32001D0051

Nõukogu otsus,

20. detsember 2000,

millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001-2005)

(2001/51/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 13,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte on ühenduse õiguse oluline põhimõte ja selle kohaselt vastuvõetud direktiivide ja muude õigusaktidega on naiste olukorda märkimisväärselt parandatud.

(2) Ühenduse tasandi meetmete rakendamisel saadud kogemused on näidanud, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine tegelikkuses nõuab eri meetmete, eelkõige üksteise tugevdamiseks kavandatud seadusandlike ja praktiliste meetmete ühendamist. Kogemused on samuti näidanud, et ühenduse tööd selles valdkonnas tuleks jätkata, ühendades soolise mõõtme erimeetmetega. Lisaks sellele on kogemused näidanud, et mehed etendavad sugude võrdõiguslikkuse saavutamisel tähtsat osa.

(3) Struktuurse soolise diskrimineerimise püsimine, paljude naiste poolt kogetud kahe- või mitmekordne diskrimineerimine ning püsiv meeste ja naiste ebavõrdne kohtlemine õigustavad ühenduse tegevuse jätkamist ja tugevdamist selles valdkonnas ning uute meetodite ja lähenemisviiside kasutuselevõtmist.

(4) Euroopa Parlament on oma resolutsioonis meeste ja naiste võrdseid võimalusi käsitleva ühenduse keskmise tähtajaga tegevusprogrammi (1996–2000) [5] rakendamise kohta esitatud komisjoni vahearuande kohta kutsunud komisjoni üles esitama viienda tegevusprogrammi ettepanekut.

(5) Nõukogu rõhutas oma 22. oktoobri 1999. aasta järeldustes meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendava uue tegevusprogrammi tähtsust.

(6) Pekingis 15. septembril 1995 peetud neljandal naiste maailmakonverentsil võeti vastu deklaratsioon ja tegevusprogramm, milles kutsuti valitsusi, rahvusvahelist üldsust ja kodanikuühiskonda üles võtma meetmeid naiste diskrimineerimise likvideerimise ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tõkete kõrvaldamiseks. New Yorgis 5.–9. juunil 2000 ÜRO Peaassambleel toimunud järelkohtumise lõppdokumendis ja hinnangus (Peking + 5) kinnitati deklaratsioon ja tegevusprogramm ning tõhustati tegevust teatavates valdkondades. Samuti kinnitati veel kord tegevusprogrammi kiire ja täieliku rakendamise vajadust.

(7) Kõik liikmesriigid ja kandidaatriigid on alla kirjutanud ja ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta.

(8) Lissabonis 23. ja 24. märtsil 2000 ning Santa Maria da Feiras 19. ja 20. juunil 2000 peetud istungil pöördus Euroopa Ülemkogu komisjoni ja liikmesriikide poole, et need edendaksid kõiki võrdsete võimalustega seotud aspekte tööhõivepoliitikas, näiteks vähendades ametialast soolist eraldamist ja aidates töö- ja perekonnaelu paremini sobitada, eelkõige määratledes uued võrdleva hindamise kriteeriumid paremate lastehoiuteenuste pakkumiseks. Nõukogu kehtestas ka koguselisi eesmärke, muu hulgas naiste tööhõive suurendamise praeguselt 51 %-lt 60 %ni 2010. aastal.

(9) 29. juuni 2000. aasta resolutsioonis [6] rõhutas nõukogu, kui tähtis on meeste ja naiste tasakaalustatud osalemine perekonna- ja tööelus.

(10) Ühenduse uus meeste ja naiste võrdõiguslikkuse raamstrateegia hõlmab kõiki ühenduse toiminguid, mille eesmärk asutamislepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt on ebavõrdsuse kaotamine ja meeste ja naiste vahelise võrdsuse edendamine. Käesolevas otsuses määratakse kindlaks struktuur horisontaalsete ja koordineerivate toimingute tarvis, mis on vajalikud järjepidevuse tagamiseks ja koostoime arendamiseks seoses ühenduse raamstrateegia rakendamisega.

(11) Ühenduse tegevuse lisandväärtuse tugevdamiseks peaks komisjon koostöös liikmesriikidega tagama kõikidel tasanditel käesoleva otsuse ja kõikide muude asjakohaste ühenduse õigusaktide, poliitika ja meetmete, eelkõige koordineeritud tööhõivestrateegia, sotsiaalpoliitika, Euroopa Sotsiaalfondi, hariduse, kutsehariduse ja noorsoopoliitika meetmete järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse.

