32002R0072

Komisjoni määrus (EÜ) nr 72/2002,

16. jaanuar 2002,

millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 rakendamine seoses töötasude struktuurilise statistika kvaliteedi hindamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 530/1999 töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta, [1] eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 530/1999 rakendusmeetmed on vajalikud, et hinnata kvaliteediaruande sisu ja hindamiskriteeriume, mis tuleb edastada Euroopa Komisjonile (Eurostat) pärast iga vaatlusperioodi lõppu.

(2) Selles aruandes sisalduv teave peaks käsitlema muutujaid, mis on määratletud komisjoni 8. septembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1916/2000, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamine seoses töötasu struktuuri käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega. [2]

(3) Eurostat ja siseriiklikud statistikaasutused peaksid uuesti kontrollima mõnede esimeses kvaliteediaruandes sisalduvate vabatahtlikult esitatavate andmete otstarbekust ja asjakohasust liikmesriikide esitatud teabe alusel.

(4) Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 530/1999 artikli 10 lõikes 2 osutatud kvaliteediaruande sisu ja hindamiskriteeriumid on sätestatud käesoleva määruse lisa A ja B osas.

Nimetatud muutujad on määratletud määruse (EÜ) nr 1916/2000 II lisas.

2. Lisas esitatud teavet ja vabatahtlikult esitatavaid näitajaid või jaotusi nõutakse niivõrd, kuivõrd seda võimaldavad erandid ühenduse õigusaktidest, mis käsitlevad töötasude ja tööjõukulude struktuurilist statistikat, tööjõu-uuringuid, struktuurilist ettevõtlusstatistikat ning rahvamajanduse arvepidamist.

Artikkel 2

Esimene kvaliteediaruanne esitatakse vaatlusaasta 2002 töötasude struktuuri uuringute kohta.

See esitatakse Eurostatile koos andmetega hiljemalt 24 kuud pärast selle vaatlusperioodi lõppu, mille kohta andmed on kogutud.

Artikkel 3

Lisa B osas nimetatud vabatahtlikult esitatavate andmete otstarbekust ja asjakohasust kontrollitakse uuesti liikmesriikide tegelikult esitatud teabe alusel.

Kontrolli korraldavad Eurostat ja siseriiklikud statistikaasutused.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. jaanuar 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pedro Solbes Mira

[1] EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6.

[2] EÜT L 229, 9.9.2000, lk 3.

--------------------------------------------------

LISA

TÖÖTASUDE STRUKTUURILISE STATISTIKA KVALITEEDIARUANDE SISU JA HINDAMISKRITEERIUMID

A OSA

Töötasude struktuuri uuringud: kogutud tulemused: tabelanalüüs

Sagedusjaotus ja sellega seotud aritmeetilised keskmised ja mediaanid [1] esitatakse vähemalt:

a) täistööajaga töötajate arvu puhul ja

b) osalise tööajaga töötajate arvu puhul

järgmiste muutujate kaupa:

- tunni brutotöötasude liigitusaste ja sugu,

- kuu brutotöötasude liigitusaste ja sugu,

- aasta brutotöötasude liigitusaste ja sugu,

- iga-aastaste puhkuste liigitusaste (< 10, 10—19, 20—24, 25—29, 30—34, ≥ 35 päeva) ja sugu,

- kuu tasustatud või tehtud töötundide liigitusaste (< 130, 130—139, 140—149, 150—159, 160—169, 170—179, ≥ 180 tundi) ja sugu,

- NACE Rev. 1 jagu ja NUTS I tasand,

- NACE Rev. 1 jagu ja sugu,

- amet (ISCO-88 ühenumbriline tase) ja sugu,

- haridus (ISCED 0—6) ja sugu,

- vanuse liigitusaste (15—24, 25—54, 55—64, ≥ 65 aastat) ja sugu,

- staaž (< 10 aastat, 10—19, 20—29, 30—39, ≥ 40 aastat) ja sugu,

- ettevõtte suurus töötajate arvu järgi. [2]

