlaks, kas kummagi tooteliigi omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus ning määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud samasuguse toote müük (tulutoov müük) sõltumatutele klientidele. Kuna vaatlusaluse toote tulutoova müügi maht oli väiksem kui 80 %, kuid siiski üle 10 % müügi kogumahust, määrati normaalväärtus tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub kummagi tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(17)

Kuna vaatlusaluse toote kogu eksport suunati otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(18)

Selleks et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, tehti parandused hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(19)

Nõustuti kõigi kõnealuse äriühingu taotletud eksportmüügi kohandustega. Kohandused käsitlesid vahendustasusid, maismaa- ja merevedude kulusid, kindlustus-, käitlemis-, pakendamis- ja pangakulusid.

(20)

Nõustuti omamaise müügi kohandustega, mis käsitlesid vahendustasusid, maismaavedude, kindlustus-, pakendamis- ja pangakulusid. Siiski lükati tagasi äriühingu taotletud impordimaksude ja kaudsete maksude kohandused (algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel) ja filiaalide kulutuste kohandused (algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel) põhjustel, mis on esitatud allpool.

(21)

Kaudsete maksude kohanduse taotlus põhineb väitel, et äriühingu omamaised kliendid on vaatlusaluse toote ostmisel omamaiselt turult maksnud hüvitamatut aktsiisimaksu, samas kui eksportmüügi kliendid sellist maksu ei maksa. Normaalväärtuse kohandamist taotleti nimetatud hüvitamatu aktsiisimaksu suuruses summas. Siiski määrati normaalväärtus kindlaks võrdluses ekspordihinnaga omamaise müügi netohindade alusel ilma maksudeta. Seetõttu ei sisaldanud normaalväärtus aktsiisimakse, mis võinuksid mõjutada hindu ja hindade võrreldavust algmääruse artikli 2 lõikes 10 määratletud tähenduses. Lisaks sellele otsustati, et eksportiva tootja omamaiste klientide maksukohustuste puhul ei ole õigust taotleda korrigeerimist algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel, kuna seda maksu ei tasuta samasuguse toote ja selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest. Äriühingu omamaised kliendid maksavad aktsiisimaksu äriühingu netomüügihindade pealt ning see ei mõjuta äriühingu tootmiskulusid ja hindade kujunemist. Kuna omamaise ja ekspordituru kaudsete maksude erinevusi oli juba arvesse võetud äriühingu omamaise netomüügihindade ja ekspordi netomüügihindade võrdlemise teel, lükati äriühingu kohandustaotlus tagasi.

(22)

Uurimistulemuste avaldamisel väitis äriühing, et pole oluline, et normaalväärtuse ja eksporthinna võrdlus on tehtud netohindade alusel, st makse arvestamata. Lisaks väitis äriühing, et aktsiisimaksu tasutakse samasuguse toote eest ja see mõjutab hinnavõrdlust, kuna seega omamaised kliendid ei saa täielikku hüvitust ning peavad tegelikult tasuma osa aktsiisimaksust. Järelikult maksavad omamaise turu kliendid kõrgemat hinda kui ekspordituru kliendid. Siiski on seoses omamaiste hindade võtmisega normaalväärtuse arvutamise aluseks aktsiis juba välja arvatud ega avalda seega mõju hinna võrreldavusele. Lisaks sellele ei esitanud äriühing mingit teavet ega tõendeid näitamaks muude asjaolude mõju normaalväärtuse ja eksporthindade võrdlusele. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(23)

Imporditollimaksudest vabastamise taotlus põhineb väitel, et kui äriühing müüb vaatlusalust toodet omamaisel turul, tasutakse tooraine imporditollimaksud n.ö kõrgendatud aktsiisi näol. Mõiste “kõrgendatud aktsiis” tähendab kõnealuse äriühingu kui ekspordisuunitlusega üksuse suhtes kohaldatavat maksustamise eriskeemi, mis erineb teistest India äriühingute (kui mitte-ekspordisuunitlusega üksuste) puhul kasutatavatest skeemidest. Selle skeemi kohaselt on ekspordisuunitlusega äriühingud täielikult vabastatud tooraine imporditollimaksudest, kuid nad peavad maksma kõrgemat aktsiisi juhul, kui nad müüvad oma toodangut omamaisel turul. Kuna sellist aktsiisimäära ei kohaldata ekspordimüügi suhtes, taotles äriühing sellele vastavat normaalväärtuse kohandamist. Nimetatud taotlus lükati tagasi, sest äriühing ostis toorainet maksuvabalt, olenemata sellest, kas lõpptoodangut müüdi omamaisel turul või suunati ekspordiks. Seetõttu ei tasutud mingit impordimaksu samasuguse toote ja selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest, kui need tooted olid ette nähtud omamaisel turul tarbimiseks, ning mingeid makse ei nõutud sisse ega tagastatud toote eksportimisel ühendusse, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga b. Seega ei ilmnenud hinna võrreldavust mõjutavaid asjaolusid. Samuti märgiti, et äriühing ei suutnud tõendada, et ta oleks maksnud täiendavaid tollimakse või muid kaudseid makse peale aktsiisimaksu lõpptoote pealt, mida on kirjeldatud põhjenduses 20. Lõpuks ei olnud kuidagi võimalik selgelt kindlaks määrata omamaiselt turult ostetud ja imporditud tooraine koguseid ning seda, kas ja kui palju kumbagi kasutati lõpptoote valmistamiseks.

