32001L0012

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/12/EÜ,

26. veebruar 2001,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4] vastavalt lepituskomitees 22. novembril 2000 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/440/EMÜ [5] ühenduse raudteede arendamise kohta tuleks muuta, et võtta arvesse selle rakendamisel saadud kogemusi ja alates selle vastuvõtmisest raudteesektoris toimunud arengut ning tagada kõnealuse direktiivi eesmärkide saavutamine.

(2) Tuleb tagada infrastruktuuri õiglased ja mittediskrimineerivad kasutamisvõimalused, eraldades üksteisest teatavad olulised ülesanded ja/või moodustades kontrolli- ja rakendusülesandeid täitva reguleerimisorgani, samuti eraldades üksteisest kasumiaruande ja bilansi.

(3) Infrastruktuuri õiglased ja mittediskrimineerivad kasutamisvõimalused tuleb tagada ka ohutusega seotud ülesandeid üksteisest eraldades ja/või moodustades kontrolli- ja rakendusülesandeid täitva reguleerimisorgani. Igal juhul peavad raudtee-ettevõtjad osalema ohutusnormide rakendamises ja järelevalves, ilma seejuures kedagi diskrimineerimata.

(4) Nii nagu muude transpordiliikide puhul, tuleks ka infrastruktuuri kasutusõigusi laiendada paralleelselt nendega kaasnevate vajalike ühtlustamismeetmete rakendamisega.

(5) Kooskõlas siseturu väljakujundamise eesmärgiga, millega kaasneb kõikide ohutustingimustele vastavate litsentseeritud raudtee-ettevõtjate jaoks võimalus teenuseid osutada, tuleks kasutusõigusi laiendada kuni seitsmeaastase üleminekuaja jooksul raudtee-ettevõtjatele, kes on saanud litsentsi kaupade rahvusvahelisteks vedudeks teatavas võrgus, mida nimetatakse üleeuroopaliseks raudtee-kaubaveovõrguks, kusjuures kasutusõiguse hulka kuulub ka võimalus peamistes terminalides ja sadamates teenuseid kasutada ning neid osutada. Pärast üleminekuaega peaks üleeuroopaline raudtee-kaubaveovõrk katma kogu Euroopa raudteevõrku ja raudtee-ettevõtjatele tuleks anda õigus seda rahvusvahelisteks kaubavedudeks kasutada.

(6) Kasutamisõigus on tagatud litsentseeritud raudtee-ettevõtjatele, kes täidavad ohutustingimusi ja soovivad võrku kasutada, sõltumata nende kasutusviisist.

(7) Liikmesriigid võivad anda rahvusvaheliste teenustega tegelevatele rahvusvahelistele rühmitustele ja üleeuroopalise raudtee-kaubaveovõrgu piires rahvusvaheliste kaubaveoteenustega tegelevatele raudtee-ettevõtjatele kasutusõigused, mis on laiemad kui rahvusvaheliste kombineeritud kaubavedudega tegelevatele raudtee-ettevõtjatele antud kasutusõigused. Selliste laiemate kasutusõiguste kasutamine võib olla piiratud raudtee-ettevõtjatega, kes on litsentseeritud liikmesriigis, kus antakse samalaadseid kasutusõigusi, tingimusel et selline piirang on kooskõlas asutamislepinguga.

(8) Infrastruktuuri tõhusa majandamise soodustamiseks kooskõlas avaliku huviga tuleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele anda riigist eraldi seisev staatus ja vabadus majandada oma siseasju ning liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid raudtee-infrastruktuuri arendamiseks ja ohutuks kasutamiseks.

(9) Reisijate ja kaupade veoteenuste tõhusa korralduse soodustamiseks ja nende rahastamise, sealhulgas kõikide riigi tasutud rahaliste hüvitiste või kogu riigi antud abi läbipaistvuse tagamiseks tuleb reisijate ja kaupade veoteenuste raamatupidamisarvestused teineteisest eraldada.

