32001R2157

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2157/2001,

8. oktoober 2001,

Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Siseturu väljakujundamine ja seega kogu ühenduse majandusliku ja sotsiaalse olukorra parendamine tähendab peale kaubandustõkete kõrvaldamise ka tootmisstruktuuride kohandamist ühenduse ulatuses. Selleks on oluline, et äriühingud, kelle tegevus ei piirdu vaid kohalike vajaduste rahuldamisega, peaksid olema võimelised kavandama ja reorganiseerima oma tegevust ühenduse tasandil.

(2) Selline reorganiseerimine eeldab mitmesuguste liikmesriikide äriühingutele ühinemise kaudu oma võimsuse ühendamise võimaluse andmist. Selline reorganiseerimine on võimalik ainult juhul, kui asjakohaselt järgitakse asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirju.

(3) Eri liikmesriikide äriühinguid hõlmav ümberkorraldus- ja koostöötegevus tekitab õiguslikke ja psühholoogilisi raskusi ning maksuprobleeme. Liikmesriikide äriühinguõiguse ühtlustamine asutamislepingu artiklil 44 põhinevate direktiivide abil võib lahendada osa nendest probleemidest. Siiski ei vabasta selline ühtlustamine äriühinguid, mille suhtes kehtivad eri õigussüsteemid, kohustusest valida äriühingu vorm, mille suhtes kehtib konkreetne siseriiklik seadus.

(4) Äritegevuse õigusraamistik ühenduses põhineb endiselt suurel määral siseriiklikel seadustel ega vasta enam seega majanduskeskkonnale, milles see peab arenema asutamislepingu artiklis 18 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. See olukord takistab märkimisväärselt eri liikmesriikide äriühingute ühinemisi.

(5) Liikmesriigid on kohustatud tagama, et käesoleva määruse kohaselt Euroopa äriühingute suhtes kohaldatavad sätted ei tekita diskrimineerimist, mis tuleneb Euroopa äriühingute ja aktsiaseltside põhjendamatult erinevast kohtlemisest, või ebaproportsionaalseid piiranguid Euroopa äriühingu asutamisel või selle registrijärgse asukoha muutmisel.

(6) Oluline on võimalikult hästi tagada ühenduse äritegevuse majandusüksuse ja juriidilise üksuse kokkulangevus. Selleks tuleks sätestada konkreetse siseriikliku õigusega reguleeritavate äriühingute kõrval selliste äriühingute loomine, mis rajatakse ja mis tegutsevad kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatava ühenduse määrusega loodud õiguse alusel.

(7) Sellise määruse sätted võimaldavad luua ja hallata Euroopa mõõtmetega äriühinguid, ilma et neid takistaksid äriühingute suhtes kohaldavate siseriiklike õigusaktide erinevusest ja nende piiratud territoriaalsest kohaldamisest tulenevad tõkked.

(8) Euroopa aktsiaseltsi (edaspidi "SE") põhikiri on nende meetmete hulgas, mille nõukogu pidi vastu võtma enne aastat 1992, nagu määratud komisjoni valges raamatus siseturu lõpliku moodustamise kohta, mille kiitis heaks juunis 1985 Milanos kohtunud Euroopa Ülemkogu. Brüsselis aastal 1987 kohtunud Euroopa Ülemkogu avaldas soovi, et selline põhikiri loodaks kiiresti.

(9) Pärast 1970. aastal esitatud komisjoni ettepanekut ja 1975. aastal muudetud ettepanekut Euroopa aktsiaseltsi põhikirja käsitleva määruse kohta on töö siseriiklike aktsiaseltside suhtes kohaldatavate õigusaktide ühtlustamiseks märkimisväärselt edenenud, seega võib neil aladel, kus SE toimimine ei vaja ühtseid ühenduse eeskirju, kohaldada selle liikmesriigi aktsiaseltse käsitlevaid õigusakte, kus on tema asukoht.

(10) Piiramata tulevikus tekkida võivaid majanduslikke vajadusi, peab SEd reguleerivate õiguslike eeskirjade olulisima eesmärgi saavutamiseks olema vähemalt võimalik luua selline äriühing kas võimaldades eri liikmesriikide äriühingutel ühineda või luua valdusettevõtja või siis võimaldades majandustegevusega tegelevatel eri liikmesriikide õigusega reguleeritud äriühingutel ja muudel juriidilistel isikutel moodustada ühiseid tütarettevõtjaid.

(11) Samamoodi peaks ühenduses asuva asukoha ja peakontoriga aktsiaseltsil olema võimalik muuta ennast SEks likvideerimismenetluseta, juhul kui tal on tütarettevõtja liikmesriigis, mis ei ole tema asukohariik.

(12) Siseriiklikke sätteid, mida kohaldatakse aktsiaseltside suhtes, kes pakuvad oma väärtpabereid avalikuks märkimiseks, ning väärtpaberitehingute suhtes, tuleks kohaldada ka juhul, kui SE moodustatakse avaliku väärtpaberite märkimise teel, samuti selliseid finantsvahendeid kasutada soovivate SEde puhul.

(13) SE ise peab võtma kapitaliühingu vormi, kuna see vorm on nii rahastamise kui halduse seisukohalt Euroopa tasandil tegutsevale äriühingule kõige sobivam. Selliste äriühingute mõistliku suuruse tagamiseks tuleks kindlaks määrata miinimumkapital, et neil oleks piisav vara, tekitamata seejuures väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele raskusi SEde moodustamiseks.

(14) SE vajab tõhusat haldust ja asjakohast järelevalvet. Silmas tuleb pidada, et praegu on ühenduses aktsiaseltside haldamiseks kaks erinevat süsteemi. Kuigi SE-le tuleb anda võimalus nende kahe süsteemi vahel valida, peavad halduse ja järelevalve eest vastutajate kohustused olema selgesti määratletud.

(15) Kui äriühing kontrollib äriühingut, mille suhtes kehtib teistsugune õigussüsteem, reguleerib tema õigusi ja kohustusi vähemusaktsionäride kaitse ja kolmandate isikute suhtes rahvusvahelise eraõiguse eeskirjade ja põhimõtete põhjal õigus, millele allub kontrollitav äriühing, piiramata neid kohustusi, mis kontrollivale äriühingule kuuluvad tema oma õiguse kohaselt, näiteks konsolideeritud aastaaruande esitamise nõue.

(16) Piiramata liikmesriikide õigusaktide edasise ühtlustamise tagajärgi, ei ole selles valdkonnas praegu vaja koostada konkreetseid eeskirju SEde jaoks. Rahvusvahelise eraõiguse eeskirju ja üldpõhimõtteid tuleks seetõttu kohaldada nii juhul, kui SE kontrollib teist äriühingut, kui ka juhul, kui SE ise on kontrollitav äriühing.

(17) Seega tuleks täpsustada eeskiri, mida kohaldatakse juhul, kui SEd kontrollib teine äriühing, ja selleks tuleks viidata selle liikmesriigi aktsiaseltse reguleerivale õigusele, kus on SE registrijärgne asukoht.

(18) Igalt liikmesriigilt tuleb nõuda tema õigusega reguleeritavate aktsiaseltside suhtes kohaldatavate sanktsioonide kohaldamist käesoleva määruse rikkumiste suhtes.

(19) Eeskirjad töötajate kaasamiseks Euroopa äriühingus on sätestatud direktiivis 2001/86/EÜ [4], seega moodustavad need sätted käesoleva määruse lahutamatu täienduse ja neid tuleb kohaldada üheskoos.

(20) Käesolev määrus ei reguleeri muid õigusvaldkondi, nagu maksud, konkurents, intellektuaalomand või pankrotiõigus. Seetõttu kohaldatakse nimetatud valdkondades ja muudes käesoleva määrusega reguleerimata valdkondades liikmesriikide õiguse ja ühenduse õiguse sätteid.

(21) Direktiivi 2001/86/EÜ eesmärk on tagada töötajatele õigus olla kaasatud nende SE tegevust mõjutavate küsimuste lahendamisse ja otsuste tegemisse. Muid sotsiaal- ja tööõigusküsimusi, eriti töötjate õigust saada teavet ja nõustamist, nagu see on liikmesriikides ette nähtud, reguleerivad aktsiaseltside suhtes kohaldatavad siseriiklikud sätted samadel tingimustel.

(22) Käesoleva määruse jõustumine tuleb edasi lükata, et iga liikmesriik saaks inkorporeerida oma siseriiklikku õigusesse direktiivi 2001/86/EÜ sätted ning eelnevalt kehtestada süsteemi, mis on vajalik tema territooriumil asuvate registrijärgsete SEde asutamiseks ja tegevuseks, nii et direktiivi ja määrust saaks kohaldada üheskoos.