(12) Meetmete hulka, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamises keskset osa etendavate osalejate tegevusvõimalusi, peaksid kuuluma teabe, kogemuste ja parimate lahenduste vahetamise võrgud, sealhulgas liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi meeste ja naiste võrdsete võimalustega tegelevad komiteede võrk ja komisjoni ekspertidevõrk. Võrguliikmete koostoime edendamine peaks olema esmajärgulise tähtsusega ülesanne.

(13) On tähtis, et komisjon ja liikmesriigid püüavad tagada kõikide käesoleva programmi alusel avaldatud tekstide, juhiste ja pakkumiskutsete koostamise selges, lihtsas ja arusaadavas keeles.

(14) Kõikide ühenduse meetmete edukaks rakendamiseks tuleb nende tulemusi jälgida ja hinnata seatud eesmärkide alusel.

(15) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [7]

(16) Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingus nähakse ette tihedam sotsiaalkoostöö ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide (EFTA/EMP riikide) vahel. Lisaks sellele tuleks anda võimalus käesolevas programmis osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikidel Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavates assotsiatsiooninõukogude otsustes ettenähtud tingimuste kohaselt, samuti Küprosel, Maltal ja Türgil. Nende osalemine tuleks rahastada lisaassigneeringutega kõnealuste riikidega kokkulepitud korras.

(17) Töö, mida teevad muud rahvusvahelised organisatsioonid, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja Euroopa Nõukogu, on käesoleva programmi elluviimisel erilise tähtsusega.

(18) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe [8] punktis 34 määratletud võrdlussumma on lisatud käesolevasse otsusesse kogu programmi kehtivuse ajaks, ilma et see piiraks seejuures eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus määratletud volitusi.

(19) Kuna meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamiseks kavandatud ühenduse meetmete eesmärke ei saa üksikud liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest selleks on vaja mitmepoolseid partnerlussuhteid, riikidevahelist teabevahetust ja parimate lahenduste levitamist kogu ühenduses, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

Käesoleva otsusega kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2001 kuni 31. detsember 2005 ühenduse tegevusprogramm, edaspidi "programm". Programmi eesmärk on edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust eelkõige abi ja toetuse andmisega ühenduse raamstrateegiale.

Artikkel 2

Põhimõtted

1. Programm on üks meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse üldstrateegia rakendamiseks vajalikest vahenditest, mis hõlmab kogu ühenduse poliitikat ja tegevust, mille eesmärk on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse saavutamine, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitika ja naistele suunatud erimeetmed.

2. Programmiga koordineeritakse, toetatakse ja rahastatakse horisontaalseid toiminguid meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga hõlmatud sekkumisvaldkondades. Need sekkumisvaldkonnad on: majanduselu, võrdne osalemine ja esindatus, sotsiaalsed õigused, kodanikuühiskond, meeste ja naiste soorollid ja stereotüübid. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõte liidu laienemise protsessis ning soolise mõõtme põhimõte ühenduse välissuhetes ja arengukoostööpoliitikas peavad levima kõikidesse ühenduse raamstrateegiaga hõlmatud sekkumisvaldkondadesse.

Artikkel 3

Eesmärgid

Artiklis 2 nimetatud põhimõtete raames ja võttes vajaduse korral arvesse tulevast õigusloomet, on programmil järgmised eesmärgid:

a) edendada ja levitada meeste ja naiste võrdõiguslikkuse aluseks olevaid väärtusi ja tavasid;

b) parandada meeste ja naiste võrdõiguslikkusega seotud küsimuste, sealhulgas otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise ja naiste mitmekordse diskrimineerimise mõistmist, hinnates eelneva analüüsi abil tegevuspõhimõtete ja tavade tõhusust, jälgides nende rakendamist ja hinnates nende mõju;

c) arendada meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendajate valmisolekut sellega tõhusalt tegelda, eelkõige abi andmisega teabe ja parimate lahenduste vahetamiseks ning võrkude loomiseks ühenduse tasandil.

