31999D0337

Nõukogu otsus,

26. aprill 1999,

mille kohaselt Euroopa Ühendus allkirjastab rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu

(1999/337/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 228 lõike 2 esimese lause ning lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et:

(1) ühenduse pädevuses on vastu võtta kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevaid meetmeid ja sõlmida lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

(2) ühendus on alla kirjutanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsioonile, mis kohustab rahvusvahelise üldsuse kõiki liikmeid tegema koostööd mere elusressursside kaitse ja majandamise vallas;

(3) ühendus on sõlminud kokkuleppe 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist;

(4) Vaikse ookeani idaosa tuunide ja delfiinide kaitset käsitleval 35. valitsustevahelisel kohtumisel 1998. aasta veebruaris võeti vastu rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitlev leping;

(5) lepingu eesmärk on vähendada aastaste piirmäärade kehtestamise kaudu järk-järgult delfiinide tahtmatut surmamist tuuni seinnoodapüügil Vaikse ookeani idaosas, kuni see probleem on täielikult kõrvaldatud, ning edendada lepinguga reguleeritava piirkonna tuunivarude pikaajalist säästlikku kasutamist;

(6) ühenduse kalurid püüavad lepinguga reguleeritava piirkonna tuunivarudest ning tõhus osalemine lepingu rakendamises on kooskõlas ühenduse huvidega; vastavalt kõnealuse lepingu XIV artiklile on Ameerika Troopikatuunide Komisjonil (IATTC) keskne koht lepingu rakendamise koordineerimisel ning IATTC raames võetakse vastu mitmed rakendusmeetmed; seetõttu on vaja, et ühendus ühineks üheaegselt nii lepingu kui IATTCga;

(7) leping on allakirjutamiseks avatud Washingtonis 15. maist 1998 kuni 14. maini 1999 sellistele riikidele, kes piirnevad lepinguga reguleeritava alaga, samuti riikidele või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes on IATTC liikmed või kelle laevad tegelevad tuunipüügiga lepinguga reguleeritavas piirkonnas ajavahemikus, mil leping on allakirjutamiseks avatud;

(8) lepingu allakirjutamine on esimene samm selles suunas, et ühendus saaks hiljem lepingu heaks kiita asutamislepinguga ettenähtud korras,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühendus allkirjastab rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu, mille ta peab heaks kiitma.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud ühenduse nimel lepingule alla kirjutama.

Luxembourg, 26. aprill 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Fischer

--------------------------------------------------

LISA

Rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitlev

Leping

PREAMBUL

KÄESOLEVA LEPINGU OSALISED,

OLLES TEADLIKUD, et 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsioonis (UNCLOS) sisalduvate rahvusvahelise õiguse sätete kohaselt on kõik riigid kohustatud iseseisvalt või koostöös teiste riikidega võtma meetmeid, mis on vajalikud mere elusressursside kaitse ja majandamise tagamiseks;

PIDADES SILMAS 1992. aasta Rio Keskkonna- ja Arengudeklaratsiooni põhimõtteid ning soovides rakendada 1995. aastal FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtteid ja nõudeid;

RÕHUTADES rahvusvahelise üldsuse poliitilist tahet aidata kaasa kalavarude kaitse ja majandamise meetmete tõhustamisele vastavalt 1993. aasta FAO konverentsil vastu võetud lepingule, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju;

VÕTTES ARVESSE, et ÜRO Peaassamblee 50. istungjärgul võeti resolutsiooni A/RES/50/24 kohaselt vastu kokkulepe 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkulepe piirialade kalavarude ja siirdekalade kohta);

KINNITADES 1992. aasta La Jolla kokkuleppes ja 1995. aasta Panama deklaratsioonis võetud kohustusi;

RÕHUTADES eesmärke, milleks on likvideerida delfiinide hukkumine tuuni seinnoodapüügil Vaikse ookeani idaosas, ning leida ökoloogiliselt tõhusad viisid suurte kulduim-tuunide püügiks, mis välistaksid delfiinide sattumise saagi hulka;

ARVESTADES tuunipüügi tähtsust lepinguosaliste riikide elanike toidu- ja sissetulekuallikana ning asjaolu, et kaitse- ja majandamismeetmed peavad olema kooskõlas nende vajadustega ja võtma arvesse kõnealuste meetmete majanduslikku ja sotsiaalset mõju;

TUNNUSTADES delfiinide tahtmatu surmamise märgatavat langust La Jolla kokkuleppe tulemusena;