(23) Äriühingul, mille peakontor ei ole ühenduses, tuleks lubada SE asutamisest osa võtta juhul, kui see äriühing on moodustatud ühe liikmesriigi õiguse kohaselt, tema registrijärgne asukoht on selles liikmesriigis ning tal on tegelik ja pidev side liikmesriigi majandusega 1962. aastal kehtestatud asutamispiirangute kaotamise üldprogrammi põhimõtete kohaselt. Eelkõige on selline side olemas juhul, kui äriühingul on selles liikmesriigis üksus ja ta tegutseb selle kaudu.

(24) SE-l peaks olema võimalik viia oma registrijärgne asukoht teise liikmesriiki. Asukoha muutmise vastu olevate vähemusaktsionäride, võlausaldajate ja muude õiguste valdajate huvide piisav kaitse peaks olema proportsionaalne. Selline asukoha muutmine ei tohiks mõjutada muutmiseelsest ajast pärit õigusi.

(25) Käesolev määrus ei piira ühegi sätte kohaldamist, mis võidakse lisada 1968. aasta Brüsseli konventsiooni või selle konventsiooni asendamiseks vastuvõetud liikmesriikide või Euroopa Ülemkogu õigusakti, mis käsitleb aktsiaseltsi registreeritud asukoha muutmise korral ühest liikmesriigist teise kohaldatavaid kohtualluvuse eeskirju.

(26) Finantsasutuste tegevust reguleerivad eridirektiivid ja neid direktiive rakendavaid siseriiklikke õigusakte ning täiendavaid siseriiklikke eeskirju nende tegevuste reguleerimiseks kohaldatakse SE suhtes täies ulatuses.

(27) SE erilist ühenduse iseloomu silmas pidades ei piira käesoleva direktiiviga SEde suhtes sätestatud "tegeliku asukoha" kord liikmesriikide seadusi ega välista muid valikuid, mis tehakse teistes äriühinguõigust käsitlevates ühenduse õigusaktides.

(28) Asutamislepingus ei ole käesoleva määruse vastuvõtmiseks ette nähtud muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute.

(29) Kuna kirjeldatud meetme kavandatud eesmärke ei saa piisavalt saavutada liikmesriigid, sest Euroopa aktsiaselts asutatakse Euroopa tasandil, ja seega on need eesmärgid sellise äriühingu ulatuse ja mõju tõttu pigem saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttele. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1. Ühenduse territooriumil võib asutada äriühingu Euroopa aktsiaseltsina (Societas Europaea ehk SE) käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja viisil.

2. SE kapital jaguneb aktsiateks. Iga aktsionär vastutab ainult oma märgitud kapitali eest.

3. SE on juriidiline isik.

4. SE töötajate kaasamist SEs reguleerivad direktiivi 2001/86/EÜ sätted.

Artikkel 2

1. I lisas nimetatud ja liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud aktsiaseltsid, mille registrijärgne asukoht ja peakontor on ühenduses, võivad moodustada SE ühinemise teel juhul, kui vähemalt kahe suhtes kohaldatakse eri liikmesriikide õigust.

2. II lisas nimetatud ja liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud aktsiaseltsid ja osaühingud, mille registrijärgne asukoht ja peakontor on ühenduses, võivad osaleda valdus-SE asutamises juhul, kui vähemalt:

a) kahe suhtes kohaldatakse eri liikmesriigi õigust;

b) kahel neist on vähemalt kaks aastat olnud teise liikmesriigi õigusega reguleeritav tütarettevõtja või teises liikmesriigis asuv filiaal.

3. Äriühingud asutamislepingu artikli 48 teise lõigu tähenduses ja muud liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud avalikõiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, mille registrijärgne asukoht ja peakorter on ühenduses, võivad moodustada tütarettevõtjast SE, märkides selle aktsiad, kui vähemalt:

a) kahe suhtes kohaldatakse eri liikmesriigi õigust;

b) kahel neist on vähemalt kaks aastat olnud teise liikmesriigi õigusega reguleeritav tütarettevõtja või teises liikmesriigis asuv filiaal.

4. Liikmesriigi õiguse alusel moodustatud aktsiaseltsi, mille registrijärgne asukoht ja peakontor on ühenduses, võib muuta SEks, kui tal on vähemalt kaks aastat olnud teise liikmesriigi õigusega reguleeritav tütarettevõtja.

5. Liikmesriik võib sätestada, et äriühing, mille peakontor ei asu ühenduses, võib osaleda SE asutamises juhul, kui see äriühing on asutatud mõne liikmesriigi õiguse kohaselt, tema registrijärgne asukoht on selles liikmesriigis ning tal on tegelik ja pidev side liikmesriigi majandusega.

Artikkel 3

1. Artikli 2 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldades käsitatakse SEd aktsiaseltsina, mida reguleeritakse selle liikmesriigi õigusega, kus on tema registrijärgne asukoht.

2. SE võib ise asutada ühe või mitu tütarettevõtjat SEde kujul. Tütarettevõtjast SE korral ei kohaldata SE asukohaliikmesriigi õiguse sätteid, mis nõuavad, et aktsiaseltsil oleks rohkem kui üks aktsionär. SEde suhtes kohaldatakse mutatis mutandis siseriikliku õiguse sätteid, mis on vastu võetud ühe osanikuga osaühinguid käsitleva 21. detsembri 1989. aasta kaheteistkümnenda nõukogu äriühinguõiguse direktiivi (89/667/EMÜ) [5] alusel.

Artikkel 4

1. SE kapitali väljendatakse eurodes.

2. Märgitud kapital peab olema vähemalt 120000 eurot.

3. Liikmesriigi seadusi, mis nõuavad teatava tegevusega tegelevate äriühingute puhul suuremat märgitud kapitali, kohaldatakse SEde suhtes, mille registrijärgne asukoht on selles liikmesriigis.

Artikkel 5

Artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse SE kapitali, selle hoidmise ja muudatuste suhtes, samuti nagu SE aktsiate, võlakirjade ja teiste samalaadsete väärtpaberite suhtes sätteid, mida kohaldatakse sellise aktsiaseltsi suhtes, mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis, kus SE on registrisse kantud.

Artikkel 6

Käesolevas määruses tähendab "SE põhikiri" nii SE asutamislepingut kui ka põhikirja juhul, kui see on eraldi dokument.

Artikkel 7

SE registrijärgne asukoht on ühenduses samas liikmesriigis, kus asub tema peakontor. Liikmesriik võib lisaks oma territooriumil registreeritud SE-le kehtestada nõude, et tema registrijärgne asukoht ja peakontor oleksid samas kohas.

Artikkel 8

1. SE registrijärgse asukoha võib viia teise liikmesriiki vastavalt lõigetele 2-13. Selline asukoha muutmine ei põhjusta SE lõpetamist ega uue juriidilise isiku asutamist.

2. Juht- või haldusorgan koostab asukoha muutmise ettepaneku ja avaldab selle vastavalt artiklile 13, piiramata ühtki täiendavat avaldamisvormi, mille näeb ette SE registrijärgse asukoha liikmesriik. Selles ettepanekus on märgitud SE olemasolev ärinimi, registrijärgne asukoht ja registrikood ning on nimetatud:

a) kavandatav SE registrijärgne asukoht;

b) kavandatav SE põhikiri, vajaduse korral tema uus ärinimi;

c) kõik mõjud, mida asukoha muutmine võib avaldada töötajate kaasamisele;

d) kavandatava asukoha muutmise ajakava;

e) kõik aktsionäride ja/või võlausaldajate kaitseks ettenähtud õigused.

3. Juht- või haldusorgan koostab aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse asukoha muutmise õiguslikke ning majanduslikke aspekte ning selgitatakse asukoha muutuse mõju aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajatele.

4. SE aktsionäridel ja võlausaldajatel on õigus vähemalt ühe kuu jooksul enne asukoha muutmise otsustamiseks kutsutud üldkoosolekut uurida SE asukoha muutmise ettepanekut ja vastavalt lõikele 3 koostatud aruannet ning saada taotluse korral tasuta nende dokumentide koopiad.

5. Liikmesriik võib oma territooriumil registrisse kantud SE puhul võtta vastu sätteid, mis on kavandatud asukoha muutmise vastu olevatele vähemusaktsionäridele sobiva kaitse tagamiseks.

6. Otsuse asukohta muuta võib teha kahe kuu möödumisel ettepaneku avaldamisest. Selline otsus tehakse artiklis 59 ettenähtud korras.

7. Enne kui pädev asutus annab lõikes 8 nimetatud tõendi, tõendab SE talle, et kõigi enne asukoha muutmise ettepaneku avaldamist tekkinud kohustuste puhul on võlausaldajate ja teiste õiguste omanike (kaasa arvatud avalik-õiguslikud isikud) huvid SE suhtes vajalikul määral kaitstud vastavalt nõuetele, mille on sätestanud liikmesriik, kus on SE registrijärgne asukoht enne selle asukoha muutmist.

