32000L0008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/8/EÜ,

20. märts 2000,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/221/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste vedelkütusepaake ja tagumisi allasõidutõkkeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiiv 70/221/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste vedelkütusepaake ja tagumisi allasõidutõkkeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [4] on üks mitmest üksikdirektiivist EÜ tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta; [5] sellest tulenevalt kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ sätteid ja mõisteid, mis kehtivad sõidukite, sõidukisüsteemide, komponentide ja eraldi seadmestike puhul, direktiivi 70/221/EMÜ suhtes; direktiivi 70/221/EMÜ artikkel 1 on vaja kohandada direktiivi 70/156/EMÜ mõistetega.

(2) Tehnika arenguga kohandamiseks on soovitav kohandada direktiivi 70/221/EMÜ tehniliste nõuetega, mis on vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 34, mis käsitleb sõidukite tüübikinnitamist seoses tuleohu vältimisega, eriti plastist kütusepaake käsitlevate sätetega.

(3) Kütuse (eriti diisli) juhuslik voolamine teele on märkimisväärselt ohtlik kaherattaliste mootorsõidukite juhtidele ja jalgratturitele.

(4) Huvi gaaskütuste kasutamise vastu mootorsõidukites suureneb pidevalt, seda eelkõige keskkonnakaitselistel põhjustel; seepärast peaks tulevikus direktiiv 70/221/EMÜ sisaldama sätteid ka muude kütuste kui vedelkütuste paakide kohta; selleks tuleks direktiivi 70/221/EMÜ pealkirja ja reguleerimisala vastavalt muuta; gaaskütusepaakide tehnilised spetsifikatsioonid kehtestatakse nimetatud direktiivi järgnevate muudatustega.

(5) Järjest rohkem on hakatud originaalkütusepaake asendama suuremate lisakütusepaakidega ja paigaldama tüübikinnituseta lisakütusepaake; järelikult tuleks mootorsõidukiliikluses kõrge ohutustaseme säilitamiseks esimesel võimalusel sätestada vedel- ja gaaskütusepaakide kui eraldi seadmestike ühenduse tüübikinnitus.

(6) Euroopa Parlament ja nõukogu peavad vastu võtma kütusepaakidega seotud sätete muudatused; on otstarbekas, et tulevikus võetakse vastu muudatused, mis on vajalikud direktiivi 70/221/EMÜ kütusepaake käsitlevate tehniliste nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 sätestatud korras.

(7) Käesoleva direktiiviga tehtud muudatused käsitlevad eelkõige plastist kütusepaake; seetõttu ei ole vaja tunnistada kehtetuks direktiivi 70/221/EMÜ alusel antud olemasolevaid tüübikinnitusi ega keelata uute sõidukite müüki, registreerimist või kasutuselevõtmist, millel on selliste tüübikinnitustega metallist vedelkütusepaagid.

(8) Seoses kõnealuses sektoris kavandatud meetmete ulatuse ja mõjuga on sõiduki ühenduse tüübikinnituse eesmärgi saavutamiseks tarvis ja isegi möödapääsmatult vajalik võtta käesoleva direktiivi alusel ühenduse meetmed; liikmesriigid ei suuda üksi seda eesmärki saavutada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse direktiivi 70/221/EMÜ järgmiselt.

1. Pealkiri asendatakse järgmisega:

"Nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiiv mootorsõidukite ja nende haagiste kütusepaake ja tagumisi allasõidutõkkeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta."

2. Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 1

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "sõiduk" kõiki direktiivi 70/156/EMÜ II lisa punktis A määratletud mootorsõidukeid ja nende haagiseid."

3. Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Ükski liikmesriik ei või keelduda sõidukile EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest põhjustel, mis on seotud kütusepaagiga, kui sõiduk vastab käesoleva direktiivi kütusepaake käsitlevatele nõuetele."

4. Artikli 2a lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Ükski liikmesriik ei tohi sõiduki müügist, registreerimisest, kasutuselevõtmisest või kasutamisest keelduda või seda keelata põhjustel, mis on seotud kütusepaagiga, kui sõiduk vastab käesoleva direktiivi kütusepaake käsitlevatele nõuetele."

5. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 3

Mis tahes muudatused, mis on vajalikud lisade nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 ettenähtud korras."

6. Direktiivi 70/221/EMÜ lisade loetelu ja I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Alates 3. maist 2001 aktsepteerivad liikmesriigid direktiivi 70/221/EMÜ, muudetud käesoleva direktiiviga, nõuete täitmist direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 tähenduses.

