32003R0415

Nõukogu määrus (EÜ) nr 415/2003,

27. veebruar 2003,

viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti ii,

võttes arvesse Hispaania Kuningriigi algatust, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Läbisõidul olevatele meremeestele piiril viisade andmise eeskirju tuleb selgitada ja ajakohastada, et võimaldada eelkõige grupitransiidiviisade andmist piiril meremeestele, kellel on sama kodakondsus ja kes reisivad grupina, kui läbisõidu aeg on piiratud.

(2) Seetõttu tuleb Schengeni täitevkomitee 19. detsembri 1996. aasta otsuses läbisõidul olevatele meremeestele viisade andmise kohta (SCH/Com-ex (96) 27) [3] sisalduvad eeskirjad asendada käesolevas määruses sätestatutega. Selguse huvides tuleks need eeskirjad ühendada Schengeni täitevkomitee 26. aprilli 1994. aasta otsuses piiril ühtsete viisade andmise kohta (SCH/Com-ex (94) 2), [4] mis samuti vastab üldkäsiraamatu lisale 14, [5] sisalduvate üldeeskirjadega. Seetõttu tuleks nimetatud otsused ja lisa kehtetuks tunnistada. Üldkäsiraamatut ning diplomaatilistele ja konsulaaresindustele ettenähtud viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid [6] tuleks samuti käesolevat määrust arvestades muuta.

(3) Otsustades I lisas nimetatud eraldi lehe vormi üle, kuhu tuleks kinnitada grupitransiidiviisa, peaksid liikmesriigid arvesse võtma ühtset vormingut, mis on sätestatud nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 333/2002 ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta. [7]

(4) Käesoleva õigusakti rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [8]

(5) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega tema suhtes kohaldatav. Arvestades asjaolu, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis′ l Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(6) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis′ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis′ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, [9] mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ [10] artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga.

(7) Käesolev määrus on nende Schengeni acquis′ sätete edasiarendus, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis′ sätetes; [11] Ühendkuningriik ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8) Käesolev määrus on nende Schengeni acquis′ sätete edasiarendus, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis′ sätetes; [12] Iirimaa ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9) Käesolev määrus on Schengeni acquis′ edasiarendus või muul viisil sellega seotud liitumislepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Erandina üldreeglist, et viisasid peaksid andma diplomaatilised ja konsulaaresindused vastavalt 19. juunil 1990 alla kirjutatud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni [13] (edaspidi "Schengeni konventsioon") artikli 12 lõike 1 sätetele, võib kolmanda riigi kodanikule, kellelt nõutakse liikmesriikide sisepiiride ületamisel viisa olemasolu, anda erandkorras viisa piiril, kui järgmised tingimused on täidetud:

a) ta vastab Schengeni konventsiooni artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud tingimustele;

b) tal ei ole olnud võimalust eelnevalt viisat taotleda;

c) ta esitab vajaduse korral tõendavad dokumendid, mis põhjendavad ettenägematuid ja möödapääsmatuid põhjusi sisenemiseks, ning

d) tagasipöördumine tema päritoluriiki või läbisõit kolmandasse riiki on tagatud.

2. Lõikes 1 kirjeldatud tingimuste täitmise korral piiril antav viisa võib vastavalt vajadusele olla kas transiidiviisa (tüüp B) või reisiviisa (tüüp C) Schengeni konventsiooni artikli 11 lõike 1 tähenduses, mis:

a) kehtib kõigis Schengeni konventsiooni II jaotise 3. peatüki sätteid kohaldavates liikmesriikides, või

b) on piiratud territoriaalse kehtivusega Schengeni konventsiooni artikli 10 lõike 3 tähenduses.

Mõlemal juhul kehtib antud viisa ainult ühel sisenemisel. Selliste reisiviisade kehtivusaeg ei tohi ületada 15 päeva. Selliste transiidiviisade kehtivusaeg ei tohi ületada viit päeva.

3. Kolmanda riigi kodanik, kes taotleb piiril transiidiviisat, peab omama viisasid, mis on nõutavad tema reisi jätkamiseks transiidiriikidesse, mis ei ole Schengeni konventsiooni II jaotise 3. peatüki sätteid kohaldavad liikmesriigid, ning sihtriiki. Antav transiidiviisa peab võimaldama otsest läbisõitu kõnealuse liikmesriigi või kõnealuste liikmesriikide territooriumilt.

4. Kolmanda riigi kodanikule, kes kuulub isikute kategooriasse, kelle puhul on kohustuslik konsulteerida teiste liikmesriikide ühe või mitme keskasutusega, ei anta põhimõtteliselt piiril viisat.

Sellistele isikutele võib piiril anda viisa erandjuhtudel vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 5 lõike 2 sätetele.