Liikmesriik võib esimese lõigu kohaldamist laiendada kohustustele, mis tekivad (või võivad tekkida) enne asukoha muutmist.

Esimene ja teine lõik ei piira liikmesriikide siseriiklike avalikõiguslikele isikutele maksete tegemist või tagamist käsitlevate õigusaktide kohaldamist SEde suhtes.

8. Liikmesriigis, kus on SE registrijärgne asukoht, annab kohus, notar või muu pädev asutus tõendi, mis tõendab enne asukoha muutmist täidetavate toimingute ja formaalsuste täitmist.

9. Uus kanne registris ei või jõustuda enne lõikes 8 nimetatud tõendi esitamist ja tõendamist, et uues asukohas registrisse kandmiseks vajalikud formaalsused on täidetud.

10. SE registrijärgse asukoha muutus ja sellega kaasnev põhikirja muutus jõustuvad sel kuupäeval, kui SE on artikli 12 kohaselt kantud uue asukoha registrisse.

11. Kui SE uus kanne registris on jõustunud, teatab uue asukoha register sellest vana asukoha registrile. Vana kanne kustutatakse alles pärast selle teate saamist, mitte varem.

12. Uus kanne ja vana kande kustutamine avaldatakse asjaomastes liikmesriikides vastavalt artiklile 13.

13. Alates SE uue kande avaldamisest kehtib kolmandate isikute suhtes SE uus registrijärgne asukoht. Kuni SE kande kustutamine eelmisest asukoha registrist ei ole avaldatud, võib kolmanda isiku suhtes kehtida veel endine registrijärgne asukoht, kui SE ei tõesta, et kolmas isik oli teadlik uuest registrijärgsest asukohast.

14. Liikmesriigi õiguses võib sätestada, et selles liikmesriigis registrisse kantud SEde asukoha muutmine, mis muudaks kohaldatavat õigust, ei jõustu, kui selle liikmesriigi pädev ametiasutus on lõikes 6 märgitud kahekuulise tähtaja jooksul asukoha muutmise vastu. Selline vastuseis võib lähtuda üksnes avalikest huvidest.

Kui SE on ühenduse direktiivide kohaselt siseriikliku finantsjärelevalveorgani kontrolli all, on ka sellel asutusel õigus olla asukoha muutmise vastu.

Vastuväite võib vaidlustada kohtus.

15. SE ei või muuta oma registrijärgset asukohta, kui tema vastu on algatatud lõpetamis-, likvideerimis-, pankroti- või maksete peatamise menetlus.

16. SEd, mis on oma registrijärgse asukoha viinud teise liikmesriiki, loetakse iga enne lõikes 10 määratletud asukoha muutmist tekkinud hagi alusel asuvaks liikmesriigis, kus SE oli registreeritud enne asukoha muutmist, isegi juhul, kui SE kaevatakse kohtusse pärast asukoha muutmist.

Artikkel 9

1. SEd reguleerivad:

a) käesolev määrus;

b) käesolevas määruses selgesõnaliselt lubatud juhtudel tema põhikirja sätted

või

c) käesoleva määrusega reguleerimata juhtudel või kui küsimus on reguleeritud osaliselt, määrusega hõlmamata aspektide puhul:

i) konkreetselt SEsid käsitlevate ühenduse meetmete rakendamiseks vastuvõetud liikmesriikide õigusnormid;

ii) liikmesriikide õigusnormid, mida kohaldatakse SE registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud aktsiaseltsi suhtes;

iii) SE põhikirja sätted samal viisil, nagu neid kohaldatakse SE registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud aktsiaseltsi suhtes.

2. Konkreetselt SEde jaoks vastu võetud liikmesriikide õigusnormid peavad olema kooskõlas I lisas nimetatud aktsiaseltside suhtes kohaldatavate direktiividega.

3. Kui SE tegevuse laad on selline, et seda reguleerivad erilised siseriiklikud õigusnormid, kohaldatakse neid norme tervikuna SE suhtes.

Artikkel 10

Käesoleva määruse kohaselt käsitletakse SEd igas liikmesriigis nii, nagu oleks see oma registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud aktsiaselts.

Artikkel 11

1. SE nimele peab eelnema või järgnema lühend SE.

2. Ainult SEd võivad oma ärinimes kasutada lühendit SE.

3. Äriühingud ja muud juriidilised isikud, mis on mõnes liikmesriigis registreeritud enne käesoleva määruse jõustumist ja mille ärinimes esineb lühend SE, ei pea oma ärinime muutma.

Artikkel 12

1. Iga SE kantakse liikmesriigis, kus on tema asukoht, registrisse, mis on selle liikmesriigi õigusega määratud vastavalt 9. märtsi 1968. aasta esimese nõukogu direktiivi 68/151/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid osanike või aktsionäride ja kolmandate isikute huvide kaitseks aktsiaseltside asutamisel EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks) [6] artiklile 3.

2. SEd ei või registrisse kanda, kui ei ole sõlmitud lepingut töötajate kaasamise korra kohta vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artiklile 4 või ei ole tehtud otsust vastavalt selle direktiivi artikli 3 lõikele 6 või kui selle direktiivi artikli 5 kohane läbirääkimiste tähtaeg on lõppenud ilma lepingu sõlmimiseta.

3. SE kandmiseks registrisse liikmesriigis, mis kasutab direktiivi 2001/86/EÜ artikli 7 lõikes 3 ettenähtud võimalust, peab töötajate kaasamise, sealhulgas kaasamise korra kohta olema sõlmitud leping vastavalt selle direktiivi artiklile 4 või ei või ühegi osaleva äriühingu suhtes enne SE registreerimist kohaldada osaluseeskirju.

4. SE põhikiri ei või mingil juhul olla vastuolus niiviisi kindlaksmääratud töötajate kaasamise korraga. Kui direktiivi 2001/86/EÜ kohaselt määratud uus kord on vastuolus olemasoleva põhikirjaga, tuleb põhikirja vajalikul määral muuta.

Sel juhul võib liikmesriik ette näha, et SE juht- või haldusorganil on õigus põhikirja muuta ilma aktsionäride üldkoosoleku otsuseta.

Artikkel 13

Käesoleva määruse alusel avaldatavad SEd käsitlevad dokumendid ja andmed avaldatakse direktiivi 68/151/EMÜ kohaselt SE registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguses sätestatud korras.

Artikkel 14

1. Teade SE registrisse kandmise kohta ja sellise kande kustutamise kohta avaldatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Ühenduste Teatajas pärast avaldamist vastavalt artiklile 13. Teates nimetatakse SE ärinimi, registrikood, kuupäev ja koht, avaldamiskuupäev ning väljaande nimetus, SE registrijärgne asukoht ja tema tegevusala.

2. Kui SE registrijärgset asukohta muudetakse artikli 8 kohaselt, avaldatakse teade, milles esitatakse lõikes 1 ettenähtud andmed koos andmetega uue kande kohta.

3. Lõikes 1 nimetatud üksikasjad edastatakse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele ühe kuu jooksul pärast artiklis 13 nimetatud avaldamist.

II JAOTIS

ASUTAMINE

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 15

1. Käesoleva määruse kohaselt reguleerib SE asutamist selle liikmesriigi aktsiaseltside suhtes kohaldatav õigus, kus SE asutab oma registrijärgse asukoha.

2. Kanne SE registrisse kandmise kohta avaldatakse vastavalt artiklile 13.

Artikkel 16

1. SE saab juriidiliseks isikuks artiklis 12 nimetatud registrisse kandmise kuupäeval.

2. Kui SE nimel on tegutsetud enne tema registrisse kandmist vastavalt artiklile 12 ja SE ei võta pärast registrisse kandmist endale sellistest tegudest tulenevaid kohustusi, vastutavad nende eest solidaarselt ja piiramatult nendega tegelnud füüsilised isikud, äriühingud või muud juriidilised isikud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2. jagu

Asutamine ühinemise teel

Artikkel 17

1. SE võib asutada ühinemise teel vastavalt artikli 2 lõikele 1.

2. Selline ühinemine võib toimuda:

a) 9. oktoobri 1978. aasta nõukogu kolmanda direktiivi, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g [7], artikli 3 lõikes 1 sätestatud ühendamise teel või

b) nimetatud direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud uue aktsiaseltsi asutamise teel.

Ühendamise teel ühinemise korral võtab ühendav äriühing SE vormi, kui ühinemine toimub. Uue aktsiaseltsi asutamise teel ühinemise korral on SE uus aktsiaselts.