2. Alates 3. maist 2002 liikmesriigid:

- ei anna enam EÜ tüübikinnitust vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 1 ja

- võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest

uuele sõidukitüübile kütusepaakidega seotud põhjustel, kui käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/221/EMÜ nõuded ei ole täidetud.

3. Alates 3. maist 2003 liikmesriigid:

- käsitlevad uute sõidukitega kaasasolevaid, vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ sätetele koostatud vastavustunnistusi kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel ja

- võivad keelata selliste uute sõidukite müügi, registreerimise või kasutuselevõtmise, millega ei ole kaasas direktiivile 70/156/EMÜ vastavat kehtivat vastavustunnistust, v.a juhtumid, kui tuginetakse selle direktiivi artikli 8 lõike 2 sätetele,

kütusepaakidega seotud põhjustel, kui käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/221/EMÜ nõuded on täitmata.

4. Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks metallist vedelkütusepaakidega sõidukitele ühtki varem antud tüübikinnitust ega takistata nende tüübikinnituste laiendamist selle direktiivi tingimuste kohaselt, mille alusel need esmalt välja anti.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 3. maid 2001 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. märts 2000

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Gama

[1] EÜT C 164, 29.5.1998, lk. 16.

[2] EÜT C 164, 29.5.1998, lk. 58.

[3] Euroopa Parlamendi 10. veebruari 1999. aasta arvamus (EÜT C 150, 28.5.1999, lk 168), nõukogu 12. juuli 1999. aasta ühine seisukoht (EÜT C 249, 1.9.1999, lk 25), Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 1999. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 76, 6.4.1970, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 97/19/EÜ (EÜT L 125, 16.5.1997, lk 1).

[5] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/91/EÜ (EÜT L 11, 16.1.1999, lk 25).

--------------------------------------------------

LISA

MUUDATUSED DIREKTIIVI 70/221/EMÜ LISADE LOETELUS JA I LISAS

Lisade loetelu

I lisaga seotud viited asendatakse järgmisega:

"I lisa: | Vedelkütusepaagid |

1. liide: | Tulepüsivuskatse |

2. liide: | Tulekindlate telliste mõõtmed ja tehnilised andmed |

3. liide: | Teatis |

4. liide: | EÜ tüübikinnitustunnistus" |

I lisa

I lisa asendatakse järgmisega:"

I LISA

VEDELKÜTUSEPAAGID

1. REGULEERIMISALA

1.1. Käesolevat lisa kohaldatakse sõidukite suhtes, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ.

2. MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

Sõidukitüüp seoses kütusepaakidega 2.1.1. paagi (paakide) ehitus, kuju, mõõtmed ja materjalid (metall/plast);

2.1.2. M1–kategooria sõidukite [1] puhul paagi (paakide) asukoht sõidukis niivõrd, kuivõrd sellel on negatiivne mõju käesoleva lisa punkti 5.10 nõuetele.

Sõitjateruum – ruum sõitjate mahutamiseks, mis piirneb katuse, põranda, külgseinte, uste, välisaknaklaaside, esivaheseina ja tagumise vaheseinaga.

Tühimass – sõidukorras oleva sõiduki mass, nagu see on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ I lisa punktis 2.6.

Paak – peamiselt sõiduki käivitamiseks kasutatava ja punktis 2.6 määratletud vedelkütuse hoidmiseks mõeldud paak (paagid) ilma lisaseadmeteta (täitetoru (kui tegemist on eraldi osaga)), täiteava, kork, mõõtur, ühendused mootoriga või sisemise ülerõhu kompenseerimiseks jne).

Paagi mahutavus – tootja määratletud paagi mahutavus.

Vedelkütus – mis normaalsetes keskkonnatingimustes on vedel.

3. EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Tootja esitab vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 lõikele 4 sõidukitüübi tüübikinnituse taotluse selle kütusepaakide suhtes.

3.2. Teatise näidis on esitatud 3. liites.

3.3. Tüübikatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada:

3.3.1. kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduk või sõiduki osad, mis on tüübikinnituskatsete eest vastutava tehnilise teenistuse arvates kinnituskatsete jaoks vajalikud;

3.3.2. plastpaagiga sõiduki puhul: seitse lisapaaki koos lisaseadmetega;

3.3.3. muust materjalist paagiga sõiduki puhul: kaks lisapaaki koos lisaseadmetega.