OLLES VEENDUNUD, et teaduslikud tõendid näitavad, et La Jolla kokkuleppe alusel kehtestatud ja Panama deklaratsioonis nimetatud eeskirjade ja menetluste kohaselt rakendatud püügitehnika delfiinidega koos esineva tuuni püügiks on osutunud tõhusaks viisiks, kuidas tagada delfiinide kaitse ja tuunivarude ratsionaalne kasutamine Vaikse ookeani idaosas;

KINNITADES, et mitmepoolne koostöö on mere elusressursside kaitse ja säästva kasutamise eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusam vahend;

KOHUSTUDES tagama tuunivarude säästliku kasutamise Vaikse ookeani idaosas ja vähendama järk-järgult delfiinide tahtmatut surmamist tuuni seinnoodapüügil Vaikse ookeani idaosas, kuni see probleem on täielikult kõrvaldatud; vältima ja vähendama võimalikult madala tasemeni tuuni noorvormide püüki ja vette tagasi laskmist ning tahtmatut mittesihtliikde püüki, võttes arvesse liikidevahelisi suhteid ökosüsteemis,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I artikkel

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. tuun (tuunikala) — alamseltsi Scombroidei (Klawe, 1980) liigid, välja arvatud need, mis kuuluvad perekonda Scomber;

2. delfiinid — sugukonna Delphinidae liigid, mis esinevad kaaspüügina kulduim-tuuni püügil lepinguga reguleeritavas piirkonnas;

3. laev — laev, mis püüab tuuni seinnoodaga;

4. lepinguosalised — riigid, kes on nõustunud end käesoleva lepinguga siduma ja kelle suhtes leping kehtib;

5. piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon — piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, millele selle liikmesriigid on andnud pädevuse käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, sealhulgas õigus nendes küsimustes vastu võtta organisatsiooni liikmesriikidele siduvaid otsuseid;

6. IATTC — Ameerika Troopikatuunide Komisjon (Inter-American Tropical tuna Commission);

7. La Jolla kokkulepe — dokument, mis võeti vastu 1992. aasta juunis toimunud valitsustevahelisel kohtumisel;

8. rahvusvaheline delfiinikaitseprogramm — käesoleva lepingu kohaselt koostatud rahvusvaheline programm, mis põhineb Panama deklaratsiooniga vormistatud, muudetud ja laiendatud La Jolla kokkuleppel;

9. laevalt toimuv vaatlusprogramm — II lisas määratletud programm;

10. Panama deklaratsioon — 4. oktoobril 1995 Panama vabariigis Panama Citys allakirjutatud deklaratsioon;

11. direktor — IATTC uurimisdirektor.

II artikkel

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on:

1. aastaste piirmäärade kehtestamise kaudu järk-järgult vähendada delfiinide tahtmatut surmamist tuuni seinnoodapüügil lepinguga reguleeritavas piirkonnas, kuni see probleem on täielikult kõrvaldatud;

2. likvideerida delfiinide hukkumine seoses kõnealuse kalapüügiga ning leida ökoloogiliselt tõhusad viisid suurte kulduim-tuunide püügiks, mis välistaksid delfiinide sattumise saagi hulka;

3. tagada lepinguga reguleeritavas piirkonnas tuunivarude ja kõnealuse kalapüügiga seotud mere elusressursside pikaajaline säästlik kasutamine, võttes arvesse liikidevahelisi suhteid ökosüsteemis, pöörates muu hulgas erilist tähelepanu eelkõige tuuni noorvormide ja mittesihtliikide püügi ja vette tagasilaskmise vältimisele ja vähendamisele võimalikult madala tasemeni.

III artikkel

Lepingu kohaldamisala

Käesoleva lepingu kohaldamisala ("kohaldamisala") on kindlaks määratud I lisas.