Näiteks: brutotunnitöötasu ja soo kaupa:

a) täistööajaga töötajate arv

Tunnitasu liigitusaste | Mehed + naised | Ainult mehed | Ainult naised |

Sagedus (%) | Sagedus (%) | Sagedus (%) |

Alla 5 euro 5 eurot — alla 10 euro 10 eurot — alla 15 euro 15 eurot — alla 20 euro 20 eurot — alla 30 euro 30 eurot — alla 40 euro 40 eurot — alla 50 euro 50 eurot ja üle selle | Need tunnitasude liigitusastmed on toodud näidiseks. Iga riik peaks kasutama astmeid, mille abil tunni-, kuu- ja aastatasud võrdselt jaotuvad. Vajaduse korral tuleks iga-aastase puhkuse ja tasustatud või tehtud kuutöötundide puhul kasutada eespool nimetamata astmeid |

Üldsagedus | 100 % | 100 % | 100 % |

Töötajate üldarv | | | |

Üldine keskmine (euro) | | | |

Mediaan (euro) | | | |

B OSA

1. Asjakohasus (vabatahtlikult esitatavad andmed)

Kokkuvõte, mis sisaldab kasutajate kirjeldust, kasutajate vajadusi (vastavalt kasutajagruppidele) ja nende vajaduste rahuldamise hinnangut.

2. Korrektsus

2.1. Valikuvead

2.1.1. Tõenäosusvalik

2.1.1.1. Hälve (vabatahtlikult esitatavad andmed)

Hindamismeetodist tulenevate võimalike hälvete hinnang.

2.1.1.2. Dispersioon

- Variatsioonikordajad [3], mis käsitlevad brutotöötasude kogusummat ja mille abil esitatakse eraldi andmed vähemalt kuutöötasu kohta (tunni- ja aastatöötasu käsitlevate andmete esitamine on vabatahtlik):

a) täistööajaga töötajate puhul,

b) osalise tööajaga töötajate puhul

järgmiste muutujate kaupa:

- NACE Rev. 1 jagu ja sugu,

- amet (ISCO-88 ühenumbriline tase) ja sugu,

- vanuseaste (15—24, 25—54, 55—64, ≥ 65 aastat) ja sugu,

- NACE Rev. 1 jagu ja NUTS I tasand (vabatahtlikult esitatavad andmed),

- haridus (ISCED 0—6) ja sugu (vabatahtlikult esitatavad andmed).

- Variatsioonikordajad, mille abil esitatakse andmed kuutöötundide kohta:

täistööajaga töötajate puhul järgmiste muutujate kaupa:

- NACE Rev. 1 jaotis ja sugu,

- amet (ISCO-88 ühenumbriline tase) ja sugu,

- vanuseaste (15—24, 25—54, 55—64, ≥ 65 aastat) ja sugu,

- NACE Rev. 1 jagu ja NUTS I tasand (vabatahtlikult esitatavad andmed),

- haridus (ISCED 0—6) ja sugu (vabatahtlikult esitatavad andmed).

2.1.2. Empiiriline valik

Kui kasutatakse empiirilist valikut, tuleks esitada võimalikud ebatäpsuse põhjused.

2.2. Valikust sõltumatu viga

2.2.1. Katvusvead

- Andmekogumisel esinenud põhiliste väärklassifikatsiooni ning ala- ja ülekaetusega seotud probleemide kirjeldus. [4]

- Nende vigade töötlemiseks kasutatavate meetodite kirjeldus.

- Väärklassifikatsiooni ning ala- ja ülekaetuse määr (vabatahtlikult esitatavad andmed).

Märkus:

üksikute haldusandmete kasutamisel tuleb esitada samasugune, halduslikul võrdlusfailil põhinev analüüs.

2.2.2. Mõõtmisvead

- Mõõtmisvigade hindamiseks kasutatavate meetodite kirjeldus. [5]

- Hälbe hinnang ja põhimuutuja hälbe korrigeerimiseks kasutatavate näitajate kirjeldus.