Artikkel 2

1. Meremehele, kellel peab liikmesriikide sisepiiride ületamiseks olema viisa, võib piiril anda transiidiviisa juhul, kui:

a) ta täidab artikli 1 lõigete 1 ja 3 tingimusi, ning

b) ta ületab kõnealuse piiri selleks, et minna laevale, minna uuesti laevale või tulla laevalt, kus ta hakkab töötama või on töötanud meremehena.

Transiidiviisa antakse artikli 1 lõike 2 sätteid järgides ja see sisaldab lisaks märkust, et selle omanik on meremees.

2. Meremeestele, kellel on sama kodakondsus ja kes reisivad grupis suurusega 5–50 isikut, võib piiril anda grupitransiidiviisa, kui iga grupi meremehe puhul on lõike 1 nõuded täidetud.

3. Enne läbisõidul olevale meremehele või läbisõidul olevatele meremeestele piiril viisa andmist peavad pädevad siseriiklikud asutused järgima I lisas sätestatud tegevusjuhiseid.

4. Nende tegevusjuhiste täitmisel vahetavad liikmesriikide pädevad siseriiklikud asutused kõnealuste meremeeste kohta vajalikku teavet II lisas ettenähtud nõuetekohaselt täidetud läbisõidul olevaid meremehi käsitleva vormi abil.

5. I ja II lisa muudetakse regulatiivkomitee menetlusega artikli 3 lõikes 2 osutatud korras.

6. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 1 lõike 4 kohaldamist.

Artikkel 3

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1683/95 [14] artikli 6 alusel loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 4

Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust riikide ja territoriaalüksuste ning nende ametivõimude poolt väljastatud passide, reisidokumentide ja isikut tõendavate dokumentide tunnustamise alal.

Artikkel 5

1. Tunnistatakse kehtetuks:

a) Schengeni täitevkomitee 26. aprilli 1994. aasta otsus (SCH/Com-ex (94) 2), ja

b) Schengeni täitevkomitee 19. detsembri 1996. aasta otsus (SCH/Com-ex (96) 27).

2. Üldkäsiraamatu II osa punktid 5 ja 5.1 asendatakse järgmisega:

"Eeskirjad viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele, sisalduvad nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määruses (EÜ) nr 415/2003 viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele [15] (vt lisa 14)."

3. Lisa 14 esimene lause asendatakse järgmisega:

"Piiril viisade andmise eeskirjad, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele, sisalduvad nõukogu määruses (EÜ) nr 415/2003 või võetakse vastu selle alusel."

Ülejäänud lisa 14 tunnistatakse kehtetuks.

4. Ühiste konsulaarjuhiste I osa punkti 2.1.4 lõppu lisatakse järgmine lause:

"Erandina eelnevast võib grupitransiidiviisasid anda meremeestele vastavalt nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 415/2003 viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele. [16]."

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva teise kuu esimesel kuupäeval.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 27. veebruar 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Chrisochoïdis

[1] EÜT C 139, 12.6.2002, lk 6.

[2] Arvamus on esitatud 11. veebruaril 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 182.

[4] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 163.

[5] EÜT C 313, 16.12.2002, lk 97.

[6] EÜT C 313, 16.12.2002, lk 1.

[7] EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4.

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[9] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[10] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[11] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[12] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[13] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

[14] EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 334/2002 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7).

[15] EÜT L 64, 7.3.2003, lk 1.

[16] EÜT L 64, 7.3.2003, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

TEGEVUSJUHISED VIISADE ANDMISEKS PIIRIL LÄBISÕIDUL OLEVATELE MEREMEESTELE, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE VIISANÕUDEID

Tegevusjuhiste eesmärk on eeskirjade sätestamine teabevahetuseks Schengeni acquis'd kohaldavate liikmesriikide pädevate asutuste vahel läbisõidul olevate meremeeste kohta, kelle suhtes kohaldatakse viisanõudeid. Kui viisa antakse vahetatud teabe alusel piiril, jääb vastutajaks viisat väljaandev liikmesriik.

Käesolevas tegevusjuhises kasutatakse järgmisi mõisteid:

Schengeni sadam – sadam, mis moodustab Schengeni acquis'd täielikult kohaldava liikmesriigi välispiiri;

Schengeni lennujaam – lennujaam, mis moodustab Schengeni acquis'd täielikult kohaldava liikmesriigi välispiiri, ja

Schengeni territoorium – Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territoorium.