Artikkel 18

Käesolevas jaos reguleerimata küsimuste korral või juhul, kui see reguleerib küsimust osaliselt, selle reguleerimata aspektide puhul reguleerivad iga ühinemise teel asutatava SEga seotud äriühingut selle liikmesriigi õigusnormid, mida tema suhtes kohaldatakse vastavalt direktiivile 78/855/EMÜ aktsiaseltside ühinemise korral.

Artikkel 19

Liikmesriigi õigus võib ette näha, et selle liikmesriigi seadusega reguleeritav äriühing ei või osa võtta SE asutamisest ühinemise teel juhul, kui mõni selle liikmesriigi pädev asutus on enne artikli 25 lõikes 2 nimetatud tõendi andmist selle vastu.

Selline vastuväide võib lähtuda üksnes avalikest huvidest. Vastuväite võib vaidlustada kohtus.

Artikkel 20

1. Ühinevate aktsiaseltside juht- või haldusorganid sõlmivad ühinemislepingu. Heakskiitmata ühinemislepingus on:

a) iga ühineva äriühingu ärinimi ja registrijärgne asukoht koos SE kavandatava ärinime ja asukohaga;

b) aktsiate asendussuhe ja vajadusel juurdemaksete suurus;

c) SE aktsiate üleandmise tingimused;

d) kuupäev, millest alates SE aktsiad annavad õiguse kasumiosale ning seda õigust mõjutavad eritingimused;

e) kuupäev, millest alates ühinevate äriühingute tehinguid käsitatakse raamatupidamises SE omadena;

f) õigused, mis SEs antakse eelisaktsiate omanikele ja peale aktsiate ka muude väärtpaberite omanikele, või nende suhtes kavandatavad meetmed;

g) heakskiitmata ühinemislepingut läbi vaatavatele ekspertidele ja ühinevate äriühingute juht-, haldus-, järelevalve- ja kontrollorganite liikmetele antavad erisoodustused;

h) SE põhikiri;

i) teave töötajate kaasamise korra kindlaks määramise kohta vastavalt direktiivile 2001/86/EÜ.

2. Ühinevad äriühingud võivad heakskiitmata ühinemislepingusse lisada muid punkte.

Artikkel 21

Iga ühineva äriühingu kohta ja sõltuvalt täiendavatest nõuetest, mille kehtestab asjaomast äriühingut reguleeriv liikmesriik, avaldatakse selle liikmesriigi ametlikus väljaandes:

a) iga ühineva äriühingu liik, ärinimi ja registrijärgne asukoht;

b) register, kus on toimikus direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 lõikes 2 nimetatud dokumendid iga ühineva äriühingu kohta, ja registri kande number;

c) viide vastavalt artiklile 24 kehtestatud korrale kõnealuse äriühingu võlausaldajate õiguste kasutamiseks ja aadress, kust võib tasuta saada täieliku teabe selle korra kohta;

d) viide vastavalt artiklile 24 kehtestatud korrale kõnealuse äriühingu vähemusaktsionäride õiguste kasutamiseks ja aadress, kust võib tasuta saada täieliku teabe selle korra kohta;

e) SE kavandatav ärinimi ja registrijärgne asukoht.

Artikkel 22

Alternatiivina iga ühineva äriühingu nimel tegutsevatele ekspertidele võib heakskiitmata ühinemislepingu läbi vaadata ja kõigile aktsionäridele ühise aruande koostada üks või mitu direktiivi 78/855/EMÜ artiklis 10 määratletud sõltumatut eksperti, kelle sel eesmärgil määrab äriühingute ühise taotluse põhjal ühe ühineva äriühingu või kavandatava SE liikmesriigi kohus või ametiasutus.

Ekspertidel on õigus nõuda igalt ühinevalt äriühingult kogu teavet, mida nad peavad oma ülesande täitmisel vajalikuks.

Artikkel 23

1. Iga ühineva äriühingu üldkoosolek kiidab ühinemislepingu heaks.

2. Töötajate kaasamine SEs otsustatakse direktiivi 2001/86/EÜ kohaselt. Iga ühineva äriühingu üldkoosolek võib jätta endale õiguse seada SE registrisse kandmine sõltuvusse kinnitatud korra omapoolsest selgesõnalisest heakskiitmisest.

Artikkel 24

1. Iga ühinevat äriühingut reguleerivat liikmesriigi õigust kohaldatakse nagu aktsiaseltside ühinemise korral, võttes arvesse ühinemise piiriülest olemust, pidades silmas järgmiste isikute huvide kaitset:

a) ühinevate äriühingute võlausaldajad;

b) ühinevate äriühingute võlakirjade omanikud;

c) ühinevates äriühingutes eriõigusi andvate väärtpaberite, mis ei ole aktsiad, omanikud.

2. Liikmesriik võib tema õigusega reguleeritavate ühinevate aktsiaseltside puhul võtta vastu eeskirju, mis on kavandatud ühinemise vastu olevatele vähemusaktsionäridele asjakohase kaitse tagamiseks.

Artikkel 25

1. Ühinemise seaduslikkust iga ühinevat äriühingut käsitleva korra osa puhul uuritakse ühinevat äriühingut reguleeriva liikmesriigi aktsiaseltside ühinemisi käsitleva õiguse kohaselt.

2. Igas asjaomases liikmesriigis annab kohus, notar või pädev ametiasutus tõendi, mis tõendab ühinemiseelsete toimingute ja formaalsuste täitmist.

3. Kui ühinevat äriühingut reguleeriv liikmesriigi õigus näeb ette menetluse aktsiate asendussuhte uurimiseks ja muutmiseks või menetluse vähemusaktsionäride hüvitamiseks, takistamata ühinemise registrisse kandmist, kohaldatakse selliseid menetlusi ainult juhul, kui teised ühinevad äriühingud, mis asuvad liikmesriikides, kus seda menetlust ei kasutata, nõustuvad selgelt ühinemislepingu heakskiitmise ajal artikli 23 lõike 1 kohaselt võimalusega, et selle ühineva äriühingu liikmed võivad kasutada sellist menetlust. Sellistel juhtudel võivad kohus, notar või muud pädevad asutused anda lõikes 2 nimetatud tõendi isegi juhul, kui selline menetlus on alustatud. Tõend peab näitama, et selline menetlus kestab. Menetluse otsus on ühendavale äriühingule ja kõigile selle osanikele siduv.

Artikkel 26

1. Ühinemise seaduslikkust uurib nii ühinemise lõpetamist kui ka SE asutamist käsitleva korra osas SE kavandatava asukoha liikmesriigi kohus, notar või muu asutus, kes on pädev uurima aktsiaseltside ühinemise seaduslikkuse seda aspekti.

2. Selleks esitab iga ühinev äriühing pädevale asutusele artikli 25 lõikes 2 nimetatud tõendi kuue kuu jooksul alates selle andmisest koos selle äriühingu heakskiidetud ühinemislepingu koopiaga.

3. Lõikes 1 nimetatud asutus tagab eelkõige, et ühinevad äriühingud on kiitnud heaks ühinemislepingud samadel tingimustel ja et töötajate kaasamise kord on kinnitatud direktiivi 2001/86/EÜ kohaselt.

4. Samuti veendub see asutus, et SE on asutatud vastavalt seaduse nõuetele liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht vastavalt artiklile 15.

Artikkel 27

1. Ühinemine ja samaaegne SE asutamine jõustuvad sel kuupäeval, kui SE on registrisse kantud vastavalt artiklile 12.

2. SEd ei või registrisse kanda enne, kui artiklites 25 ja 26 sätestatud formaalsused on täidetud.

Artikkel 28

Iga ühineva äriühingu puhul avaldatakse ühinemine iga liikmesriigi õigusega ettenähtud korras vastavalt direktiivi 68/151/EMÜ artiklile 3.

Artikkel 29

1. Ühinemine artikli 17 lõike 2 punktis a ettenähtud viisil toob ipso iure ja samaaegselt kaasa järgmised tagajärjed:

a) iga ühendatava äriühingu kogu vara ja kohustused lähevad üle ühendavale äriühingule;

b) ühendatava äriühingu aktsionäridest saavad ühendava äriühingu aktsionärid;

c) ühendatav äriühing loetakse lõppenuks;

d) ühendav äriühing võtab SE vormi.

2. Ühinemine artikli 17 lõike 2 punktis b ettenähtud viisil toob ipso iure ja samaaegselt kaasa järgmised tagajärjed:

a) kõik ühendatavate äriühingute kogu vara ja kohustused lähevad üle SE-le;

b) ühendatavate äriühingute aktsionäridest saavad SE aktsionärid;

c) ühendatavad äriühingud loetakse lõppenuks.

3. Kui liikmesriigi seadused nõuavad aktsiaseltside ühinemise korral eriliste formaalsuste täitmist, enne kui teatud varade, õiguste ja kohustuste üleminek ühinevatelt äriühingutelt jõustub kolmandate isikute suhtes, kohaldavad neid formaalsusi kas ühinevad äriühingud või pärast registrisse kandmist SE.