2.2.3. Töötlemisvead (vabatahtlikult esitatavad andmed)

Töötlemisvead on vead andmekogumisele järgnevates menetlustes, nagu andmesisestus, kodeerimine, toimetamine, statistiline kaalumine ja tabelite koostamine.

- Andmesisestuse ja kodeerimise veamäär põhiliste näitajate puhul, näiteks:

- vaatlusaasta brutotöötasude kogusumma,

- vaatluskuu brutotöötasude kogusumma,

- vaatluskuu jooksul tasustatud või tehtud töötundide arv.

- Märkused nende määrade hindamismetoodika kohta. [6]

- Töötlemisvigadest tulenevate hälvete ja dispersiooni hinnang.

2.2.4. Vastamiskao põhjustatud viga

- Vastanud üksuste määr. [7]

- Vastamismäär põhinäitajate kohta (näiteks kuu ja aasta töötasud ja -tunnid). Selleks on igale küsimusele antud vastuste arvu ja vastajate arvu suhe.

- Vastamata jäänute asenduse ja/või kaalumise metoodika kirjeldus.

Märkus:

üksikute haldusandmete kasutamisel loetakse haldusregistri või andmeühiku puudumine vastamata jätmiseks.

- Vastamata jäämise põhjused ja vastamata jäämisest põhjustatud nihke hinnang küsimustiku ühe põhiküsimuse kohta, näiteks kuu või aasta töötasud või töötunnid.

2.2.5. Mudelist tulenevad vead

Aruanne [8] järgmiste mudelite kasutamise kohta:

- vaatluskuu valimise tagamine,

- aruande- või majandusaasta kohandamine kalendriaastaga,

- selle tagamine, et NACE Rev. 1 jaod C–K oleksid kõikide ettevõtete puhul kaetud (vähemalt ettevõtete puhul, kus on vähemalt 10 töötajat),

- haldus- ja uuringuandmete ühildamine.

Märkus:

üksikute haldusandmete kasutamisel tuleb selgitada haldusmõistete ja teoreetiliste statistikamõistete vastavust.

3. Õigeaegsus ja täpsus

- Andmekogumise peamised tähtajad: nt liikmesriikide vastajatele kehtestatud tähtaeg, küsimustike ja meeldetuletuste saatmise aeg ning välitööde aeg.

- Andmekogumisele järgnevate tööde tähtajad: nt andmete täielikkuse, kodeerimise ja usaldusväärsuse kontrollimise algus- ja lõppkuupäev, kvaliteedikontrolli (andmete kongruents) kuupäev ja andmekaitsemeetmete kohaldamise kuupäevad.

- Andmete avaldamise tähtajad: nt esialgsete ja üksikasjalike andmete arvutamise ja avaldamise aeg.

Märkus:

täpsust andmete edastamisel Eurostatile hinnatakse vastavalt määrusele, milles on kehtestatud andmeedastuse ajavahemikud ja tähtajad.

4. Kättesaadavus ja selgus

- Väljaande (väljaannete) koopia või viide sellele, kust seda leida.

- Teave selle kohta, kas ja millised tulemused on saadetud valimisse kuuluvatele aruande esitanud üksustele.

- Teave tulemuste avaldamiskava kohta (nt kellele on tulemused saadetud).

- Esitatud statistikaga seotud metoodiliste dokumentide koopia või viide sellele.

5. Võrreldavus

5.1. Geograafiline võrreldavus

Kui esitatud tulemustes esineb erinevusi statistiliste üksuste määratluses, vaadeldavas üldkogumis, liigitamises või muutujate määratlustes, tuleb esitada siseriiklike ja Euroopa mõistete võrdlus. Erinevuste suurus tuleks kindlaks teha.

Märkus:

kui liigitus ja üksused on saadud registrist, võetakse nende kvaliteediga seotud andmed registri kvaliteediaruandest.

5.2. Ajaline võrreldavus

Määratlustes, kaetuses ja meetodites tehtud muudatuste üksikasjalik kirjeldus, võrrelduna eelmise töötasude struktuuri uuringuga ja märkimisväärsete muudatuste mõju prognoos.