Artikkel 4

Ühenduse meetmed

1. Artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võib riikidevahelise tegevuse raames rakendada järgmisi ühenduse meetmeid:

a) teadlikkuse tõstmine, peamiselt ühenduse mõõtme rõhutamisega meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisel ja programmi tulemuste avalikustamisega, eelkõige väljaannete, kampaaniate ja ürituste abil;

b) meeste ja naiste võrdõiguslikkusega seotud tegurite ja tegevuspõhimõtete analüüs, sealhulgas statistika kogumine, uuringud, soolise mõju hindamine, vahendid ja mehhanismid, näitajate ja võrdleva hindamise kriteeriumide väljatöötamine ning tulemuste tõhus levitamine. Selle hulka kuulub ka võrdõiguslikkust käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamise ja kohaldamise järelevalve, kus hinnatakse õigusakte ja nende tegelikku kasutamist nende mõju hindamiseks;

c) riikidevaheline koostöö osapoolte vahel võrkude loomise ja kogemuste vahetamise edendamisega ühenduse tasandil.

2. Lõikes 1 kirjeldatud ühenduse meetmete rakendamise kord on sätestatud lisas.

Artikkel 5

Programmi rakendamine ja koostöö liikmesriikidega

1. Komisjon:

a) tagab programmi kuuluvate ühenduse meetmete rakendamise;

b) vahetab artiklis 7 nimetatud komitee liikmete ning ühenduse tasandi tööturu osapoolte ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega korrapäraselt arvamusi programmi rakendamise ja järelevalve ning poliitikaga seotud põhimõtteliste eesmärkide kohta. Sel eesmärgil annab komisjon valitsusvälistele organisatsioonidele ja tööturu osapooltele asjakohast teavet. Komisjon teeb need arvamused teatavaks nimetatud komiteele;

c) edendab aktiivset partnerlust ja dialoogi kõikide programmis osalevate partnerite vahel, muu hulgas selleks, et soodustada meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavat integreeritud ja koordineeritud lähenemisviisi.

2. Komisjon võtab koostöös liikmesriikidega meetmed, mis on vajalikud:

a) kõikide asjaomaste osaliste programmis osalemise edendamiseks;

b) programmi raames võetavate meetmete tulemuste levitamise tagamiseks;

c) asjakohase teabe andmiseks ning reklaami tegemise ja järelevalve tagamiseks seoses programmi raames toetatavate meetmetega.

Artikkel 6

Rakendussätted

1. Artikli 7 lõikes 2 nimetatud korralduskomitee menetluse kohaselt võetakse vastu järgmised käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis käsitlevad allpool loetletud küsimusi:

a) programmi rakendamise üldjuhised;

b) programmi kuuluvate meetmete rakendamise iga-aastane tööplaan;

c) ühenduse rahaline toetus;

d) aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi erinevate meetmete kaupa;

e) ühenduse toetust saavate meetmete valiku tegemise kord ja komisjoni esitatud esialgne nimekiri niisugust toetust saavatest meetmetest;

f) programmi järelevalve ja hindamise, eelkõige tasuvusega seotud alused, ning tulemuste levitamise kord.

2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud muude küsimustega, võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 7

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

4. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 8

Koostöö muude komiteedega

Käesoleva programmi järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse tagamiseks muude artiklis 9 nimetatud meetmete osas teavitab komisjon komiteed korrapäraselt muudest ühenduse meetmetest, mis aitavad edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust. Vajaduse korral organiseerib komisjon regulaarse ja struktureeritud koostöö selle komitee ja muude asjaomaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmetega tegelemiseks loodud järelevalvekomiteede vahel.

Artikkel 9

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi ja muude ühenduse asjakohaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmete üldise järjepidevuse eelkõige sellega, et kehtestab asjakohased mehhanismid ja vahendid, nagu soolise mõju hindamine, järelevalvevahendid ja võrdleva hindamise kriteeriumid, programmi toimingute ning nende toimingute koordineerimiseks, mis on eriti seotud naiste olukorra parandamisega ja mille hulka kuuluvad teaduse, tööhõive, diskrimineerimiskeelu, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise, tervishoiu, hariduse, koolituse, noorsoopoliitika, kultuuri, justiits- ja siseküsimuste ning ühenduse laienemise ja välissuhetega seotud asjakohased meetmed (kaasa arvatud ühenduse välistegevus inimõiguste alal).

2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad käesoleva programmi meetmete ja muude liidu ja ühenduse asjakohaste meetmete, näiteks DAPHNE, STOP, Phare ja MEDA programmide, sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise uuringute raamprogrammi, sotsiaalmeetmete kava ja ühenduse diskrimineerimise tõkestamise tegevusprogrammi (2001–2006) meetmete vahelise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse.

Programmis tuleb arvesse võtta erimeetmeid, millega toetatakse meeste ja naiste võrdset kohtlemist tööhõive alal, ja tööd, mida ühendus võib teha struktuurifondide juhtimisel, ühenduse algatuse EQUAL või tööhõivestrateegia tugevdamisel tehtavat koostööd edendavate meetmete alusel.