4. Osalevate äriühingute õigused ja kohustused töötingimuste suhtes, mis tulenevad siseriiklikust õigusest, tavast ja töölepingutest või töösuhetest ja on registreerimise kuupäeval olemas, lähevad sellise registreerimisega üle registrisse kantavale SE-le.

Artikkel 30

Artikli 2 lõikes 1 ettenähtud ühinemist ei saa kuulutada õigustühiseks, kui SE on kantud registrisse.

Puudulik ühinemise seaduslikkuse uurimine vastavalt artiklitele 25 ja 26 võib olla üks SE lõpetamise põhjusi.

Artikkel 31

1. Kui ühinemise artikli 17 lõike 2 punkti a tähenduses viib läbi äriühing, kellele kuuluvad kõik teise äriühingu aktsiad ja muud üldkoosolekul hääleõigust andvad väärtpaberid, ei kohaldata artikli 20 lõike 1 punkte b, c ja d, artikli 29 lõike 1 punkti b ega artiklit 22. Sel juhul kohaldatakse siiski vastavalt direktiivile 78/855/EMÜ iga ühinevat äriühingut ja aktsiaseltside ühinemisi reguleerivat siseriiklikku õigust.

2. Kui ühinemise ühendamise teel viib läbi äriühing, kellele kuulub 90 % või rohkem teise äriühingu aktsiatest ja muudest üldkoosolekul hääleõigust andvatest väärtpaberitest, kuid mitte kõik, nõutakse sõltumatu eksperdi või ekspertide aruandeid ja uurimiseks vajalikke dokumente ainult sel määral, kui seda nõuab ühendavat äriühingut või ühendatavat äriühingut reguleeriv siseriiklik õigus.

Liikmesriigid võivad sätestada, et käesolevat lõiget võib kohaldada juhul, kui äriühingul on aktsiad, mis annavad vähemalt 90 % või rohkem hääleõigusest, kuid mitte kogu hääleõigust.

3. jagu

Valdus-SE moodustamine

Artikkel 32

1. Valdus-SE võib asutada artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Artikli 2 lõike 2 kohaselt valdus-SE asutamises osalev äriühing jätkab oma tegevust.

2. SE asutamises osalevate äriühingute juht- või haldusorganid sõlmivad samadel tingimustel heakskiitmata asutamislepingu valdus-SE asutamiseks. Heakskiitmata leping sisaldab aruannet, milles selgitatakse ja põhjendatakse asutamise juriidilisi ja majanduslikke aspekte ning nimetatakse SE vormi võtmise mõju aktsionäridele ja töötajatele. Samuti on heakskiitmata lepingus artikli 20 lõike 1 punktides a, b, c, f, g, h ja i ettenähtud andmed ja selles määratakse kindlaks iga SE asutamises osaleva äriühingu osade või aktsiate miinimumprotsent, millega aktsionär või osanik peab olema esindatud SE asutamises. See miinimumprotsent moodustab osadest või aktsiatest osa, mis annab üle 50 % alalisest hääleõigusest.

3. Iga SE asutamises osaleva äriühingu puhul avaldatakse heakskiitmata asutamisleping valdus-SE asutamiseks iga liikmesriigi õigusega sätestatud korras vastavalt artikli 68/151/EMÜ artiklile 3 vähemalt üks kuu enne selle otsustamiseks kokkukutsutud üldkoosoleku kuupäeva.

4. Üks või mitu SE asutamises osalevatest äriühingutest sõltumatut eksperti, kelle direktiivi 78/855/EMÜ rakendamiseks võetud siseriiklike sätete kohaselt määrab või kiidab heaks kohus või haldusasutus selles liikmesriigis, mille õigus iga äriühingut reguleerib, vaatavad läbi lõike 2 kohaselt sõlmitud heakskiitmata asutamislepingu ja koostavad iga äriühingu osanikele kirjaliku aruande. SE asutamises osalevate äriühingute kokkuleppel võib kõigi äriühingute aktsionäridele koostada ühise aruande üks või mitu sõltumatut eksperti, kelle direktiivi 78/855/EMÜ rakendamiseks võetud siseriiklike sätete kohaselt määrab või kiidab heaks kohus või haldusasutus selles liikmesriigis, mille õigus reguleerib üht SE asutamises osalevat äriühingut.

5. Aruandes esitatakse kõik konkreetsed hindamisraskused ja näidatakse, kas kavandatav aktsiate asendussuhe on õiglane ja põhjendatud, viidates selleni jõudmiseks kasutatud meetoditele ja küsimusele, kas sellised meetodid on kõnealusel juhul asjakohased.

6. Iga SE asutamises osaleva äriühingu üldkoosolek kiidab heaks valdus-SE asutamislepingu.

Töötajate kaasamine valdus-SEs otsustatakse vastavalt direktiivile 2001/86/EÜ. Iga SE asutamises osaleva äriühingu üldkoosolek võib jätta endale õiguse seada valdus-SE registreerimine sõltuvusse nii kinnitatud korra omapoolsest selgesõnalisest heakskiitmisest.

7. Neid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis osaühingute suhtes.

Artikkel 33

1. SE asutamises osalevate äriühingute aktsionäridel või osanikel on kolm kuud aega teatada osalevatele äriühingutele, kas nad kavatsevad oma osade või aktsiatega osaleda valdus-SE asutamises. See tähtaeg algab kuupäeval, kui valdus-SE asutamisleping on lõplikult heaks kiidetud vastavalt artiklile 32.

2. Valdus-SE asutatakse ainult juhul, kui selles osalevate äriühingute aktsionärid või osanikud on lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul määranud miinimumosa iga äriühingu osadest või aktsiatest vastavalt heakskiitmata asutamislepingu tingimustele ja kui kõik muud tingimused on täidetud.

3. Kui kõik valdus-SE asutamise tingimused on lõike 2 kohaselt täidetud, avaldatakse vastav teade iga osaleva äriühingu puhul iga äriühingut reguleerivas direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 rakendamiseks vastuvõetud siseriiklikus õiguses ettenähtud korras.

SE asutamises osalevate äriühingute aktsionäridel, kes pole lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud, kas nad kavatsevad teha oma osad või aktsiad osalevatele äriühingutele kättesaadavaks valdus-SE asutamiseks, on selle teatamiseks veel üks kuu.

4. Aktsionärid, kes on andnud oma osad või aktsiad SE asutamiseks, saavad valdus-SE aktsiad.

5. Valdus-SEd ei või registrisse kanda enne, kui on tõendatud, et artiklis 32 nimetatud formaalsused ja lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud.

Artikkel 34

Liikmesriik võib SE asutamises osalevate äriühingute puhul võtta meetmeid, mis on kavandatud SE asutamise vastu olevate vähemusaktsionäride, võlausaldajate ja töötajate kaitse tagamiseks.

4. jagu

Tütar-SE moodustamine

Artikkel 35

SE võib moodustada artikli 2 lõike 3 kohaselt.

Artikkel 36

SE asutamises osalevate äriühingute ja muude juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse õigusnorme, mis reguleerivad nende osalust tütarettevõtja asutamises aktsiaseltsi vormis siseriikliku õiguse alusel.

5. jagu

Olemasoleva aktsiaseltsi ümberkujundamine SEks

Artikkel 37

1. SE võib asutada artikli 2 lõike 4 kohaselt.

2. Piiramata artikli 12 kohaldamist ei too aktsiaseltsi ümberkujundamine SEks kaasa äriühingu lõpetamist või uue juriidilise isiku asutamist.

3. Registrijärgset asukohta ei või artikli 8 kohaselt viia ühest liikmesriigist teise samal ajal ümberkujundamisega.

4. Kõnealuse äriühingu juht- või haldusorgan koostab heakskiitmata ümberkujundamislepingu ning aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse muutmise juriidilisi ja majanduslikke aspekte ning milles näidatakse SE vormi võtmise mõju aktsionäridele ja töötajatele.

5. Heakskiitmata ümberkujundamisleping avaldatakse iga liikmesriigi õiguses vastavalt direktiivi 68/151/EMÜ artiklile 3 ettenähtud korras vähemalt üks kuu enne selle otsustamiseks kokkukutsutud üldkoosolekut.

6. Enne lõikes 7 nimetatud üldkoosolekut tõendavad üks või mitu sõltumatut eksperti, kelle direktiivi 78/855/EMÜ artikli 10 rakendamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusnormide kohaselt määrab SEks ümber kujundavat äriühingut reguleeriva liikmesriigi kohus või haldusasutus, direktiivi 77/91/EMÜ [8] kohaselt mutatis mutandis, et äriühingul on vähemalt tema kapitaliga võrdne netovara ja need reservid, mida vastavalt seadusele või põhikirjale ei või jaotada.

7. Kõnealuse äriühingu üldkoosolek kiidab heaks ümberkujundamislepingu ja kinnitab SE põhikirja. Üldkoosoleku otsus võetakse vastu direktiivi 78/855/EMÜ artikli 7 rakendamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusnormide kohaselt.

8. Liikmesriigid võivad seada ümberkujundamise tingimuseks ümberkujundatava äriühingu töötajate osalust korraldava organi liikmete kvalifitseeritud häälteenamuse või ühehäälse heakskiidu.

9. Ümberkujundatava äriühingu õigused ja kohustused töötingimuste suhtes, mis tulenevad siseriiklikust õigusest, tavast ja töölepingutest või töösuhetest ja on olemas registrisse kandmise kuupäeval, lähevad sellise registrisse kandmisega üle SE-le.

III JAOTIS

SE STRUKTUUR

Artikkel 38

Käesolevas määruses sätestatud tingimustel koosneb SE:

a) aktsionäride üldkoosolekust ja

b) kas järelevalveorganist ja juhtorganist (kahetasandiline süsteem) või haldusorganist (ühetasandiline süsteem) sõltuvalt põhikirjas valitud vormist.

1. jagu

Kahetasandiline süsteem

Artikkel 39

1. Juhtorgan vastutab SE juhtimise eest. Liikmesriik võib sätestada, et tegevdirektor või tegevdirektorid vastutavad jooksva halduse eest samadel tingimustel nagu aktsiaseltside puhul, mille registrijärgne asukoht on selle liikmesriigi territooriumil.

2. Juhtorgani liikme või liikmed nimetab ametisse ja vabastab ametist järelevalveorgan.

Liikmesriik võib nõuda või lubada, et põhikiri sätestaks, et juhtorgani liikme või liikmed nimetaks ametisse ja vabastaks ametist üldkoosolek samadel tingimustel nagu aktsiaseltside puhul, kelle registrijärgne asukoht on tema territooriumil.

3. Isik ei või olla üheaegselt sama SE juhtorgani ja järelevalveorgani liige. Järelevalveorgan võib siiski nimetada ühe oma liikmetest, kes vaba koha puhul tegutseb juhtorgani liikmena. Sellel ajavahemikul peatatakse kõnealuse isiku ülesanded järelevalveorgani liikmena. Liikmesriik võib kehtestada sellele ajavahemikule tähtaja.

4. Juhtorgani liikmete arv või selle määramise eeskirjad on sätestatud SE põhikirjas. Liikmesriik võib kinnitada väikseima ja/või suurima liikmete arvu.

5. Kui liikmesriik ei sätesta oma territooriumil asuvate aktsiaseltside puhul kahetasandilist süsteemi, võib ta võtta kohased meetmed SEde suhtes.

Artikkel 40

1. Järelevalveorgan kontrollib juhtorgani tööd. Ta ise ei tohi kasutada SE juhtimise õigust.

2. Järelevalveorgani liikmed nimetab üldkoosolek. Esimese järelevalveorgani liikmed võib nimetada põhikirjas. Seda sätet kohaldatakse, piiramata artikli 47 lõiget 4 või ükskõik millist direktiivi 2001/86/EÜ kohaselt kehtestatud töötajate osaluse korda.

3. Järelevalveorgani liikmete arv või selle määramise eeskirjad on sätestatud põhikirjas. Liikmesriik võib ette näha tema territooriumil registreeritud SEde järelevalveorgani liikmete arvu või väikseima ja/või suurima liikmete arvu.

Artikkel 41

1. Juhtorgan esitab järelevalveorganile vähemalt kord kolme kuu jooksul aruande SE tegevuse edenemise ja eeldatava arengu kohta.

2. Lisaks lõikes 1 nimetatud korrapärasele teabele edastab juhtorgan viivitamata järelevalveorganile kogu teabe sündmuste kohta, mis ilmselt avaldavad SE-le märkimisväärset mõju.

3. Järelevalveorgan võib juhtorganilt taotleda igasugust teavet, mida ta vajab kontrollimiseks vastavalt artikli 40 lõikele 1. Liikmesriik võib sätestada, et see õigus on ka igal järelevalveorgani liikmel.

4. Järelevalveorgan võib teha või korraldada kõiki tema kohustuste täitmiseks vajalikke uuringuid.

5. Igal järelevalveorgani liikmel on õigus uurida kogu sellele organile esitatud teavet.

Artikkel 42

Järelevalveorgan valib oma liikmete hulgast esimehe. Kui pooled liikmed on töötajate valitud, võib esimeheks valida ainult aktsionäride üldkoosoleku nimetatud liikme.

2. jagu

Ühetasandiline süsteem

Artikkel 43

1. Haldusorgan juhib SEd. Liikmesriik võib sätestada, et tegevdirektor või tegevdirektorid vastutavad igapäevase halduse eest samadel tingimustel nagu aktsiaseltside puhul, mille registrijärgne asukoht on selle liikmesriigi territooriumil.

2. Haldusorgani liikmete arv või selle määramise eeskirjad on sätestatud SE põhikirjas. Liikmesriik võib kinnitada väikseima ja vajaduse korral suurima liikmete arvu.

Haldusorgan koosneb vähemalt kolmest liikmest, kui töötajate osalust reguleeritakse direktiivi 2001/86/EÜ kohaselt.

3. Haldusorgani liikme või liikmed nimetab üldkoosolek. Esimese haldusorgani liikmed võib nimetada põhikirjas. Seda sätet kohaldatakse, piiramata artikli 47 lõiget 4 või ükskõik millist direktiivi 2001/86/EÜ kohaselt kehtestatud töötajate osaluse korda.

4. Kui liikmesriik ei sätesta tema territooriumil asuvate aktsiaseltside puhul ühetasandilist süsteemi, võib ta võtta asjakohased meetmed SEde suhtes.

Artikkel 44

1. Haldusorgan tuleb kokku vähemalt kord kolme kuu jooksul põhikirjas ettenähtud ajavahemike järel, et arutada SE tegevuse edenemist ja eeldatavat arengut.

2. Igal haldusorgani liikmel on õigus uurida kogu sellele organile esitatud teavet.

Artikkel 45

Haldusorgan valib oma liikmete hulgast esimehe. Kui pooled liikmed on töötajate nimetatud, võib esimeheks valida ainult aktsionäride üldkoosoleku nimetatud liikme.

3. jagu

Ühetasandilise ja kahetasandilise süsteemi ühised eeskirjad

Artikkel 46

1. Äriühingu organite liikmed nimetatakse põhikirjas ettenähtud ajavahemikuks, mis ei ületa kuut aastat.

2. Sõltuvalt kõigist põhikirjas ettenähtud piirangutest võib liikmeid uuesti nimetada üheks või mitmeks lõike 1 kohaselt kinnitatud ajavahemikuks.

Artikkel 47

1. SE põhikiri võib lubada äriühingul või muul juriidilisel isikul olla mõne tema organi liige juhul, kui SE registrijärgse asukoha liikmesriigis aktsiaseltside suhtes kohaldatav õigus ei sätesta teisiti.

Äriühing või juriidiline isik nimetab oma ülesannete täitmiseks kõnealuses organis füüsilise isiku.

2. Ükski isik ei või olla ühegi SE organi liige või liikme esindaja lõike 1 tähenduses, kui:

a) tal on SE registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt keelatud töötada selle liikmesriigi õigusega reguleeritava aktsiaseltsi vastavas organis või

b) tal on mõnes liikmesriigis tehtud kohtu- või haldusotsusega keelatud töötada liikmesriigi õigusega reguleeritud aktsiaseltsi vastavas organis.

3. SE põhikiri võib SE registrijärgse asukoha liikmesriigi aktsiaseltside suhtes kohaldatava õiguse kohaselt sätestada erilised nõuded aktsionäre esindavatele liikmetele.

4. Käesolev määrus ei mõjuta siseriiklikke õigusnorme, mis võimaldavad aktsionäride vähemusel või muudel isikutel või asutustel nimetada osa äriühingu organi liikmeid.

Artikkel 48

1. SE põhikirjas loetletakse tehingute liigid, mis nõuavad kahetasandilises süsteemis järelevalveorgani antud nõusolekut juhtorganile või ühetasandilises süsteemis haldusorgani selgesõnalist otsust.

Liikmesriik võib sätestada, et kahetasandilises süsteemis võib järelevalveorgan ise teha teatavad tehingute liigid sõltuvaks oma nõusolekust.

2. Liikmesriik võib määrata tehingute liigid, mis peavad vähemalt tema territooriumil registrisse kantud SEde põhikirjas märgitud olema.

Artikkel 49

SE organite liige on isegi pärast ametist lahkumist kohustatud mitte avaldama SE kohta mingit teavet, mille avaldamine võiks kahjustada äriühingu huve, välja arvatud juhul, kui sellist avalikustamist nõuavad või lubavad siseriiklikud õigusnormid, mida kohaldatakse aktsiaseltside suhtes, või kui see on üldsuse huvides.

Artikkel 50

1. Kui käesolev määrus või põhikiri ei sätesta teisiti, kehtivad SE organite otsustusvõimelisuse ja otsuste tegemise kohta järgmised sise-eeskirjad:

a) otsustusvõimelisus: vähemalt pool liikmetest peab olema kohal või esindatud;

b) otsuste tegemine: enamus liikmetest peab olema kohal või esindatud.

2. Kui põhikirjas pole asjakohast sätet, on iga organi esimehel häälte võrdse jagunemise korral otsustav hääl. Põhikirjas ei tohi olla teistsugust sätet juhul, kui pool järelevalveorganist koosneb töötajate esindajatest.

3. Kui töötajate osalus on ette nähtud direktiivi 2001/86/EÜ kohaselt, võib liikmesriik sätestada, et järelevalveorgani otsustusvõimelisus ja otsuste tegemine sõltuvad erandina lõigetest 1 ja 2 eeskirjadest, mida samadel tingimustel kohaldatakse asjaomase liikmesriigi õigusega reguleeritavate aktsiaseltside suhtes.

Artikkel 51

SE juht-, järelevalve- ja haldusorganite liikmed vastutavad SE registrijärgse asukoha liikmesriigi aktsiaseltside suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt SE-le tekitatud kahju eest, kui nad on rikkunud oma ülesannetest tulenevaid seadusjärgseid, põhikirjalisi või muid kohustusi.

4. jagu

Üldkoosolek

Artikkel 52

Üldkoosolek otsustab küsimused, mille puhul talle on antud ainupädevus:

a) käesoleva määrusega või

b) SE registrijärgse asukoha liikmesriigi õigusaktidega, mis on vastu võetud direktiivi 2001/86/EÜ rakendamiseks.

Lisaks otsustab üldkoosolek küsimusi, mille puhul SE registrijärgse asukoha liikmesriigi õigus või sellele vastav SE põhikiri annab pädevuse selle liikmesriigi õigusega reguleeritava aktsiaseltsi üldkoosolekule.

Artikkel 53

Piiramata käesolevas jaos sätestatud eeskirjade kohaldamist, reguleerib üldkoosoleku korraldamist ja läbiviimist ja hääletuskorda SE registrijärgse asukoha liikmesriigi aktsiaseltside suhtes kohaldatav õigus.

Artikkel 54

1. SE peab üldkoosoleku vähemalt kord igal kalendriaastal, kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõpust, kui SE registrijärgse asukoha liikmesriigi õigus, mida kohaldatakse aktsiaseltside suhtes, kes tegelevad samalaadse tegevusega kui SE, ei näe ette sagedamini peetavaid üldkoosolekuid. Liikmesriik võib sätestada, et esimene üldkoosolek võidakse pidada 18 kuu jooksul pärast SE asutamist.

2. Üldkoosoleku võib mis tahes ajal kokku kutsuda juht-, järelevalve-, haldus- või muu organ või pädev asutus vastavalt SE registrijärgse asukoha liikmesriigi aktsiaseltside suhtes kohaldatavale siseriiklikule õigusele.

Artikkel 55

1. Üks või mitu aktsionäri, kellel on kokku vähemalt 10 % SE märgitud kapitalist, võivad nõuda SE üldkoosoleku kokkukutsumist ja koostada selle päevakorra; SE põhikiri või siseriiklikud õigusaktid võivad näha ette väiksema protsendi samadel tingimustel, mida kohaldatakse aktsiaseltside suhtes.

2. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõudes märgitakse päevakorda võetavad küsimused.

3. Kui pärast lõike 1 kohaselt esitatud nõuet ei peeta üldkoosolekut õigel ajal ja igal juhul kahe kuu jooksul, võib SE registrijärgse asukoha pädev kohus või haldusasutus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist konkreetse ajavahemiku jooksul või volitada kas seda taotlenud aktsionäre või nende esindajaid koosolekut kokku kutsuma. See ei piira siseriiklike sätete kohaldamist, mis võimaldavad aktsionäridel endil üldkoosoleku kokku kutsuda.

Artikkel 56

Üks või mitu aktsionäri, kellel on kokku vähemalt 10 % SE märgitud kapitalist, võivad nõuda ühe või mitme lisapunkti võtmist iga üldkoosoleku päevakorda. Sellise nõude suhtes kohaldatav kord ja tähtajad sätestatakse SE registrijärgse asukoha liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega või nende puudumise korral SE põhikirjaga. Nimetatud protsenti võib põhikiri või SE registrijärgse asukoha liikmesriigi õigus vähendada samadel tingimustel, mida kohaldatakse aktsiaseltside suhtes.

Artikkel 57

Välja arvatud juhul, kui käesolev määrus või SE registrijärgse asukoha liikmesriigis aktsiaseltside suhtes kohaldatav õigus nõuab suuremat häälteenamust, võetakse otsus vastu üldkoosolekul kõnealuse häälteenamusega.

Artikkel 58

Antud hääled ei hõlma aktsiatega seotud hääli, mille puhul aktsionär ei ole hääletamisest osa võtnud või on sellest hoidunud või on tagastanud tühja või rikutud hääletussedeli.

Artikkel 59

1. SE põhikirja muutmiseks on vaja üldkoosoleku otsust, mille poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku häältest, kui SE registrijärgse asukoha liikmesriigis aktsiaseltside suhtes kohaldatav õigus ei nõua või ei luba suuremat häälteenamust.

2. Liikmesriik võib sätestada, et kui esindatud on vähemalt pool SE märgitud kapitalist, piisab lõikes 1 nimetatud häälte lihtenamusest.

3. SE põhikirja muudatused avaldatakse artikli 13 kohaselt.

Artikkel 60

1. Kui SE-l on kaht või enamat liiki aktsiad, võtavad kõik otsused üldkoosolekul vastu eraldi hääletuste alusel igat liiki aktsiate omanikud, kelle õigusi see otsus mõjutab.

2. Kui üldkoosoleku otsus nõuab artikli 59 lõigetes 1 või 2 täpsustatud häälteenamust, nõutakse seda enamust ka iga otsuse puhul, mis võetakse vastu selliste eri liiki aktsiate omanike hääletusel, keda see otsus mõjutab.

IV JAOTIS

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE JA KONSOLIDEERITUD ARUANNE

Artikkel 61

Vastavalt artiklile 62 reguleerivad eeskirjad, mida SE registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguse alusel kohaldatakse aktsiaseltside suhtes, SE raamatupidamise aastaaruande ja vajaduse korral konsolideeritud aruande koostamist, kaasa arvatud kaasnev iga-aastane aruanne ning raamatupidamisaruande auditeerimine ja avaldamine.

Artikkel 62

1. SEd, mis on krediidi- või finantsasutus, reguleerivad tema registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) [9] rakendamiseks sätestatud eeskirjad raamatupidamise aastaaruannete ja vajaduse korral konsolideeritud aruannete osas, kaasa arvatud kaasnev iga-aastane aruanne ning raamatupidamisaruande auditeerimine ja avaldamine.

2. SEd, mis on kindlustusselts, reguleerivad tema registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguses nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/674/EMÜ (kindlustusseltside raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete kohta) [10] rakendamiseks sätestatud eeskirjad raamatupidamise aastaaruannete ja vajaduse korral konsolideeritud aruannete osas, kaasa arvatud kaasnev iga-aastane aruanne ning raamatupidamisaruande auditeerimine ja avaldamine.

V JAOTIS

LÕPETAMINE, LIKVIDEERIMINE, MAKSEJÕUETUS JA MAKSETE PEATAMINE

Artikkel 63

Lõpetamise, likvideerimise, maksejõuetuse, maksete peatamise ja samalaadsete menetluste puhul reguleerivad SEd sätted, mida kohaldatakse tema registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud aktsiaseltsi suhtes, kaasa arvatud üldkoosolekul otsuste tegemist käsitlevad sätted.

Artikkel 64

1. Kui SE ei vasta enam artiklis 7 ettenähtud nõuetele, võtab SE registrijärgse asukoha liikmesriik asjakohased meetmed, et kohustada SEd lahendama oma olukord konkreetse tähtaja jooksul kas:

a) asutades uuesti oma peakontori liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht, või

b) muutes oma registrijärgset asukoha artiklis 8 sätestatud korras.

2. SE registrijärgse asukoha liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et SE, kes ei lahenda oma olukorda vastavalt lõikele 1, likvideeritakse.

3. SE registrijärgse asukoha liikmesriik kehtestab õiguskaitsevahendi, kui on kindlaks tehtud artikli 7 rikkumine. Selle õiguskaitsevahendi abil saab peatada lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlused.

4. Kui ametisutuse või mõne huvitatud isiku algatusel tehakse kindlaks, et SE peakontor asub artikli 7 vastaselt mõne muu liikmesriigi territooriumil, teatavad selle liikmesriigi asutused sellest viivitamata SE registrijärgse asukoha liikmesriigile.

Artikkel 65

Piiramata täiendavat avaldamist nõudvate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, avaldatakse lõpetamise, likvideerimise, maksujõuetuse või maksete peatamise algatamine ja lõpetamine ning iga tegevuse jätkamise otsus artikli 13 kohaselt.

Artikkel 66

1. SE võib ümber kujundada aktsiaseltsiks, mida reguleerib tema registrijärgse asukoha liikmesriigi õigus. Ümberkujundamise otsust ei või teha enne kahe aasta möödumist SE registrisse kandmisest või enne kui kaks esimest raamatupidamise aastaaruannet on kinnitatud.

2. SE ümberkujundamine aktsiaseltsiks ei too kaasa äriühingu lõpetamist või uue juriidilise isiku asutamist.

3. SE juht- või haldusorgan koostab heakskiitmata ümberkujundamislepingu ning aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse ümberkujundamise juriidilisi ja majanduslikke aspekte ning näidatakse aktsiaseltsi vormi võtmise mõju aktsionäridele ja töötajatele.

4. Heakskiitmata ümberkujundamisleping avaldatakse iga liikmesriigi õiguses vastavalt direktiivi 68/151/EMÜ artiklile 3 ettenähtud korras vähemalt üks kuu enne selle otsustamiseks kokkukutsutud üldkoosolekut.

5. Enne lõikes 6 nimetatud üldkoosolekut tõendavad üks või mitu sõltumatut eksperti, kelle direktiivi 78/855/EMÜ artikli 10 rakendamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusnormide kohaselt määrab või kiidab heaks aktsiaseltsiks ümber kujundatavat SEd reguleeriva liikmesriigi kohus või haldusasutus, et äriühingu vara on vähemalt võrdne tema kapitaliga.

6. SE üldkoosolek kiidab heaks ümberkujundamislepingu koos aktsiaseltsi kinnitatud põhikirjaga. Üldkoosoleku otsus võetakse vastu direktiivi 78/855/EMÜ artikli 7 rakendamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusnormide kohaselt.

VI JAGU

LISA- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 67

1. Juhul ja seni, kui liikmesriigi suhtes ei kohaldata majandus- ja rahaliidu (EMU) kolmandat etappi, võib liikmesriik kohaldada tema territooriumil asuvate SEde kapitali vääringu suhtes neidsamu õigusnorme, mida kohaldatakse tema õigusaktidega reguleeritud aktsiaseltside suhtes. SE võib igal juhul väljendada oma kapitali ka eurodes. Sel juhul on riigi vääringu ja euro konverteerimiskurss SE asutamisele eelnenud kuu viimase päeva kurss.

2. Juhul ja seni, kui SE registrijärgse asukoha liikmesriigi suhtes ei kohaldata EMU kolmandat etappi, võib SE koostada ja avaldada oma raamatupidamise aastaaruanded ning vajaduse korral konsolideeritud aruanded eurodes. Liikmesriik võib nõuda, et SE raamatupidamise aastaaruanded ja vajaduse korral konsolideeritud aruanded koostataks ja avaldataks riigi vääringus samadel tingimustel, nagu on ette nähtud selle liikmesriigi õigusega reguleeritavate aktsiaseltside puhul. See ei piira SE lisavõimalust avaldada oma raamatupidamise aastaruanded ja vajaduse korral konsolideeritud aruanded eurodes vastavalt nõukogu 8. novembri 1990. aasta direktiivile 90/604/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 78/60/EMÜ raamatupidamise aastaaruannete kohta ja direktiivi 83/349/EMÜ konsolideeritud aruannete kohta väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele tehtavate erandite ja aruannete eküüdes avaldamise osas [11].

VII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 68

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vastu asjakohased õigusaktid.

2. Iga liikmesriik määrab artiklites 8, 25, 26, 54, 55 ja 64 nimetatud pädevad asutused. Liikmesriik teatab need komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 69

Komisjon edastab hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande määruse rakendamise kohta ja vajaduse korral muutmisettepanekud. Aruandes käsitletakse eelkõige, kas on asjakohane:

a) lubada SE peakontori ja registrijärgse asukoha asumist eri liikmesriikides;

b) laiendada ühinemise mõistet artikli 17 lõikes 2, et lubada ka muud liiki ühinemist, kui on määratletud direktiivi 78/855/EMÜ artikli 3 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 1;

c) läbi vaadata artikli 8 lõike 6 pädevusklausel, pidades silmas kõiki sätteid, mis võidakse lisada 1968. aasta Brüsseli konventsiooni või kõigi liikmesriikide või nõukogu poolt selle konventsiooni asendamiseks vastuvõetud õigusaktidesse;

d) lubada, et liikmesriigi poolt käesoleva määrusega antud õigust või käesoleva määruse toimimise tagamiseks vastuvõetud SEd käsitlevates õigusaktides lubatakse SE põhikirjas sätteid, mis erinevad neist õigusaktidest või täiendavad neid, isegi juhul, kui selliseid sätteid ei lubata selles liikmesriigis asuva aktsiaseltsi põhikirjas.

Artikkel 70

Käesolev määrus jõustub 8. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 8. oktoober 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Onkelinx

[1] EÜT C 263, 16.10.1989, lk 41 ja EÜT C 176, 8.7.1991, lk 1.

[2] 4. septembril 2001 esitatud arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 124, 21.5.1990, lk 34.

[4] EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22

[5] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[6] EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[7] EÜT L 295, 20.10.1978, lk 36. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[8] 13. detsembri 1976. aasta teine nõukogu direktiiv 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid nõuavad nii aktsionäride kui ka kolmandate isikute huvide kaitseks aktsiaseltside asutamisel EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutena ning nende kapitali säilitamisel ja muutmisel, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[9] EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1.

[10] EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7.

[11] EÜT L 317, 16.11.1990, lk 57.

--------------------------------------------------

I LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 1 NIMETATUD AKTSIASELTSID

BELGIA:

la société anonymede naamloze vennootschap

TAANI:

aktieselskaber

SAKSAMAA:

die Aktiengesellschaft

KREEKA:

ανώνυμη εταιρία

HISPAANIA:

la sociedad anónima

PRANTSUSMAA:

la société anonyme

IIRIMAA:

public companies limited by shares

public companies limited by guarantee having a share capital

ITAALIA:

società per azioni

LUKSEMBURG:

la société anonyme

MADALMAAD:

de naamloze vennootschap

AUSTRIA:

die Aktiengesellschaft

PORTUGAL:

a sociedade anónima de responsabilidade limitada

SOOME:

julkinen osakeyhtiöpublikt aktiebolag

ROOTSI:

publikt aktiebolag

ÜHENDKUNINGRIIK:

public companies limited by shares

public companies limited by guarantee having a share capital

--------------------------------------------------

II LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 2 NIMETATUD AKTSIASELTSID JA OSAÜHINGUD

BELGIA:

,

la société privée à responsabilité limitéebesloten vennotschap met beperkte aansprakelijkheid

TAANI:

aktieselskaber,

anpartselskaber

SAKSAMAA:

die Aktiengesellschaft,

die Gesellschaft mit beschränkter Haftung

KREEKA:

ανώνυμη εταιρία

εταιρία περιορισμένης ευθύνης

HISPAANIA:

la sociedad anónima,

la sociedad de responsabilidad limitada

PRANTSUSMAA:

la société anonyme,

la société à responsabilité limitée

IIRIMAA:

public companies limited by shares,

public companies limited by guarantee having a share capital,

private companies limited by shares,

private companies limited by guarantee having a share capital

ITAALIA:

società per azioni,

società a responsabilità limitata

LUKSEMBURG:

la société anonyme,

la société à responsabilité limitée

MADALMAAD:

de naamloze vennootschap,

de besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid

AUSTRIA:

die Aktiengesellschaft,

die Gesellschaft mit beschränkter Haftung

PORTUGAL:

a sociedade anónima de responsabilidade limitada,

a sociedade por quotas de responsabilidade limitada

SOOME:

osakeyhtiö

aktiebolag

ROOTSI:

aktiebolag

ÜHENDKUNINGRIIK:

public companies limited by shares,

public companies limited by guarantee having a share capital,

private companies limited by shares,

private companies limited by guarantee having a share capital

--------------------------------------------------