(10) Tuleb rakendada teatav arv meetmeid, et parandada järelevalvet raudteesektori ja turu arengu üle, hinnata vastuvõetud meetmete toimet ja analüüsida komisjoni kavandatud meetmete mõju.

(11) Tuleks luua organid, kes on piisavalt sõltumatud, et reguleerida konkurentsi raudteeteenuste turul, kui kõnealust ülesannet täitvad üksused puuduvad.

(12) Komisjon peaks andma aru käesoleva direktiivi rakendamise kohta ja tegema asjakohaseid ettepanekuid.

(13) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ [6], millega kehtestatakse komisjoni rakendamisvolituste kasutamise kord.

(14) Tuleb rakendada konkreetseid meetmeid, et võtta arvesse teatavate liikmesriikide konkreetset geopoliitilist ja geograafilist olukorda ja eri liikmesriikide raudteesektori erinevat korraldust ning et tagada siseturu terviklikkus.

(15) Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgi ei ole käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on arendada ühenduse raudteid, võimalik liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutada, pidades silmas vajadust tagada õiglased ja mittediskrimineerivad infrastruktuuri kasutusvõimalused ja võttes arvesse raudteevõrkude oluliste komponentide töö selgelt rahvusvahelist mõõdet, ja seega on nimetatud eesmärgid kooskõlastatud riikideülese tegevuse vajalikkuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Käesolev direktiiv kehtib üksnes ulatuses, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(16) Seepärast tuleks direktiivi 91/440/EMÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/440/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1) I jaotise pealkiri asendatakse järgmisega: "Kohaldamisala ja määratlused";

2) artikkel 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

"3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kelle rongiliiklus piirdub üksnes pendelrongiteenuste osutamisega maanteesõidukitele La Manche'i tunneli kaudu, välja arvatud artikli 6 lõige 1, artikkel 10 ja artikkel 10a.";

4) artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) esimene ja teine taane asendatakse järgmisega:

raudtee-ettevõtja kõik vastavalt kohaldatavatele ühenduse õigusaktidele litsentseeritud riigi osalusega äriühingud või eraõiguslikud ettevõtjad, kelle peamine tegevusala on osutada kaupade ja/või reisijate raudteeveo teenuseid ja kes on kohustatud tagama veduriteenuse; mõiste hõlmab ka üksnes veduriteenust osutavaid ettevõtjaid;

raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja organ või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri rajamise ja hooldamise eest. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesannete hulka võib kuuluda ka infrastruktuuri kontrolli- ja ohutussüsteemide majandamine. Need raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesanded, mis on seotud võrguga või võrgu osaga, võib delegeerida erinevatele organitele või ettevõtjatele";

b) neljanda taande järele lisatakse järgmine taane:

rahvusvaheline kaubaveoteenus veoteenused, mille puhul rong ületab vähemalt ühe liikmesriigi piiri; rong võib olla teisega haagitud või jagatud vaguniteks ja selle eri vagunitel võib olla erinev päritolu ja sihtkoht, tingimusel et kõik vagunid ületavad vähemalt ühe piiri";

5) II jaotise pealkiri asendatakse järgmisega: "Majandamise sõltumatus";

6) artikkel 4 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 4

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et seoses majandus-, haldus- ja sisekontrolliga haldus-, majandus- ja raamatupidamisküsimuste üle, oleks raudtee-ettevõtjatel sõltumatu staatus, mille kohaselt on eelkõige nende varad, eelarved ja raamatupidamisarvestus riigi omadest lahus.

2. Kuigi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab järgima liikmesriikide kehtestatud raamistikku ning konkreetseid maksustamis- ja kasutuseeskirju, vastutab ta oma majandus-, haldus- ja sisekontrolli eest;"

7) artikkel 6 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 6

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et äritegevuse kohta, mis on seotud raudtee-ettevõtjate osutatavate veoteenustega, ja äritegevuse kohta, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri majandamisega, koostatakse ja avaldatakse eraldi kasumiaruanded ja bilansid. Ühele nimetatud tegevusaladest makstud riiklikke vahendeid ei või teisele üle kanda.

Mõlema tegevusala raamatupidamises tuleb kõnealusest keelust kinni pidada.

2. Samuti võivad liikmesriigid ette näha, et kõnealune lahushoidmine nõuab, et ühes ettevõttes luuakse selgepiirilised osakonnad või et infrastruktuuri majandab eraldi seisev üksus.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et II lisas loetletud olulisimad ülesanded, millega määratletakse infrastruktuuri võrdne ja mittediskrimineeriv kasutamine, antakse organitele või äriühingutele, kes ise raudteeveoteenuseid ei osuta. Sõltumata organisatsioonilistest struktuuridest tuleb tõendada, et see eesmärk on saavutatud.

Liikmesriigid võivad siiski määrata raudtee-ettevõtjatele või muudele organitele maksude kogumise ja vastutuse raudteeinfrastruktuuri majandamise, näiteks investeeringute, hoolduse ja rahastamise eest.

4. Lõike 3 kohaldamise aluseks on komisjoni aruanne, mis tuleb koostada kooskõlas artikliga 10b ja esitada 15. märtsiks 2006.";

8) artikkel 7 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 7

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed oma siseriikliku raudteeinfrastruktuuri arendamiseks, võttes vajaduse korral arvesse ühenduse üldisi vajadusi.

2. Liikmesriigid tagavad, et nähakse ette ohutusnormid ja -eeskirjad, et veeremil ja raudtee-ettevõtjatel on vastavad tunnistused ja et õnnetusjuhtumeid uuritakse. Neid ülesandeid täidavad organid või ettevõtjad, kes ise raudteeveoteenuseid ei osuta ja kes on raudteeveoteenuseid osutavatest ettevõtjatest sõltumatud ning kes tagavad infrastruktuuri võrdsed ja mittediskrimineerivad kasutusvõimalused.

Raudtee-ettevõtjad kohaldavad kõnealuseid ohutusnorme ja -eeskirju. Kui liikmesriigid ei delegeeri rakendamist ja järelevalvet sõltumatutele organitele, võivad nad nõuda või lubada, et raudtee-ettevõtjad osalevad ohutusnormide ja -eeskirjade rakendamise ja järelevalve tagamisel, kindlustades siiski kõnealuste ülesannete erapooletu ja mittediskrimineeriva täitmise.

3. Samuti võivad liikmesriigid, võttes arvesse asutamislepingu artikleid 73, 87 ja 88, määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale eelkõige uute investeeringute katmiseks rahastamise, mis on kooskõlas tema ülesannete, suuruse ja finantsnõuetega.

4. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab riigi määratud üldise poliitika raames äriplaani, mis sisaldab investeerimis- ja rahastamiskavu. Äriplaani eesmärk on tagada infrastruktuuri optimaalne ja tõhus kasutamine ja arendamine ning kindlustada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalik rahaline tasakaal ja abivahendid.";

9) Artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Abi, mida liikmesriigid eraldavad käesolevas artiklis nimetatud võlgade kustutamiseks, antakse kooskõlas asutamislepingu artiklitega 73, 87 ja 88.";

10) artiklile 9 lisatakse järgmine lõige:

"4. Raudtee-ettevõtjad peavad koostama ja avaldama kasumiaruanded ning bilansi või aktivat ja passivat kajastavad aastaaruanded kauba raudtee-kaubaveoteenuste osutamisega seotud äritegevuse kohta. Sõitjateveoteenuse kui avaliku teenuse osutamiseks eraldatavad vahendid tuleb näidata eraldi asjaomases raamatupidamisarvestuses ja neid ei või üle kanda tegevusele, mis on seotud muude veoteenuste osutamisega või muu äritegevusega.";

11) artikkel 10 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 10

1. Rahvusvahelistele rühmitustele antakse infrastruktuuri kasutus- ja transiidiõigus nende raudtee-ettevõtjate asukohaliikmesriigis, kellest rühmitused koosnevad, samuti transiidiõigused muudes liikmesriikides selliste rahvusvaheliste teenuste puhul, mis toimuvad nende liikmesriikide vahel, kus asuvad kõnealuseid rühmitusi moodustavad ettevõtjad.