6. Seostatus

Märkus:

sellel punktil on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on teavitada kasutajaid kontseptuaalsetest erinevustest näitajate eri allikate vahel, mis on väga sarnased ja millel on statistikaväljaannetes tavaliselt sama nimetus, ning pakkuda informatsiooni selle kohta, kuidas minna üle ühelt mõistelt teisele. Teiseks eesmärgiks on kontrollida, kas muutujad, mille sisu on põhimõtteliselt ühesugune, annavad sama vaadeldava üldkogumi alusel võrreldavad tulemused. Selleks tuleks töötasude struktuuri statistikat võrrelda muu Eurostatile saadetud statistikaga, võttes arvesse näiteks seda, et töötasude struktuuri statistika (SES) põhineb vähemalt kümne töötajaga ettevõtetel.

6.1. Seostatus sama vaatlusperioodi tööjõu-uuringu töövõtjate struktuuriga

SESi struktuuri tuleks võrrelda tööjõu-uuringu (LFS) struktuuriga, sest neil on mitmeid ühiseid muutujaid. Eelkõige tuleks töötajate jaotumise kohta SESis ja LFSis teha ristanalüüs, väljendada seda protsentides ning eraldi täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate kohta. Risttabelites tuleks kasutada järgmisi muutujaid:

- sugu, vanus ja majandustegevus (NACE Rev. 1, jao tase),

- sugu, vanus ja haridustase (ISCED 0—6),

- sugu, vanus ja amet (ISCO-88 ühenumbriline tase).

Vanuse puhul tuleks kasutada järgmisi liigitusastmeid (15—24, 25—54, 55—64, 65 või vanemad).

6.2. Seostatus sama vaatlusperioodi tööjõu-uuringu andmete absoluutarvudega (vabatahtlikult esitatavad andmed 2002. aasta töötasude struktuuri uuringute puhul)

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte mõlema allika ühistest punktidest.

| Töötasude struktuuri uuring (SES) | Tööjõu-uuring (LFS) |

Statistiline üksus | | Kohalik üksus | Leibkond |

Tegevusala kaetus | | NACE Rev. 1 jaod C—K, M—O | NACE Rev. 1 jaod C—K, M—O |

Muutujad, mida tuleb kahe allika vahel võrrelda | | Töötajate arv, eraldi täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate ning sugude kaupa | Töötajate arv, eraldi täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate ning sugude kaupa |

| Vaatluskuu (või standardtöökuu) jooksul tehtud töötundide arv | Tavaliselt nädalas tehtavad töötunnid ümber arvestatuna kuus tehtavateks tundideks |

Nõutav jaotus ameti järgi | | ISCO-88 ühenumbriline tase | ISCO-88 ühenumbriline tase |

Nõutav jaotus tegevusala järgi | | NACE Rev. 1, jao tase | NACE Rev. 1, jao tase |

Nõutav jaotus piirkondade järgi | | NUTS I tasand | NUTS I tasand |

Muutujad "töötajate arv" (eraldi täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate ning sugude kaupa) ja "tehtud töötunnid" tuleks mõlemad jaotada ameti, piirkonna ja NACE tegevusala järgi (NACE jaod M–O on 2002. aasta SESi puhul vabatahtlikud). Risttabelit ameti, piirkonna ja majandustegevuse vahel ei nõuta.