(24)

Äriühing taotles ka omamaist müüki juhtivate omamaiste filiaalide kulutuste hüvitamist. Nimetatud taotlus lükati tagasi, sest kõnealuste filiaalide kulutuste hulka kuulusid ka muude toodete kui vaatlusaluse toote müügiga seotud müügi-, haldus- ja muud üldkulud ning neid ei saanud kuidagi pidada otseselt seotuks vaatlusaluse toote müügiga omamaisel turul. Seega ei suutnud äriühing tõendada, et filiaalide kulutused oleksid mõjutanud hindu ja hinna võrreldavust. Uurimistulemuste teatavakstegemisel väitis äriühing, et ta toodab ainult ühte toodet ja see on vaatlusalune toode. See väide oli siiski uurimistulemustega vastuolus. Lisaks sellele ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 1 on normaalväärtuse kindlaksmääramisel oluline filiaali poolt esimesele sõltumatule ostjale määratud hind. Kuna filiaal on sama äriühingu ja juriidilise isiku osa, lükati äriühingu väited tagasi ja kohandustaotlus loeti põhjendamatuks.

(25)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi iga vaatlusaluse ühendusse eksporditud toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust iga vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(26)

Võrdlemisel ilmnes dumpingu olemasolu. Kõnealuse äriühingu kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril on 25,5 %.

(27)

Uurimistulemusi silmas pidades leitakse, et lõplik dumpinguvastane tollimaks tuleks kehtestada täheldatud dumpingumarginaali tasemel, kuid vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 ei tohiks see olla kõrgem praeguste meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus India suhtes kindlaksmääratud üleriigilisest kahjumarginaalist.

(28)

Uut eksportijat käsitleva läbivaatamise käigus ei saa individuaalset kahjumarginaali kindlaks määrata, sest uurimine piirdub individuaalse dumpingumarginaali kindlaksmääramisega. Seetõttu võrreldi dumpingumarginaali lõpliku määrusega India suhtes kindlaksmääratud üleriigilise kahjumarginaaliga. Kuna kahjumarginaal oli kõrgem kui dumpingumarginaal, tuleb meetmete taseme määramisel aluseks võtta dumpingumarginaal.

(29)

Kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 24 lõikega 1 ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda.

(30)

Samaaegse määruse (EÜ) nr 2603/2000 kiirendatud korras läbivaatamise käigus kehtestati kõnealuse äriühingu suhtes individuaalne tasakaalustav tollimaks 106,5 EUR tonni kohta, mis vastab 13,9 %-lisele väärtuselisele tollimaksumäärale.

(31)

Kuna kiirendatud korras läbivaatamise käigus leiti, et kõik subsiidiumid olid ekspordisubsiidiumid, tuleb dumpinguvastaseid tollimakse korrigeerida nii, et need kajastaksid tegelikke dumpingumarginaale, mis säilivad pärast ekspordisubsiidiumide mõju tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist.

(32)

Järelikult on lõplik tollimaks, mida kohaldatakse CIF-hinna suhtes ühenduse piiril, võttes arvesse samaaegse subsiidiumidevastase menetluse tulemusi, järgmine:

(33)

Et läbivaatamise tulemusena tehti kindlaks asjaomase äriühingu dumping, maksustatakse tagasiulatuvalt kõnealuse äriühingu suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksuga määruse (EÜ) nr 33/2005 artikli 3 kohaselt registreeritud import.

(34)

Äriühing tegi ettepaneku hinnakohustuse võtmiseks vaatlusaluse toote ekspordi suhtes ühendusse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(35)

Pärast nimetatud ettepaneku kontrollimist leidis komisjon, et kõnealune kohustus on vastuvõetav, sest see kõrvaldaks dumpingu kahjustava mõju. Lisaks sellele võimaldavad regulaarsed ja üksikasjalikud aruanded, mida ettevõtja kohustus esitama, komisjonil teostada tõhusat järelevalvet. Peale selle on toote laad ning äriühingu müügistruktuur selline, et komisjoni arvates ei ole kohustustest kõrvalehoidmine tõenäoline.

(36)

Selleks et tagada kohustuse tõhus täitmine ja kontroll, antakse tollimaksuvabastus kõnealuse kohustuse kohase vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel ainult siis, kui asjaomase liikmesriigi tolliasutusele esitatakse kehtiv faktuurarve, mille on välja andnud kõnealune äriühing ja mis sisaldab määruse (EÜ) nr 2604/2000 lisas loetletud andmeid. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastase tollimaksu määr, et tagada kohustuse tõhus täitmine.

(37)

Kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise korral võib kohaldada dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 9 ja 10.

(38)

Äriühingut teavitati nendest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tema impordi suhtes ühendusse, ning anti võimalus esitada märkusi.

(39)

Käesolev läbivaatamine ei mõjuta kuupäeva, millal määrusega (EÜ) nr 2604/2000 kehtestatud meetmed kaotavad kehtivuse algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel,