32001R2560

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2560/2001,

19. detsember 2001,

eurodes tehtavate välismaksete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt [4]

ning arvestades, et:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta direktiiviga 97/5/EÜ kreeditkorraldusega tehtavate välismaksete kohta [5] püüti parandada kreeditkorraldusega tehtavate välismaksetega seotud teenuseid ja eeskätt nende tõhusust. Eesmärgiks oli eelkõige see, et tarbijad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid teha kreeditkorraldusega makseid ühenduse ühest osast teise kiiresti, usaldusväärselt ja odavalt. Sellised kreeditkorraldusega maksed ja välismaksed on üldiselt ikka veel äärmiselt kallid võrreldes riigisiseste maksetega. Komisjoni tehtud uuringust, mille tulemused avalikustati 20. septembril 2001, nähtub, et tarbijatele ei anta ülekannete maksumuse kohta piisavalt või üldse teavet ja et kreeditkorraldusega tehtavate välismaksete keskmine maksumus ei ole 1993. aastast, mil tehti võrreldav uuring, peaaegu üldse muutunud.

(2) Komisjoni 31. jaanuari 2000. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseturul tehtavate jaemaksete kohta, Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise kohta ja 4. juuli 2001. aasta resolutsioonis eurole üleminekul majandusüksuste abistamise vahendite kohta ning Euroopa Keskpanga 1999. septembri ja 2000. aasta septembri aruannetes välismakseteenuste parandamise kohta on esile toodud kiireloomuline vajadus tegelike paranduste järele selles vallas.

(3) Komisjoni 3. aprilli 2001. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele, regioonide komiteele ja Euroopa Keskpangale euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtu ettevalmistamise kohta öeldi, et komisjon kaalub kõikide tema käsutuses olevate vahendite kasutamist ja võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada välismaksete maksumuse ühtlustamine riigisiseste maksete omaga, muutes seeläbi eurotsooni kui "sisemakseala" mõiste kodanikele käegakatsutavaks ja läbipaistvaks.

(4) Euro ülekanderahana kasutuselevõtmisel kinnitatud eesmärgi saavutamisel jõuda euro puhul kui mitte ühtse, siis vähemalt sarnase tasemega tasudeni ei ole välismaksete maksumuse vähendamisel võrreldes riigisiseste maksetega saadud märkimisväärseid tulemusi.

(5) Välismaksete maht kasvab siseturu väljakujunemise käigus pidevalt. Sellel piirideta alal on maksmine euro kasutuselevõtuga veelgi lihtsamaks tehtud.

(6) Tõsiasi, et välismaksete eest võetavad tasud on jätkuvalt suuremad kui riigisiseste maksete eest võetavad, pidurdab piiriülest kaubandust ja takistab seetõttu siseturu nõuetekohast toimimist. Samuti mõjutab see tõenäoliselt usaldust euro vastu. Seetõttu on siseturu toimimise hõlbustamiseks vaja tagada, et eurodes tehtavate välismaksete eest võetavad tasud on sama suured kui eurodes tehtavate liikmesriigisiseste maksete eest võetavad, mis ühtlasi suurendaks usaldust euro vastu.

(7) Võttes arvesse kohanemistähtaegu ja asutuste lisatöökoormust seoses eurole üleminekuga, tuleks eurodes tehtavate elektrooniliste välismaksete suhtes kohaldada ühesuuruste tasude põhimõtet alates 1. juulist 2002. Vajaliku infrastruktuuri ja vajalike tingimuste loomise võimaldamiseks tuleks 1. juulini 2003 kohaldada kreeditkorraldusega tehtavate välismaksete puhul üleminekuaega.

(8) Praegu ei ole soovitatav kohaldada ühesuuruste tasude põhimõtet pabertšekkide suhtes, sest nende laadi tõttu ei saa neid töödelda sama tõhusalt kui muid maksevahendeid, eeskätt elektroonilisi makseid. Siiski tuleks läbipaistvate tasude põhimõtet kohaldada ka tšekkide suhtes.

(9) Võimaldamaks kliendil hinnata välismakse maksumust, on vaja teda teavitada kehtivatest tasudest ja nende võimalikest muutustest. Sama kehtib ka juhul, kui eurodes tehtava välismaksega on seotud mõni muu vääring peale euro.

(10) Käesolev määrus ei mõjuta asutuste võimalust võtta üldtasu eri makseteenuste eest, tingimusel et seeläbi ei tehta vahet välismaksetel ja riigisisestel maksetel.

(11) Samuti on tähtis näha ette parandused, et hõlbustada makseasutustel välismaksete sooritamist. Selles suhtes tuleks edendada standardimist, eelkõige kreeditkorraldusega tehtavate välismaksete automaatseks töötluseks vajalike rahvusvahelise pangakontonumbri (IBAN) [6] ja panga tunnuskoodi (BIC) [7] kasutamist. Nende koodide võimalikult laia kasutust peetakse oluliseks. Lisaks sellele tuleks kõrvaldada muud lisakulusid põhjustavad meetmed, et vähendada klientidelt välismaksete eest võetavate tasude suurust.

(12) Välismakseid sooritavate asutuste koormuse vähendamiseks on vaja järk-järgult kaotada kohustused seoses regulaarse riigisisese teavitamisega maksebilansistatistika jaoks.

(13) Käesoleva määruse täitmise tagamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et on olemas piisavad ja tõhusad kaebuste esitamise menetlused makse algataja ja tema asutuse või makse saaja ja tema asutuse vaheliste vaidluste lahendamiseks, kasutades selleks võimaluse korral olemasolevaid menetlusi.

(14) On soovitav, et komisjon esitab hiljemalt 1. juulil 2004 aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

(15) Tuleks ette näha menetlus, mille alusel saab käesolevat määrust kohaldada ka mõne teise liikmesriigi vääringus tehtavate välismaksete suhtes, kui kõnealune liikmesriik nii otsustab,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad eurodes tehtavate välismaksete kohta tagamaks, et nende maksete eest võetakse samasugust tasu kui eurodes tehtavate liikmesriigisiseste maksete eest.

Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 50000 euro suuruste eurodes tehtavate ühendusesiseste välismaksete suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata asutuse oma kulul tehtavate asutustevaheliste välismaksete suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) välismaksed:

i) kreeditkorraldusega tehtavad välismaksed — makse algataja korraldusel sooritatud tehing mõnes liikmesriigis asuva asutuse või selle filiaali kaudu, et anda saaja käsutusse rahasumma teises liikmesriigis asuvas asutuses või selle filiaalis; makse algataja ja saaja võib olla üks ja seesama isik;

ii) elektroonilised välismaksed — need on:

- piiriülesed rahaülekanded, mis tehakse elektroonilise maksevahendi abil, välja arvatud need, mis on asutuste korraldatud ja sooritatud,

- piiriülene sularaha väljavõtmine elektroonilise maksevahendi abil ning elektroonilise rahavahendi laadimine (ja tühjendamine) sularaha- ja makseautomaatides maksevahendi väljastaja või sellise asutuse ruumides, kes on lepingu alusel kohustatud maksevahendi vastu võtma,

iii) piiriülesed tšekid — sellised pabertšekid, mis on määratletud 19. märtsi 1931. aasta Genfi konventsioonis tšekke käsitlevate ühtsete õigusnormide kohta ja mille on väljastanud ühenduses asuv asutus ning mida kasutatakse piiriülesteks tehinguteks ühenduses;

b) elektrooniline maksevahend — kaugjuurdepääsuga maksevahend ja elektrooniline rahavahend, mis võimaldab selle omajal sooritada ühe või mitu elektroonilist makset;

c) kaugjuurdepääsuga maksevahend — vahend, mis võimaldab selle omajal ligi pääseda rahale oma teatavas asutuses oleval kontol ja teha makseid makse saajale, kusjuures tavaliselt on selleks vaja isiku tunnuskoodi ja/või muud sarnast tõendit isiku kindlakstegemiseks. Kaugjuurdepääsuga maksevahendite hulka kuuluvad eelkõige maksekaardid (krediitkaardid, deebetkaardid või järelmaksukaardid) ning telefoni- ja võrgupangandusrakendustega kaardid. See määratlus ei hõlma kreeditkorraldusega tehtavaid välismakseid;

d) elektrooniline rahavahend — laetav maksevahend, olgu see siis kiipkaart või arvutimälu, millele väärtusühikud salvestatakse elektrooniliselt;

e) asutus — ükskõik milline füüsiline või juriidiline isik, kes äritegevusena sooritab välismakseid;

f) võetavad tasud — mis tahes tasu, mida asutus võtab ja mis on otseselt seotud eurodes tehtava välismaksega.

Artikkel 3

Tasud elektrooniliste ja kreeditkorraldusega tehtavate välismaksete eest

1. Alates 1. juulist 2002 on eurodes tehtavate, kuni 12500 euro suuruste elektrooniliste välismaksete eest asutuse võetavad tasud samad, mida sama asutus võtab vastavate selle liikmesriigi siseste eurodes tehtavate maksete eest, kus nimetatud elektroonilist välismakset tegev asutus asub.