2. Artikli 2 kohaldamisalasse kuuluvatele raudtee-ettevõtjatel võimaldatakse võrdsetel tingimustel kasutada teiste liikmesriikide infrastruktuuri rahvusvaheliste kombineeritud kaubavedude korraldamiseks.

3. Artikli 2 kohaldamisalasse kuuluvatel raudtee-ettevõtjatel võimaldatakse võrdsetel tingimustel ja sõltumata nende tegutsemisviisist kasutada artikli 10 punktis a ja I lisas määratletud üleeuroopalist raudtee-kaubaveovõrku ja igal juhul pärast 15. märtsi 2008 kogu raudteevõrku rahvusvaheliste kaubaveoteenuste osutamiseks.

4. Komisjon kontrollib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel käesoleva artikli kohaldamist ja rakendamist konkreetsel juhul ning teeb kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest ja pärast artikli 11a lõikes 2 nimetatud komiteega konsulteerimist otsuse, kas kõnealuse meetme kohaldamist võib jätkata. Komisjon edastab oma otsuse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele.

Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaldamist, võib iga liikmesriik suunata komisjoni otsuse ühe kuu jooksul nõukogule. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha erandolukorras ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

5. Kõik lõigete 1, 2 ja 3 alusel raudteeveoteenuseid osutavad raudtee-ettevõtjad sõlmivad kasutatud raudteeinfrastruktuuri majandavate ettevõtjatega vajalikud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud haldus-, tehnilised ja finantslepingud, et reguleerida kõnealuste vedudega seotud liiklust ja ohutusküsimusi. Selliseid kokkuleppeid reguleerivad tingimused ei või kedagi diskrimineerida ja vajaduse korral peavad need olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001 aasta direktiiviga 2001/14/EÜ, mis käsitleb raudteeinfrastruktuuri mahtude jaotamist, maksude kehtestamist raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest ja ohutustunnistuste andmist [7].

6. Kõikidel raudtee-ettevõtjatel peab kedagi diskrimineerimata olema võimalus kasutada ja osutada rohkem kui üht lõpptarbijat teenindavates või teenindada võivates terminalides ja sadamates lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud raudteetoimingutega seotud teenuseid rööbasteede kaudu ning raudtee-ettevõtjate taotlusi võib piirata üksnes juhul, kui leidub turutingimustele vastavaid ja teostatavaid alternatiivseid võimalusi.

7. Ilma et see piiraks konkurentsipoliitikat ja selle valdkonna eest vastutavaid institutsioone käsitlevate ühenduse ja siseriiklike määruste kohaldamist, jälgib direktiivi 2000/14/EÜ artikli 30 kohaselt moodustatud reguleeriv organ või mõni muu sama sõltumatu organ konkurentsi raudteeteenuste turul, sealhulgas raudtee-kaubaveo turul.

Kõnealune organ moodustatakse kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 30 lõikes 1 sätestatud eeskirjadega. Taotlejad või huvitatud isikud võivad esitada kõnealusele organile kaebuse, kui nad leiavad, et neid on koheldud ebaõiglaselt, neid on diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud. Reguleeriv organ teeb kaebuse põhjal ja vajaduse korral omal algatusel võimalikult kiiresti otsuse asjakohaste meetmete kohta kõnealuste turgude negatiivsete arengute korrigeerimiseks. Et tagada vajalik kohtuliku järelevalve võimalus ja nõutav koostöö siseriiklike reguleerivate organite vahel, kohaldatakse sellistel juhtudel kõnealuse direktiivi artikli 30 lõiget 6 ja artiklit 31.

8. Kooskõlas artikliga 14, millega nähakse ette käesoleva direktiivi rakendamise aruanne, millele lisatakse sobivad ettepanekud ühenduse meetme rakendamise jätkamise kohta raudteeturu ja seda reguleeriva õigusraamistiku arendamiseks, ja igal juhul pärast 15. märtsi 2008 laiendatakse artiklis 10a ja I lisas määratletud üleeuroopalist raudtee-kaubaveovõrku, millega antakse artiklis 3 määratletud raudtee-ettevõtjatele võimalus rahvusvahelisteks kaubavedudeks, nii et see kataks kogu Euroopa raudteevõrku. Raudtee-ettevõtjatele tagatakse kogu võrgu piires ja õiglastel tingimustel kasutus- ja transiidivõimalus rahvusvahelisteks kaubavedudeks.";

12) V jaotisesse

"Raudteeinfrastruktuuri kasutusvõimalus"

lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 10a

1. Üleeuroopaline raudtee-kaubaveovõrk koosneb järgmistest komponentidest:

a) I lisas esitatud kaartidel toodud raudteeliinid;

b) vajaduse korral ümbersõiduliinid, eelkõige direktiivis 2000/14/EÜ nimetatud ülekoormatud infrastruktuuri ümbruses. Kui pakutakse selliseid liine, peab veo kestus võimaluste piires jääma samaks;

c) rohkem kui üht lõpptarbijat teenindavate või teenindada võivate terminalide ning muu infrastruktuuri, sealhulgas nendega seotud juurdeveoliinideni viivad rööbasteed;

d) I lisas loetletud sadamateni viivad rööbasteed, sealhulgas juurdeveoliinid.

2. Lõike 1 punktides c ja d nimetatud juurdeveoliinide pikkus marsruudi alguses või lõpus on 50 km või 20 % marsruudi pikkusest lõike 1 punktis a nimetatud raudteeliinidel, olenevalt sellest, kumb on pikem.

Belgia ja Luksemburg kui võrdlemisi väikese või kontsentreeritud võrguga liikmesriigid võivad piirata juurdeveoliinide pikkust nii, et see oleks esimesel aastal alates 15 märtsist 2003 vähemalt 20 kilomeetrit ja kuni teise aasta lõpuni vähemalt 40 kilomeetrit.";

13) V jaotise "Raudteeinfrastruktuuri kasutusvõimalus" järele lisatakse järgmine jaotis:

"Va JAOTIS

Komisjoni järelevalvekohustus

Artikkel 10b

1. Hiljemalt 15. septembriks 2001 teeb komisjon vajalikud korraldused järelevalveks Euroopa raudteevedude tehniliste ja majandustingimuste ning turu arengute üle. Komisjon tagab piisavad ressursid kõnealuse sektori tulemuslikuks järelevalveks.

2. Sellega seoses kaasab komisjon liikmesriikide ja asjaomaste sektorite esindajad, sealhulgas kasutajad, et neil oleks võimalik paremini jälgida raudteesektori ja turu arengut, hinnata võetud meetmete mõju ja analüüsida komisjoni kavandatud meetmete mõju.

3. Komisjon jälgib võrkude kasutust ja eelkõige järgmiste raudteesektori raamtingimuste arengut: infrastruktuuride kasutustasu, läbilaskevõime, ohutuseeskirjad ja -tunnistused ning harmoneerimise taseme areng. Komisjon tagab asjaomaste reguleerivate organite ja liikmesriikide aktiivse koostöö.

4. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru järgmistes küsimustes:

a) siseturu ja raudteeteenuste areng;

b) raamtingimused;

c) üleeuroopalise raudtee-kaubaveovõrgu olukord;

d) kasutusõiguste rakendamine;

e) takistused tõhusamate raudteeteenuste osutamiseks;

f) infrastruktuuri piirangud ja

g) vajadus õigusaktide järele."

14) artikkel 11 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 11

1. Liikmesriigid võivad juhtida komisjoni tähelepanu kõikidele käesoleva direktiivi rakendamisega seotud küsimustele. Asjakohased otsused võetakse vastu artikli 11a lõikes 2 nimetatud nõuandemenetlust rakendades.

2. Lisade kohandamiseks vajalikud muudatused võetakse vastu artikli 11a lõikes 3 nimetatud regulatiivkomitee menetlust rakendades.";

15) lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 11a

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra."

16) artikkel 14 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 14

15. märtsiks 2005 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele, regioonide komiteele ja nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise aruande, millele lisatakse sobivad ettepanekud ühenduse meetme rakendamise jätkamise kohta raudteeturu ja seda reguleeriva õigusraamistiku arendamiseks.";

17) lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 14a

1. Viie aasta jooksul alates 15. märtsist 2003 ei pruugi järgmised liikmesriigid:

- Iirimaa kui liikmesriik, mis asub saarel ja millel on raudteeühendus ainult ühe muu liikmesriigiga,

- Ühendkuningriik Põhja-Iirimaa osas samadel alustel ja

- Kreeka kui liikmesriik, millel ei ole ühegi liikmesriigiga otsest raudteeühendust,

kohaldada nõuet anda sõltumatule organile ülesanded määrata infrastruktuuri võrdne ja mittediskrimineeriv kasutamine, nagu on ette nähtud artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus, ja artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud ülesanded, kui nimetatud artiklid kohustavad liikmesriike looma sõltumatuid organeid kõnealustes artiklites nimetatud ülesannete täitmiseks.

2. Siiski, kui:

a) üks või mitu direktiivi 95/18/EÜ artikli 4 kohaselt litsentseeritud raudtee-ettevõtjat või Iirimaa ja Põhja-Iirimaa puhul mujal litsentseeritud raudtee-ettevõtja esitab ametliku taotluse osutada konkureerivaid raudtee-teenuseid Iirimaa, Põhja-Iirimaa või Kreeka territooriumil, territooriumile või territooriumilt, otsustatakse selle erandi kohaldamise jätkamine kooskõlas artikli 11a lõikes 2 nimetatud nõuandemenetlusega; või

b) Iirimaal, Põhja-Iirimaal või Kreekas raudteeteenuseid osutav raudtee-ettevõtja esitab ametliku taotluse osutada raudteeteenuseid mõne muu liikmesriigi territooriumil, territooriumile või territooriumilt (Iirimaa puhul või Ühendkuningriigi puhul Põhja-Iirimaa osas või mõlema puhul mõni muu liikmesriik väljaspool nende territooriumi), lõikes 1 nimetatud erandit ei kohaldata.

Ühe aasta jooksul alates kas punktis a nimetatud ja artikli 11a lõikes 2 nimetatud nõuandemenetluse kohaselt vastuvõetud otsuse saamisest või punktis b nimetatud ametliku taotluse esitamisest võtavad asjaomased liikmesriigid (Iirimaa, Ühendkuningriik Põhja-Iirimaa osas või Kreeka) vastu õigusaktid lõikes 1 nimetatud artiklite rakendamiseks.

3. Lõikes 1 nimetatud erandit võib uuendada kuni viieaastaste perioodide kaupa. Hiljemalt 12 kuu jooksul enne erandi kehtivusaja möödumist võib sellist erandit kasutav liikmesriik esitada komisjonile taotluse erandi uuendamiseks. Taotlus peab olema põhjendatud. Komisjon vaatab taotluse läbi ja võtab vastu otsuse kooskõlas artikli 11a lõikes 2 nimetatud nõuandemenetlusega. Kõnealust nõuandemenetlust kohaldatakse kõikide taotlusega seotud otsuste suhtes.

Komisjon võtab otsuse tegemisel arvesse geopoliitilise olukorra arengut ja erandi uuendamist taotlenud liikmesriigi territooriumil, territooriumile või territooriumilt toimuvate raudteevedude arengut.

4. Luksemburg kui suhteliselt väikese raudteevõrguga liikmesriik ei pruugi kuni 31. augustini 2004 kohaldada nõuet anda sõltumatule organile ülesandeks määrata infrastruktuuri võrdne ja mittediskrimineeriv kasutamine, nagu on ette nähtud artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus, kui nimetatud artikkel kohustab liikmesriike looma sõltumatuid organeid kõnealuses artiklis nimetatud ülesannete täitmiseks."

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 15. märtsil 2003. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. veebruar 2001

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Lindh

[1] EÜT C 321, 20.10.1998, lk 6 ja EÜT C 116 E, 26.4.2000, lk 21.

[2] EÜT C 209, 22.7.1999, lk 22.

[3] EÜT C 57, 29.2.2000, lk 40.

[4] Euroopa Parlamendi 10. märtsi 1999. aasta arvamus (EÜT C 175, 21.6.1999, lk 115), kinnitatud 16. septembril 1999 (EÜT C 54, 25.2.2000, lk 56), nõukogu 28. märtsi 2000. aasta ühine seisukoht (EÜT C 288, 11.10.2000, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 5. juuli 2000. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 1. veebruari 2001. aasta otsus ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus.

[5] EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25.

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29.

--------------------------------------------------

I LISA

SADAMAD

BELGIE/BELGIQUE

Antwerpen/Anvers

Gent/Gand

Zeebrugge/Zeebruges

DANMARK

Ålborg

Århus

Esbjerg

Fredericia

København

Nyborg

Odense

DEUTSCHLAND

Brake

Bremen/Bremerhaven

Brunsbüttel

Cuxhaven

Emden

Hamburg

Kiel

Lübeck

Nordenham

Puttgarden

Rostock

Sassnitz

Wilhelmshaven

Wismar

ΕΛΛΑΣ

Αλεξανδρούπολις

Ελευσίνα

Πάτρα

Πειραιάς

Θεσσαλονίκη

Βόλος

ESPAÑA

Algeciras

Almería

Barcelona

Bilbao

Cartagena-Escombreras

Gijón

Huelva

Tarragona

Valencia

Vigo

FRANCE

Bayonne

Bordeaux

Boulogne

Calais

Cherbourg

Dunkerque

Fos-Marseille

La Rochelle

Le Havre

Nantes

Port-la-Nouvelle

Rouen

Sète

St-Nazaire

IRELAND

Cork

Dublin

ITALIA

Ancona

Bari

Brindisi

C. Vecchia

Genova

Gioia Tauro

La Spezia

Livorno

Napoli

Piombino

Ravenna

Salerno

Savona

Taranto

Trieste

Venezia

LUXEMBOURG

NEDERLAND

Amsterdam Zeehaven

Delfzijl/Eemshaven

Vlissingen

Rotterdam Zeehaven

Terneuzen

ÖSTERREICH

PORTUGAL

Leixões

Lisboa

Setúbal

Sines

SUOMI/FINLAND

Hamina

Hanko

Helsinki

Kemi

Kokkola

Kotka

Oulu

Pori

Rauma

Tornio

Turku

SVERIGE

Göteborg-Varberg

Helsingborg

Luleå

Malmö

Norrköping

Oxelösund

Stockholm

Trelleborg-Ystad

Umeå

UNITED KINGDOM

Kõik sadamad, millel on raudteeühendus.

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

Artikli 6 lõikes 3 nimetatud olulisimate ülesannete loetelu:

- ettevalmistustööd ja otsuste tegemine seoses raudtee-ettevõtete litsentseerimisega, sealhulgas üksiklitsentside andmine,

- otsuste tegemine seoses liinide eraldamisega, sealhulgas nii kasutatavuse määratlemine ja hindamine kui ka individuaalsete rongiliinide eraldamine,

- otsuste tegemine seoses infrastruktuuri kasutusmaksuga,

- järelevalve teatavate teenuste osutamiseks vajalike avaliku teenindamise kohustuste üle.

--------------------------------------------------