I. Schengeni sadamas sildunud või sinna oodatavale laevale tööleasumine

a) sisenemine Schengeni territooriumile lennujaama kaudu teises Schengeni acquis'd täielikult kohaldavas liikmesriigis

- laevaühing või selle esindaja teatab pädevatele asutustele Schengeni sadamas, kus laev on sildunud või kuhu seda oodatakse, et meremehed, kelle suhtes kohaldatakse viisanõudeid, kavatsevad siseneda Schengeni lennujaama kaudu. Laevaühing või selle esindaja allkirjastab nende meremeeste osas tagatise,

- nimetatud pädevad asutused kontrollivad võimalikult kiiresti, kas laevaühingu või selle esindaja esitatud teave on õige, ja uurivad, kas ülejäänud Schengeni territooriumile sisenemise tingimused on täidetud. Selle uurimise raames kontrollitakse ka reisimarsruuti Schengeni territooriumil, nt viitega lennupiletitele,

- Schengeni sadama pädevad asutused teatavad sisenemisel kasutatud Schengeni lennujaama pädevatele asutustele kontrollimise tulemustest nõuetekohaselt täidetud vormiga läbisõidul olevate meremeeste kohta, kelle suhtes kohaldatakse viisanõudeid (nagu on sätestatud II lisas), mis saadetakse faksi, e-posti või muul teel, ning näitavad, kas piiril võib põhimõtteliselt anda viisat,

- kui kättesaadavad andmed on tõendatud ja tulemus langeb selgelt kokku meremehe deklaratsiooni või dokumentidega, võivad sisenemisel või väljumisel kasutatava Schengeni lennujaama pädevad asutused anda piiril transiidiviisa maksimaalse kehtivusajaga viis päeva. Lisaks sellele lüüakse nimetatud meremehe reisidokumenti Schengeni sisse- või väljasõidutempel ja antakse see kõnealusele meremehele;

b) sisenemine Schengeni territooriumile maa- või merepiiri kaudu teises Schengeni acquis'd täielikult kohaldavas liikmesriigis

- kord on sama nagu Schengeni lennujaama kaudu sisenemise puhul, välja arvatud teatamine pädevatele asutustele piiripunktis, mille kaudu kõnealune meremees siseneb Schengeni territooriumile.

II. Töölt lahkumine Schengeni sadamasse sisenenud laevalt

a) lahkumine Schengeni territooriumilt lennujaama kaudu teises Schengeni acquis'd täielikult kohaldavas liikmesriigis

- laevaühing või selle esindaja teatab pädevatele asutustele nimetatud Schengeni sadamas meremeeste sisenemisest, kelle suhtes kohaldatakse viisanõudeid ning kes kavatsevad töölt lahkuda ja väljuda Schengeni territooriumilt Schengeni lennujaama kaudu. Laevaühing või selle esindaja allkirjastab nende meremeeste osas tagatise,

- pädevad asutused kontrollivad võimalikult kiiresti, kas laevaühingu või selle esindaja esitatud teave on õige, ja uurivad, kas ülejäänud Schengeni territooriumile sisenemise tingimused on täidetud. Selle uurimise raames kontrollitakse ka reisimarsruuti Schengeni territooriumil, nt viitega lennupiletitele,

- kui kättesaadavad andmed on kontrollitud, võivad pädevad asutused anda transiidiviisa maksimaalse kehtivusajaga viis päeva;

b) väljumine Schengeni territooriumilt maa- või merepiiri kaudu teises Schengeni acquis'd täielikult kohaldavas liikmesriigis

- kord on sama nagu väljumisel Schengeni lennujaama kaudu.

III. Üleminek Schengeni sadamasse sisenenud laevalt teises Schengeni acquis'd täielikult kohaldavas liikmesriigis asuvast sadamast väljuvale laevale

- laevaühing või selle esindaja teatab pädevatele asutustele nimetatud Schengeni sadamas meremeeste sisenemisest, kelle suhtes kohaldatakse viisanõudeid ning kes kavatsevad töölt lahkuda ja väljuda Schengeni territooriumilt teise Schengeni sadama kaudu. Laevaühing või selle esindaja allkirjastab nende meremeeste osas tagatise,

- pädevad asutused kontrollivad võimalikult kiiresti, kas laevaühingu või selle esindaja esitatud teave on õige, ja uurivad, kas ülejäänud Schengeni territooriumile sisenemise tingimused on täidetud. Uurimisel võetakse ühendust selle Schengeni sadama pädevate asutustega, kus meremehed kavatsevad laevaga Schengeni territooriumilt lahkuda. Kontrollitakse, kas seal sildub või sinna oodatakse laeva, millele nad kavatsevad minna. Selle uurimise raames kontrollitakse ka reisimarsruuti Schengeni territooriumil,

- kui kättesaadavad andmed on kontrollitud, võivad pädevad asutused anda transiidiviisa maksimaalse kehtivusajaga viis päeva.

IV. Grupiviisade andmine piiril läbisõidul olevatele meremeestele

- meremeestele, kellel on sama kodakondsus ja kes reisivad grupina, kus on viis kuni viiskümmend isikut, võib piiril anda grupitransiidiviisa, mis kinnitatakse eraldi lehele,

- see eraldi leht sisaldab järjekorras nummerdatuna kõigi viisat kasutavate meremeeste isikuandmeid (perekonnanimi ja eesnimi, sünnikuupäev, kodakondsus ning reisidokumendi number). Esimese ja viimase meremehe andmed tuleb esitada dubleerituna, et vältida võltsimisi ja lisandusi,

- selle viisa andmisel järgitakse käesolevates tegevusjuhistes meremeestele isiklike viisade andmise korda.

--------------------------------------------------

II LISA

+++++ TIFF +++++

VORMI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

Esimesed neli punkti käsitlevad meremehe isikusamasust.

1. A. Perekonnanimi(-nimed) [1]

B. Eesnimi(-nimed)

C. Kodakondsus

D. Auaste/järk.

2. A. Sünnikoht

B. Sünniaeg.

3. A. Passi number

B. Väljaandmise kuupäev

C. Kehtivusaeg.

4. A. Meremehe teenistusraamatu number

B. Väljaandmise kuupäev

C. Kehtivusaeg.

Punktid 3 ja 4 on selguse mõttes esitatud eraldi, kuna sõltuvalt meremehe kodakondsusest ja liikmesriigist, kuhu ta siseneb, võib isiku tuvastamise eesmärgil kasutada passi või meremehe teenistusraamatut.

Järgmised neli punkti käsitlevad kõnealust laevandusagenti ja laeva.

5. Laevandusagendi nimi (isik või ettevõte, kes esindab reederit kohapeal kõigis reederi laeva seadistamisega seotud küsimustes).

6. A. Laeva nimi

B. Lipp (mille all kaubalaev sõidab).

7. A. Laeva saabumiskuupäev

B. Laeva päritolu (sadam)

A tähendab laeva saabumist sadamasse, kus meremees kavatseb tööle asuda.

8. A. Laeva lahkumiskuupäev

B. Laeva sihtpunkt (järgmine sadam).

Punktides 7A ja 8A on viiteid ajavahemikule, mille jooksul meremees võib tööle asumiseks reisida. Tuleks meeles pidada, et järgitav marsruut sõltub suuresti ootamatutest häiretest ja välistest teguritest nagu tormid, rikked jne.

Järgmised neli punkti selgitavad meremehe reisi põhjusi ja sihtkohta.

9. "Lõppsihtkoht" on meremehe reisi lõpp-punkt. See võib olla sadam, kus ta kavatseb tööle asuda, või riik, kuhu ta suundub töölt lahkudes.

10. Taotlemise põhjused

a) Tööleasumise korral on lõppsihtpunkt sadam, kus meremees kavatseb tööle asuda.

b) Schengeni territooriumil teisele laevale ülemineku korral on see samuti sadam, kus meremees kavatseb tööle asuda. Üleminekut väljaspool Schengeni territooriumi asuvale laevale tuleb lugeda töölt lahkumiseks.

c) Töölt lahkumine võib toimuda mitmesugustel põhjustel, nagu lepingu lõppemine, tööõnnetus, kiired perekondlikud põhjused jne.

11. Transpordivahend

Loetelu vahenditest, mida Schengeni territooriumil oma lõppsihtpunkti jõudmiseks kasutab läbisõidul olev meremees, kelle suhtes kehtib viisanõue. Vormil on näidatud järgmised kolm võimalust:

a) auto (või buss);

b) rong;

c) lennuk.

12. Saabumiskuupäev (Schengeni territooriumile)

Kohaldatakse peamiselt meremehe suhtes esimeses Schengeni lennujaamas või piiriületuspunktis (kuna see ei pruugi alati olla lennujaam) välispiiril, mille kaudu ta soovib siseneda Schengeni territooriumile.

Transiidi kuupäev

See on kuupäev, kui meremees lahkub töölt Schengeni territooriumi sadamas ja suundub teise samuti Schengeni territooriumil asuvasse sadamasse.

Lahkumiskuupäev

See on kuupäev, kui meremees lahkub töölt Schengeni territooriumi sadamas, et minna üle teisele laevale väljaspool Schengeni territooriumi asuvas sadamas, või kuupäev, mil meremees lahkub töölt Schengeni territooriumi sadamas, et pöörduda tagasi koju (väljaspool Schengeni territooriumi).

Pärast kolme sõiduvahendi määratlemist tuleks samuti anda teavet nende vahendite kohta:

a) auto, buss: registreerimisnumber;

b) rong: nimi, number jne;

c) andmed lennu kohta: kuupäev, kellaaeg, number.

13. Laevandusagendi või reederi allkirjastatud ametlik deklaratsioon, mis kinnitab tema vastutust meremehe viibimis- ja vajaduse korral tagasisõidukulude eest.

Kui meremehed reisivad grupina, peab igaüks täitma punktide 1A–4C andmed.

[1] Perekonnanimi(-nimed) märgitakse passis esitatud vormis.

--------------------------------------------------