3. Liikmesriigid soodustavad ja teevad kõik endast oleneva, et tagada käesolevasse programmi kuuluvate toimingute ning riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil teostatavate toimingute järjepidevus ja vastastikune täiendavus.

Artikkel 10

EFTA/EMP riikide, assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, Küprose, Malta ja Türgi osalemine

Programmis võivad osaleda:

a) EFTA/EMP riigid Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel;

b) assotsieerunud Ida- ja Kesk-Euroopa riigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustes kehtestatud tingimustel;

c) Küpros, Malta ja Türgi, mida rahastatakse lisaassigneeringutest nende riikidega kokkulepitavas korras.

Artikkel 11

Rahastamine

1. Programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2001–2005 on 50 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 12

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon jälgib korrapäraselt programmi koostöös artiklis 7 nimetatud komiteega.

2. Komisjon annab programmile hinnangu programmi keskel ja lõpus sõltumatute ekspertide abiga. Hinnang antakse seoses artiklis 2 nimetatud eesmärkidega võetud meetmete asjakohasuse, tõhususe ja tasuvuse kohta. Hinnang antakse ka programmi mõjule tervikuna.

Hinnangus vaadeldakse käesoleva programmi raames rakendatavate ja muude asjakohaste ühenduse õigusaktide, poliitika ja tegevuse vastastikust täiendavust.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2003 hindamise vahearuande.

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2006 lõpliku hindamisaruande raamstrateegia ja programmi kohta.

5. Kõikides lõigetes 3 ja 4 nimetatud hindamisaruannetes viidatakse, millises ulatuses on rahalised vahendid kättesaadavad komisjonile, liikmesriikidele, riigiasutustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele.

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsember 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

É. Guigou

[1] EÜT C 337 E, 28.11.2000, lk 196.

[2] Arvamus on esitatud 15. novembril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] Arvamus on esitatud 28. novembril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] Arvamus on esitatud 23. oktoobril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[5] EÜT C 279, 1.10.1999, lk 88.

[6] EÜT C 218, 31.7.2000, lk 5.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

I. SEKKUMISVALDKONNAD

Kooskõlas artiklis 2 nimetatud põhimõtetega võib programmi tegevusvaldkonda kuuluda üks või mitu järgmist sekkumisvaldkonda ühendusele asutamislepinguga antud volituste piires.

1. Majanduselu

See valdkond käsitleb tööturul säilinud meeste ja naiste ebavõrdsust ning selle kõrvaldamise viise. Meetmete hulka kuuluvad naiste tööhõive suurendamine, naiste töötuse määra vähendamine ning abi naistele ja meestele töö- ja perekonnaelu sobitamisel.

Meeste ja naiste eraldamist tööturul, sealhulgas vertikaalne eraldamine (klaaslagi), ning soolisi palgaerinevusi, mis on artikli 9 lõikes 2 nimetatud ühenduse programmide peateema, võib programmi kaasata, kui programmiga hõlmatud eri valdkondade käsitlemisel tagatakse integreeritud lähenemisviis või kui meetmeid ei rahastata nimetatud programmidest.

2. Võrdne osalemine ja esindatus

See valdkond käsitleb naiste alaesindatust otsuseid tegevates organites. Meetmete hulka kuuluvad strateegiate ja vahendite vastuvõtmine, mis edendavad naiste osalemist poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete otsuste tegemisel kõikidel tasanditel, kaasa arvatud välissuhete ja arengukoostööga seotud toimingud (näiteks naiste osalemine rahvusvaheliste ülesannete täitmisel).

3. Sotsiaalsed õigused

Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tuleb tõhusalt kohaldada kõikides poliitikavaldkondades, mis avaldavad mõju naiste igapäevaelule, nagu näiteks transport, rahvatervis ja muudel alustel toimuva diskrimineerimise vastane võitlus. Meetmeid koordineeritakse nende diskrimineerimise tõkestamist käsitlevate ühenduse tegevusprogrammidega ja muude asjaomaste tegevusprogrammidega. Nende eesmärk on parandada ühenduse õiguse kohaldamist eelkõige sotsiaalkaitse alal ning valdkondades, mis käsitlevad lapsehoolduspuhkust, rasedust ja emadust ning tööaega, ning leida teid ja vahendeid pere- ja tööelu hõlpsamaks sobitamiseks, eriti uute hindamisparameetrite kehtestamisega paremate lastehoiuteenuste ja vanurite hooldusteenuste pakkumise tarvis.