6.3. Seostatus sama aasta struktuurilise ettevõtlusstatistikaga: piirkondlikud andmed (vabatahtlikult esitatavad andmed 2002. aasta töötasude struktuuri uuringute puhul)

Määrus [9] struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta hõlmab kõiki NACE Rev. 1 jaotistes C–K, välja arvatud jagu J, loetletud turundusega seotud tegevusalasid. Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte mõlema allika ühistest punktidest.

| Töötasude struktuuri uuring (SES) | Struktuuriline ettevõtlusuuring (SBS) (piirkondlikud aastaandmed) |

Statistiline üksus | | Kohalik üksus | Kohalik üksus |

Tegevusala kaetus | | NACE Rev.1, jaod C—K | NACE Rev.1, jaod C—K, välja arvatud J jagu |

Muutujad, mida tuleb kahe allika vahel võrrelda | | Kohalike üksuste arv valimis | 11 21 0: Kohalike üksuste arv |

| Vaatlusaastal saadud aasta brutotöötasude kogusumma | 13 32 0: Palgad |

Nõutav jaotus tegevusala järgi | | NACE Rev. 1, jao tase | NACE Rev. 1, jao tase |

Nõutav jaotus piirkondade järgi | | NUTS I tasand | NUTS I tasand |

Muutujad "kohalike üksuste arv" ja "aasta brutotöötasude/palkade kogusumma" tuleks mõlemad jaotada NACE tegevusala ja piirkonna järgi. Nende muutujate peamiste erinevuste selgitustes tuleks arvesse võtta erinevusi allikate mõistetes, määratlustes, täpsuses ja kaetuses. Risttabelit tuleks püüda teha NACE tegevusala ja piirkonna järgi.

6.4. Seostatus sama aasta struktuurilise ettevõtlusstatistikaga: riikide andmed ettevõtete suurusklassi järgi (vabatahtlikult esitatavad andmed 2002. aasta töötasude struktuuri uuringute puhul)

| Töötasude struktuuri uuring (SES) | Struktuuriline ettevõtlusuuring (SBS) (ettevõtlusstatistika aastaandmed suurusklasside järgi) |

Statistiline üksus | | Kohalik üksus | Ettevõte |

Tegevusala kaetus | | NACE Rev.1, jaod C—K | NACE Rev.1, jaod C—K |

Muutujad, mida tuleb kahe allika vahel võrrelda | | Ettevõtete üldarv üldkogumis | 11 11 0: Ettevõtete arv |

| Töötajate üldarv üldkogumis | 16 13 0: Töötajate arv |

| Vaatlusaastal saadud aasta brutotöötasude kogusumma | 13 32 0: Palgad |

Nõutav jaotus tegevusala järgi | | NACE Rev. 1, jao tase | NACE Rev. 1, jao tase |

Nõutav jaotus ettevõtte suurusklassi järgi | | Töötajate arv: 1—9 [10], 10—49, 50-249, 250—499, 500—999 ja 1000 ja rohkem | Tööga hõivatud isikute arv: 1—9, 10-49, 50—249, 250—499, 500—999 ja 1000 ja rohkem |

Muutujad "ettevõtete arv", "töötajate arv" ja "aasta brutotöötasude/palkade kogusumma" tuleks kõik samal ajal jaotada NACE tegevusala ja piirkonna järgi. Nende muutujate peamiste erinevuste selgitustes tuleks arvesse võtta erinevusi allikate mõistetes, määratlustes, täpsuses ja kaetuses. Näiteks SBSi puhul ei ole ettevõtete arv (muutuja 11 11 0), töötajate arv (muutuja 16 13 0) ja palgad (muutuja 13 32 0) kõigi NACE jagude C–K kohta kättesaadavad.

6.5. Seostatus sama aasta rahvamajanduse arvepidamisega: riikide andmed (vabatahtlikult esitatavad andmed 2002. aasta töötasude struktuuri uuringute puhul)

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte mõlema allika ühistest punktidest.

| Töötasude struktuuri uuring (SES) | Rahvamajanduse arvepidamine (Tabel 3: Tabelid tegevusala järgi — igal aastal) [11] |

Tegevusala kaetus | | NACE Rev. 1, jaod C–K, M–O | NACE Rev. 1, jaod C–K, M–O |

Muutujad, mida tuleb kahe allika vahel võrrelda | | Töötajate üldarv | Töötajate üldarv |

| Vaatlusaastal saadud aasta brutotöötasude kogusumma | D11 Palgad |

Nõutav jaotus tegevusala järgi | | NACE Rev. 1, jao tase | NACE Rev. 1, jao tase |

Muutujad "töötajate arv" ja "aasta brutotöötasude/palkade kogusumma" tuleks mõlemad jaotada NACE tegevusala järgi. Kahe allika muutujate peamiste erinevuste selgitustes tuleks arvesse võtta mõistete ja kaetuse erinevusi ning võimaluse korral kõigi statistiliste andmete korrektsust. 2002. aasta SESi puhul on NACE Rev. 1 jaod M–O vabatahtlikud.

7. Täielikkus

Loetelu määrusega ettenähtud muutujatest ja/või jaotustest, mis ei ole kättesaadavad, ning nende puuduste kõrvaldamiseks kavandatavad parandused.

[1] Iga nimetatud jaotuse puhul tuleks esitada järgmised andmed: töötajate üldarv, iga liigitusastme suhteline sagedus (%), üldine keskmine ja mediaan. (Aritmeetiline keskmine ja mediaanid ei ole vajalikud muutujate NACE Rev. 1, NUTS I tasandi, ameti või haridustaseme puhul.)

[2] Kuus liigitusastet töötajate üldarvu kirjeldamiseks: 1—9, 10—49, 50—249, 250—499, 500—999, 1000 ja rohkem. Esimene kuuest astmest on 2002. aasta töötasude struktuuri puhul vabatahtlik.

[3] Variatsioonikordaja on võrdne hinnangfunktsiooni dispersiooni ruutjuure ja keskväärtuse suhtega. See arvutatakse hinnangulise valimi dispersiooni ruutjuure ja hinnangväärtuse suhte alusel. Koos variatsioonikordajaga tuleks esitada ka lugeja ja nimetaja. Valimi dispersiooni hindamisel tuleks arvesse võtta valikukava.

[4] Väärklassifikatsioon tähendab sihtüldkogumisse kuuluvate üksuste ebaõiget klassifitseerimist. Alakaetus hõlmab (uusi) üksusi, mis ei kuulu üldkogumisse uute ettevõtete asutamise ja ettevõtete jagunemise tõttu, ning valesti klassifitseeritud üksusi. Andmed ei käsitle varimajandust. Ülekaetus hõlmab kas valesti klassifitseeritud üksusi, mis jäävad tegelikult uuringu kohaldamisalast välja (nt tegelik kohaliku üksuse tegevusala, mida ei ole nimetatud NACE Rev. 1 jagudes C–K), või üksusi, mida tegelikult ei ole.

[5] Mõõtmisvead on vead, mis esinevad andmekogumise käigus. Mõõtmisvigadel on mitmeid põhjusi, näiteks andmekogumise vahend (küsimustiku vorm), vastaja, infosüsteem, andmekogumismeetod ja küsitleja.

[6] Veamäära saab mõõta kvaliteedikontrolli standardmeetoditega, näiteks töödeldud küsimustike osaproovi kvaliteedi kontroll (et kontrollida vigade taset kas andmesisestuses või siseriiklikes statistikaasutustes toimetamise ajal).

[7] Veamäär on vastajate arvu ja valitud üldkogumile saadetud küsimustike arvu suhe.

[8] Märkustes tuleks käsitleda näiteks nende mudelite valikumenetlust (nt miks on võimalikest mudelistest valitud just kõnealune); kui see on asjakohane, vastavate prognoosidega seotud hindamisvigu; mudelist tulenevate eelduste kontrollimismenetlust; mudeli prognoosivõime kontrollimist varasemaid andmeid kasutades; mudeli abil saadud tulemuste võrdlemist muude asjaomaste andmeallikatega; sõeluuringute ja ristkontrolli kasutamist; mudeli tundlikkuse kontrollimist parameetrite hindamise suhtes; mudelisse sisestatud andmete kontrollimist.

[9] EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1.

[10] Vabatahtlik 2002. aasta töötasude struktuuri uuringute (SES) puhul.

[11] Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem, ESA 95, andmeedastusprogramm, Euroopa ühendused 1997 (vt ka ESA 95 küsimustikku).

--------------------------------------------------