IV artikkel

Üldmeetmed

IATTC raames lepinguosalised:

1. võtavad meetmeid ökosüsteemide kaitse tagamiseks, samuti kaitse- ja majandamismeetmeid tuunivarude ja tuuni seinnoodapüügiga seotud muude mere elusressursside pikaajaliseks säästlikuks kasutamiseks lepinguga reguleeritavas piirkonnas, kasutades parimate kättesaadavate teadusuuringute tulemusi ja kohaldades ettevaatusprintsiipi kooskõlas FAO vastutustundliku kalapüügi juhendi ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni piirialade kalavarusid ja siirdekalu käsitleva kokkuleppega. Sellised meetmed kavandatakse nii, et nende abil oleks võimalik säilitada või taastada väljapüütud biomass vähemalt sellisel tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalset tasakaalustatud toodangut;

2. võtavad oma võimaluste kohaselt meetmeid, mille abil hinnata kulduim-tuuni noorvormide ja muude tuuni seinnoodapüügiga kaasnevate mere elusressursside saagi ja kaaspüügi suurust lepinguga reguleeritavas piirkonnas ning kehtestavad VI artikliga ettenähtud meetmed muu hulgas selleks, et vältida ja vähendada võimalikult madala tasemeni tuuni noorvormide püüki ja vette tagasi laskmist ning tahtmatut mittesihtliikide püüki, et tagada nende liikide pikaajaline säästlik kasutamine, võttes arvesse liikidevahelisi suhteid ökosüsteemis.

V artikkel

Rahvusvaheline delfiinikaitseprogramm

Vastavalt rahvusvahelisele delfiinikaitseprogrammile ja arvestades käesoleva lepingu eesmärki, kohustuvad lepinguosalised muu hulgas:

1. piirama delfiinide tahtmatut surmamist tuuni seinnoodapüügil lepinguga reguleeritavas piirkonnas kõige rohkem 5000ni aastas, kehtestades ja rakendades asjaomaseid meetmeid, mis hõlmavad järgmist:

a) sellise süsteemi juurutamine, mis ajendab laevakapteneid vähendama delfiinide tahtmatut surmamist, et jõuda delfiinide hukkumise likvideerimiseni selles püügipiirkonnas;

b) IATTC raames kalalaevade kaptenite ja meeskondade tehnilise koolituse ja sertifitseerimise süsteemi loomine, mis hõlmab püügivahendeid ja nende kasutamist ning delfiinide ohutuse tagamise ja päästmise tehnikaid;

c) IATTC raames püügivahendite, seadmete ja püügitehnika parandamiseks tehtavate uuringute edendamine ja toetamine, sealhulgas eriti need, mida kasutatakse koos delfiinidega esineva tuuni püügil;

d) erapooletu süsteemi sisseseadmine delfiinide aastase hukkumise ülempiirile vastavate hukkumise piirnormide kehtestamiseks vastavalt III ja IV lisale;

e) nendelt laevadelt, millele on kehtestatud delfiinide hukkumise piirnorm või mis muul viisil töötavad lepinguga reguleeritavas piirkonnas, VIII lisas sätestatud tegutsemisnõuete täitmise nõudmine;

f) IX lisas sätestatud teguritel põhineva süsteemi loomine selliste tuunisaakide jälgimiseks ja kontrollimiseks, mis on püütud nii delfiine surmates või tõsiselt vigastades kui ka neid surmamata või vigastamata;

g) käesoleva lepingu kohaselt lepinguosaliste poolt teadusuuringute tulemusena saadud täielike ja ajakohaste andmete vahetus, ning

h) uuringute korraldamine, et leida ökoloogiliselt tõhusad viisid suurte kulduim-tuunide püügiks, mis välistaksid delfiinide sattumise saagi hulka;

2. kehtestama aastased delfiinide hukkumise ülempiirid iga kogukonna kohta ning vaatama need ülempiirid läbi ja hindama nende toimet vastavalt III lisale, ja

3. vaatama meetmed uuesti läbi lepinguosaliste koosolekul.

VI artikkel

Mere elusressursside säästlik kasutamine

IV artikli kohaselt kohustuvad lepinguosalised IATTC raames arendama ja rakendama meetmeid, mis tagavad mere elusressursside säästliku kasutamise tuuni seinnoodapüügil lepinguga reguleeritavas piirkonnas, võttes arvesse liikidevahelisi suhteid ökosüsteemis. Selleks kohustuvad lepinguosalised muu hulgas tegema järgmist:

1. välja töötama ja rakendama programmi, mille alusel lepinguga reguleeritavas piirkonnas hinnatakse, kontrollitakse ja viiakse võimalikult madalale tasemele tuuni noorvormide ja mittesihtliikide kaaspüük;

2. võimalikult laialdaselt edendama ja nõudma selektiivsete, keskkonnasäästlike ja tasuvate püügivahendite ja -tehnikate kasutamist;

3. nõudma, et neile kuuluvad laevad, mis püüavad lepinguga reguleeritavas piirkonnas, laseksid nii palju kui võimalik elusalt vette tagasi tahtmatult püütud meres elavad kilpkonnalised ja muud ohustatud liigid, ja

4. nõudma, et IATTC alustaks uuringuid hindamaks, kas lepinguga reguleeritavas piirkonnas kalastavate laevade püügimaht kujutab endast ohtu tuunivarude ja muude mere elusressursside säästliku kasutamise suhtes, ning kui see on nii, siis uurima võimalikke meetmeid ja soovitama need vajaduse korral kasutusele võtta.