4. Kodanikuühiskond

See valdkond käsitleb naiste inimõiguste rakendamist. Meetmetega edendatakse naiste inimõiguste tunnustamist, võrdsetel võimalustel põhinevate õiguste rakendamist, soolise vägivalla ja naistega kauplemise vastase võitluse tugevdamist.

5. Soorollid ja stereotüübid

Sellesse valdkonda kuuluvad meeste ja naiste stereotüüpsed käsitlused ning vajadus muuta käitumist, suhtumist, norme ja väärtusi, et arvesse võtta meeste ja naiste ühiskondliku rolli arengut. Meetmetega käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, eelkõige haridus-, koolitus-, kultuuri-, teadus-, meedia-, noorsoo- ja spordipoliitikas.

II. PROGRAMMIS OSALEMINE

Käesolevas lisas kindlaks määratud rakendamistingimuste ja -korra kohaselt võivad programmis osaleda kõik sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses osalevad riigi- ja/või eraettevõtted, osalejad ja institutsioonid, eelkõige:

a) liikmesriigid,

b) kohalikud ja piirkondlikud asutused,

c) meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavad organid,

d) tööturu osapooled,

e) valitsusvälised organisatsioonid,

f) ülikoolid ja uurimisinstituudid,

g) siseriiklikud statistikaametid,

h) massiteabevahendid.

III. TEGEVUSE LIIGID

Programmiga võib toetada järgmisi riikidevahelisi meetmeid.

Tegevusvaldkond 1 — Teadlikkuse tõstmine

1. Konverentside, seminaride ja ürituste korraldamine Euroopa tasandil.

2. Igaaastase laiaulatusliku üleeuroopalise ürituse korraldamine liikmesriikides ja artikli 10 kohaselt kandidaatriikides, mille teema on üks programmide esmatähtsatest eesmärkidest.

3. Üleeuroopaliste meediakampaaniate ja ürituste korraldamine riikidevahelise teabevahetuse toetamiseks ning parimate lahenduste kindlakstegemiseks ja levitamiseks, kaasa arvatud igaaastane auhind ettevõtetele, kes on tulemuslikult edendanud meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning võrdõiguslikkuse küsimused nähtavamaks teinud.

4. Materjalide avaldamine programmi tulemuste levitamiseks, sealhulgas parimate lahenduste näiteid tutvustava kodulehekülje loomine, kus on koht ideedevahetuseks ja andmebaas riikidevahelises vahetuses osaleda võivatest partneritest ning Interneti lingid liikmesriikide vastavatele kodulehekülgedele.

5. Riikidevaheliste algatuste elluviimine, näiteks nõupidamised, seminarid või kampaaniad, mille konkreetsed teemad kiidetakse igal aastal heaks pärast arutelu artiklis 7 nimetatud komiteega. Nende toimingute eesmärk on toetada ja parandada meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevate riiklike meetmete koostoimet ja lisada neile ühenduse tasandil uut väärtust.

6. Meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse õiguse kohaldamist ja toetamist käsitlevate seminaride ja teabe levitamise korraldamine, kus erilist tähelepanu pööratakse kandidaatriikide vajadustele ja nõudmistele.

Tegevusvaldkond 2 — Analüüsimine ja hindamine

1. Sugupoolte ja võimaluse korral vanuse kaupa esitatud võrreldava statistika ning meeste ja naiste olukorda erinevates tegevusvaldkondades käsitlevate statistiliste ridade väljatöötamine ja levitamine.

2. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tegevuspõhimõtete ja nende praktilise kasutamise tõhususe hindamise metoodika ja näitajate väljatöötamine ja levitamine (võrdlev hindamine).

3. Analüüsitakse naiste olukorda tööturul, võrdsust käsitlevate õigusaktide rakendamist liikmesriikides, sotsiaalse kaitse ja maksustamise mõju naistele ja meestele ning naiste otsustamise tasandile juurdepääsu suurendamist ning levitatakse saadud tulemusi ja kogemusi.

4. Viimase aja teabe ja kogemuste kogumine, hindamine ja levitamine, mis on seotud edukate algatuste, meetodite ja võtetega naiste kujutamisel massiteabevahendites, sealhulgas sooliste stereotüüpide kummutamine ning meeste ja naiste positiivne ja mitmekesine kujutamine massiteabevahendites.

5. Aastaaruande avaldamine meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta liidus, sealhulgas edusammud võrdleva hindamise kriteeriumide saavutamisel ja saavutatud tulemuste hindamine.

6. Sihtvaldkondade temaatiliste uuringute korraldamine ning tulemuste levitamine liikmesriikides ja kandidaatriikides kasutatud lähenemisviiside võrdlemise ja vastandamise teel.

7. Teostatavusuuringus analüüsitakse Euroopa sugupoolteinstituudi loomise eeltingimusi.

Selle valdkonna meetmete rakendamisel tagab komisjon nende järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse eriti komisjoni teenistuste või Euroopa asutuste, eelkõige Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) tegevusega.

Tegevusvaldkond 3 — Tegevuspädevuse tugevdamine

Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamises keskset osa etendavate osalejate pädevuse ja tõhususe parandamiseks võib toetada järgmisi meetmeid.

Riikidevaheline vahetustegevus, milles on osalejaid vähemalt kolmest liikmesriigist, millesse kuulub teabe edastamine, saadud kogemuste ja parimate lahenduste vahetamine. Neid meetmeid võivad rakendada valitsusvälised organisatsioonid või Euroopa tasandi tööturu osapooled ning piirkondlike või kohalike asutuste ja organisatsioonide võrgud, kelle tegevuse eesmärk on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine.

Need meetmed võivad sisaldada valitud teemadega seotud protsesside, meetodite ja vahendite tõhususe võrdlust, parimate lahenduste vastastikust vahendamist ja rakendamist, personali vahetamist, toodete, protsesside, strateegia ja metoodika ühist arendamist, parimatele lahendustele vastavate meetodite, vahendite ja protsesside kohandamist erinevate tingimustega ja/või tulemuste levitamist, mainet ja teadlikkust tõstvate materjalide tootmist ja ürituste korraldamist.

IV. TOETUSTAOTLUSTE ESITAMINE

Tegevusvaldkond 1 Selle valdkonna meetmed 2, 3 ja 4 rakendatakse avaliku pakkumismenetluse kaudu. Meetmeid 5 ja 6, mida rakendavad liikmesriikide asutused või meeste ja naiste võrdõiguslikkusega tegelevad organid, võib subsideerida liikmesriikidele adresseeritud piiratud pakkumismenetluse kaudu.

Tegevusvaldkond 2 Selle valdkonna meetmed rakendab komisjon, tavaliselt pakkumismenetluse kaudu. Meede 1 rakendatakse asjakohase Eurostati menetluse kohaselt.

Tegevusvaldkond 3 Meede 3 rakendatakse komisjoni organiseeritud avaliku pakkumismenetluse kaudu ja komisjon vaatab tehtud pakkumised hoolikalt läbi. Meetmeid võivad rakendada valitsusvälised organisatsioonid või Euroopa tasandi tööturu osapooled, riikidevahelised piirkondlike ja kohalike asutuste võrgud või riikidevahelised organisatsioonide võrgud, kelle tegevuse eesmärk on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine.

V. MEETMETE ELLUVIIMINE

1. Võetavaid meetmeid võib rahastada pakkumiskutsete alusel sõlmitud teeninduslepingutega või subsiidiumidega, mida antakse ühiseks rahastamiseks koos muude allikatega. Viimasel juhul ei või komisjoni rahalise abi tase üldreeglina ületada 80 % abisaaja tegelikest kulutustest.

2. Programmi rakendamisel võib komisjon taotleda lisavahendeid, sealhulgas ekspertide kaasamist. Nende taotluste kohta tehakse otsus vahendite jaotamise pideva hindamise käigus.

3. Programmi elluviimisel võib komisjon kasutada komisjoni ja abisaaja ühistes huvides tehnilist ja/või haldusabi, mis on seotud kindlaksmääramise, ettevalmistamise, juhtimise, järelevalve, auditi ja kontrolliga.

4. Komisjon võib teha ka teavitamise, teabe avalikustamise ja levitamisega seotud toiminguid. Ta võib korraldada hindamisuuringuid ja organiseerida seminare, õpikodasid või muid ekspertide kokkusaamisi.

5. Komisjon koostab igaaastased tööplaanid, milles seatakse esmatähtsad eesmärgid ja võetavad meetmed. Lisaks sellele täpsustab ta korra ja kriteeriumid, mida tuleb programmi kuuluvate meetmete valikul ja rahastamisel järgida. Seejuures küsib ta artiklis 7 nimetatud komitee arvamust.

6. Võetud meetmed järgivad täielikult andmekaitse põhimõtteid.

--------------------------------------------------