4. EÜ TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1. Kui asjaomased nõuded on täidetud, antakse EÜ tüübikinnitus direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 3 ning vajaduse korral artikli 4 lõike 4 kohaselt.

4.2. EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud 4. liites.

4.3. Igale kinnituse saanud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ VII lisale. Sama liikmesriik ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

5. SPETSIFIKATSIOONID

5.1. Paagid peavad olema korrosioonikindlad.

5.2. Kui paagid on varustatud kõigi lisaseadmetega, mis nende külge tavaliselt kinnitatakse, peavad need edukalt läbima vastavalt punktile 6.1 läbiviidud lekkekatsed, mille puhul suhteline siserõhk võrdub kahekordse tööülerõhuga, kuid mingil juhul ei ole ülerõhk väiksem kui 0,3 baari.

Sõidukite plastist paagid vastavad sellele nõudele, kui need on edukalt läbinud punktis 6.3.2 kirjeldatud katsed.

5.3. Igasugune ülerõhk ja mis tahes rõhk, mis ületab töörõhku, tuleb sobivate seadmetega (õhuavad, kaitseklapid jne) automaatselt kompenseerida.

5.4. Õhuavad peavad olema konstrueeritud nii, et tuleoht oleks välistatud. Eelkõige ei tohi kütus, mis võib välja voolata paagi (paakide) täitmisel, sattuda heitgaasisüsteemile. See juhitakse maapinnale.

5.5. Paak (paagid) ei tohi asuda sõitjateruumis ega sellega lahutamatult seotud ruumis ega moodustada seal külgnevat pinda (põrand, sein, vahesein).

5.6. Sõitjateruumi eraldamiseks paagist (paakidest) tuleb paigaldada vahesein. Vaheseinas võib olla avasid (nt juhtmete tarvis), kui need on seatud nii, et kütus ei saa tavalistes kasutamistingimustes vabalt voolata paagist (paakidest) sõitjateruumi või ruumi, mis on sellega lahutamatult seotud.

5.7. Iga paak peab olema kindlalt kinnitatud ja asuma nii, et normaalsetes kasutamistingimustes oleks tagatud mis tahes lekkiva kütuse voolamine paagist või selle lisaseadmetest maapinnale ja mitte sõitjateruumi.

5.8. Kütusepaagi täiteava ei tohi asuda sõitjate-, pagasi- ega mootoriruumis.

5.9. Sõiduki töötamisel ettenähtud tingimustes ei tohi kütus lekkida läbi kütusepaagi korgi ega läbi ülerõhu kompenseerimisseadmete. Kui sõiduk läheb ümber, on lubatud kütuse tilkumine kuni 30 grammi minutis; selle nõude täitmist tuleb kontrollida punktis 6.2 kirjeldatud katse käigus.

5.9.1. Kütusepaagi kork peab olema kinnitatud täitetoru külge: tihend peab jääma kindlalt oma kohale, sulgemisel peab kork sulguma tihedalt vastu tihendit ja täitetoru.

5.9.1.1. Punkti 5.9.1 nõuded loetakse täidetuks, kui sõiduk vastab direktiivi 70/220/EMÜ2 I lisa punkti 5.1.3 nõuetele, eeldusel et selle punkti kolmandas taandes loetletud näiteid ei kohaldata muudele sõidukitele kui M1-või N1-kategooria sõidukid. [2]

5.10. Paagid tuleb paigaldada nii, et need oleksid kaitstud tagajärgede eest, kui sõiduki esi- või tagaosa tabab löök; paagi lähedal ei või olla väljaulatuvaid osi, teravaid servi jne.

5.11. Kütusepaak ja täitetoru konstrueeritakse ja paigaldatakse sõidukile nii, et staatiliste elektrilaengute mis tahes kogunemine oleks välditud kogu pinna ulatuses. Vajaduse korral lahendatakse need hea elektrijuhi abil šassii metallosadel või mis tahes suuremal metallosal.

5.12. Lisaks sellele tuleb plastpaake katsetada vastavalt punktis 6.3 kehtestatud erikorrale.

6. KATSED

6.1. Hüdrauliline survekatse

Paagi siserõhu hüdraulilise katse puhul tuleb kasutada isoleeritud paaki koos kõigi lisaseadmetega. Paak peab olema täielikult täidetud süttimatu vedelikuga (nt vesi). Kõigi välisühenduste katkestamise järel tuleb läbi toruühenduse, mille kaudu kütus läheb mootorisse, rõhku tõsta järk-järgult suhtelise siserõhuni, mis võrdub kahekordse töörõhuga ja mille ülerõhk ei ole mingil juhul väiksem kui 0,3 baari, see peab kestma ühe minuti. Selle aja jooksul ei tohi paagi kest praguneda ega hakata lekkima; ent see võib pöördumatult deformeeruda.

6.2. Ümberminekukatse

6.2.1. Paak koos kõigi lisaseadmetega tuleb asetada katseseadmele nii, et see vastaks paigaldusviisile sellel sõidukil, mille jaoks paak on ette nähtud; sama kehtib ka siseülerõhu kompenseerimisseadmete kohta.

6.2.2. Katseseade pöörleb telje ümber, mis on sõiduki pikiteljega paralleelne.

6.2.3. Katsetamiseks kasutatakse paaki, mille mahust on kord 90 % ja siis 30 % täidetud süttimatu vedelikuga, mille tihedus ja viskoossus sarnaneb tavaliselt kasutatavale kütusele (võib kasutada vett).

6.2.4. Paak tuleb pöörata paigaldamisasendis 90o paremale. Paak peab olema selles asendis vähemalt viis minutit.

Seejärel tuleb paaki pöörata samas suunas veel 90o. Paak peab olema selles täielikult ümberpööratud asendis veel vähemalt viis minutit.

Paak tuleb pöörata tagasi tavaasendisse. Katsevedelik, mis ei ole õhutussüsteemist paaki tagasi voolanud, tuleb ära kuivatada ja vajaduse korral asendada.

Paaki tuleb pöörata 90o vastassuunas ning see tuleb jätta sellesse asendisse vähemalt viieks minutiks.

Paaki tuleb pöörata samas suunas veel 90o. Paak peab olema selles täielikult ümberpööratud asendis vähemalt viis minutit. Pärast tuleb paak pöörata tagasi tavaasendisse.

6.3. Plastist sõidukipaagi (sõidukipaakide) lisakatsed

6.3.1. Löögikindlus

6.3.1.1. Paak tuleb täies mahus täita vee-glükooli seguga või muu vedelikuga, millel on madal külmumispunkt ja mis ei muuda paagi materjali omadusi, ning seejärel viiakse läbi perforeerimiskatse.

6.3.1.2. Selle katse ajal peab paagi temperatuur olema 233 K ± 2 K (-40 °C ± 2 °C).

6.3.1.3. Katse jaoks tuleb kasutada löökpaindeteimi seadet. Löögiandja peab olema terasest ning püramiidikujuline, millel on ruudukujuline alus ja võrdkülgsete kolmnurkadega piiratud tahud, löögiandja alus ja servad on ümardatud 3 mm raadiusega. Pendli löögikese peab ühtima püramiidi raskuskeskmega; see peab olema pendli pöörlemisteljest 1 m kaugusel. Pendli kogumass peab olema 15 kg. Löögihetkel ei tohi pendli energia olla alla 30 Nm ning peab olema võimalikult lähedal sellele väärtusele.

6.3.1.4. Katsed tuleb teha paagi nendes punktides, mida loetakse laup- või tagant kokkupõrgete korral kõige ohustatumaks. Ohustatuks loetakse neid punkte, mis on kõige vähem kaitstud või mis on seoses paagi kuju või sõidukile paigaldamise viisiga kõige nõrgemad. Laborite valitud punktid tuleb katseprotokollis ära märkida.

6.3.1.5. Katse ajal hoiavad paaki kinni löögi vastasküljel või -külgedel olevad kinnitid. Katse tagajärjel ei tohi paak hakata lekkima.

6.3.1.6. Tootja valikul võib kõik katsed teha sama paagiga või iga katse ise paagiga.

6.3.2. Mehaaniline tugevus

Paaki tuleb lekkimise ja vormi jäikuse suhtes katsetada punktis 6.1 kirjeldatud tingimustel. Paak koos kõigi lisaseadmetega tuleb asetada katseseadmele nii, et see vastaks paigaldusviisile sellel sõidukil, mille jaoks paak on ette nähtud. Katsevedelikuna tuleb kasutada vett 326 K (53 °C) juures ning see peab paagi täielikult täitma. Paagis peab viie tunni jooksul olema suhteline siserõhk, mis temperatuuril 326 K ± 2 K (53 °C ± 2 °C) võrdub kahekordse töörõhuga ja mis mingil juhul ei ole väiksem kui 0,3 baari. Katse käigus ei tohi paak ega selle lisaseadmed praguneda ega hakata lekkima; ent need võivad pöördumatult deformeeruda.

6.3.3. Kütuse läbilaskvus

6.3.3.1. Kütuse läbilaskvuskatse jaoks kasutatav kütus peab olema direktiivi 70/220/EMÜ VIII lisas määratletud etalonkütus või kaubanduslik superkütus. Kui paak on konstrueeritud diiselmootoriga sõidukite tarvis, täidetakse see diislikütusega.

6.3.3.2. Enne katset tuleb 50 % paagi mahust täita katsevedelikuga ja hoida seda lahtiselt ümbritseva õhu temperatuuril 313 K ± 2 K (40 °C ± 2 °C), kuni kaalukadu ajaühikus muutub konstantseks.

6.3.3.3. Seejärel tuleb paak tühjendada ja täita uuesti 50 % selle mahust katsevedelikuga, sulgeda see õhukindlalt ja hoida temperatuuril 313 K ± 2 K (40 °C ± 2 °C). Kui paagi sisu on saavutanud katsetemperatuuri, tuleb rõhku reguleerida. Järgneval kaheksa nädala pikkusel katseperioodil määratakse kindlaks hajumisega seotud kaalukadu katseperioodil. Kütuse lubatud maksimaalne keskmine kaalukadu on 20 g 24 katsetunni kohta.

6.3.3.4. Kui hajumisega seotud kadu ületab punktis 6.3.3.3 nimetatud väärtuse, tuleb kirjeldatud katse teha sama paagiga uuesti ja määrata kindlaks hajumisega seotud kadu temperatuuril 296 K ± 2 K (23 °C ± 2 °C), kusjuures muud tingimused on samad. Nendel tingimustel ei või kadu ületada 10 g 24 tunni kohta.

6.3.4. Kütusekindlus

Pärast punktis 6.3.3 osutatud katset peab paak endiselt vastama punktides 6.3.1 ja 6.3.2 sätestatud nõuetele.

6.3.5. Tulepüsivus

Paak peab läbima järgmised katsed.

6.3.5.1. Paagini, mis on kinnitatud nagu sõidukile, ulatuvad kahe minuti jooksul leegid. Paagist ei tohi kütust lekkida.

6.3.5.2. Erinevate paakidega tuleb teha kolm katset, paagid on kütusega täidetud järgmiselt:

6.3.5.2.1. kui paak on konstrueeritud ottomootoriga või diiselmootoriga sõidukite tarvis, tuleb teha kolm katset paagiga, mis on täidetud superbensiiniga;

6.3.5.2.2. kui paak on konstrueeritud diiselmootoriga sõidukite tarvis, tuleb teha kolm katset paagiga, mis on täidetud diislikütusega;

6.3.5.2.3. iga katse puhul tuleb paak paigaldada katseseadmele, mis simuleerib võimalikult täpselt tegelikke paigaldustingimusi. Paagi kinnitusmeetod seadme külge peab vastama sõiduki asjaomasele spetsifikatsioonile. Tuleb võtta arvesse sõidukiosi, mis kaitsevad paaki ja selle lisaseadmeid leekide eest või mis mingil moel mõjutavad tule edasiliikumist, ning paagile paigaldatud erikomponente ja korke. Katse ajal peavad kõik avad olema suletud, kuid õhutussüsteem peab toimima. Vahetult enne katset tuleb paagi mahust 50 % täita kindlaksmääratud kütusega.

6.3.5.3. Paagini ulatuvad leegid saadakse müügiloleva ottomootori kütuse (edaspidi "kütus") põletamisega kausis. Kaussi kallatava kütuse kogusest peab piisama, et see leegitseks vabades põlemistingimustes kogu katseaja jooksul.

6.3.5.4. Kausi mõõtmed peavad olema sellised, et leegid ulatuksid kütusepaagi külgedeni. Seepärast peavad kausi horisontaalsuunalised mõõtmed olema paagi mõõtmetest vähemalt 20 cm, kuid mitte rohkem kui 50 cm suuremad. Kausi küljed ei tohi katse alguses olla kütusetasemest kõrgemal kui 8 cm.

6.3.5.5. Kütusega täidetud kauss tuleb asetada paagi alla nii, et kausi kütusetaseme ja paagi põhja vahel olev vahemaa vastaks tühimassiga sõiduki paagi ettenähtud kõrgusele maapinnast (vt punkt 2.3). Kaussi või katseseadet või mõlemaid peab saama vabalt liigutada.

6.3.5.6. Katse C-etapis tuleb kauss katta varjega, mis asetatakse kütusetaseme kohale 3 cm ± 1 cm kõrgusele. Varje peab olema tulekindlast materjalist ja vastama 2. liite nõuetele. Telliste vahel ei tohi olla vahesid ning need tuleb asetada kütusekausi kohale nii, et tellistes olevad augud ei oleks tõkestatud. Raami pikkus ja laius peavad olema kausi sisemõõtmetest 2 kuni 4 cm väiksemad, nii et raami ja kausi seinte vahel oleks 1 cm kuni 2 cm laiune ventilatsiooniava.

6.3.5.7. Kui katsed tehakse õues, tuleb panna tuulekaitse ning tuule kiirus kütusekausi kõrgusel ei tohi olla rohkem kui 2,5 km/h. Enne katset tuleb varjet soojendada temperatuurini 308 K ± 5 K (35 °C ± 5 °C). Tagamaks iga järgneva katse puhul samad katsetingimused võib tulekindlaid telliseid niisutada.

6.3.5.8. Katse peab koosnema neljast etapist (vt 1. liide).

6.3.5.8.1. A-etapp: Eelsoojendamine (joonis 1)

Kausis olev kütus tuleb süüdata vähemalt 3 m kaugusel katsetatavast paagist. Pärast 60 sekundilist eelsoojendamist tuleb kauss panna paagi alla.

6.3.5.8.2. B-etapp: Otsene kokkupuude leegiga (joonis 2)

Paak peab 60 sekundi jooksul puutuma kokku vabalt põleva kütuse leegiga.

6.3.5.8.3. C-etapp: Kaudne kokkupuude leegiga (joonis 3)

Kohe pärast B-etapi lõppu tuleb põleva kausi ja paagi vahele panna varje. Paak peab puutuma kokku summutatud leegiga veel 60 sekundit.

6.3.5.8.4. D-etapp: Katse lõpp (joonis 4)

Varjega kaetud põlev kauss viiakse tagasi algasendisse (A-etapp). Kui pärast katse lõppu paak põleb, tuleb tuli viivitamata kustutada.

6.3.5.9. Katsetulemused loetakse rahuldavaks, kui paagist ei leki vedelkütust.

6.3.6. Kõrge temperatuuri kindlus

6.3.6.1. Katsetel kasutatav seade peab vastama paagi sõidukile paigaldamise viisile, sealhulgas paagi õhutussüsteemile.

6.3.6.2. Paak, mille mahust 50 % on täidetud 293 K (20 °C) veega, peab olema tund aega ümbritseva õhu temperatuuril 368 K ± 2 K (95 °C ± 2 °C).

6.3.6.3. Katsetulemused loetakse rahuldavaks, kui pärast katset paak ei leki ega ole oluliselt deformeerunud.

6.3.7. Tähised kütusepaagil

6.3.7.1. Paagile peab olema kinnitatud tootja kaubanimi või kaubamärk; see peab olema paagil kustutamatult ja selgelt loetav, kui see on sõidukile paigaldatud.

7. TÜÜBIKINNITUSE MUUDATUSED

7.1. Vastavalt käesolevale direktiivile antud tüübikinnituste muudatuste puhul kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ artikli 5 sätteid.

8. TOODANGU VASTAVUS

8.1. Toodangu vastavust käsitlevad meetmed võetakse direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 10 sätestatud korras.

1. liide

TULEPÜSIVUSKATSE

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

2. liide

TULEKINDLATE TELLISTE MÕÕTMED JA TEHNILISED ANDMED

+++++ TIFF +++++

Tulepüsivus (Seger-Kegel) | SK 30 |

Al2O3 sisaldus | 30 kuni 33 % |

Poorsus (Po) | 20 kuni 22 mahuprotsenti |

Tihedus | 1900 kuni 2000 kg/m3 |

Kasulik augustatud pind | 44,18 % |

3. liide

+++++ TIFF +++++

4. liide

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

"

[1] Nagu see on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ II lisa A osas.

[2] EÜT L 76, 6.4.1970, lk. 1.

--------------------------------------------------