VII artikkel

Rakendamine riigi tasandil

Lepinguosalised võtavad oma seaduste ja menetluste kohaselt vastu vajalikud meetmed tagamaks käesoleva lepingu rakendamise ja täitmise, sealhulgas vajaduse korral asjakohaste õigusnormide vastuvõtmine.

VIII artikkel

Lepinguosaliste koosolek

1. Lepinguosalised kohtuvad regulaarselt, et arutada käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimusi ja võtta vastu asjakohaseid otsuseid.

2. Lepinguosaliste korraline koosolek toimub vähemalt üks kord aastas, eelistatavalt koos IATTC koosolekuga.

3. Lepinguosalised võivad pidada ka erakorralisi koosolekuid, kui seda vajalikuks peetakse. Nimetatud koosolekud kutsutakse kokku mis tahes lepinguosalise nõudmisel ja tingimusel, et sellist nõudmist toetab enamik lepinguosalisi.

4. Lepinguosaliste koosolek toimub siis, kui kvoorum on koos. Kvoorum on koos, kui enamik lepinguosalisi on kohal. See reegel kehtib ka käesoleva lepingu alusel moodustatud allorganite koosolekute kohta.

5. Koosolekud peetakse hispaania ja inglise keeles ning lepinguosaliste koosoleku dokumendid koostatakse nendes kahes keeles.

IX artikkel

Otsustamine

Kõik VIII artikli kohaselt kokkukutsutud koosoleku otsused tuleb vastu võtta konsensuse alusel.

X artikkel

Teaduslik nõuandekogu

La Jolla kokkuleppe kohaselt moodustatud teadusliku nõuandekogu ülesanded on sätestatud V lisas. Teadusliku nõuandekogu moodustamisel ja tegevuses juhindutakse V lisast.

XI artikkel

Riiklikud teaduslikud nõuandekomiteed

1. Kõik lepinguosalised moodustavad oma seaduste ja menetluste kohaselt riiklikud teaduslikud nõuandekomiteed, kuhu kuuluvad iseenda nimel tegutsevad eksperdid, kaasa arvatud pädevad teadlased, kes esindavad nii avalikku kui ka erasektorit ja valitsusväliseid organisatsioone.

2. Riiklike teaduslike nõuandekomiteede ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas VI lisas sätestatud toimingud.

3. Lepinguosalised tagavad, et riiklikud teaduslikud nõuandekomiteed teevad regulaarsete ja kokkulepitud ajal toimuvate koosolekute vormis koostööd kogutud andmete ja kalavarude seisundi läbivaatamisel ning käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalike nõuannete väljatöötamisel. Sellised koosolekud toimuvad vähemalt üks kord aastas koos lepinguosaliste korraliste koosolekutega.

XII artikkel

Rahvusvaheline vaekogu

La Jolla kokkuleppe kohaselt moodustatud rahvusvahelise vaekogu ülesanded on sätestatud VII lisas. Rahvusvahelise vaekogu moodustamisel ja tegevuses juhindutakse VII lisast.

XIII artikkel

Laevalt toimuv vaatlusprogramm

La Jolla kokkuleppe kohaselt kehtestatud laevalt toimuv vaatlusprogramm toimib vastavalt II lisale.

XIV artikkel

IATTC ülesanded

Kuna IATTC-l on käesoleva lepingu koordineerimisel ja rakendamisel keskne koht, nõuavad lepinguosalised IATTC-lt muu hulgas sekretariaadi toetamist ja lepingus sätestatud või lepingu kohaselt kokku lepitud muude ülesannete täitmist.

XV artikkel

Rahastamine

Lepinguosalised osalevad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalike kulutuste rahastamises kehtestades ja kogudes laevadelt makse, mille suuruse määravad lepinguosalised, ilma et see piiraks vabatahtlike rahaliste toetuste vastuvõtmist.