2. Hiljemalt alates 1. juulist 2003 on eurodes tehtavate, kuni 12500 euro suuruste kreeditkorraldusega tehtavate välismaksete eest asutuse võetavad tasud samad, mida sama asutus võtab vastavate selle liikmesriigi siseste kreeditkorraldusega maksete eest, kus nimetatud välismakset tegev asutus asub.

3. Alates 1. jaanuarist 2006 suurendatakse piirmäära 12500 eurost 50000 euroni.

Artikkel 4

Tasude läbipaistvus

1. Asutus annab oma klientidele kergestimõistetavas vormis kirjalikult, sealhulgas vajaduse korral siseriiklike eeskirjade kohaselt elektroonilisel teel eelnevat teavet välismaksete ja asutuse asukohaliikmesriigi siseste maksete eest võetavate tasude kohta.

Liikmesriigid võivad nõuda, et tšekiraamatutel peab olema tarbijatele hoiatus tšekkide piiriülese kasutamisega seotud tasude kohta.

2. Kõikidest muudatustest tasudes teatatakse lõikes 1 kirjeldatud viisil enne nende jõustumispäeva.

3. Kui asutused võtavad tasu vääringute eurodeks vahetamise eest ja vastupidi, annavad nad oma klientidele:

a) eelnevat teavet kõikide vahetustasude kohta, mida nad kavatsevad võtta;

b) eraldi teavet mitmesuguste vahetustasude kohta, mida on võetud.

Artikkel 5

Välismakseid hõlbustavad meetmed

1. Vajaduse korral teatab asutus igale seda taotlenud kliendile kliendi rahvusvahelise pangakontonumbri (IBAN) ja kõnealuse asutuse panga tunnuskoodi (BIC).

2. Taotluse korral teatab klient makset sooritavale asutusele makse saaja rahvusvahelise pangakontonumbri ja makse saaja asutuse panga tunnuskoodi. Kui klient ei esita eespool märgitud teavet, võib asutus temalt võtta lisatasusid. Sel juhul peab asutus andma klientidele lisatasude kohta teavet artikli 4 kohaselt.

3. Alates 1. juulist 2003 märgivad asutused iga kliendi kontoväljavõttele või selle lisale tema rahvusvahelise pangakontonumbri ja asjaomase asutuse panga tunnuskoodi.

4. Tarnija, kes esitab ühenduses piiriüleseid arveid kaupade ja teenuste eest ning võtab vastu makseid ülekande teel, teatab oma klientidele oma rahvusvahelise pangakontonumbri ja oma asutuse panga tunnuskoodi.

Artikkel 6

Liikmesriikide kohustused

1. Liikmesriigid kaotavad hiljemalt alates 1. juulist 2002 kõik kohustused seoses riigisisese teavitamisega maksebilansistatistika jaoks kuni 12500 euro suuruste välismaksete kohta.

2. Liikmesriigid kaotavad hiljemalt alates 1. juulist 2002 kõik makse saaja kohta esitatava miinimumteabega seotud riigisisesed kohustused, mis takistavad maksete automaatset sooritamist.

Artikkel 7

Käesoleva määruse täitmine

Käesoleva määruse täitmine tagatakse tõhusate, võrdeliste ja hoiatavate karistustega.

Artikkel 8

Läbivaatamissäte

Hiljemalt 1. juulil 2004 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamist käsitleva aruande, milles käsitletakse eelkõige:

- muutusi välismaksete süsteemi infrastruktuuris,

- seda, kas on soovitatav parandada klienditeenindust konkurentsitingimuste tugevdamise teel välismakseteenuste osutamise vallas,

- käesoleva määruse kohaldamise mõju liikmesriigisiseste maksete eest võetavatele tasudele,

- seda, kas alates 1. jaanuarist 2006 on soovitatav suurendada artikli 6 lõikes 1 sätestatud piirmäära 50000 euroni, võttes arvesse võimalikke tagajärgi ettevõtjatele.

Sellele aruandele lisatakse vajaduse korral muudatusettepanekud.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse ka mõne teise liikmesriigi vääringus tehtavate välismaksete suhtes, kui viimane teatab komisjonile oma otsusest laiendada määruse kohaldamisala oma vääringule. Komisjon avaldab teate Euroopa Ühenduste Teatajas. Kohaldamisala laienemine jõustub 14 päeva pärast kõnealust avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2001

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Neyts-uyttebroeck

[1] EÜT C 270 E, 25.9.2001, lk 270.

[2] Arvamus on esitatud 10. detsembril 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 308, 1.11.2001, lk 17.

[4] Euroopa Parlamendi 15. novembri 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 7. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht (EÜT C 363, 19.12.2001, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2001. aasta otsus.

[5] EÜT L 43, 14.2.1997, lk 25.

[6] ISO standard nr 13613.

[7] ISO standard nr 9362.

--------------------------------------------------