XVI artikkel

Täitmine

1. Kõik lepinguosalised tagavad oma jurisdiktsiooni all olevate laevade puhul käesolevas lepingus sätestatud või selle kohaselt vastu võetud meetmete tõhusa täitmise. Eelkõige tagab iga lepinguosaline muu hulgas iga-aastase sertifitseerimis- ja inspekteerimisprogrammi kaudu, et tema jurisdiktsiooni all olev laev:

a) vastab VIII lisas sätestatud tegutsemistingimustele, ja

b) vastab laevalt toimuva vaatluse suhtes esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud II lisas.

2. Lepingu rikkumise korral kohaldab iga lepinguosaline rahvusvahelise vaekogu soovitusi arvestades ja siseriiklike õigusaktide kohaselt piisava raskusega sanktsioone, mis võimaldavad tagada käesoleva lepingu sätete ja nende alusel võetud meetmete täitmist ning ei lase rikkujail ebaseaduslikust tegevusest kasu saada. Tõsiste rikkumiste puhul võimaldavad sellised sanktsioonid kalapüügiloa väljastamisest keelduda, kalapüügiloa peatada või tühistada.

3. Lepinguosalised loovad laevade kaptenitele ja meeskondadele stiimulid, et toetada käesoleva lepingu täitmist ja selle eesmärkide saavutamist.

4. Lepinguosalised võtavad vastu käesoleva lepingu täitmist tagavad koostöömeetmed, mis põhinevad La Jolla kokkuleppe kohaselt tehtud otsustel.

5. Kõik lepinguosalised teavitavad viivitamata rahvusvahelist vaekogu käesoleva lepingu kohaselt võetud täitemeetmetest ja nende tulemustest.

XVII artikkel

Läbipaistvus

1. Käesoleva lepingu rakendamisel edendavad lepinguosalised läbipaistvust, vajaduse korral avalikkuse kaasamise kaudu.

2. Valitsustevaheliste organisatsioonide esindajatele ja käesoleva lepingu rakendamisega seotud asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide esindajatele antakse võimalus osaleda VIII artikli kohaselt kokkukutsutud lepinguosaliste koosolekutel vaatlejatena või vajaduse korral muude X lisas sätestatud juhiste ja kriteeriumide kohaselt. Nimetatud valitsustevahelised organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid saavad asjaomast teavet kiiresti, vastavalt kõnealusele teabele juurdepääsu reguleerivale korrale, mille lepinguosalised võivad kehtestada.

XVIII artikkel

Konfidentsiaalsus

1. Lepinguosaliste koosolekul kehtestatakse konfidentsiaalsusnõuded kõikidele organitele, kellele on võimaldatud juurdepääs käesoleva lepinguga seotud teabele.

2. Olenemata konfidentsiaalsusnõuetest, mille võib lõike 1 alusel kehtestada, võivad mis tahes isikud, kellel on juurdepääs konfidentsiaalsele teabele, avaldada selle teabe asjaomase lepinguosalise pädeva asutuse nõudmisel seoses kohtu- või haldusmenetlusega.

XIX artikkel

Koostöö teiste organisatsioonidega või muude menetluste raames

Lepinguosalised teevad koostööd allpiirkondlike, piirkondlike ja ülemaailmsete organisatsioonidega, mis tegelevad kalavarude kaitse ja majandamisega ning osalevad asjaomastes menetlustes, et edendada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

XX artikkel

Vaidluste lahendamine

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et vältida vaidluste teket. Mis tahes lepinguosaline võib läbi rääkida ühe või mitme muu lepinguosalisega mis tahes vaidluse asjus, mis on seotud käesoleva lepingu sätete tõlgendamise või kohaldamisega, et võimalikult kiiresti jõuda pooli rahuldava tulemuseni.

2. Kui vaidlust sellise nõupidamise teel mõistliku aja jooksul ei lahendata, peavad kõnealused lepinguosalised omavahel läbirääkimisi, et lahendada vaidlus võimalikult kiiresti omavahel kokkulepitud mis tahes rahulikul viisil, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

XXI artikkel

Riikide õigused

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see kahjustaks või ohustaks ühegi riigi rahvusvahelise õigusega tagatud suveräänsust, suveräänseid õigusi või jurisdiktsiooni, samuti mitte selle riigi seisukohta või vaateid mereõigusega seotud küsimustes.

XXII artikkel

Muud kui lepinguosalised

1. Lepinguosalised innustavad kõiki riike ja käesoleva lepingu XXIV artiklis nimetatud piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioone, kes ei ole lepinguosalised, ühinema käesoleva lepinguga või võtma vastu sellega kooskõlas olevad õigusnormid.

2. Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu ja rahvusvahelise õiguse alusel koostööd selle nimel, et need laevad, mis sõidavad muude kui lepinguosaliste riikide lipu all, ei saaks teha käesoleva lepingu mõju kahjustavaid toiminguid. Sel eesmärgil juhivad lepinguosalised muu hulgas muude kui lepinguosaliste riikide tähelepanu neile kuuluvate laevade vastavatele toimingutele.

3. Lepinguosalised vahetavad omavahel kas otse või direktori kaudu teavet, mis käsitleb muude kui lepinguosaliste laevade toiminguid, mis kahjustavad käesoleva lepingu mõju.

XXIII artikkel

Lisad

Lisad on käesoleva lepingu lahutamatu osa ja kui ei ole selgesti sätestatud teisiti, hõlmab viide käesolevale lepingule ka selle lisasid.

XXIV artikkel

Allkiri

Käesolev leping on allakirjutamiseks avatud Washingtonis 15. maist 1998 kuni 14. maini 1999 sellistele riikidele, kes piirnevad lepinguga reguleeritava alaga, samuti riikidele või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes on IATTC liikmed või kelle laevad püüavad tuuni lepinguga reguleeritavas piirkonnas ajavahemikus, mil leping on allakirjutamiseks avatud.

XXV artikkel

Ratifitseerimine, vastuvõtmine ja kinnitamine

Käesolev leping tuleb lepinguosalistel ratifitseerida, vastu võtta või kinnitada oma riigi õigusaktide ja menetlusreeglite kohaselt.

XXVI artikkel

Ühinemine

Käesolev leping on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes vastavad XXIV artikli nõuetele, või keda kutsutakse lepingosaliste otsuse alusel lepinguga ühinema.

XXVII artikkel

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub pärast seda, kui neljas ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskiri on hoiulevõtjale hoiule antud.

2. Pärast lõikes 1 nimetatud kuupäeva jõustub leping iga XXIV artikli nõuetele vastava riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes pärast seda, kui asjaomane riik on hoiule andnud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja.

XXVIII artikkel

Reservatsioonid

Käesoleva lepingu suhtes ei ole võimalik teha reservatsioone.

XXIX artikkel

Ajutine kohaldamine

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes on selle ajutise kohaldamisega nõus, teatades oma nõusolekust hoiulevõtjale kirjalikult. Ajutine kohaldamine jõustub teate kättesaamise kuupäevast.

2. Lepingu ajutine kohaldamine riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt lõpeb, kui leping jõustub kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes või kui see riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teatab hoiulevõtjale kirjalikult oma kavatsusest lõpetada lepingu ajutine kohaldamine.

XXX artikkel

Muudatused

1. Mis tahes lepinguosaline võib teha ettepaneku lepingu muutmiseks, tingimusel et ta esitab kõnealuse muudatuse teksti hoiulevõtjale vähemalt 60 päeva enne lepinguosaliste koosolekut. Hoiulevõtja saadab selle teksti koopia kõikidele teistele lepinguosalistele.

2. Käesoleva lepingu muudatused, mis on ühehäälselt vastu võetud lepinguosaliste koosolekul, jõustuvad kuupäeval, mil kõik lepinguosalised on hoiulevõtjale hoiule andnud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja.

3. Käesoleva lepingu lisasid võib muuta ühehäälselt lepinguosaliste koosolekul, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, jõustuvad lisa muudatused kõikide lepinguosaliste suhtes alates vastuvõtmisest.

XXXI artikkel

Lepingust taganemine

Mis tahes lepinguosaline võib lepingust taganeda igal ajal 12 kuu jooksul pärast seda, kui käesolev leping on selle lepinguosalise suhtes jõustunud, teatades oma taganemisest kirjalikult hoiulevõtjale. Hoiulevõtja teavitab sellest teisi lepinguosalisi 30 päeva jooksul alates kõnealuse teate saamisest. Lepingust taganemine jõustub kuus kuud pärast nimetatud teate vastuvõtmist.

XXXII artikkel

Hoiulevõtja

Käesoleva lepingu originaaltekstid antakse hoiule Ameerika Ühendriikide valitsusele, kes saadab tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud riikidele ja lepinguosalistele, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 102.

SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud Washingtonis viieteistkümnendal mail 1998 inglise ja hispaania keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

--------------------------------------------------